3-23-2084/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2084

Haldusasi

B.G kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.08.2023

ehitusloa tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.G

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Timo Päit

Kolmas isik – MTÜ Eesti Jalgpalli Liit

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.G kuulub aadressil Harku tn 67, Tallinn asuv kinnistu (registriosa nr 18307401, kt

78404:406:0034, sihtotstarbega 100% elamumaa, pindalaga 1641,0 m2). Harku tn 67 kinnistu

asub vahetus läheduses Harku tn 62 kinnistule (registriosa nr 14692301, kt 78404:406:8250,

sihtotstarbega 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindalaga 23 146,0 m2), millel asub Hiiu

staadion ja mis kuulub Tallinna linnale. Kinnistute vahel asub transpordimaa (registriosa nr

4000650, kt 78401:101:1496, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 12 512,0 m2).

2. Ehitisregistrist (EHR) nähtuvalt on 11.01.2023 esitatud ehitusloa taotlus nr 11271/00336.

3-23-2084

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 21.08.2023 ehitusloa nr 12271/06666

Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise (spordiväljak või staadion,

ehitise kood 24111) ümberehitamiseks (dtl 188 jj). Ehitusloa kohaselt kavandatakse ehitise

kompleksset rekonstrueerimist, elektrisüsteemi muutmist või terviklikku asendamist,

nõrkvoolusüsteemis muutmist või terviklikku asendamist ning muu tehnosüsteemi muutmist

või terviklikku asendamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. B.G esitas 21.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.08.2023 ehitusloa

tühistamiseks (täiendavad seisukohad 02.10.2023 ja 02.05.2024). Kaebuse

põhjendused on järgmised.

1)

Ehitusluba on väljastatud seadusevastaselt, sh oluliselt haldusmenetluse reegleid rikkudes.

Kaebajat ja teisi huvitatud isikuid ei kaasatud ehitusloa menetlusse. Huvitatud isikute, sh

kaebaja varasemate märkuste ja vastuväidetega staadioni rekonstrueerimisele ei arvestatud.

Ilma nõutava planeeringuta antud ehitusluba on formaalselt õigusvastane. Kuna Hiiu staadion

on avalikuks kasutamiseks mõeldud spordirajatis, puudutab selle rekonstrueerimine ja

funktsioonide muutmine avalikkust ehk iga isikut, kel võib olla otsene või kaudne huvi

staadionit sportimiseks kasutada (eraisikud ja spordiklubid jm seltsid), samuti neid isikuid,

kelle õigusi staadioni rekonstrueerimine vahetumalt puudutab (ümbruskonna elanikud,

kogukond). Haldusakti väljaandmisele eelnenud haldusmenetlus on läbi viidud sedavõrd

oluliste vigadega, et sellist haldusmenetluse puudust ei ole võimalik kohtumenetluses

kõrvaldada.

2)

Ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid huve. Need huvid võivad kattuda avalike

huvidega. Ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust, õigust tervise ja eraelu kaitsele ning õigust

tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive

seisneb selles, et staadioni rekonstrueerimisel on kahjustav mõju keskkonnale ja miljööle,

misläbi kahjustub kaebaja omandi väärtus. Kaebaja elab Hiiu staadioni vahetus läheduses.

Arusaamatuks jääb Hiiu staadioni rahvusvaheliseks jalgpalliareeniks muutmise vajadus,

kuivõrd see ei sobi Nõmme aedlinna miljööga ega ole vastuvõetav vahetus naabruses elavatele

isikutele, sh kaebajale. Väidetakse, et suurt staadioni on vaja rahvusvaheliste

jalgpallimängude korraldamiseks, kuid jäetakse tähelepanuta, et staadioni avalik kasutus on

selliste mängude ajal välistatud. Kui staadionil saavad olema ainult jalgpalliväljakud, ei saa

muude spordialade harrastajad staadionit enam ei faktiliselt ega formaalselt kasutada, sest

staadionil puudub tehniline valmisolek muid spordialasid harrastada. Kaebaja subjektiivne

huvi seisneb kergejõustiku traditsiooniliste jooksualadega tegelemises, tervisesportimises ja

vastava võimaluse olemasolu jätkumises.

3)

Ehitusloa menetluses ei hinnatud staadioni rekonstrueerimise mõju elukeskkonnale, sh

müra ja valgusmüra seisukohalt. Juba täna on lärm võistluste ajal lähedalasuvate elanike, sh

kaebaja jaoks väljakannatamatu. Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks

ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Ka Riigikohus on

selgitanud, et rajatavast objektist tekkivast mürast sõltub ehitusloa sisuline õiguspärasus.

4)

Staadioni rekonstrueerimine toob kaasa surve tänavaliiklusele ja parkimiskorraldusele,

kuivõrd Harku tn kolmemeetrise laiusega asfalttee kaasnevat liiklust ei võimalda. Ka

praeguses olukorras, kus liikluskoormus on võrreldes projektis planeerituga minimaalne, on

liiklemine keeruline, sest tee laius ei võimalda autodel üksteisest mööduda ning tänaval

kõnnitee puudumise tõttu kasutavad sama teed liiklemiseks ka jalakäijad. Avalikult kasutatava

rajatise tegeliku sihtotstarbe ja kasutusintensiivsuse olulise muutmisega seoses kattuvad

2(11)

3-23-2084

kogukonna huvid ja õiguste riive kaebaja subjektiivsete huvide ja õiguste riivega. Riive on

kaebaja omandiõigusele staadioni vahetus läheduses paiknemisega suurem. Riigikohus on

ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamise menetluses asunud seisukohale, et naabrite kaasamine

ja ärakuulamine ning nende huvidega arvestamine oleks võinud mõjutada ehitus- ja kasutusloa

andmise otsuseid.

5)

Kaebaja on staadioni naaber, kuid teda ei ole ehitusloa taotlusest informeeritud ega

menetlusse kaasatud. Kaebajale sai juhuslikult 01.09.2023 teatavaks, et Hiiu staadioniga

seoses on ehitusluba välja antud. Kaebaja ei kontrolli tavapäraselt EHR-t, vastustaja ei ole

kaebajat ehitusloa taotlusest ega menetlusest teavitatud. Ometi on nii kaebaja kui paljud teised

Nõmme kogukonna isikud ja staadioni vahetus läheduses kinnistuid omavad isikud varasemalt

Hiiu staadioni projekteerimistingimuste eelnõu menetlusse olnud kaasatud. Projekteerimis-

tingimuste 25.05.2022 toimunud avalikul arutelul informeerisid huvitatud isikud vastustajat

(Nõmme linnaosa valitsuse kaudu) oma õiguste riivest ja vastuseisust staadioni

rekonstrueerimisele. Nõmme linnaosavalitsus vastas 27.06.2022, et soovib staadioni

rekonstrueerimist multifunktsionaalsena, et oleks tagatud kergejõustuku harrastamise

võimalus ning koolide kasutus, ega toetanud projekteerimistingimusi esitatud kujul. Muud

infot Hiiu staadioniga seoses ei ole kaebajale alates 27.06.2022 antud, millest ta järeldas, et

projekteerimistingimusi monofunktsionaalse staadioni ehitamiseks ei väljastatud ning

staadioni rekonstrueerimist ei teostata. Kuigi kaebaja on isik, kelle õigusi või kohustusi võib

haldusakt puudutada, teda menetlusse ei kaasatud. Viidatud käitumine ei ole kooskõlas hea

halduse põhimõttega. Puudutatud isikuteks ei loeta üksnes vahetuid krundinaabreid.

Kaasamiseks piisab juba mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (3-3-1-15-16, p 20).

Kinnistuid eraldav teemaa ei pisenda ehitusloa mõju kaebaja õigustele. Vastupidi – kui see

tänav on mõeldud teenindama 1500 pealtvaatajaga staadioni, mõjutab see kaebajat jt isikuid,

kelle kinnistud asuvad vahetult selle tänava ääres.

6)

Üldplaneering näeb ette, et avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade täpsemad

maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel

detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Kaebaja tugineb üldplaneeringu sättele, mis

nägid planeeringualal kavandatava ehitustegevuse jaoks ette menetluse, millega pidi olema

tagatud puudutatud isikute kaasamine. Seega tuli Hiiu staadioni ehitamise osas läbi viia

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetlus, mida algselt ka tehti, kuid teadmata

põhjustel ja ajahetkel on mindud üle suletud ehitusloa menetlusele. Sellega välistas vastustaja

teadlikult kaebaja menetlusest. Avaliku menetluse algatamisega möönis vastustaja avalike ja

subjektiivsete huvide olemasolu ehitustegevusega seoses. Vastustajal esineb huvide konflikt,

kuna ta on nii kõnealuse kinnistu omanik kui ka ehitusloa väljastaja.

7)

Üldplaneering näeb ette maastikukaitseala kaitse, see ei näe Hiiu staadionina ette

jalgpallistaadioni 1500 pealtvaatajaga, senisel staadionil ei ole ka vastavat infrastruktuuri

(parklad, juurdesõidutee). Kaebajal on subjektiivne huvi, et kehtiva üldplaneeringuga kaitstud

elukeskkonda ilma avaliku menetluseta ei muudeta. Tegu on kaebaja menetlusliku õigusega.

Ärakuulamisõiguse rikkumine on kohtupraktikas haldusmenetluse nõuete jäme rikkumine ja

toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise.

8)

EHR-st nähtub et ehitusluba on antud eskiisile, millele nii kaebaja kui ka paljud teised

projekteerimistingimuste menetluses vastu vaidlesid. Projekteerimistingimuste väljaandmise

menetluse ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt on olnud sama. Vastustaja ei ole ehitusluba

andes põhjendanud, miks on jäetud nii kaebaja kui ka teiste isikute vastuväited arvestamata.

Ehitusloast ei nähtu ehitisest ja ehitise kasutamisest mõjutatud isikute, sh kaebaja õiguste

arvestamist ja nende õiguste riive kaalumist, samas olid need vastustajale avaliku menetluse

käigus teada saanud. Ehitusloa projektist ei nähtu, et rekonstrueerimise ja selle tulemi vastavat

3(11)

3-23-2084

mõju kaebaja õigustele oleks adekvaatselt hinnatud. Kaebajale ei ole antud võimalust

seisukohta avaldada, arvestamata on jäetud vastavasisulised Keskkonnaameti märkused (sh

mürauuringu nõue). Kuivõrd kaebaja huve ei ole üldse kaalutud, on tegemist olulise

rikkumisega, mis mõjutab haldusakti kehtivust.

9)

Ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata kavandatava projekti vaatest tervikuna, mitte üksnes

etapina. I ehitusetapp on lahutamatult seotud järgmiste ehitusetappidega ning selle

heakskiitmisega määratakse kindlaks kogu tulevikus toimuv ehitustegevus.

10) Kaebajale on saanud teatavaks, et uue staadioni ehitamist ehk ehitusloa järgset tegevust

finantseerib Eesti Jalgpalli Liit (EJL) sisuliselt oma senise võlgnevuse kaudu (dtl 88-91). Seda

kinnitab peale ehitusloa väljastamist meedias avaldatu. Staadioni muutmine jalgpalliväljakuks

on otsustatud vastustaja poolt juba 3 aastat tagasi1 ilma igasuguse aruteluta. Sisuliselt on antud

EJL-le võimalus oma võla tasumiseks ehitada spordirajatis, mis teenib valdavalt vaid tema

enda huve ega ole enam avalik. Kogu rekonstrueerimise avalik arutelu ulatuses, milles see

üldse toimus, viidi läbi üksnes vormi täiteks.

11) Tegu ei ole Hiiu staadioni rekonstrueerimise, vaid ehitusloa kohaselt ehitatakse senise

staadioni asemele uus staadion, mille funktsioon ja kasutusintensiivsus muutub oluliselt.

Staadioni rekonstrueerimisega soovitakse ehitada senise multifunktsionaalse staadioni

asemele kaks jalgpallistaadionit (põhi- ja harjutusväljak) ning likvideerida kergejõustiku

harrastamise võimalus. Senine 400m jooksurada likvideeritakse ning formaalselt jäävad 60m

ja 100m jooksurajad, luuakse kaugus- ja kolmikhüppe harrastamise võimalus, kuid seda

jalgpalliväljaku äärses kitsas ribas, mis reaalselt ei ole teostatav, sest rahvusvaheliste

võistluste korraldamiseks vajaliku istekohtade paigutamiseks rajatakse sinna ajutised

tribüünid. Kuna rekonstrueerimise käigus ehitatakse monofunktsionaalne staadion ja

likvideeritakse multifunktsionaalne staadion, muudetakse oluliselt avaliku rajatise senist

sihtostarvet. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti puhul ei ole tegemist staadioni

rekonstrueerimisega, vaid tänase staadioni lammutamisega: kergejõustikustaadion

likvideeritakse ja kinnistule tekib uus kasutus (jalgpall). Tallinna linna kodulehel on toodud

Hiiu staadionil pakutavad sportimisvõimalused, millest enamus ehitusloa realiseerimisel

kaovad. Lisaks suureneb valgusvõimsus 2 korda, tegelikku valgusreostust ja selle mõju

kaebajale ei ole hinnatud. Senise paarisaja pealtvaatajaga tribüüni asemele rajatakse suurem

tribüün. Kuigi tribüüni rajamine on ette nähtud väidetavalt ehituse III etapis, on kogu projekt

suunatud juba täna järgmiste etappide elluviimisele, pealegi on kõik etapid ehitusloa saanud

projekti joonisel. Kuivõrd ehitusloaga realiseeritakse üks etapp suurest projektist, on

lühinägelik hinnata seda eraldi ja iseseisvalt. Ehitusloas on kirjeldatud kogu projekti ja ka

vaidlusaluse etapi ehitusloa õiguspärasust tuleks hinnata kogu projekti mõju ja õiguspärasuse

vaatest.

12) Tühistamiskaebuse eesmärk on tagada Hiiu staadioni toimimine multifunktsionaalse

staadionina ning välistada rekonstrueerimisega kaasnev kaebaja õiguste riive. Staadioni

rekonstrueerimisega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale, omandile, miljööle, kogukonnale.

13) Arvestades nii staadionikasutajate mahu 1,5 ja pealtvaatajate 5-8 kordset kasvu, toob see

kaasa olulise müra- ja liikluskoormuse kasvu. Valgusmahu kahekordne kasv toob

valgusreostuse kasvu. Neid aspekte ei käsitletud projektis, ignoreeriti Keskkonnaameti

tingimusi ega kaasatud piirinaabreid. Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks

ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, kui müra ei hinnatud

piisaval määral juba planeeringu kehtestamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel.

1 https://www.err.ee/1133616/jalgpalliliit-tasub-fc-flora-volad-tallinna-linnale

4(11)

3-23-2084

2. Tallinna linn palub 02.11.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad

seisukohad 09.05.2024), leides järgmist.

1)

Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste riivet või rikkumist, see on esitatud

valdavas osas avalikes huvides. Kaebus on perspektiivitu.

2)

Detailplaneeringu koostamise kohustuse juhud on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS)

§ 125 lg-s 1 ning projekteerimistingimuste andmise aluseid ja menetlust reguleerivad

peaasjalikult ehitusseadustiku (EhS) 3. peatükk ja PlanS § 125 lg-d 5 ja 6. Ühestki sättest ei

tulene, et olemasoleva ja toimiva, kuid amortiseerunud staadioni rekonstrueerimiseks tuleks

eelnevalt kas koostada detailplaneering või anda projekteerimistingimused. EhS lisast 1

tuleneb, et staadioni rekonstrueerimiseks tuleb taotleda ehitusluba. Seega olemasoleva

staadioni rekonstrueerimine ei eelda projekteerimistingimuste andmist, vaid ehitusluba.

Nähtuvalt ehitisregistri andmetest on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tõepoolest

menetlenud Hiiu staadioni rekonstrueerimise projekteerimistingimusi. Menetlust lõpuni ei

viidud.

3)

Ehitusloa menetlust reguleerib EhS § 42. Sealjuures ei ole ehitusloa menetlus avatud

menetlus. Kaebaja ei ole vahetu piirinaaber, kaebaja kinnistu Harku tn 67 ja Hiiu staadioni

vahel asub teemaa. Peaasjalikult kaasatakse ehitusloa menetlusse piirinaabrid. Kuivõrd

kaebaja ei ole vahetu piirinaaber, ei kaasatud teda ehitusloa menetlusse. Isegi kui kohus leiaks,

et kaebaja tulnuks kaasata, ei oleks ükski kaebaja senine väide andnud alust ehitusloa andmata

jätmiseks või teistsuguse ehitusloa andmiseks.

4)

Ehitusloa alusel rekonstrueeritakse vaid osa Hiiu staadionist, vaidlustatud ehitusluba on

antud 1. etapi rekonstrueerimiseks ehk oluliselt väiksemas mahus kui kogu staadion.

Olemasoleva staadioni rekonstrueerimine selliselt, et selle funktsioonid jäävad samaks, ei saa

kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Ehitusprojekti asendiplaanilt on näha, et järgneb ka

vähemalt 2. etapp, mis eeldab eraldi ehitusloa taotlemist. Hiiu staadioni 1. etapi ehitusprojekti

seletuskirja kohaselt saab rekonstrueerimise järgselt endiselt kergejõustikku harrastada.

Jooksualadena saab rekonstrueeritaval staadionil 3-realisel jooksusirgel harrastada 60m ja

100m distantse. Staadioni läänepoolses otsas paiknevad kaugus- ja kolmikhüppe

hoovõturajad.

5)

Subjektiivsete õiguste rikkumisena võiksid kõne alla tulla sporditegemisest lähtuv müra ja

staadionist lähtuv võimalik valgusreostus. Samas ei ole tegemist uue staadioni ehitamisega,

vaid olemasoleva ja toimiva staadioni rekonstrueerimisega. Staadion on täna olemas, kuid on

amortiseerunud ja seda tuleb rekonstrueerida. Rekonstrueerimise käigus selle funktsioon ei

muutu. On paratamatu, et sportimise ja spordivõistlustega kaasneb teatav müra, kuid

amortiseerunud staadioni rekonstrueerimine ei saa seda asjaolu muuta. Valgustuse osas on

ehitusprojekti seletuskirjas öeldud, et valgustitena kasutatakse kaasaegseid LED-lahendusi ja

valgustuse arvutuste ning valgustite suunamisega on tagatud, et valgustatud oleks optimaalselt

väljak, mitte ümbruskond. Kavandatav staadionivalgustus on standardikohane. Kasutamisest

tingitud negatiivseid mõjusid tuleb vajadusel leevendada teiste meetmetega.

6)

Väide staadioni monofunktsionaalseks muutumisest ei põhine ehitusprojektil ja on väär.

Ehitusprojekti seletuskirjas selgitatakse, et staadioni rekonstrueerimise käigus tema funktsioon

ei muutu ning väljakul mängitakse endiselt jalgpalli ja harrastatakse kergejõustikku.

Seletuskirjas selgitatakse, et väljakut hakkavad kasutama JK Nõmme Kalju, ümbruskonna

koolide õpilased, kergejõustiklased ja tervisesportlased. Ehitusprojekt käsitleb eraldi

jalgpalliväljaku osa ning kergejõustiku osa, sh jooksurada, kaugushüppe ja kolmikhüppe osa.

Kaebaja on esitanud Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liikme Erich Teigamägi kirja, kus

leitakse, et Hiiu staadioni rekonstrueeritav lahendus ei arvesta kõikide kergejõustiku

5(11)

3-23-2084

võistlusprogrammis olevate alade harrastamisega treening- ja võistlustasemel, vaid väikese

osaga neist. Selline tõdemus ei näita vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasust – kuskilt ei tulene,

et Hiiu staadion peaks üksi tagama kõikide kergejõustiku võistlusprogrammis olevate alade

harrastamise treening- ja võistlustasemel. Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas rikub tema

subjektiivseid õigusi võimaluse puudus harrastada staadionil kõikvõimalikke kergejõustiku

liike.

7)

Ehitamise ajal võetakse kasutusele meetmed, et maastikukaitseala ei saaks kahjustada.

Ehitusprojekti seletuskirjas on selgitatud, et kuna Hiiu staadion piirneb Nõmme-Mustamäe

maastikukaitsealaga, korraldatakse ehitustööd selliselt, et maastikukaitseala territooriumil ei

kahjustataks puid, ei ladustata ehitusmaterjale ega sõidetaks sõidukite või ehitustehnikaga

väljaspool juurdepääsuteid. Vastavalt 10.–11.12.2022 teostatud Harku tn 62 kinnistu

haljastusliku hindamise aruandele jäävad peaväljakule ette 4 harilikku mändi, mis tuleks 1.

ehitusetapi käigus likvideerida. Olemasoleva staadioni rekonstrueerimisel KeHJS

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust ette ei näe. Fotod väidetud maastikuala

kahjustamise kohta kaebaja väidet ei tõenda. On vale väita, et Nõmme linnaosa

üldplaneeringu kehtestamise käigus strateegilist keskkonnamõjude hindamist ei tehtud –

Nõmme linnaosa üldplaneeringu KSH aruanne on kättesaadav Tallinna linna kodulehelt.

Teiseks viiakse keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi KeHJS-s sätestatud juhtudel.

Keskkonnaamet kooskõlastas Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1.etapi ehitusprojekti

(vastustaja 29.09.2023 menetlusdokumendi lisa 5).

3. Kolmas isik kaebuse osas seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud TLPA 21.08.2023 ehitusloa, mis

anti Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise ümberehitamiseks.

5. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks

olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Praegusel juhul on ehitusluba antud Hiiu

staadioni 1. etapi projektile, selles kavandatud tegevuseks on ehitise ümberehitamine.

Ehitusprojekti seletuskirjas selgitatakse, et 1. etapis koostatakse peaväljaku

rekonstrueerimise projekt (põhiprojekti tasemel). Projekti asendiplaanilt nähtub Hiiu

staadioni projekti 1. etapi ala piir. Kuigi asendiplaanil on märgitud mh perspektiivne

1524-kohaline tribüün, on perspektiivsed tribüünid, samuti nagu ka nt perspektiivne

staadionihoone projekti järgi kavandatud 3. etappi (vt dtl 130). Järgnevate etappide

realiseerimine eeldab eraldi haldusmenetluse läbiviimist ja eraldi

ehitusloa/ehituslubade taotlemist. Praeguses asjas vaidlustatud ehitusluba vastavat

ehitustegevust ei reguleeri.

6. Ehkki kaebaja on leidnud, et ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata kavandatava

projekti vaatest tervikuna, kuivõrd sellega realiseeritakse üks etapp suurest projektist,

on praeguse vaidluse esemeks siiski konkreetne haldusakt ehk TLPA 21.08.2023

ehitusluba nr 12271/06666. Kohus ei saa selle peale esitatud tühistamiskaebuse

lahendamisel väljuda vaidluse piiridest ja asuda hindama võimalike järgmiste etappide

ehitusprojektide alusel antavate ehituslubade õiguspärasust, isegi kui need eelduslikult

kõnealusele ehitusloale järgnevad ja selle projekti joonisel perspektiivsena märgitud

on.

7. Praeguses asjas saab seega kontrollida vastustaja konkreetse tegevuse

(21.08.2023 ehitusloa andmise) õiguspärasust, mitte hinnata võimalikke järgnevaid

6(11)

3-23-2084

ehituslube, mille puhul puudub kohtul info nii haldusmenetlus(t)e läbiviimise kohta

(sh võib vastustaja anda järgnevates etappides erineva hinnangu nt ehitusloa või -

lubade mõju osas kaebaja õigustele ja huvidele ning sellest tulenevalt ka tema

kaasamise vajadusele) kui ka ehituslubade konkreetsete tingimuste ja sisu osas.

Praeguse ehitusloaga ei määrata kindlaks kogu tulevikus toimuvat ehitustegevust.

8. Eelnevast tulenevalt ei ole asjasse puutuvad väited, mis puudutavad suure hulga

pealtvaatajate lisandumist staadioni kasutajate hulka (sh kaasnev mõju

parkimiskorraldusele ja liiklustihedusele, ca 1500 pealtvaataja lisandumiseks puuduv

infrastruktuur), kuivõrd sellega kaasnevad mõjud ei seondu 1. etapis kavandatuga.

Seega ei ole vaja neid põhjalikumalt analüüsida.

9. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Kohus

saab haldusakti õiguspärasust kontrollida üksnes osas, milles kaebaja väidab enda

õiguste rikkumist, sest ehitusluba ei saa vaidlustada avalike huvide kaitseks (vt ka

05.10.2023 määruse p-de 8 ja 9 selgitused). Ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse

rahuldamiseks ei piisa seejuures ainuüksi ehitusloa objektiivsest õigusvastasusest ja

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest, vaid kaebuse rahuldamise

vältimatu eeldusena tuleb tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste tegelik rikkumine

ehitusloaga (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1).

10. Ehkki kaebuses on esitatud mitmeid argumente ka avaliku huvi kaitseks, ei saa

öelda, et kaebaja poleks üldse sisustanud enda õiguste väidetavaid riiveid. Kaebusega

kohtusse pöördumise ja kaebuse sisulise menetlemise eelduseks võib piisata ka õiguste

riivest (Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kaebaja on välja toonud, et

riivatakse tema omandiõigust, õigust tervise ja eraelu kaitsele ning õigust tervise ja

heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, milliseid väiteid kohus järgnevalt analüüsib.

11. Omandiõiguse riivet põhistab kaebaja ennekõike ehitusloa kahjuliku mõjuga

miljööle, mis tema hinnangul kahjustab tema omandi väärtust.

12. Vaidlustatud ehitusluba on antud kaebaja kodu vahetus läheduses asuva Hiiu

staadioni ümberehitamiseks, seejuures eraldab kinnistuid teineteisest üksnes Harku

tänav (transpordimaa). Kaebaja leiab õigesti, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja pole Hiiu

staadioni vahetu piirinaaber, ei saa iseenesest välistada haldusakti mõju tema õigustele.

Samas puudub vaidlus, et tegemist on olemasoleva staadioniga, mis on amortiseerunud

ja vajab heakorrastamist. Ka ehitusprojekti seletuskirjas on kirjeldatud, et Hiiu

staadion asub oma ajaloolises kohas, on klassikalise 400 meetrise jooksuovaaliga

kergejõustiku staadion, mille jooksuradade vahel paikneb kunstmurukattega

jalgpalliväljak (p 1.2). Sealsamas on ka toodud, et staadion on tänaseks

amortiseerunud, ei vasta rahvusvahelistele nõuetele ja vajab rekonstrueerimist.

13. Ehitusloaga on kavandatud olemasoleva staadioni ümberehitamine (täpsustuse

kohaselt kompleksne rekonstrueerimine). Ehitise ümberehitamine ehk

rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad

oluliselt (EhS § 4 lg 3). Staadionit ei rekonstrueerita siiski muu otstarbega ehitiseks,

vaid säilib selle funktsioon spordirajatisena: ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt

koostatakse 1. etapis peaväljaku rekonstrueerimisprojekt, rekonstrueerimise käigus

staadioni funktsioon ei muutu (seletuskirja p 1.2); väljakul mängitakse endiselt

jalgpalli ja harrastatakse kergejõustikku. Seletuskirjast nähtuvalt on rekonstrueeritud

staadionile planeeritud kunstmurukattega jalgpalliväljak suurusega 105 x 68 m; väljak

on tähistatud joontega; väljakul tähistatakse väravavahiala, karistusala, penaltikoht,

keskjoon ja keskring, nurgasektor. Märgitakse, et projekteeritud staadioni kohal asus

7(11)

3-23-2084

ka enne staadion, ent rajatakse täiendav drenaaž ja tekitatakse katetega kalded (p

2.2.1.2).

14. Kohus leiab, et kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond

tiheasustusalal ja olemasoleva avalikult kasutatava staadioni vahetus läheduses püsib

täiesti muutumatuna. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et isikul tuleb leppida

võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 otsus

nr 3-3-1-12-07, p 13). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole

seega subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad

kahjulikud mõjutused peaksid ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 24.05.2010

otsus nr 3-3-1-29-10, p 22-24).

15. Praegusel juhul selliseid kahjulikke mõjutusi ei nähtu. Nagu ülal viidatud, ei

ole tegu uue staadioni rajamisega piirkonda. Seejuures asub juba praegu staadionil ja

leiab kasutust kunstmurukattega jalgpalliväljak. Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega, et

tulenevalt staadioni funktsionaalsuse muutumisest tuleks kavandatavat tegevust pidada

mitte ümberehitamiseks, vaid olemasoleva staadioni likvideerimiseks. Kavandatav

tegevus 1. etapis ei ületa EhS § 4 lg 3 definitsiooni. Arvestades 1. etapi

ehitusprojektiga kavandatud tegevusi, ei kaasne nendega ka eelnevast olenemata igal

juhul sellist olulist negatiivset mõju, mis saaks endast kujutada kaebaja omandiõiguse

riivet.

16. Kaebaja tugineb kaebeõiguse sisustamisel ka eraelu ja tervise kaitsele ning

õigusele heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, tuues välja kavandatud tegevusega

kaasneva müra- ja valgusreostuse, aga ka suureneva liiklustiheduse.

17. Vastustaja on kaebusele vastates möönnud, et kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumisena võiksid sporditegemisest lähtuv müra ja staadionist lähtuv võimalik

valgusreostus kõne alla tulla. Samas on ka selles aspektis õigesti rõhutatud, et tegemist

ei ole uude asukohta staadioni ehitamisega, vaid olemasoleva ja toimiva staadioni

rekonstrueerimisega. Pooled ei ole välja toonud, et staadionit juba praegu

jalgpallivõistluste korraldamiseks ei kasutataks. Kaebaja seisukoht kinnitab, et

staadionil toimuvad jalgpallivõistlused ja ka praegu kostub võistluste toimumise ajal

staadioni lähiümbruses lärmi. Ehitusprojekti 1. etapi käigus rekonstrueeritavad

objektid ja vastavas mahus nende aeg-ajalt võistlusteks kasutamisega kaasnev müra ei

saa märkimisväärselt suurendada kaebaja kinnistule praeguses seisukorras staadionilt

jalgpallivõistluste ajal kanduvat müra. Ehitusloaga ei otsustata samas ka lõplikult kõiki

ehitise kasutamise tingimusi ning hiljem saab vajadusel kasutusloale kõrvaltingimusi

seada. Samuti ei ole ette näha, et spordivõistluste korraldamise tõttu rekonstrueeritud

jalgpallistaadionil tekiks oluliselt tihedam liiklus, võrreldes olemasoleva olukorraga,

sh võistluste toimumisega. Seega ei ole kavandatud tegevusega kaasneda saav

mürahäiring või liikluskoormus sellise intensiivsusega, et rikkuda kaebaja

elukeskkonda või tervist.

18. Vaidlustatud ehitusluba ei puuduta praegusest mahukama pealtvaatajate

tribüüni rajamist. Kui selline olemasolevast oluliselt mahukam tribüün tulevikus

rajatakse, võib see kaebaja kinnistule kanduvaid mürahäiringuid, aga ka

liikluskoormust spordivõistluste toimumise ajal tõepoolest suurendada, kuid neid

mõjusid kaebajale saab ja tuleb hinnata vastavas haldusmenetluses ehk tribüüni

ehitamise käigus. Kaebaja märgib õigesti, et ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest

mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase

8(11)

3-23-2084

kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Kuna aga 1. etapiga ei seondu staadioni suure

hulga pealtvaatajate lisandumisest tingitud kasutusintensiivsuse olulist tõusu, ei

analüüsi kohus praeguses vaidluses eraldi väiteid, mis puudutavad surve suurenemist

tänavaliiklusele ja mõjusid parkimiskorraldusele kaebaja kinnistuga piirneval tänaval.

Pole alust arvata, et sellised mõjud kaasneksid juba 1. etapis kavandatud töödega ja

vastavalt staadioni kasutamisega. Samas on linnal võimalik hilisemaid ebamugavusi

või kahjulikke mõjusid vältida erinevate avalik-õiguslike vahenditega (nt parkimise

keelamine, sõidusuundade või piirkiiruse reguleerimine jm).

19. Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja kinnistule võib kahjulik mõju tuleneda

staadioni kasutamisest lähtuvast valgusreostusest. Kaebaja toob välja, et

valgusvõimsus suureneb kaks korda ja tegeliku valgusreostuse mõju talle ei ole

hinnatud. Vastustaja on selgitanud, et kavandatav staadionivalgustus on

standardikohane.

20. Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapi projekti seletuskirjas on välja toodud,

et jalgpalli peaväljaku puhul on valgustite projekteeritud valgustihedus 800 luksi,

valgustitena kasutatakse kaasaegseid LED-lahendusi ja valgustuse arvutuste ning

valgustite suunamisega on tagatud, et valgustatud oleks optimaalselt väljak, mitte

ümbruskond. Vastustaja on esitanud ka valgusarvutused nii Hiiu staadioni parklate ja

sõiduteede kui ka peaväljaku ja harjutusväljaku kohta (dtl 199 jj). ACDC koostatud

elektrivarustuse ehitusprojekti kohaselt (dtl 283 jj) on nii peaväljaku kui ka

harjutusväljaku ala planeeritud valgustada väljaku külgedele paigaldatavatele

mastidele ette nähtud prožektoritega (vt p 2.1.2.3.1, dtl 286). Kummagi väljaku

valgustamiseks on planeeritud 4 masti, neist peaväljaku puhul planeeritakse kahele

mastile paigaldada 16 ja kahele 14 prožektorit, harjutusväljaku puhul mastile 6

prožektorit (joonis dtl 290). Projektis on selgitatud, et keskmised valgustustugevused

on vastavalt tellija soovidele ette nähtud peaväljaku osas maksimaalse dimmimise

väärtuse juures keskmiselt 800 luksi ja harjutusväljaku osas maksimaalse dimmimise

väärtuse juures keskmiselt 200 luksi. Samuti on märgitud, et projekteeritud lahendus

võimaldab staadioni valguspaigaldise lülitada erinevatel valgustugevustel: projektis

kasutatud valgustid on juhitavad (prožektorite juhtimiseks planeeritakse

automaatikaseadmed, mille kaudu saab valgustuspaigaldist nii sisse ja välja lülitada

kui ka dimmida ehk reguleerida) ning seetõttu on võimalik valgustite valgustugevuse

reguleerimine mis tahes tellija poolt soovitud väärtuseni (p 2.1.2.3.2). Seega pole alust

arvata, et kaebaja kinnistule kanduks sellise intensiivsuse ja tihedusega valgusreostus,

mis tooks kaasa tema eraelu ja tervisekaitse riive. Vastustaja saab ka valgusvõimsuse

suurenemisel võimalikke hilisemaid ebamugavusi ja mõjutusi vältida teiste avalik-

õiguslike vahenditega (nt valgustugevuse reguleerimine). Seejuures ei asu

kunstmurukattega jalgpalliväljak otse kõnealust ala kaebaja kinnistust eraldava teemaa

kõrval, vaid paikneb sellest veidi eemal.

21. Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal

on oluline puutumus, ei riiva see, kui staadionil võib väheneda või muutuda võimalus

tegeleda kergejõustiku traditsiooniliste jooksualadega. Kõnealuse õigusega on

hõlmatud üksnes subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, kuid muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei

hõlma. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetsete spordialadega ning

senistes tingimustes tegelemise võimaluse jätkumist staadionil. Kavandatav tegevus ei

kahjusta kaebaja elukeskkonda.

9(11)

3-23-2084

22. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikke huve (väide maastikukaitsealal

ehitamise kohta või selle mõjutamise kohta) ega ka teiste isikute huve (väide, et

tulevikus ei saa kõiki spordialasid staadionil harrastada; et staadioni avalik kasutus on

võistluste ajal piiratud; et staadioni kasutusvõimalused koolide jaoks tulevikus

muutuvad; väited seoses Nõmme kogukonna kaasamine). Kohus ei saa kontrollida

ehitusloa õiguspärasust osas, milles see ei seondu kaebaja õiguste, vaid avalike ja

teiste naabruskonna isikute huvide riivega (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kohus jätab seega

need väited käsitlemata.

23. Lisaks eelnevale tugineb kaebaja ka Nõmme linnaosa üldplaneeringule, leides,

et tema menetluslikke õigusi rikub üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonna muutmine

ilma avaliku menetluseta. Samas puudub vaidlus, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu

kohaselt asub Hiiu staadion kui üks linnaosa suuremaid spordirajatisi selle praeguses

asukohas. Ka üldplaneering käsitab staadionit olemasoleva spordirajatisena.

Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 72 on märgitud, et Nõmme linnaosas olemasolevate

spordihoonete ja -rajatiste asukohad säilitatakse. Vastustaja on õigesti leidnud, et

planeerimisseadusest ega ehitusseadustikust ei tulene nõuet koostada 1. etapis

kavandatud rekonstrueerimistööde tegemiseks detailplaneering või anda

projekteerimistingimused. Tegu ei ole uue staadioni rajamisega ning 1. etapiga

hõlmatud ala arvestades ka mitte staadioni laiendamisega. Kohus nõustub kaebajaga,

et antud olukorras jääb küll arusaamatuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

poolt algsete Hiiu staadioni rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlemise

eesmärk, mis vastustaja selgitusest nähtuvalt jäi lõpule viimata, kuid ainuüksi see ei

muuda ehitusloa andmist praegusel juhul õigusvastaseks. Siiski võinuks asjakohane

selgitustöö selles osas tekkinud küsitavusi ennetada.

24. Kaebaja selgitusel on tema eesmärgiks tagada Hiiu staadioni toimimine

multifunktsionaalse staadionina, ent üldplaneering ei anna kaebajale õigust nõuda, et

staadion säiliks täpselt selle praeguste võimalustega ja olemasolevates

proportsioonides. Ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt saab ka rekonstrueeritaval

staadionil 3-realisel jooksusirgel harrastada 60m ja 100m distantse; staadioni

läänepoolses otsas paiknevad kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturajad) ning endiselt on

väljak õhtusel ajal valgustatud (p 2.1.2). Seega ei ole põhjendatud väide, et kavandatud

tööde tulemusel säilib staadion ainult ühes funktsioonis.

25. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse vajaduse korral

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning EhS § 42 lg 7 kohaselt esitatakse

ehitusloa eelnõu vajadusel arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib

ehitis või ehitamine puudutada. Vastustajal ei ole seega kohustust selliseid isikuid igal

juhul kaasata, vaid ta peab tegema seda üksnes vajadusel. Riigikohus on selgitanud, et

haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal

täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi.

Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud. Samas peab selleks siiski

esinema mõistlik kahtlus.

26. Ehkki kaebaja kinnistu Harku tn 67 ja Hiiu staadioni vahel asub üksnes teemaa,

ei rikkunud vastustaja praegustel asjaoludel kaasamiskohustust. Kaebaja õiguste

piiramise võimalust tuli vastustajal hinnata sellest vaatest, milleks ehitusluba

konkreetsel juhul anti. Kuna 1. etapi ehitustööd kaebaja õigustele mõju ei avalda, ei

olnud tema kaasamine ehitusloa menetlusse kohustuslik, isegi kui vastustaja oli

eelnenud menetluse tõttu ümberkaudsete elanike vastuseisust teadlik. Lisaks on

vastustaja põhjendanud, et ka kaebaja kaasamise korral ei oleks tema väiteid ehitusloa

10(11)

3-23-2084

aluseks oleva projekti kohta võinud kaasa tuua ehitusloa andmata jätmist või

teistsuguse ehitusloa andmist. Samas ei tähenda eelnev siiski, et arvestades mh

praeguses kaebuses väljatoodud asjaolusid, ei peaks vastustaja järgnevate kavandatud

etappide puhul uuesti hindama kaebaja õiguste riive võimalikkust, mis võib tingida

vajaduse kaebaja vastava(te)sse haldusmenetlus(tes)se kaasata.

27. Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmse kaalutlusvea.

Muuhulgas ei oma ka kavandatav raie (staadioni rekonstrueerimise käigus

likvideeritakse vastustaja sõnul ja projekti kohaselt 4 mändi) mõju kaebaja õigustele.

Projektis on käsitletud ehitustööde korraldamist selliselt, et Nõmme-Mustamäe

maastikukaitseala ei saaks kahjustada ning ehitusloale on kooskõlastuse andnud ka

Keskkonnaamet, kelle hinnangul on tegevuse mõjuga maastikukaitsealale arvestatud ja

seda võimalikult vähendatud.

28. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et 21.08.2023 ehitusluba ei riku kaebaja

õigusi, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja taotleb 20 euro ulatuses kohtukulude (riigilõiv) ja 5166 euro ulatuses

kohtuväliste menetluskulude (õigusabi) väljamõistmist. Kuna kohus teeb otsuse

kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmas isik

ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13. JUUNI 2025

KOHTUOTSUSEGA.

11(11)