2-20-4986/164 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4986

Tsiviilasi

Aiki Zilinski hagi Jaak Kallavuse, C.K., K.K. ja G.K.

vastu kinnisasja omandi üleandmise, kinnistusraamatus

omanikukannete muutmise ja isikliku kasutusõiguse

kande kustutamiseks nõusolekute andmise kohustamise

ning tahteavalduste asendamise nõuetes, alternaiivselt

hüvitise nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

32 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid: Jaak Kallavus

(kostja I) (ik:

XXXXXXXXXXXX);

K.K. (kostja III) (ik: XXXXXXXXXXXX);

G.K. (kostja IV): (ik: XXXXXXXXXXXX),

Apellantidele määratud esindaja advokaat Marit Seesmaa

Vastustaja: Aiki Zilinski (ik: XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Kostja II: C.K. (ik: XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. vastu. Rahuldada

hagi osaliselt C.K. vastu ja kohustada C.K. andma tahteavaldus enda kustutamiseks

omaniku kandes 1/3 osas ja kanda omanikuna sisse C.K. 1/6 ja Aiki Zilinski 1/6

mõttelises osas. Kohtuotsus asendab C.K. tahteavaldust. Samuti muuta menetluskulude

jaotust, menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast asjas

lõpplahendi jõustumist.

2. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Kohustada C.K. andma järgmine tahteavaldus: kustutada X kinnistu asukohaga X,

X küla, X vald, X maakond (kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX) kohta avatud registriosa II jaos 1/3 omanikuna C.K. ja kanda

omanikuna sisse C.K. 1/6 ning Aiki Zilinski 1/6 mõttelises osas. Asendada C.K.

tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.

2.3. Tühistada otsuse jõustumisel Tartu Makohtu 7. aprilli 2020 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõud ja kustutada kinnisturaamatust kinnistut asukohaga X, X küla, X

vald, X maakond, registriosa numbriga XXXXXXX, koormav keelumärge. Keelumärke

võib kustuta ainult koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2.2. määratud kannetega.

2.4. Jätta rahuldamata Aiki Zilinski hagi Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. vastu kinnisasja

omandi üleandmise, kinnistusraamatus omanikukannete muutmise ja isikliku

kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusolekute andmise kohustamise ning

tahteavalduste asendamise nõuetes, alternatiivselt hüvitise nõudes.

3. Rahuldada Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. menetluskulud

Aiki Zilinski kanda. Jätta C.K. menetluskulud tema enda kanda. Jätta Aiki Zilinski

maakohtus kantud menetluskulud 10% osas C.K. kanda. Ülejäänud Aiki Zilinski

menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Välja mõista C.K. riigi tuludesse riigilõiv 100 eurot. C.K. tuleb riigi kasuks välja

mõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Välja mõista Aiki Zilinskilt riigi tuludesse Jaak Kallavusele, K.K. ja G.K. riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu 3089 eurot 14 senti, hagiavalduse riigilõiv 900

eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 1000 eurot, kokku 4089 eurot 14 senti. Aiki

Zilinskil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral

tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Välja mõista Aiki Zilinskilt solidaarselt Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. kasuks

menetluskulud 812 eurot 50 senti.

8. Välja mõista C.K. Aiki Zilinski kasuks 739 eurot 99 senti. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aiki Zilinski (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Jaak Kallavuse (kostja I), C.K. (kostja

II), K.K. (kostja III) ja G.K. (kostja IV) vastu kinnisasja omandi üleandmise,

kinnistusraamatus omanikukannete muutmise ja isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks

nõusolekute andmise kohustamise ning tahteavalduste asendamise nõuetes. Alternatiivselt

nõudis hageja kostjalt I kahjuhüvitist kaotatud kinnisasja väärtuse ulatuses.

Hageja sõlmis 17. juulil 2018 kinkelepingu, millega kinkis ½ mõttelist osa talle kuuluvast

kinnistust (registriosa nr XXXXXXX asukohaga X, X küla, X vald, Jõgeva maakond) kostjale

I. Eraldi lepinguga kinkis hageja ülejäänud ½ mõttelist osa enda lastele kostjatele II-IV ning

seda sama tegi ka kostja I hagejalt omandatud mõttelise osaga. Kostjad II-IV seadsid kostja I

kasuks kinnistule eluaegse isikliku kasutusõiguse.

3. juulil 2019 esitas hageja kinkelepingust taganemise avalduse kingisaajate jämeda

tänamatuse tõttu. Sama avaldusega tühistas hageja nii kinkelepingu kui ka isikliku

kasutusõiguse seadmise, viidates lepingu sõlmimisele ähvarduse ja vägivalla mõjul. Juhul kui

kohus leiab, et leping ei ole kehtivalt tühistatud ning leping on seetõttu kehtiv, siis on hageja

sellest taganenud kingisaajate jämeda tänamatuse tõttu. Tasuta kasutamise leping on samuti

kostja I kasuks sõlmitud vägivalla mõjul ning ka selle on hageja tühistanud.

Hageja ja kostja I on endised elukaaslased ja kostjad II, III ja IV on nende ühised lapsed.

Hageja ja kostja I läksid lahku kostja I toime pandud lähisuhtevägivalla tõttu. Kostja I pani

hageja suhtes 9. mail 2018 toime kuriteo (kehaline väärkohtlemine) ning kostja I mõisteti

kriminaalasjas süüdi. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2018 määrusega kehtestati kostjale I

hageja suhtes lähenemiskeeld. Kostja I pressis hagejalt välja nõusoleku 17. juuli 2018 lepingu

sõlmimiseks. Hageja kartis, et kui ta kinnistut ei kingi, siis jätkuvad ähvardused, vägivald ja

solvangud. Samaaegselt lubas kostja I, et ei nõua kinnistu kinkimisel lastele elatist. 10. mail

2019 esitasid kostjad siiski elatise nõude.

Pärast kinkelepingu sõlmimist on kostjate käitumine hageja suhtes olnud tänamatu. Kõik

kingisaajad on korduvalt ja räigelt sõimanud hagejat. Kostja I on hageja suhtes kasutanud

vägivalda ja laste juuresolekul ka hagejat solvanud, ähvardanud ja näkku sülitanud. Kostjad

II-IV on hagejat solvanud ja mõnitanud ning kostja II on ähvardanud hageja tappa. Lapsed ei

soovi hagejaga enam suhelda. Kostjate käitumine on hageja vaimsele tervisele mõjunud

laastavalt, mistõttu tegi hageja 19. juunil 2019 enesetapukatse. Eeltoodu kogumis on

käsitletav jämeda tänamatusena.

Alternatiivselt on hagejal solidaarselt kostjate vastu kahju hüvitamise nõue.

2. Kostjad I, III ja IV vaidlesid ühiselt hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

Hageja ja kostja I kooselu algas 1996. aastal. Kooselu jooksul omandas hageja kahe

kinkelepingu alusel täielikult amortiseerunud ja elamiskõlbmatu maja. Hageja ja kostja I

leppisid kokku, et kinnistu omanikuks märgitakse üksnes hageja ning et vana hoone asemele

ehitatakse uus elamu. Elamu ehitati kostja I rahaliste panuste arvelt, sest hageja ei käinud tööl

ega saanud püsivat sissetulekut. Hageja ja kostja I kooselu lõppes 21. detsembril 2016 ning

hageja läks elama mujale. Kostja I esitas hagejale 16. veebruaril 2017 pöördumise, milles tegi

ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ei nõustunud ettepanekuga ja esitas kostjale I

24. märtsil 2017 nõude kinnistu vabastamiseks. Kostja I tegi hagejale ettepaneku vormistada

kinnistu kaasomandisse või ühiste laste nimele, kuid hageja keeldus. Kostja I koostas 9.

märtsil 2018 hagi seltsingulepingu tuvastamiseks, lõpetamiseks ja seltsinguvara jagamiseks.

Pärast hagi koostamist jõudsid hageja ja kostja I kokkuleppele, et hageja kingib poole

kinnistust kostjale I ja teise poole ühistele lastele.

Lepingu sõlmimisel ei esinenud ähvardamist ega vägivalda. Leping sõlmiti kohtuväliste

läbirääkimiste tulemusena. Hageja ei selgitanud, missuguse vägivalla mõjul ta tehingu sõlmis

ja kuidas jätkusid pärast 9. mai 2018 episoodi kostja I ähvardused, vägivald ja solvangud.

Kostja I ei olnud pikaajaliselt hageja suhtes emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne ja hageja

ei ole enda väiteid tõendanud. Hageja väited on vastuolulised, sest hageja ei avaldanud

kriminaalasja 1-18-6855 uurimise ajal ega ka lähenemiskeelu avalduse menetluses, et ta oli

sunnitud sõlmima vägivalla või ähvarduste mõjul kinkelepingu.

Hageja ei ole tühistamise avaldust esitanud tähtaegselt s.o poole aasta jooksul vastava asjaolu

mõju lakkamisest. Hageja ei esitanud ühtegi väidet, et vägivald jätkus ka pärast kinkelepingu

sõlmimist, seega pidanuks hageja tühistama selle hiljemalt jaanuaris 2019.

Kingisaajate jämedat tänamatust ei esinenud. Kohtuvaidluste käigus tekkinud erimeelsusi ei

saa pidada jämedaks tänamatuseks. Hageja on oma lastest loobunud ning neile ette heita

jämedat tänamatust on vastuoluline ja südametu. Kuna kostjate III ja IV suhted on hagejaga

keerulised ja vähesed ning nad olid alaealised, siis ei saa nende mittesuhtlemist hagejaga

pidada jämedaks tänamatuseks. Samuti ei saa alaealistest lastel eeldada enda tegude juhtimist

täisealise isikuga samal tasemel. Laste soovimatus hagejaga suhelda on tingitud hageja enda

käitumisest. Ema helistas lastele viimase poole aasta jooksul vaid kahel korral.

Telefonikõnedest ja sõnumitest on aru saada, et hageja selgelt provotseerib kõiki kostjaid.

Kostjad III ja IV ei ole vägivalda ja solvamist hageja suhtes kasutanud. Kostja I ei ole pärast

kinkelepingu sõlmimist üles näidanud jämedat tänamatust. Kõik konfliktid toimusid enne

kinkelepingu sõlmimist. Kostja I tänamatust hageja vastu tõenditest ei nähtu. Hageja 3. juuli

2019 avalduse ja ka hagi esitamine on tingitud asjaolust, et kostjad III ja IV esitasid 10. mail

2019 hageja vastu hagi elatise nõudes. Elatise nõudmist ei saa pidada jämedaks tänamatuseks.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ning palus jäta hagi rahuldamata.

Kinkeleping on jätkuvalt kehtiv, sest sellest taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja ja

kostja I suhted pingestusid hageja vastutustundetu käitumise tõttu sooviga lahkuda kodust

ning elada elu ilma kohustusteta. Hageja ei ole viimasel ajal oma laste vastu vanemlikku huvi

üles näidanud, mistõttu on hageja emotsionaalne side kostjatega katkenud. Leping ei ole

sõlmitud lähisuhtevägivalla mõjul ja kostjad ei ole pärast lepingu sõlmimist hageja suhtes

käitunud tänamatult. Kostja II on hagejat pärast kodust lahkumist aidanud nii auto

muretsemisel kui teiste toimingutega. Hageja soovib kätte maksta kostjale I ning kasutab

selleks ka oma lapsi.

Hagist pole aru saada, milles seisnes kostja I mõjutegevus ja kuidas puudutab väidetav

vägivald kinkelepingute sõlmimist ja selle kõige seost kostjaga II. Hageja väidab, et tehing

tehti vägivalla edasise kartuse hirmus, kuid ei ole selgitanud, kuidas see on seotud kostjaga II.

Kriminaalajas 1-18-6855 tehti lahend kokkuleppemenetluses, mistõttu ei uuritud tõendeid ja

seetõttu on välistatud tuginemine nimetatud kriminaalasjas sisalduvatele isikulistele

tõenditele. Hageja on oma käitumisega teinud kõik selleks, et hageja ja kostja II vahel katkeks

emotsionaalne side. Sellele vaatamata püüdis kostja II hagejat alati aidata ja toetada.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas 11. aprilli 2023 otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjaid andma

järgmine tahteavaldus: kustutada X kinnistu asukohaga X, X küla, X vald, kohta avatud

registriosa II jaos omanikuna C.K., K.K. ja G.K. ja kanda omanikuna sisse Aiki Zilinski.

Maakohus kohustas Jaak Kallavust andma järgmine tahteavaldus: Kustutada X kinnistu kohta

avatud registriosa III jaos isiklik kasutusõigus Jaak Kallavuse kasuks. Kohus asendas

vastavad tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



Hageja oli kantud kinnistusraamatusse X kinnistu (reg nr XXXXXXX) ainuomanikuna

alates 2. aprillist 2002 kuni 17. juulini 2018. a;



17. juulil 2018 sõlmiti kinnistu osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise

leping ja kinnistu kinkeleping (leping).



Hageja oli lahkunud perekonna ühisest elukohast X kinnistul 2016. a lõpus ja elas

eraldi. Kostjad elasid koos X kinnistul.



Kostja I on Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a otsusega süüdi tunnistatud ja

karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kannatanuks nimetatud menetluses oli hageja.



Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2018.a määrusega kohaldati 3-aastase tähtajaga kostja I

lähenemiskeeldu hageja suhtes.



Hageja edastas kostjatele 3. juulil 2019.a avalduse 17. juulil 2018. a sõlmitud lepingu

tühistamiseks/ lepingust taganemiseks.

17. juuli 2018 leping sisaldab järgmisi eraldiseisvaid lepinguid ja kokkuleppeid:

1) ½ suuruse mõttelise osa kinkeleping hageja ja kostja I vahel - lepingu p 3;

2) hageja ja kostja I vaheline kokkulepe kinnistu tasuta ja eluaegseks koormamiseks

isikliku kasutusõigusega elamule kostja I kasuks - lepingu 4;

3) hageja ja kostja I kogu kinnistu kinkeleping kostjatele II, III ja IV, millega kostja II,

III ja IV said kinkena ⅓ kogu kinnistust - lepingu p 6.

Hageja nõudeks on lepingu tagasitäitmise nõue. Esmaseks alternatiivseks nõude aluseks on

see, et hageja on lepingud tühistanud TsÜS § 96 alusel – lepingud olid tehtud ähvarduse ja

vägivalla mõjul. Samuti teatas hageja, et kui kohus ei loe lepingute tühistamist õiguspäraseks,

siis on ta lepingutest taganenud VÕS § 268 ja § 267 p 2 alusel: kingisaajad on olnud kinkija

suhtes jämedalt tänamatud. Samuti leidis hageja, et lepingud võivad olla tühised TsÜS § 86 lg

2 alusel, sest need on vastuolus heade kommetega.

Maakohus leidis, et hageja pole tehingu tühistamisavaldust esitanud tähtaegselt. TsÜS § 99 lg

1 p 1 sätestab, et tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul,

arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hageja esitas avalduse 3. juulil 2019. Seega

pidi kostjate vaimne vägivald kestma vähemalt 3. jaanuarini 2019. a. Esitatud tõendite alusel

ei saa väita, et kostjad III või IV oleks hageja suhtes vaimselt vägivaldsed olnud. Puuduvad

tõendid, et kostja II oleks jätkanud hageja mõjutamist 2018. a sügis-talvel. Puuduvad tõendid,

et kostja I vägivald hageja suhtes kujul, mis ei lasknud tal adekvaatselt olukorda hinnata ja

otsustusi teha, oleks kestnud vähemalt 3. jaanuarini 2019.

Maakohus leidis, et hagejal oli õigus 17. juuli 2019 kinkelepingustest taganeda kostjate

jämeda tänamatuse tõttu VÕS § 267, 268 ja 270 alusel. Tehingus osalesid kingisaajatena neli

kostjat, mistõttu saab hageja lepingust taganeda nii eraldi kostja I suhtes, kes sai algselt

kinkena ½ kinnistust kui seejärel ka kõigi teiste kostjate suhtes ühiselt.

Kostja I vähendas vägivaldset mõju hagejale pärast 17. juuli 2018. a tehingu tegemist, kuid

tema negatiivne suhtumine hagejasse ja laste suhtumise mõjutamine jätkusid. Ka 2018-2019

sügis-talvel tehtud kahest telefonikõnest kuuldub kostja I negatiivne ja üleolev suhtumine,

etteheited, et hageja laste elust ei tea ja solvavad väljendid hageja ja selle kohta, et hagejal on

uus elukaaslane. Samuti ähvardas kostja I hagejat korduvalt eri põhjustel kohtusse

pöördumisega: nii elatise suurendamise nõude kui ka suhtluskorra tühistamise nõudega.

Kostja I ei hoidunud tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kostja I ei

mõjutanud sel ajal alaealisi kostjaid III ja IV positiivselt nii, et oleks soodustatud laste suhtlus

hagejaga. Kostja I näitas kostjatele II, III ja IV hagejat halvustavaid sõnumeid. Kostja II

helistas hagejale ja solvas teda korduvalt ja äärmiselt inetute sõnadega. Kostja I sisendas

lastele negatiivset suhtumist hagejasse ja võõrandas lapsi emast.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja I jäme tänamatus hageja suhtes. Hageja hindas

kostja I käitumist ja jõudis järeldusele, et pole saanud seda, mida kinget tehes lootis, s.o

normaalset suhtlust lastega, mida toetaks ka teine vanem ning normaalset suhtumist kostja I

poolt. Kostja I ei olnud „kingi vääriline“ ja hageja võis lepingust taganeda.

Hageja suhtes käitusid jämedalt tänamatult ka teised kostjad. Kostjad ei lubanud hagejal

osaleda kostjate III ja IV koolilõpetamisel. Hageja tegi kõik, et lastega kokku saada, kuid nad

vaid irvitasid ja mõnitasid ja teatasid, et ei taha hagejat näha. Hageja lunis ja anus

kokkusaamisi, kõnedele ja sõnumitele ei vastatud, pärast maja kinkimist sai hageja lastega

kokku kahel korral. Kui hagejat ei lubatud lõpetamisele, leidis ta, et kostjad pole kinnistut

väärt. Kostjad II ja III solvasid, mõnitasid ja tõrjusid telefonivestlustes hagejat.

Kostjad pidid mõistma, et nende käitumine solvab ja alandab hagejat. Kuigi kostjad III ja IV

olid alaealised, ei vabanda see lugupidamatust oma ema suhtes. Kui jätta kõrvale kostja III

hagejat halvustav käitumine, piisab jämeda tänamatuse alusel lepingust taganemiseks ka

ainult kostja II käitumisest. Ühe kingisaaja käitumine laieneb taganemise põhjusena kõigile

kingisaajatele. Kuna kostjad II, III ja IV käitusid hageja suhtes jämedalt tänamatult, on

täidetud kinkelepingust taganemise eeldus lepingu osas, millega kostjad II, III ja IV said

hagejalt igaüks

kinnistust. Kuna kohustustehing langes ära taganemise tõttu, on täidetud

⅙

VÕS § 1028 lg 1 eeldus ja hagejal on kostjate vastu võlaõiguslik nõue kinnistu omandi

tagasikandmiseks. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu

kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Kostja I andis kinke üle

tasuta ja avaldas menetluses, et tal puudub raha, et hagejale omandi kaotust hüvitada. Seega

peavad kostjalt I kinke saanud kostjad II, III ja IV ise saadud kinke hagejale tagastama.

Kokkuvõtvalt on hagejal õigus saada tagasi kogu kinnistu.

Hagejal kui kinnistu omanikul on õigus nõuda kostja I isikliku kasutusõiguse lõpetamist.

Isikliku kasutusõiguse kokkulepe, mis seati kostja I kasuks on tühine, sest see on heade

kommetega vastuolus. Hagejal on õigus nõuda tühise tehingu alusel kinnistusraamatusse

tehtud kande kustutamist. Kostja nõusolek kinnistusraamatu kande kustutamiseks tuleb

asendada kohtuotsusega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostjad I, III ja IV esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid

tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldada.

Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

Kostja I ei nõustu, et oli hageja suhtes vägivaldne. Kostja I hinnangul tuleb TsÜS § 96 mõttes

vägivallana mõista füüsilist vägivalda. Kostja I ei olnud hageja suhtes füüsiliselt vägivaldne.

Kostjad I, III ja IV ei nõustu, et hagejal oli õigus 17. juuli 2019. a kinkelepingutest taganeda

kostjate jämeda tänamatuse tõttu. Kohus tõi tänamatust näitava asjaoluna välja kostja I vaimse

vägivalla hageja suhtes enne kinkelepingu sõlmimist. VÕS sätestab selgelt, et jäme tänamatus

peab ilmnema pärast kinkelepingu sõlmimist. Seega tuleb kostja I käitumise hindamisel jätta

kõrvale tema varasem käitumine ja hinnata kostja I käitumist pärast kinkelepingu sõlmimist.

Kostja I ei nõustu, et on lapsi negatiivselt vastustaja suhtes mõjutanud. Kostja I ei eita, et tema

ja hageja vahel on keerulised suhted, kuid ta ei ole mõjutanud lapsi suhtuma vastustajasse

negatiivselt. Samuti ei ole kostja I kahjustanud laste suhet hagejaga. Kohus ei ole välja

toonud, milles seisnes kostja I laste negatiivne mõjutamine vastustaja suhtes.

Materjalide pinnalt ei ole võimalik asuda järeldusele, kas kostja I on lapsi emast võõrandanud

või mitte. Lapsed võisid hagejast võõrduda ka hageja käitumisest tulenevalt. Kostjad III ja IV

selgitasid korduvalt kohtule, et nad ema käitumisest haavunud ning solvunud, kuna ema jättis

nad maha. Kostja III märkis korduvalt, et ta tunneb end ema poolt hüljatuna ja et ema pole

midagi selgitanud, mistõttu ta ongi solvunud.

Alustatud kohtuvaidlusi ei saa käsitleda jämeda tänamatusena. Vaidlust ei ole, et vastustaja ei

elanud koos lastega ega toetanud laste ülalpidamist ka muul viisil, mistõttu oli lastel seadusest

tulenev õigus nõuda vastustajalt elatise tasumist. Kui oli selge, et vastustaja ja laste vaheline

suhtluskord ei toiminud ning kohtuvälist kokkulepet ei saavutatud, oli laste huvides kohtu

kaudu suhtluskorra muutmine. Mõlemad kohtuvaidlused on seotud laste heaoluga.

Jämedat tänamatust ei näidatud üles soovimatusega hageja osalemiseks kostjate III ja IV

lõpuaktusel. Kostjad III ja IV selgitasid, et kuna vanemad ei saanud omavahel läbi, siis olid

nad sunnitud valima, kumma vanema nad lõpetamisele kutsuvad. Vanemate kohtumised

lõppesid alati tüliga, ning nad soovisid, et neile jääks kooli lõpetamisest ilus mälestus. Kuna

isa jäi nende kõrvale ja aitas neid õppimisel, siis pidasid nad mõistlikumaks kutsuda

lõpetamisele isa. Kuna isal oli ema suhtes lähenemiskeeld, ei oleks olnud vanematel võimalik

üheaegselt lõpupeol osaleda. Kummastav on kohtu seisukoht, et lapsed peaksid vanemale, kes

on neid maha jätnud, tegema alternatiivseid pakkumisi lõpupeo asendamiseks.

Lastele ei saa ette heita, et nad hoiavad isa poole. Laste ema lahkus kodust ning ei võtnud neid

kaasa. See oli laste jaoks keeruline aeg, kuna nad olid emaga lähedased. Arvestades olukorda,

kus laste ema, kes oli ühtlasi laste turvaisik, lahkus kodust, klammerdusid lapsed isa külge.

Kohus jättis arvestamata, et ajal, mil vastustaja on kostjatele III ja IV ette heitnud jämedat

tänamatust, olid nad alaealised. Kohus jättis analüüsimata hageja enda käitumise lastega. Kui

hageja siiras soov oleks olnud lastega suhteid taastada, oleks hageja ka vastavalt käitunud.

Hageja pidi aru saama, et olukorda, kus peresuhted on muutunud nii keeruliseks, ei ole

võimalik lahendada sellega, et kinkida lastele maja.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda apellantide jämeda tänamatuse tõttu. Apellandid on

olnud vastustaja suhtes nii enne kui ka pärast kinkelepingu sõlmimist vägivaldsed. Kõik

apellandid on vastustajasse suhtunud negatiivselt ning üleolevalt.

Kostjad väitsid, et kostja I ei ole mõjutanud lapsi vastustajasse negatiivselt suhtuma ega

kahjustanud muul viisil laste suhteid vastustajaga. Samas kohus tuvastas, et 2018. detsembri

lõpus ning 2019. a jaanuari alguses võimaldas kostja I alaealistel lastel lugeda vastustajat

halvustavaid sõnumeid. Samuti ütles kostja I lastele, et nende emal on teine mees, ta on lits,

petab neid ja reedab.

Kostja I võõrandas lapsed emast, mitte lapsed ei võõrdunud emast ise. Hageja ei ole lapsi

väärkohelnud, hüljanud ega hooletusse jätnud. Alates 2018. a muutus laste huvi vastustaja

vastu sisuliselt olematuks. Kuigi hageja tegi kõik, et lastega kokku saada, ei soovinud lapsed

emaga suhelda ega temaga kohtuda. Lastel ei ole mitte ühtegi sisulist põhjust, miks oma

emast eemale hoida.

Ähvardus erinevatel põhjustel kohtusse pöörduda oli jäme tänamatus, sest enne kinkelepingu

sõlmimist lubas kostja I, et kui vastustaja kingib kinnistu ära, siis ei nõua ta vastustajalt lastele

elatist. 10. mail 2019. a esitasid apellandid aga vastustaja vastu elatisenõude. Kostjate III ja

IV alaealisus ei tähenda, et nad ei pea oma emast lugu pidama. Pealegi olid kostjad sel ajal

juba piisavalt vanad (15-aastased), et aru saada, kuidas omavahel tuleb suhelda ning millised

on üldised viisakusreeglid. Puudub põhjus, miks kohus oleks pidanud analüüsima vastustaja

käitumist lastega. Antud juhul näitasid jämedat tänamatust oma käitumisega üles lapsed

vastustaja suhtes, mitte vastustaja laste suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalide ja apellatsioonkaebusega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada, ringkonnakohtul on

võimalik teha uus otsus, millega tuleb jätta hagi rahuldamata kostjate I, III ja IV vastu.

Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud

menetlusõiguse norme ning seetõttu teinud ebaõige otsuse. Apellatsioonkaebused tuleb

rahuldada. Apellantide menetluskulud jäävad hageja kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata

kostja II suhtes, kuna kostjate I, III ja IV osas jääb hagi rahuldamata, siis tuleb muuta

maakohtu otsuse resolutsiooni ka kostja II osas.

8. Hageja esitas maakohtule nõude kinkelepingu alusel üle antud omandi tagasikandmiseks ja

kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusolekute andmiseks kõigi kinkelepingu osaliste

vastu.

Hageja tugines esimese nõude alusena kinkelepingu tühistamisele. Maakohus on tuvastanud,

et kinkelepingu tühistamise avaldus ei ole tehtud tähtaegselt (TsÜS § 99 lg 1 p 1) ning

apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust ka vaidlustatud. Selles osas

lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel ringkonnakohtu tuvastatust.

9. Teiseks tugines hageja kinkelepingust taganemisele. Maakohus tuvastas, et kõik

kingisaajad olid kinkija suhtes jämedalt tänamatud ja rahuldas hageja nõude, mis on suunatud

omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi.

Tegemist on võlaõigusliku nõudega, mis on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS §

268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi.

10. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmis hageja 17. juulil 2018 mitu lepingut: 1) kinkis

oma endisele elukaaslasele ja laste isale (kostja I) ½ talle kuuluvast kinnisasjast ja 2) seadis

kogu kinnisasjale kostja I kasuks eluaegse isikliku kasutusõiguse ja seejärel kinkisid hageja

(kolme lepinguga) ja kostja I (kolme lepinguga) nende kaasomandis oleva kinnisasja

võrdsetes mõttelistes osades kolmele ühisele lapsele C.K.ele (kostja II), K.K.ele (kostja III) ja

G.K.ele (kostja IV).

11. Maakohus tuvastas õigesti, et taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud. Hageja

esitas taganemisavalduse 3. juulil 2019 s.o vähem kui aasta kinkelepingu tegemisest 17. juuli

2018, mistõttu taganemisavaldus on tehtud VÕS § 270 lg 1 tähtaega järgides. Hageja tugines

taganemisavalduses ja hagis kostjate I, II, III ja IV jämedale tänamatusele. VÕS § 268 lg 1 ja

§ 267 p 1 kohaselt võib kinkelepingust taganeda pärast täitmist, kui kingisaaja(d) on oma

käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.

Taganemisavalduses tõi hageja esile järgmised kostjate tegevused, mida hageja käsitleb

jämeda tänamatusena:

1) kõik kingisaajad on korduvalt ja räigelt hagejat solvanud;

2) kostja I on kasutanud hageja suhtes vägivalda;

3) kostja I on laste juuresolekul hagejat solvanud ja ähvardanud;

4) lapsed (kostjad II, III ja IV) ei soovi enam hagejaga suhelda.

12. Riigikohus on selgitanud, et "jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS

§ 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt

Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on

lisaks selgitanud, et kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist

ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui

ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-153-06, p 12). Samuti on Riigikohus avaldanud, et seda, milline ähvardamine õigustab

kinkelepingust taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes

arvesse ähvarduse tõsiseltvõetavust ja selle sisu (Riigikohtu 22. mai 2017, otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-17, p 15).

13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja I käitus hagejaga viisil, mida saab

lugeda jämedaks tänamatuseks kinklepingu taganemise põhjusena. Kostja I vaidlustas

maakohtu järelduse, et ta on hagejaga pärast kinkelepingu sõlmimist ähvardavalt käitunud.

Maakohus hindas hageja esitatud kahe telefonikõne salvestusi, mis leidsid aset 2018-2019

sügis-talvel ja leidis, et nendest kuuldub kostja I negatiivne ja üleolev suhtumine, etteheited ja

solvavad väljendid ning ähvardused kohtusse pöörduda suhtluskord tühistada ja elatise

suurendamise nõue esitada. Maakohus märkis, et kostja ka pöördus kõigi lubatud nõuetega

kohtusse. Ringkonnakohus hindab nimetatud tõendeid teisiti TsMS § 653 alusel.

Ringkonnakohus kuulas telefonikõnede salvestust ja leiab, et mõlemad kõnelejad, nii hageja

kui kostja I olid vastastikku provotseerivad ja kõned ei kinnita poolte üksteist austavat ja laste

huvidest lähtuvat rahumeelset lahenduste otsimist, vaid esitatakse vastastikku süüdistusi,

etteheiteid ja nõudeid, kuid nende alusel ei saa tuvastada, et kostja I oli jämedalt tänamatu.

Jämeda tänamatusena ei ole alust käsitleda ka maakohtu etteheidet kostjale I, et ta ei täitnud

PKS § 143 lg 2 nõudeid, kuna ei hoidunud tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga. Maakohtu hinnangul ei mõjutanud kostja I kostjaid III ja IV, kes olid siis veel

alaealised ja kelle suhtes kehtis kohtu määratud suhtluskord, positiivselt nii, et oleks

soodustatud olnud laste suhtlus hagejaga. Kostja I märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei eita,

et tema ja hageja vahel on keerulised suhted, kuid ta ei ole mõjutanud lapsi suhtuma hagejasse

negatiivselt. Vanemate vahel kestis aastaid kohtus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus,

kuid see ei tähenda, et kostja I oleks mõjutanud negatiivselt laste suhtumist emasse.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus ei ole otsuses välja toonud, milles seisnes

kostja I poolt laste negatiivne mõjutamine hageja suhtes.

14. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjad III ja IV olid kinkelepingu sõlmimise ajal

15-aastased ja taganemisavalduse tegemise ajal 16-aastased, siis tuleb asjaolude hindamisel

arvestada, et tegemist oli alaealiste lastega.

Ringkonnakohus nõustub kostjate III ja IV esindajaga, et alaealiste laste puhul ei saa neilt

eeldada oma tegude juhtimist täisealise isikuga samal tasemel. Mitte mingisugust vägivalda ja

solvamist ei ole kostjad 3 ja 4 kasutanud ning seetõttu ei ole hagejal kinkelepingust

taganemise eeldused täidetud. Last puudutavates otsustes tuleb alati esikohale seada lapse

huvid. Mistahes otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse

huvidega. Käesoleval juhul kinkisid hageja ja kostja I, st laste vanemad oma kolmele lapsele,

sh kostjatele III ja IV võrdsetes osades kinnisasja ja sama lepinguga võimaldati sellel

kinnisasjal asuvas elamus elada laste isal. Oluline on see, et laste ema oli kaks aastat enne

kinkelepingu sõlmimist ühisest kodust lahkunud. Ringkonnakohus leiab, et tehingu tegemise

eesmärk oli laste turvatunde suurendamine, seega arvestati eelkõige laste huvidega.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et teismelistele lastele, kelle ema oli nende seletuse

järgi kodust teadmata põhjusel lihtsalt lahkunud selgitusi andmata ja jätnud nad isa hoolde,

saab ette heita emaga suhtlemise osas jämedat tänamatust. Kostjad III ja IV tunnistasid, et nad

olid segaduses, solvunud ja emas pettunud. Ringkonnakohus leiab, et alaealisel, kelle tehtud

mitmepoolsed tsiviilõiguslikud tehingud on tühised (erandid on sätestatud PKS §-s 11) ei ole

tekkinud teatud taset õiguslikust teadlikkusest ehk võimet aru saada lisaks oma tegude

faktilisele asjaoludele ka nende sotsiaal-õiguslikust tähendusest ja võimelisus oma tegu

korralikult ja loogiliselt hinnata. Kostjad III ja IV kinnitasid, et nad ei saanud aru, miks neile

kinnisasi kingiti. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, et nad oleksid teadlikult ja tahtlikult

soovinud hagejat halvasti kohelda. Kostjad III ja IV on vanematevahelise ebamõistliku

käitumise ohvrid, kes valisid enda teadmiste ja tegeliku elukorralduse kogemuse alusel poole

ja selleks oli sageli isa. Sõltumata sellest, kas see on põhjendatud või mitte, ei anna see nende

käitumist lugeda hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Ringkonnakohus nõustub kostjatega

III ja IV, et maakohus on jätnud arvestamata, et lapsed olid vanemate lahkumineku ajal kõige

haavatamas vanuses, st ajal, mil noorel hakkab välja kujunema isiksus ja maailmapilt ning

neid on ilmselgelt mõjutanud vanemate omavahelised tülid ja pidevad kohtuvaidlused.

15. Eeltoodut arvestades ei ole hageja poolt välja toodud asjaolud piisavad sisustamaks

kingisaajate kostja I, III ja IV jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Seega tuleb

maakohtu otsus nende kostjate osas tühistada.

16. Ringkonnakohus ei võtnud menetlusse kostja II apellatsioonkaebust. Kostja II ei ole

käesolevas asjas vältimatult kaasapellandiks VÕS § 192 lg 2 ning TsMS § 207 lg 3 ja TsMS

§ 639 lg 2 alusel, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada kostja II suhtes eraldi. VÕS

§ 192 lg 2 sätestab, et kui lepingupool taganeb lepingust, mille teisel poolel osaleb mitu isikut,

võib ta taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. See kehtib aga

vaid juhul, kui mitu isikut osaleb tõepoolest ühiselt ühel poolel, mitte kui ühte

lepingudokumenti on hõlmatud sisuliselt mitu erinevat lepingut. Käesolevas asjas kinkisid

hageja talle kuuluva ½ osa ja kostja I talle kuuluva ½ osa kostjatele II, III ja IV, igaühele

1/3. Seega kinkis kumbki kaasomanik eraldi talle kuuluva mõttelise osa ja kolmele

kingisaajale samuti mõttelistes osades. Seda, milline ähvardamine õigustab kinkelepingust

taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes arvesse ähvarduse

tõsiseltvõetavust ja selle sisu. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu menetluses olulisi

menetlusnormi rikkumisi, mis annaks aluse, ilma kaebuseta otsust tühistada kostja II suhtes.

Kuna maakohus tuvastas, et kostja II on olnud hageja suhtes tänamatu ja kinkelepingust

taganemise eeldused on tema suhtes täidetud, ning selles osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud, siis tuleb hageja nõue, mis on suunatud kostja II osas omandi tagasikandmisele,

st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi, rahuldada. Hageja saab tagasi 1/6

kinnisasjast ja C.K. omandi suuruseks jääb isalt kingitusena saadud 1/6 mõttelist osa.

17. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas 7. aprilli 2020 määrusega hagi ja

arestis ning kandis selle alusel Aiki Zilinski (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kasuks

kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke C.K.(isikukood: XXXXXXXXXXXX),

K.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) ja G.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kuuluvale

kinnisasjale, registriosa numbriga XXXXXXX asukohaga X, X küla, X vald, X maakond.

Kuna hagi jääb suures osas rahuldamata, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva

otsuse jõustumisel TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada.

18. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega kostjate I, III ja IV vastu

tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras

kindlaks nende rahalise suuruse.

Kuna hagi jääb kostjate I, III ja IV vastu rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb nende

poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II

menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda, kuna kostja II

ringkonnakohtu menetluses ei osalenud. Hageja menetluskulud maakohtus jäävad TsMS §

163 lg 1 alusel 10% ulatuses kostja II kanda.

19. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel (TsMS § 190 lg 3 esimene lause). Hageja sai menetlusabi riigilõivu 1000 euro

tasumiseks. Arvestades hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatust tuleb kostjal II tasuda riigi

tuludesse 100 eurot (10% 1000-st eurost). Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse ülejäänud osa

riigilõivust, st 900 eurot (TsMS § 190 lg 4).

Kostjatele I, III ja IV oli määratud riigi õigusabi korras esindaja, kelle tasutaotlused rahuldati

maakohtus 2753 euro 64 sendi ulatuses. Kostjatele I, III ja IV määratud esindaja 11. oktoobril

2023 ringkonnakohtule esitatud tasutaotlus jäeti rahuldamata. Kostjate I, III ja IV esindaja

esitas 30. aprillil ja 7. mail 2024 riigi õigusabi tasu taotlused ja ringkonnakohus pidas

põhjendatuks 335 euro ja 50 sendi hüvitamist. Kostjatele I, III ja IV anti menetlusabi osaliselt

apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks summas 1000 eurot.

Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse kostjate I, III ja IV esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud

3089 eurot 14 senti ning riigilõivu 1000 eurot, kokku 4089 eurot 14 senti (TsMS 190 lg 5

teine lause).

Menetlusosalised peavad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma käesoleva otsuse

jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

20. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 7399 eurot 94 senti.

Kostjal II tuleb hageja kuludest maakohtus hüvitada 10%, st 739 eurot 99 senti. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt II välja mõista viivis hageja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kostjate I, III ja IV kantud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus koosnesid eksperditasust

412 eurot 50 senti ja riigilõivust 400 eurot. Tegemist oli põhjendatud menetluskuludega.

Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostjate I, III ja IV kasuks menetluskulude katteks välja

812 eurot 50 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/