1-23-2818/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-2818

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-2818 (21730000297)

Kohtukoosseis

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Keio Järva süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Marek Soomaa

Süüdistatav

Keio Järva

Ik: 39307066818, xxxx kodanik, xxxx, emakeel: xxxx,

töökoht: AS E, xxxx, elukoht: xxxx. Kontakt: e-post xxxx

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Marko Kairjak

Kannatanu esindaja

Advokaadid Kristiina Lee, Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Keio Järva süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Keio Järvale mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 7 kuud Keio Järva suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle

karistuse Keio Järva suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Keio Järva

temale määratud 1 (üks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Keio Järvale määratud 1-aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.05.2024.

Tsiviilhagi

4. Kannatanu P OÜ esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 26 632

(kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kaks) eurot rahuldada osaliselt ning

Keio Järvalt välja mõista 7468 (seitse tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis

tuleb tasuda kannatanu P OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx, märkides selgitusena:

„Keio Järva, 1-23-2818, tsiviilhagi hüvitamine“.

5. Ülejäänud varalise kahju nõudes summas 19 164 (üheksateist tuhat ükssada

kuuskümmend neli) eurot jätta kannatanu P OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldamata.

6. Välja mõista Keio Järvalt P OÜ kasuks viivis summalt 2000 eurot (Xxxx tn kinnistu)

alates 19.03.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

7. Välja mõista Keio Järvalt P OÜ kasuks viivis summalt 500 eurot (Xxxx tn kinnistu)

alates 19.04.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Välja mõista Keio Järvalt P OÜ kasuks viivis summalt 4578 eurot (Xxxx tn kinnistu)

alates 19.04.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

9. Leppetrahvi nõudes summas 8000 (kaheksa tuhat) eurot jätta kannatanu P OÜ esitatud

tsiviilhagi rahuldamata.

Menetluskulud

10. Keio Järvalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1

alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks

tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva

jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Keio Järva, 1-23-2818,

menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise

võimatusel Keio Järvale tema avaldatud e-posti aadressile elektrooniliselt ja tehakse

kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Keio Järvalt välja mõista kannatanu P OÜ kasuks KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1, §

180 lg 1, § 182 lg 3 alusel kannatanul P OÜ-l kriminaalmenetluses valitud esindajale

õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud menetluskulust summas 23 545 eurot osa

kulust, s.o 5415 (viis tuhat nelisada viisteist) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti, mis

tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda P OÜ arvelduskontole nr xxxx

Xxxx, märkides selgitusena „Keio Järva, 1-23-2818, kannatanu valitud esindaja tasu

hüvitamine“ Ülejäänud osa kannatanu valitud esindajale makstud tasust summas 18 129

(kaheksateist tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti

jätta kannatanu P OÜ enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese

astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. KrMS § 319 lg 4

kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Keio Järvat (Järva) süüdistatakse selles, et tema omastas talle muu võõra varana usaldatud

käsundiandja P OÜ-le kuuluvad maaklerteenuste vahendustasud enda äriühingute ja

iseenda kasuks.

P OÜ (registrikood xxxx) aadressil Xxxx tegeleb kinnisvara ostu-müügi ja üürimise

vahendamisega ning teeb seda Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ frantsiisilepingu alusel Xxxx

kaubamärki kasutades.

H OÜ (registrikood xxxx. Likvideerimisel) aadressiga Xxxx on asutatud 16.06.2017 ja

selle juhatuse liige ning osanik on Keio Järva.

Keio Järva on samuti juhatuse liige ja osanik 07.05.2021 asutatud äriühingus P OÜ, millise

ärinimi muudeti 06.08.2021 O OÜ-ks (registrikood xxxx).

05.05.2020 allkirjastas Keio Järva juriidilise isiku H OÜ (käsundisaaja) juhatuse liikmena

käsunduslepingu maaklerteenuste osutamiseks P OÜ-ga (käsundiandja), mida esindas

juhatuse liige I. P.. Käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tegutses käsundisaaja käsundiandja

ruumides aadressil Xxxx, mida saab pidada Keio Järva tegevuskohaks maaklerina,

sealhulgas lepingute sõlmimisel.

P OÜ 12.05.2020 ja Keio Järva 05.05.2020 (edaspidi kui 12.05.2020 leping) allkirjastatud

käsunduslepingu punkt 1.2 kohaselt oli käsundisaaja ülesandeks esindada käsundiandjat

maaklerteenuste osutamisel kliendile. Seda ülesannet täpsustavad alapunktid 13, mille

kohaselt hõlmas Keio Järva poolt maaklerteenuste osutamine muuhulgas kinnisvara

müügipakkumiste leidmist ning müüjatega esinduslepingute sõlmimist P OÜ nimelt ja P

OÜ juures müügis olevate müügiobjektide pakkumist kinnisvara ostjatele ning tehingute

notariaalseks vormistamiseks ettevalmistust. Sama lepingu p 3.2. kohaselt ei olnud

käsundisaajal lubatud käesoleva lepingu kehtivuse ajal teha koostööd käsundiandja

konkurendile, sh äriühingu kaudu, kus tema või tema lähikondne on osanikuks või selle

juhtorgani liikmed, ega mitte tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse

alal.

Vastavalt Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ vahendustasu reeglitele Uus Maa veebilehel on

Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ vahendustasu müügiobjekti puhul 4%, millele lisandub

käibemaks ja üüritehingute puhul ühe kuu üürisumma, millele lisandub samuti käibemaks.

Keio Järva kui käsundisaaja H OÜ seadusliku esindaja ja P OÜ vahel 12.05.2020

allkirjastatud käsunduslepingu p 2.8. nägi ette käsundiandja, st P OÜ teavitamist ja tema

otsuse ära ootamist juhul, kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda.

P OÜ ja Keio Järva kui H OÜ seadusliku esindaja vahel 12.05.2020 allkirjastatud

käsunduslepingu p 4.1-4.4 ei näinud ette käsundisaaja õigust ise enda või endaga seotud

äriühingute arvele vahendustasu või muud tasu küsida.

Eelnevalt viidatud nõudeid eirates omastas Keio Järva enda ja endaga seotud äriühingute

kasuks P OÜ-le kuuluvad vahendustasud järgmiselt:

1.1) O OÜ kasuks 5000 euro pööramise episood

Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, allkirjastas 08.12.2020 maaklerteenuste lepingu

nr xxxx äriühinguga S OÜ (registrikood xxxx), mida esindas juhatuse liige T. E.,

hoonestatud kinnistu, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises

notariaalseks vormistamiseks.

08.12.2020 maaklerteenuste lepingu kohaselt oli kinnistu müügihind 238 000 eurot ja

maakleritasu suuruseks oli märgitud 4%, mis on 9520 eurot.

Kuivõrd müüdavat objekti ei suudetud lepingujärgse hinnaga realiseerida, leppisid pooled

02.07.2021 e-kirja teel kokku müügihinna alandamises ja uueks hinnaks määrati 195 000

eurot. Samuti langetati maakleritasu ja uueks maakleritasu suuruseks lepiti kokku 5000

eurot koos käibemaksuga. K. Järva ei kooskõlastanud maaklerteenuse tasu muutmist.

Müüdavale kinnistule leiti ostjaks A. T., kellega Keio Järva sõlmis 16.07.2021 kinnistu,

aadressil Xxxx, broneerimislepingu nr xxxx, mille kohaselt pidi ostja A. T. tasuma

broneerimistasu summas 5000 eurot.

P OÜ-s on kasutusel Xxxx poolt välja töötatud broneerimislepingu blankett, milliseid

maaklerid peavad enda töös kasutama. Eelnimetatud broneerimislepingu punkt 6.1.

sätestab järgmiselt: „Ostja maksab MAAKLERILE broneerimistasu_________(___) eurot.

Broneerimistasu tasub OSTJA hiljemalt ________a. P OÜ kontole nr. ___________“.

Keio Järva rikkus käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ning muutis omavoliliselt

broneerimislepingu punkti 6.1 teksti selliselt, et eemaldas sealt teksti „P OÜ kontole nr.

___________“ ning asendas selle järgmise tekstiga „P OÜ kontole nr xxxx“ selgitusega

„Xxxx broneerimistasu“.

Seejärel, kui Keio Järva oli muutnud andmeid P OÜ-s kasutuses oleval Xxxx poolt välja

töötatud broneerimislepingu p-s 6.1, väljastas Keio Järva juhitav äriühing O OÜ (end

nimega P OÜ) 16.07.2021 A. T.ele arve nr 210721KJ2 summale 5000 eurot Xxxx kinnistu

broneerimistasu maksmiseks. A. T. tasus broneerimistasu summas 5000 eurot

pangaülekandega 21.07.2021 O OÜ arvelduskontole nr xxxx.

04.08.2021 esitas P OÜ juhatuse liige I. P. Keio Järvale kui H OÜ seaduslikule esindajale

käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega seoses käsundisaaja poolt

käsunduslepingu olulise rikkumisega. Peale 04.08.2021 ülesütlemise avalduse kättesaamist

ja allkirjastamist tegi Keio Järva äriühingu O OÜ pangakontolt ülekande summas 5000

eurot P OÜ arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx broneerimistasu A. T. eest“.

Kinnistu, aadressil Xxxx, müük vormistati Tallinna notar E. R. büroos 12.08.2021.

Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu

summas 5000 eurot endaga seotud äriühingu O OÜ kasuks.

1.2) H OÜ kasuks 500 euro pööramise episood

Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal,

kuid mitte hiljem kui 14.04.2021 suulise kokkuleppe Osaühing S juhatuse liikme J. B.

maaklerteenuse osutamiseks äripinna aadressil Xxxx üüritehingu vahendamises.

14.04.2021 allkirjastati üürileandja ja 19.04.2021 allkirjastati üürile võtja poolt Keio Järva

vahendusel üürileping Osaühing S ja D OÜ vahel Xxxx äriruumi üürile andmise osas

igakuise üüritasuga 526 eurot, millele lisandub käibemaks. Keio Järva rikkus kehtestatud

vahendustasu reegleid ja määras maaklerteenuste osutamise eest omavoliliselt

vahendustasu suuruseks 500 eurot, mis ei moodusta ühe kuu üürisummat. Samuti rikkus

Keio Järva 05.05.2020 allkirjastatud käsunduslepingu p 2.8. tulenevat nõuet ja jättis

kooskõlastamata P OÜ-ga vahendustasu suuruse muutmise.

Keio Järva rikkus käsunduslepingu p-st 4.1. ning 3.2. tulenevaid nõudeid ja esitas

Osaühingule S 19.04.2021 endaga seotud äriühingu H OÜ nimelt vahendustasu arve nr

1920421-KJ2 summas 500 eurot. Osaühing S tasus esitatud vahendustasu arve summas 500

eurot 19.04.2021 pangaülekandega H OÜ arvelduskontole nr xxxx. Saadud summa jättis

Keio Järva P OÜ-le üle andmata, pöörates selle H OÜ kasuks.

Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud üüri vahendustasu

summas 500 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

1.3) Keio Järva kasuks 2000 euro omastamise episood

Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal,

kuid mitte hiljem kui 22.06.2021 suulise kokkuleppe J. B. (B.) maaklerteenuse

osutamiseks, st kinnistu, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises

notariaalseks vormistamiseks. J. B. ja Keio Järva leppisid suuliselt kokku kinnistu

müügihinnas, milleks oli 160 000 eurot. Samuti leppisid Keio Järva ja J. B. suuliselt kokku

Keio Järva poolt osutatava maaklerteenuse maksumuses, milleks oli 2000 eurot.

Keio Järva rikkus Uus Maa OÜ poolt kehtestatud vahendustasu reegleid ja määras

maaklerteenuste osutamise eest omavoliliselt vahendustasu suuruseks 2000 eurot, mis ei

moodusta 4% objekti müügihinnast. Samuti rikkus Keio Järva 05.05.2020 allkirjastatud

käsunduslepingu p 2.8., kui jättis kooskõlastamata P OÜ-ga vahendustasu suuruse

muutmise.

22.06.2021 toimus kinnistu, mis asub aadressil Xxxx, müügi notariaalne kinnitamine,

misjärel tasus J. B. kohtueelses menetluses tuvastamata ajal Keio Järvale maakleritasu

summas 2000 eurot sularahas, millise Keio Järva jättis P OÜ-le üle andmata. Eeltoodud

tegevusega rikkus Keio Järva enda ja P OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p-st 4.1-4.4

tulenevaid nõudeid.

04.08.2021 esitas P OÜ juhatuse liikme I. P. isikus Keio Järvale kui H OÜ seaduslikule

esindajale käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega seoses käsundisaaja poolt

käsunduslepingu olulise rikkumisega. Peale 04.08.2021 ülesütlemise avalduse kättesaamist

ja allkirjastamist teostati äriühingu O OÜ pangakontolt ülekanne summas 2000 eurot P OÜ

arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx, J. B. vahendustasu eest“.

Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud maakleri tasu ise enda

kasuks summas 2000 eurot.

1.4) H OÜ kasuks 4578 euro pööramise episood

Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, allkirjastas 09.02.2021 A. K. (K., end nimega A.)

maaklerteenuste lepingu nr xxxx maaklerteenuste osutamiseks, st korteriomandi, aadressil

Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks vormistamiseks.

Leping allkirjastati A. K. poolt digitaalselt 11.02.2021.

Poolte vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingu kohaselt oli korteriomandi müügihind 109

000 eurot ja maakleritasu suuruseks oli märgitud 3,5% ehk 3815 eurot (koos käibemaksuga

4578 eurot). K.Järva ei kooskõlastanud väiksema tasu küsimist.

A. K. pidi vastavalt sõlmitud maaklerteenuste lepingule nr xxxx maakleritasu maksma

vara müügilepingu sõlmimise päeval.

Keio Järva leidis korteriomandile ostja L. I. (I., end H.) näol, kellega Keio Järva allkirjastas

15.03.2021 broneerimislepingu nr xxxx, mille kohaselt pidi ostja L. H. tasuma

broneerimistasu summas 4578 eurot.

P OÜ-s on kasutusel Xxxx poolt välja töötatud broneerimislepingu põhi, milliseid

maaklerid peavad enda töös kasutama. Eelnimetatud broneerimislepingu punkt 6.1.

sätestab järgmiselt: „Ostja maksab MAAKLERILE broneerimistasu_________(___) eurot.

Broneerimistasu tasub OSTJA hiljemalt _____a. P OÜ kontole nr. ___________“.

Keio Järva rikkus 12.05.2020 käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ja muutis

omavoliliselt Xxxx broneerimislepingus punkti 6.1., eemaldades sealt järgmise teksti „P

OÜ kontole nr. ___________“ ja asendas selle järgmise tekstiga „H OÜ kontole nr xxxx“

selgitusega Xxxx broneerimistasu.

L. I. tasus 18.03.2021 pangaülekandega korteriomandi broneerimistasu summas 4578 eurot

broneerimislepingus näidatud H OÜ arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx,

broneerimistasu“. Saadud summat Keio Järva notari deposiiti ei tasunud, vaid see jäi H OÜ

arvelduskontole.

28.04.2021 vormistati Tallinna notar L. M. notaribüroos korteriomani müügitehing

selliselt, et L. I. poolt H OÜ arvelduskontole pangaülekandega broneerimistasuna makstud

summa 4578 eurot arvestati maha korteri müügihinnast (109 000 eurot – 4578 eurot) ja see

summa (4578 eurot) arvestati A. K. maakleritasuna. Tegelikkuses A. K. ise mingit

maaklertasu üle ei kandnud ega selle kohta mingit arvet ei saanud. P OÜ tegelikkuses seda

summat endale ei saanud.

Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu

summas 4578 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

1.5) H OÜ kasuks 2000 euro pööramise episood

Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis 03.03.2021 (digitaalselt on leping poolte

vahel allkirjastatud 04.03.2021) maaklerteenuste lepingu nr xxxx M. R. (R.) korteriomandi,

aadressil Xxxx,

müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks

vormistamiseks.

03.03.2021 maaklerteenuste lepingu kohaselt oli korteriomandi müügihind 128 900 eurot ja

maakleritasu suuruseks oli märgitud 2000 eurot. Keio Järva ei kooskõlastanud

käsundiandjaga vahendustasu suuruse muutmist.

Keio Järva rikkus 12.05.2020 käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ning väljastas

maakleritasu saamiseks korteriomandi müüjale M. R.ile endaga seotud äriühingu H OÜ

nimelt arve nr 190321-KJ19, kuupäevaga 19.03.2021 summas 2000 eurot. M. R. tasus

22.03.2021 summa 2000 eurot H OÜ arvelduskontole nr xxxx ning P OÜ-l jäi maakleri

tasu saamata.

19.03.2021 vormistati Viljandi notar R. D. notaribüroos korteriomani müügitehing.

Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud maakleri tasu summas

2000 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

Keio Järva tegutsedes P OÜ maaklerina pööras ajavahemikul 18.03.2021 kuni 21.07.2021

enda ja kolmanda isiku kasuks talle usaldatud P OÜ-le kuulunud erinevad vahendustasud

kokku summas 14 078 eurot.

Tulenevalt sellest, et Keio Järva oli 12.05.2020 käsunduslepingu sõlmija ja tegelik

käsunditäitja ning talle olid teada seatud reeglid, siis tegutses Keio Järva eelpool nimetatud

vahendustasusid omastades vähemalt otsese tahtlusega.

Seega pani Keio Järva toime talle usaldatud P OÜ muu võõra vara ebaseadusliku

enda ja kolmanda isiku H OÜ ja O OÜ (endine P OÜ) kasuks pööramise, s.o KarS §

201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri seisukohad, kuulanud ära tunnistajate ning

süüdistatava ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 201 sätestab, et omastamine on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud

muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Ettenähtud

süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval

juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra

varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda

isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust.

Ei ole vaidlust selles, et P OÜ tegeleb kinnisvara ostu-müügi ja üürimise vahendamisega ning

teeb seda Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ frantsiisilepingu alusel xxxx kaubamärki kasutades.

P OÜ juhatuse liikmed on I. P. ja T. S. (äriregistri väljavõte kr. toimik I kd, tl 94-95), mida

nad ka ise on kinnitanud (kohtutoimik tl 57, tl 74).

Samuti ei ole vaidlust selles, et H OÜ asutati 16.06.2017, mille osanikuks ja üheks juhatuse

liikmeks on Keio Järva (kr. toimik I kd, tl 87-90). Samuti on Keio Järva üheks osanikuks ja

juhatuse liikmeks 07.05.2021 asutatud OÜ-s P, mis alates 06.08.2021 kandis nime O OÜ (kr.

toimik I kd, tl 91-93, äriühing kustutatud 25.03.2024 ÄRS § 61 lg 2 alusel). Ei ole ka vaidlust

selles, et H OÜ (likvideerimisel) esindajana tegutses ainult Keio Järva, mida ta ka ise on

kinnitanud (kohtutoimik tl 115-125 pöördel). Seega Keio Järva, pöörates süüdistuse kohaselt

muud võõrast vara temaga seotud juriidiliste isikute kasuks, tegutses ta eelmärgitud

osaühingute, s.o juriidiliste isikute juhatuse liikmena nende juriidiliste isikute seadusliku

esindajana.

Vaidlust ei ole ka selles, et 05.02.2020 allkirjastas Keio Järva H OÜ (käsundisaaja) esindajana

käsunduslepingu maaklerteenuse osutamiseks P OÜ-ga (käsundiandja), mida esindas juhatuse

liige I. P. ning allkirjastas lepingu 12.05.2020 (kr. toimik I kd, tl 9-13). Lepingu kohaselt

tegutses käsundisaaja Keio Järva H OÜ esindajana käsundiandja P OÜ ruumides aadressil

Xxxx, mida saab pidada käsundisaaja esindaja Keio Järva tegevuskohaks maaklerina,

sõltumata sellest, millises asustatud punktis maaklerteenuse osutamise objektid asusid või kus

või mil viisil maaklerteenuse eest tasuti. Leping sõlmiti tähtajatult ja öeldi erakorraliselt üles

04.08.2021 (kr. toimik I kd, tl 14).

Järgnevalt analüüsib kohus asjaolusid, mis puudutavad kõiki süüdistuses välja toodud

omastamise episoode.

Sõlmitud käsunduslepinguga (kr. toimik I kd, tl 9-13) andis P OÜ (käsundiandja) H OÜ-le

(käsundisaaja) ülesandeks teda esindada maaklerteenuste osutamisel klientidele. Lepingu p

3.2 kohaselt ei ole käsundisaajal lubatud lepingu kehtivuse ajal teha tööd käsundiandja

konkurendile, sh äriühingu kaudu, kus tema või tema lähikondsed on osanikuks või juhtorgani

liikmed, ega mitte tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Seega

sõlmitud lepinguga esindas H OÜ esindajana Keio Järva vaid käsundiandjat ehk P OÜ

maaklerteenuse osutamisel ning ei tohtinud maaklerteenust konkurendi või enda või

lähikondlaste ettevõtte kaudu osutada. Ka süüdistatav ise on andnud ütlusi, et

käsunduslepingu alusel ei olnud tal õigust samas valdkonnas kellegi teise heaks töötada

(kohtutoimik tl 115-125 pöördel).

Sõlmitud käsunduslepingu punktis 4 on toodud käsundisaaja tasuga seonduv, mille kohaselt

käsundiandja on kohustatud käsundisaajale tasuma käsundi täitmise eest tasu 35%

käsundiandjale laekunud tasust (millest on lepingus välja toodud kulud maha arvestatud).

Käsundisaajal on omakorda kohustus esitada igal kuul aruanne tema vahendusel sõlmitud

vahenduslepingute alusel sõlmitud kinnisvara müügilepingute kohta, koos tehingute

teostamise aja, arvestatud vahendustasu ning vahendustasu summa käsundiandjale laekumise

aja ära näitamisega. Käsundiandja tasub vahendustasu aruandel põhineva arve alusel. Seega

on lepingus üheselt ära toodud, et netovahendustasud laekuvad käsundiandjale, millisest

tasust tasutakse käsundisaajale käsundi täitmise eest. Seda on kinnitanud juhatuse liige I. P.

(kohtutoimik tl 74-82), kes andis ütlusi, et kui tehing on tehtud ja raha on P OÜ-le laekunud,

esitab maakleri ettevõte büroole sellekohase arve ja teisi tasumise viise ei olnud. Ka juhatuse

liikme T. S.i ütluste (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) kohaselt esitab kliendile arve alati

P OÜ. Ka süüdistatav ise on andnud ütlusi (kohtutoimik tl 115-125 pöördel), et temaga seotud

äriühingul ei olnud õigus saada klientidelt maakler- ja broneerimistasude otselaekumisi. Keio

Järva esindas maaklerina Xxxx ja nende vahelise käsunduslepingu alusel oli temale usaldatud

õigus klientidega Xxxx nimel lepinguid sõlmida, millest tulenevalt oli tasude saamise õigus

Xxxxl ja saadust tasust oma protsendi saamine Keio Järval. Seega klientidelt maakleri- ja

broneerimislepingute alusel saadavad tasud pidid laekuma Xxxx arvelduskontole ja vastavad

tasud olid Keio Järva jaoks võõras vara.

Sõlmitud käsunduslepingu punkti 4.2 kohaselt käsundisaaja kohustub esitama igale jooksvale

kuule järgneva 05 kuupäevaks aruande tema vahendusel sõlmitud vahenduslepingute alusel

sõlmitud kinnisvara müügilepingute kohta, koos tehingute teostamise aja, nendelt tehingutelt

arvestatud vahendustasu ning vahendustasu summa käsundiandjale laekumise aja

äranäitamisega. Kannatanu esindaja 14.09.2021 vastuskirja (kr. toimik I kd, tl 70-72) kohaselt

P OÜ lepingupartnerid ehk käsundisaajad täidavad vastavat lepingu punkti selliselt, et

kannavad objektid, tehingud CRM süsteemi Resolve ning seal on ka lepingukohane aruandlus

ning kõik maaklerid on vastava programmi kasutamiseks koolitatud. Kirja manusena on

toodud Keio Järva poolt vahendatud tehingute aruanne programmist Resolve perioodil juuni

2020 kuni juuni 2021 (kr. toimik I kd, tl 73), millest nähtub, et sellel ajaperioodil on Keio

Järva teinud 21 tehingut, sh neli üüritehingut. Kaitsja on leidnud, et tegemist ei ole ametliku

väljavõttega. Väljatrüki all- ja ülaservas on näha, et tegemist on Uus Maa tehingutega Resolve

programmis ning tulemusi on sorteeritud teostamise aja järgi. Samuti on P OÜ juhatuse

liikmed I. P. (kohtutoimik tl 74-82) ja T. S. (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) ning

maaklerteenust pakkunud K. P. (kohtutoimik tl 86-88 pöördel) ja ka süüdistatav Keio Järva

kinnitanud, et süüdistuses esitatud ajaperioodil kasutati P OÜ-s Resolve programmi. Kohtu

hinnangul saab väljatrükki pidada usaldusväärseks tõendiks andmaks ülevaadet Keio Järva

poolt tehtud tehingutest ja piisavalt ametlikuks arvestades, et tegemist on väljavõttega

programmist.

Süüdistuses toodud kõigi tehingute puhul esitles Keio Järva end kui P OÜ maaklerit.

Süüdistatav kasutas e-kirjade saatmisel @uusmaa.ee lõpuga e-posti aadressi ning e-kirjade

signatuuridel olid Xxxx kontaktid ning logod. Samuti kasutas süüdistatav P OÜ-s kasutusel

olevaid broneerimis- ja maaklerlepingu blankette (kr. toimik I kd, tl 66-69), milliste

blankettide kasutamist kinnisvarabüroos kinnitasid ka T. S. ja I. P., kelle ütluste kohaselt olid

blanketid kättesaadavad kõigile maakleritele, neid pidi kasutama, maaklerid pidid need täitma

ja sisust ei tohtinud kõrvale kalduda. Blankettide kasutamist kinnitasid ka tunnistaja K. P. ja

süüdistatav ise, kes ütles, et alguses kasutas T. S.i antud lepingute põhjasid, hiljem võttis

kasutusele P OÜ maakleri D. A. lepingute põhjad, kuna need tundusid korrektsemad.

Keio Järva on 04.08.2021 omakäeliselt kirjutanud P OÜ-le seletuskirjad (kr. toimik I kd, tl

15-18), kus tunnistab, et on muutnud broneerimislepingu p 6.1, et ülekanne tehtaks P OÜ

kontole ja koostanud vahendustasu arveid. Saadud summad Xxxx ja Xxxx kinnistute eest on

ta vabatahtlikult kandnud 04.08.2021 P OÜ kontole. Tehtud ülekandeid kinnitab xxxx konto

väljavõte (kr. toimik I kd, tl 25), millest nähtub, et 04.08.2021 kandis P OÜ P OÜ-le 5000

eurot Xxxx broneerimistasu ja 2000 eurot Xxxx vahendustasu. Kaitsja on leidnud, et

seletuskirjad ei olnud Keio Järva vaba tahte väljendus ning raha maksmist ja seletuskirjade

kirjutamist ei saa tõlgendada kui süü omaksvõttu. Tunnistaja T. S.i ütluste (kohtutoimik tl 63-

64A pöördel) kohaselt seletuskirjade allkirjastamise juures oli nende lepinguline esindaja

advokaadibüroost, et asi oleks erapooletu. Nad ei ole Keio Järvat survestanud, kirjas oli vaba

tahe, sest Keio Järva ise siiralt kahetses ja vabandas, väitis tõsikindlalt, et samalaadseid

lugusid rohkem ei ole, mis aga hiljem välja tulid. Tunnistaja I. P. selgitas (kohtutoimik tl 74-

82), et Keio Järva ise tunnistas, et tal oli ühel hetkel rohkem raha vaja ja sellepärast lasi

maaklertasud enda äriühingule kanda, tema hinnangul Keio Järva kirjeldas seda kui teadlikku

pettust, et kõik raha endale saada. Ei mäleta kelle initsiatiiv oli seletuskirjade kirjutamine, aga

tahtsid olukorda dokumenteerida ja Keio Järva ise tahtis kõik kirja panna. Seletuskirjadel on

toodud need samad objektid, mida Keio Järva üles tunnistas, kuigi hiljem selgus, et neid

objekte oli veel, nt Xxxx tn korter. Kohtumisel oli tunnistaja, T. S. ning nende esindaja ja

Keio Järva. Kedagi ei survestatud, mõjutatud ega ähvardatud vägivallaga. Süüdistatav on

andnud ütlusi (kohtutoimik tl 115-125 pöördel), et advokaat dikteeris talle ette, mida ta kirja

panema peab, vägivallaga ei ähvardatud aga tundis end selles olukorras ebameeldivalt, temas

tekitati hirmu ja ähvardati oma olekuga, tundis, et enne ei saa sealt välja, kui on kõik kirja

pannud nii nagu sooviti. Seletuskirjade sisu on õige ja ainuke faktiviga tema hinnangul on see,

et on kirjutatud vabal tahtel. Kohtu hinnangul on seletuskirjade puhul tegemist lubatava ja

usaldusväärse tõendiga. Süüdistatav on ka ise öelnud, et vägivallaga teda ei ähvardatud. On ka

arusaadav, et selline olukord, kus lepingupartner saab teada, et süüdistatav ei ole ausalt

käitunud, ongi süüdistatava jaoks ebamugav, kui ta peab oma vigu tunnistama, mistõttu

tunneb ta end ka halvasti. Samas süüdistatav ei ütlegi, et seletuskirjades kirjutatu sisu

summade, objektide ja lepingute osas oleks vale ja seda ei ole keegi ka vaidlustanud.

Kriminaalasjas kogutud tõendid tõendavad üheselt selliste tehingute toimumist ja tehingute

eest rahaliste vahendite liikumist. Seega selliste seletuskirjade kirjutamisega Keio Järva

tunnistas, et ta on valesti käitunud ning lepinguid muutnud nii, et tasud kantakse klientide

poolt otse temaga seotud arvelduskontole. Sarnaselt prokuröriga leiab kohus, et kohtumise

juures viibis advokaadist esindaja põhjusel, et kõik saaks korrektselt kirja. Süüdistatava poolt

viidatud kohtumise filmimine ei ole usutav, selle kohta ei esitatud ühtegi tõendit ning

kohtumise filmimine võimaliku ähvardamise ja survestamise puhul ei oleks kuidagi mõistlik

käitumine. Samuti ei pöördunud süüdistatav kohtumise järgselt politseisse, teatamaks

võimalikust vägivallaga ähvardamisest või väljapressimisest. Kohtumise järgselt ehk

11.08.2021 on Keio Järva saatnud I. P.le võlgnevuse tasumise kokkuleppe Xxxx eest ning

suhelnud Messengeris (kr. toimik I kd, tl 59-62), kus pöördub I. P. poole „ole palun hea“, et e-

kirjaga edastatu üle vaataks, on valmis tegema veel ühte ülekannet, tänab mõistva suhtumise

eest ja vabandab veelkord siiralt. Jääb üheselt mulje, et Keio Järva oli juhatuse liikmetele

tunnistanud, et lasi teha tasude kandmist otse enda äriühingute arvelduskontodele, tahtis seda

heastada, käitus viisakalt lootes raskematest tagajärgedest pääseda. Kohtu hinnangul ei viita

miski sellele, et süüdistatav oleks juhatuse liikmeid kartnud või et teda oleks ähvardatud.

Juhul, kui süüdistatavat oleks ähvardatud ja süüdistatav oleks tundnud ennast ohustatuna, ei

oleks ta hiljem võtnud ühendust I.P. ja pakkunud veel täiendavat hüvitust olukorras, kus ta ei

viibinud enam koos I. P., T. S.i ja esindajaga, kes väidetavalt dikteeris mida kirjutada. I. P.le

kokkuleppe saatmise ja Messengeris suhtlemise ajal ei olnud tema läheduses ühtegi

eelmärgitud isikutest ja kellelgi ei olnud võimalust teda mõjutada. Ometigi on süüdistatav

samal teemal I. P.ga edasi suhelnud. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava väited tema

mõjutamise kohta on esitatud kaitseversioonina, mida ei kinnita ükski teine tõend. Seejuures

ei ole seletuskirjade puhul tegemist menetlustoimingu käigus saadud ning menetlusnorme

järgides vormistamata jäetud tõenditega, mida saaks menetlusnormi järgimata jätmise tõttu

kõrvale jätta. Tegemist on tõendiga, mis on saadud muust allikast kui menetlusseadustikuga

reguleeritavast menetlustoimingust, mistõttu sellisele tõendile vormistamise vorminõuded ei

kehti ning kuivõrd seletuskirjades märgitud asjaolud riimuvad kõigi teiste tõenditega, siis on

need vaidlusalused seletuskirjad nii sisult kui vormilt lubatavad tõendid.

Kaitsja jäi ka selle vastuväite juurde, mille kohaselt on õigustatud küsimus, kas Keio Järva

tööalaselt e-posti aadressilt saadud tõendid on üldse lubatavad, kuivõrd Keio Järva ütluste

kohaselt ei ole temalt nõusolekut sellele e-posti aadressile ligipääsuks küsitud. Asjakohane on

prokuröri poolt kohtulikes vaidlustes korrektselt viidanud Riigikohtu lahend (RKKKo nr 1-

17-2359 p 50), mille kohaselt „võib töö- või käsundiandja mõnel juhul uurida tööülesannete

täitmisega seotud e-kirju ka töötaja või käsundisaaja nõusolekuta, viimane peab aga omakorda

sellise võimalusega arvestama. Sellist kontrolliõigust tuleb jaatada näiteks siis, kui töö- või

käsundiandjal tekib õigustatud kahtlus, et töötaja või käsundisaaja on toime pannud kuriteo

või tõsise ametikohustuste rikkumise“. Seega P OÜ-l oli õigus kontrollida Keio Järva tööalast

e-posti aadressi kui tal tekkis kahtlus käsundisaaja aususes või lepinguliste kohustuste

täitmisest kõrvalehoidumises ning oli alust arvata, et e-posti kasutaja võis toime panna süüteo,

millega kahjustati kannatanu huve. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Keijo Järva tööalaselt

e-posti aadressilt saadud tõendid on lubatavad.

O OÜ kasuks 5000 euro pööramine, Xxxx kinnistu

Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx kinnistu müügiga ja seda P OÜ

maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 26-29, 197-200) sõlmis

07.12.2020 Keio Järva P OÜ esindajana, käsundiandjaks oli S OÜ, keda esindas T. E. ning

lepingu eesmärgiks oli müüa hoonestatud kinnistu asukohaga Xxxx. Maaklerteenuste lepingu

sõlmimisele eelnevad läbirääkimised nähtuvad Keio Järva ja T. E. vahelisest e-kirjavahetusest

(kr. toimik I kd, tl 191-196). Tunnistaja T. E. ütluste (kohtutoimik tl 71 pöördel-72 pöördel)

kohaselt soovis oma kinnistut müüa, maakler Keio Järva pakkus oma abi ja sõlmisid

maaklerlepingu, e-posti aadressist järeldas, et Keio Järva on Uus Maa maakler.

Tunnistaja A. T. ütluste (kohtutoimik tl 66-67 pöördel) kohaselt helistas ta kuulutuse peale

maakler Keio Järvale, käisid kinnistut vaatamas ja sõlmisid broneerimislepingu Uus Maa

blanketil, tema teada oli ta Xxxx maakler. Seda suhtlust kinnitavad ka e-kirjavahetused (kr.

toimik I kd, tl 34-42, 201-202), kus Keio Järva suhtleb kinnistu müüja T. E.ga müügihinna

langetamise teemal ning kinnistust huvitunud ostjaga A. T., leppides mh kokku, et

vormistavad broneerimislepingu summas 5000€.

Keio Järva P OÜ esindajana sõlmis 16.07.2021 antud kinnistu müügiks broneerimislepingu nr

xxxx (kr. toimik I kd, tl 30-32, 186-188) ostjaga A. T.. Broneerimislepingu punktist 6 nähtub,

et broneerimistasu 5000 eurot pidi ostja tasuma P OÜ (uue nimega O OÜ) kontole. Keio Järva

väljastas 16.07.2021 P OÜ alt A. T.ele ka vastavasisulise arve (kr. toimik I kd, tl 33, 189).

Tunnistaja A. T. küsis Keio Järvalt, kas see on tavapärane, et broneerimistasu makstakse

kolmandale osapoolele ja selle peale Keio Järva vastas, et tal on kinnisvarabürooga kokkulepe

ja see lähebki maakleritasuks. A. T. kandis 21.07.2021 O OÜ Xxxx AS kontole 5000 eurot

selgitusega „Xxxx broneerimistasu“ (vaatlusprotokoll kr. toimik 182-185, CD-plaat

väljavõtetega tl 181).

12.08.2021 Xxxx kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 3989 (kr. toimik I

kd, tl 101-110) kohaselt müüs S OÜ, kelle esindaja oli T. E., ostjale A. T. nimetatud kinnistu.

Seega toimus müügitehing, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl

96-100).

Kaitsja on leidnud, et Keio Järva ei saanud pöörata kolmanda isiku kasuks temale usaldatud P

OÜ-le kuuluvat broneerimistasu, sest selline vara ei kuulunudki kunagi P OÜ-le, kuna

broneerimislepingust tulenev tasu ülemineku tingimuslik asjaolu ei saabunud. Antud juhul

sellise asjaolu saabumine ei välista seda, et süüdistatav ei saanud vara omastada, sest

broneerimislepingu järgsele tasule oli õigus vaid P OÜ-l, mida tunnistas ka süüdistatav ise.

Kinnisvara büroo on küll üldjuhul broneerimistasu hoiustaja ja ei saa selle omanikuks enne

kui broneerimislepingu punktis 6.3. toodud asjaolu saabub, kuid tal on lepingu punktist 6.2.

tulenev kohustus see lugeda müügilepingu sõlmimisel ettemakseks ja punktis 6.4. toodud

asjaolu saabumisel tagastada broneerimistasu. Seega lepingu kohaselt oli tasule õigus vaid P

OÜ-l ning ka edasised broneerimistasuga seotud kohustused lasusid kannatanul.

Kaitsja ja süüdistatav on välja toonud, et Xxxx müügitehingust sai P OÜ tasu kahel korral, nii

broneerimistasu, mille Keio Järva kannatanule edasi kandis, kui ka vahendustasu. Sõlmitud

broneerimislepingu p 6.2 kohaselt loetakse broneerimistasu kinnisasja ostuhinna tasumise

ettemakseks, milleks oli 5000 eurot. Notariaalse kinnistu müügilepingu (kr. toimik I kd, tl

101-110) punkti 1.9 kohaselt on P OÜ kinnitanud, et nende poolt on 5000 eurot hoiustatud

notarikontole ning punkti 2.2.1. kohaselt kannab notar 5000 eurot P OÜ-le selgitusega

vahendustasu. Seega A. T.e poolt makstud broneerimistasu, mille Keio Järva P OÜ-le edastas,

liikus vastavalt broneerimis- ja müügilepingule kannatanu kontolt broneerimistasuna

notarikontole ja sealt tagasi kannatanule kui vahendustasu. P OÜ maakler esitas T. E.le küll

arve vahendusteenuse eest summas 5000 eurot (kr. toimik I kd, 204-205), kuid arvel oli kirjas,

et on tasutud 5000 eurot ja tasumisele kuulub 0 eurot. Ka T. E. kinnitas, et vahendustasuks oli

kokku lepitud 5000 eurot müügihinnast. Antud vahendustasu arvet saab võtta kui

raamatupidamislikku dokumenti, et fikseerida vahendamise teenus, mille eest on tasu saadud

juba notari kaudu. Seega leiab kohus, et kaitsja ja süüdistatava väide, et kannatanu sai

vahendustasu kahel korral on alusetu ning lisab, et see ei muudaks ka kuidagi Keio Järva

ebaseaduslikku tegevust.

Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate

lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul muutis süüdistatav

broneerimislepingut selliselt, et pani tasu saavaks äriühinguks temale kuuluva P OÜ.

Süüdistatav on andnud ütlusi, et tasu saamise õigus oli P OÜ-l, lepingus muudatuse

tegemiseks ta kelleltki luba ega kooskõlastust ei küsinud. A. T.e poolt antud ütlustest tuleb

välja, et süüdistatav valetas talle, et kokkulepe on olemas. Süüdistatav esitas P OÜ poolt

kinnistu ostjale broneerimistasu arve, mille ta tegi enda sõnul põhjusel, et tahtis Uus Maast

ära tulla ja seda tasu tahtis enda ettevõttele ja broneerimistasu tema äriühingu arvelduskontole

ka laekus. Seega käitus Keio Järva selliselt lepingut muutes ja arvet väljastades

ebaseaduslikult ja P OÜ tahte vastaselt ning saadud tasu pööras ta endaga seotud äriühingu

kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes, et laekunud vahendeid kasutas ta isiklikul

eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris omastamistahte. Vahendustasu omastamist

tunnistas süüdistatav ka P OÜ-le kirjutatud seletustes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei

nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi kanda. Ka ei olnud

Xxxx kinnistu kantud Resolve programmi, mistõttu ei olnud kannatanu sellest objektist ka

teadlik.

Vastavalt kriminaalasjas olevatele seletuskirjadele ja arvelduskonto väljavõttele

(vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181) tegi O OÜ (endise

nimega P OÜ) 04.08.2021 ülekande P OÜ kontole summas 5000 eurot selgitusega „Xxxx

broneerimistasu A. T. eest“. Seda ülekannet ei saa aga tõlgendada kui vastutust välistavat

asjaolu, kuna süüdistatav tegi ülekande alles siis kui mõned tema tehtud otselaekumised välja

tulid ja kannatanu juhatus soovis selgitust selliste laekumiste kohta. Tahe neid kandeid teha ei

olnud kantud süüdistatava enda soovist, vaid ta üritas olukorda siluda ja seetõttu oli valmis

saadud tasud kannatanule kandma, s.o tekitatud kahju hüvitama. Pigem näitab selline

ülekanne, et Keio Järva oli ka ise täiesti teadlik, et see tasu kuulub P OÜ-le.

Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda antud ütlustest, et ta oli vägagi teadlik, et

tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas broneerimislepingut muuta ja arve

väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule P OÜ (uue nimega O OÜ), mitte

selleks õigust omavale P OÜ-le. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et

lepingute muutmiseks tuleb need muudatused eelnevalt kooskõlastada juhatusega, kuid ta ei

teinud seda teadlikult. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud

äriühingule ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on

tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega.

Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le

laekuma pidanud broneerimistasu summas 5000 eurot endaga seotud äriühingu O OÜ kasuks.

H OÜ kasuks 500 euro pööramine, Xxxx kinnistu

Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx kinnistu üürile andmise vahendamisega

ja seda P OÜ maaklerina. Xxxx ostis 06.01.2021 kinnistu aadressil Xxxx linn (kr. toimik II

kd, tl 102-124). 14.04.2021 sõlmitud äriruumi üürilepingu (kr. toimik I kd, tl 50-54, 234-237)

kohaselt anti üürileandja OÜ Xxxx, keda esindas J. B., poolt üürnikule D OÜ, keda esindas T.

S., üürile äriruum aadressiga Xxxx, kohustades maksma üüri summas 526 eurot, millele

lisandub käibemaks. Seonduva e-kirjavahetuse kohaselt korraldas lepingu allkirjastamist

poolte poolt Keio Järva (kr. toimik I kd, tl 55-56) ning esitas üürileandjale H OÜ poolt

vahendustasu arve nr 190421-KJ2 summas 500 eurot (kr. toimik I kd, tl 57-58, 233). Üürile

andmise vahendamist kinnitavad ka tunnistaja J. B.i ütlused (kohtutoimik tl 67 pöördel-71),

milliste kohaselt võttis ta ühendust Keio Järva kui kinnisvaramaakleriga, kes on töötanud Uus

Maa büroos, ühendust, et ta aitaks leitud üürnikega üürilepingute tegemisega. Keio Järva

valmistas lepingud ette ja suhtles mõlema poolega. Üürilepingu üleval servas on Uus Maa

logo, selle kohta Keio Järva küsis, kas see häirib aga tunnistajat ja üürnikku see ei häirinud.

Ka Keio Järva ise tunnistas, et võis selle lepingu jaoks kasutada Uus Maa lepingupõhja ja

samuti seda, et enne ta büroost kellegagi sellise üürilepingu vahendamist ei arutanud.

Käsunduslepingu p 3.2 kohaselt ei olnud süüdistataval lubatud tegutseda käsundiandjaga

samal majandus- või kutsetegevuse alal, milleks on siis lepingu kohaselt maaklerteenuse

osutamine. Tunnistaja I. P. on andnud ütlusi, et eraviisiliselt ei tohtinud maakler tegeleda

maaklerteenuse pakkumisega, mis hõlmab kõiki kinnisvaratehinguid, kaasa arvatud üür ning

selliste tehingute puhul oli vahendustasuks tavaliselt ühe kuu üür pluss käibemaks. Seega ei

nähtu, et üüritehingute vahendamise puhul oleks olnud mingit erisust konkurentsikeeldu

puudutavalt. Samuti ei olnud antud objekti kantud Resolve programmi ja P OÜ ei olnud

sellest teadlik, kuigi Resolve programmi väljatrükist nähtub, et varem oli süüdistatav

vahendanud nelja üüritehingut.

Tunnistaja J. B. ütluste kohaselt tema teada osutas Keio Järva teenust oma firma H OÜ alt,

tema Uus Maalt teenust ei tellinud. Süüdistatav on selgitanud, et temal oli õigus antud

tehingut vahendada, kuna sai konkurentsipiirangust aru, et ei tohi töötada teises

kinnisvarabüroos aga sõpra tohib ikka aidata. Ka kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et Keio Järva

osutas teenust oma H OÜ nimel. Antud juhul aga ei oma tähtsust see, kuidas tunnistaja aru

sai, kas süüdistatav osutas teenust enda või kinnisvarabüroo alt, sest tunnistaja ei olnud

käsunduslepingu pooleks, ning Keio Järva oli ise teadlik konkurentsikeelust. Süüdistatav on

oma ütluste kohaselt keeldu proovinud tõlgendada enda kasuks, kuid ka see jääb

arusaamatuks, sest käsunduslepingu punktis 3.2. on toodud, et maaklerteenust ei tohi pakkuda

ka äriühingu kaudu, kus ta ise on osanikuks ehk siis antud juhul oli Keio Järva H OÜ

osanikuks, mille kaudu ta vahendusteenuse eest arve ka esitas. Seejuures oligi just H OÜ

käsunduslepingu pooleks. Selline süüdistatava tegevus oli aga käsunduslepingu kohaselt

keelatud. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et sõbra aitamine oleks olnud kuidagi eraisikute

tasemel, sest süüdistatav kasutas Uus Maa e-posti aadressi koos logode ja signatuuridega, Uus

Maa lepingu blankette, esitas arve vahendustasu eest enda äriühingu H OÜ nimel, arve

kirjelduseks on vahendustasu „(maakler: Keio Järva)“ ehk arve on esitatud maaklerteenuse

osutamise eest. Keio Järva lepingulise esindaja 15.11.2021 nõudekirjale esitatud vastuse (kr.

toimik I kd, tl 244-252) punkti 19.5 kohaselt oli valmisolek Xxxx üüriobjekti vahendustasu

osaliseks hüvitamiseks ning seda põhjusel, et käsundisaaja ehk H OÜ sõlmis üürileandjaga

kokkuleppe maaklerteenuse osutamiseks. Seega ka kaitsja on tõdenud, et antud

maaklerteenust pakkus H OÜ.

Kaitsja on aga leidnud, et konkurentsikeelu rikkumisel ei tekkinud P OÜ-l mitte vahendustasu

saamise õigust, vaid neil on üksnes õigus nõuda H OÜ-lt leppetrahvi. Sellega aga nõustuda ei

saa, kuna on tõendatud, et Keio Järva tegutses P OÜ esindajana, nende vahel oli kehtiv

käsundusleping, millest tulenevalt olid süüdistataval ka vastavad kohustused, mh

vahendustasud pidid laekuma P OÜle. Vahendustasu lasi süüdistatav aga kanda arve alusel H

OÜ kontole ning konto väljavõttelt nähtub (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, 182-185, CD-

plaat väljavõtetega tl 181), et OÜ Xxxx kandis 19.04.2021 H OÜ AS Xxxx kontole 500 eurot

selgitusega „arve nr 190421-KJ2“. Sellele vahendustasule on P OÜ-l aga tegelik õigus.

Üürilepingute vahendamise eest oli ettenähtud tavaliselt ühe kuu üür, millele lisandub

käibemaks, mida on oma ütlustes öelnud I. P. ja kinnitanud ka süüdistatav. Samuti nähtub see

Uus Maa kodulehe väljatrükist (kr. toimik I kd, tl 253-255), milline väljatrükk oli tehtud

12.04.2023 ja mille osas I. P. kohtuistungil kinnitas, et selliste tasude osas ei ole muudatusi

tehtud ja sellised olid need ka 2021. aastal. Seega oli vahendustasu 500 eurot tavaline

üürilepingu puhul küsitav tasu, mis antud juhul oli üüri summast 526 eurot ümardatud alla

poole.

Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et üürilepingu vahendustasu oleks pidanud

laekuma P OÜ kontole ja Keio Järva jaoks oli see võõras vara. Süüdistatav leppis OÜ Xxxx

juhatuse liikme J. B. kokku maaklerteenuse osutamise, sellekohast lepingut ei sõlminud ning

Resolve programmi seda objekti ei kandnud. Seejärel esitas H OÜ poolt arve vahendustasule

summas 500 eurot, mis ka vastavale arvelduskontole kanti. Ometi tegutses Keio Järva P OÜ

nimel ja selline tegevus oli P OÜ tahte vastane ja ebaseaduslik. Kriminaalasjas kogutud

tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi kanda.

Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest, et ta oli vägagi

teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas üüritehingut vahendada ja arve

väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust

omavale P OÜ-le. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et kõik tehingud tuleb

kanda Resolve programmi ja tehinguid vahendades esindab ta käsunduslepingu kehtivuse ajal

P OÜ-d, kelle arvelduskontole kantakse ka maaklerteenuse eest saadavad rahalised vahendid.

Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks

on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud

omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega.

Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras temale usaldatud P OÜ-

le laekuma pidanud vahendustasu summas 500 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

Keio Järva kasuks 2000 euro omastamine, Xxxx kinnistu

Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ

maaklerina. Kinnistu müügikuulutuses (kr. toimik I kd, tl 19-21) on maakleriks Keio Järva

ning müügihinnaks 160 000 eurot, kasutatud on Uus Maa logosid ja kontakt aadresse. Samuti

edastas süüdistatav notaribüroole tehingu memo (kr. toimik I kd, tl 22-24). Seda, et Keio

Järva kinnistu müüki vahendas, kinnitavad ka tunnistaja J. B.i ütlused (kohtutoimik tl 67

pöördel-71). Tunnistaja soovis müüa oma Xxxx talu, selleks pöördus Keio Järva poole, kuna

teadis, et ta tegutses Uus Maas kinnisvaramaaklerina ja kes oli tehinguga seotud kuni lõpuni,

nägi reklaami ka internetis. Keio Järva küsis, kas on tema jaoks vahet, kas Uus Maaga on

leping sõlmitud aga tunnistaja ei pidanud seda tähtsaks, omavahel lepingut ei sõlminud ning

oli kokkulepe, et müügi eest maksab 2000 eurot sularahas. Ka süüdistatav ise tunnistab, et

tegeles Xxxx kinnistu müügiga aga tegemist oli sõbra aitamisega, mille eest sai 2000 eurot.

22.06.2021 Xxxx kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr xxxx (kr. toimik I

kd, tl 115-128) kohaselt müüsid J. B. ja K. J. nimetatud kinnistu, millise müügitehingu

toimumist kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 111-114).

Käsunduslepingu p 3.2 kohaselt ei olnud süüdistataval lubatud tegutseda käsundiandjaga

samal majandus- või kutsetegevuse alal, milleks on siis lepingu kohaselt maaklerteenuse

osutamine. Tunnistaja I. P. (kohtutoimik tl 74-82) on andnud ütlusi, et eraviisiliselt ei tohtinud

maakler tegeleda maaklerteenuse pakkumisega, tuttavate aitamisega mingeid eraldi

kokkuleppeid ei olnud, samuti ei toimetata sularahas. Seega ei olnud süüdistataval õigust ka

eraisikuna sõbrale maaklerteenust osutada. Süüdistatav võinuks sõbrale teeneid osutada

ükskõik millises valdkonnas, välja arvatud käsunduslepingus sätestatud keelatud valdkonnas,

s.o maaklerteenuste osutamise valdkonnas. Kuna Keio Järva aga osutas just maaklerteenust ja

kinnisvara tehing toimus, oli vastavalt käsunduslepingule vahendustasule õigus vaid P OÜ-l.

Keio Järva antud tehinguga seoses ühtegi lepingut ei sõlminud, arvet ei väljastanud ja objekti

ka Resolve programmi üles ei pannud, vaid sai vahendustasu sularahas, mis näitab, et antud

kinnistuga seotud teenuse pakkumist ja selle tulenevat tasu soovis ta P OÜ eest varjata.

P OÜ juhatuse liikmetele kirjutatud seletuskirjades tunnistab süüdistatav, et sai Xxxx kinnistu

vahendustasu 2000 eurot sularahas, millise summa kandis 04.08.2021 P OÜ kontole, mis

nähtub ka O OÜ arvelduskonto väljavõttest, mille kohaselt on tehtud kanne „Xxxx J. B.

vahendustasu eest“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl

181).

Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kinnisvara teenuse vahendustasu oleks

pidanud laekuma P OÜ kontole ja Keio Järva jaoks oli see sularahas saadud vahendustasu

võõras vara. Süüdistatav leppis J. B. kokku maaklerteenuse osutamise, sellekohast lepingut ei

sõlminud ning Resolve programmi seda objekti ei kandnud ning vahendustasu andis J.

Balõtšev talle sularahas umbes juunis 2021. aastal. Ometi tegutses Keio Järva P OÜ nimel ja

selline tegevus oli P OÜ tahte vastane ja ebaseaduslik. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei

nähtu, et Keio Järval oleks olnud vahendustasu saamisel tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi

kanda ning ta tegi seda alles siis, kui vahendustasu saamisest P OÜ teada sai ja ta selle kohta

selgitusi andma pidi.

Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest, et ta oli vägagi

teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas müügitehingut vahendada ja

võttis tasu vastu sularahas. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et kõik

tehingud tuleb kanda Resolve programmi ja tehinguid vahendades esindab ta käsunduslepingu

kehtivuse ajal P OÜ-d. Süüdistatav ise tõstatas ka küsimuse, et kas müüja jaoks Uus Maaga

leping on vajalik, tõdedes, et tavaliselt ta sellise lepingu sõlmiks ja P OÜ nimel ka tegutses.

Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temale ja teadis, et selleks on vaja

käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu

on toime pandud kavatsetusega.

Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras temale usaldatud P OÜ-

le laekuma pidanud vahendustasu summas 2000 eurot enda kasuks.

H OÜ kasuks 4578 euro pööramine, Xxxx kinnistu

Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ

maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 79-81) sõlmis Keio Järva P

OÜ esindajana, käsundiandjaks oli A. A. ning lepingu eesmärgiks oli müüa korteriomand

asukohaga Xxxx. Tunnistaja A. K. (end A.) antud ütluse (kr. toimik II kd, tl 8-10) kohaselt

valis enda korteri asukohaga Xxxx maakleriks Keio Järva, kes oli ka tema naabri korteri

müüki edukalt vahendanud. Tunnistaja sai aru, et Keio Järva oli kinnisvarabüroo Xxxx

maakler, kuna visiitkaardil ja e-posti aadressil olid vastavad rekvisiidid. Keio Järvaga sõlmis

ta maaklerteenuste lepingu nr xxxx, korter müüdi ja Keio Järva viis müügitehingu lõpule.

Tema otse midagi Keio Järvale ei maksnud, maakleritasu maksti läbi notari, arvet talle

esitatud ei ole. Seda, et Keio Järva tegeles korteri müügi vahendamisega kinnitavad ka

tunnistaja L. I. (end H.) ütlused (kr. toimik II kd, tl 6-7), millede kohaselt palusid elukaaslase

tuttavalt Keio Järvalt abi korteri leidmiseks, kes saatis kohe Xxxx korteri müügikuulutuse.

Tunnistaja sai aru, et Keio Järva töötab Uus Maa kinnisvarabüroos, kuna tal oli Uus Maa

logoga mapp ja visiitkaardid, leping oli vormistatud Uus Maa kirjaplangile. Sõlmis Keio

Järvaga broneerimislepingu nr xxxx ning tasus broneerimistasu summas 4578 eurot H OÜ-le,

tehingu viis lõpuni Keio Järva.

Keio Järva ja L. H.i vahelise e-kirjavahetuse (kr. toimik I kd, 82-84) kohaselt on K. Järva

saatnud L. H. broneerimislepingu (kr. toimik I kd, tl 206-208), viimane on tasunud

broneerimistasu ning edasi arutavad hindamisaktiga seonduvat. Broneerimistasu maksmist

kinnitavad ka esitatud kontoväljavõtted, millest nähtub, et L. H. kandis 19.03.2021 H OÜ AS

Xxxx kontole 4578 eurot selgitusega „Xxxx broneerimistasu“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I

kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181) ning maksekorraldus (kr. toimik I kd, tl 209). L.

H.i ja Keio Järva e-kirjavahetusest nähtub, et Keio Järva tegeleb Xxxx korteri müügiga ning

saadab juristile memo. A. A.e ja Keio Järva e-kirjavahetuse (kr. toimik I kd, tl 214-215)

kohaselt tegeles Keio Järva Xxxx korteri müügiga, saatis pakkumisi klientidele ja arutasid

maakleritasu üle. 19.04.2021 on Keio Järva saatnud notarile Xxxx seotud tehingu memo (kr.

toimik I kd, tl 85-86), kus on välja toodud, et ostja on tasunud broneerimistasu, mis loetakse

maaklerteenuse tasuks.

28.04.2021 Xxxx korteriomandi notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 1633 (kr.

toimik I kd, tl 135-155) kohaselt müüs A. A. nimetatud kinnistu L. H.ile, mida kinnitab ka

kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 129-134).

Kaitsja on leidnud, et Keio Järva ei saanud pöörata kolmanda isiku kasuks temale usaldatud P

OÜ-le kuuluvat broneerimistasu, sest selline vara ei kuulunudki kunagi P OÜ-le, kuna

broneerimislepingust tulenev tasu ülemineku tingimuslik asjaolu ei saabunud. Kohus on juba

Xxxx kinnistuga seotud asjaolusid analüüsides leidnud, et broneerimislepingu järgsele tasule

oli õigus vaid P OÜ-l ning ka edasised broneerimistasuga seotud kohustused lasusid

kannatanul. Ka notariaalsest lepingus nr 1633 punktis 3 on kokku lepitud, et ostja poolt

tasutud 4578 eurot on tasutud vahendustasuna müüja palvel Kinnisvarabüroo Uus Maa

kontole. Seega broneerimistasu arvestati tehingu käigus vahendustasuks, osaliselt tasutud

ostuhinnaks, mis aga tegelikkuses Uus Maa kontole ei jõudnud. Müüja ehk A. A. ise

maaklerteenuse lepingu alusel mingit tasu ei maksnud ning ka tema ütluste kohaselt maksti

maakleritasu läbi notari. Broneerimistasu arvestamine vahendustasuna on kinnisvaraturul

tavaline praktika, mida saab järeldada nii Xxxx kinnistuga seonduvalt sõlmitud

broneerimislepingu punktist 6.2, mille kohaselt broneerimistasu loetakse ostuhinna tasumise

ettemakseks ning sarnaselt käituti ka Xxxx kinnistu puhul.

Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate

lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul muutis süüdistatav

broneerimislepingut selliselt, et pani tasu saavaks äriühinguks temale kuuluva H OÜ.

Süüdistatav on andnud ütlusi, et tasu saamise õigus oli P OÜ-l, mis neile ei ole laekunud,

lepingus muudatuse tegemiseks ta kelleltki luba ega kooskõlastust ei küsinud ning tegi seda

põhjusel, et tahtis ettevõttest ära tulla ja ei tahtnud kaotada ei rahaliselt ega portfelli mõttes.

Seega käitus Keio Järva selliselt lepingut muutes ja arvet väljastades ebaseaduslikult ning

saadud tasu pööras ta endaga seotud äriühingu kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes,

et laekunud vahendeid kasutas ta isiklikul eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris

omastamistahte. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe

ise saadud summa Xxxxle edasi kanda. Ka ei olnud Xxxx kinnistu kantud Resolve

programmi, mistõttu ei olnud kannatanu sellest objektist ka teadlik.

Süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest nähtub, et ta oli vägagi teadlik, et

tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas broneerimislepingut muuta ja arve

väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust

omavale P OÜ-le. Seejuures on ta notarile saadetud memos märkinud, et ostja on tasunud

broneerimistasu ja see loetakse maaklerteenuse tasuks ning notariaalses lepingus on ka märge

selle kohta, et vahendustasu on tasutud Kinnisvarabüroo Uus Maa kontole, kuigi tegelikkuses

tasuti see H OÜle. Seega lõi süüdistatav ka notarile ettekujutuse sellest, et maaklerteenust

osutati Kinnisvarabürooga Uus Maa sõlmitud käsunduslepingu raames, kuigi P OÜ ei teadnud

tehingust midagi. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et lepingute

muutmiseks tuleb need kooskõlastada juhatusega, kuid ta ei teinud seda teadlikult.

Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks

on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud

omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega.

Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le

laekuma pidanud broneerimistasu summas 4578 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

H OÜ kasuks 2000 eurot pööramine, Xxxx kinnistu

Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ

maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 45-48, 216-219) sõlmis Keio

Järva P OÜ esindajana, käsundiandjaks M. R. ning lepingu eesmärgiks oli müüa korteriomand

asukohaga Xxxx, käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu 2000 eurot. Keio Järva e-

postkastist tehtud kuvatõmmiselt nähtub, et ta on saatnud 16.03.2021 e-kirja (kr. toimik I kd,

tl 49) notarile tehingu memo seoses Xxxx korteriomandi asjaõigusliku müügilepinguga, mille

kohaselt müüja maksab maaklerile 2000 eurot, mis loetakse maaklerteenuse tasuks. Kaitsja on

välja toonud, et tegu on kehva koopia ja pooliku tõendiga. Kohus leiab, et on arusaadav, et

tegemist on Keio Järva e-postkasti kuvatõmmisega, mis on esitatud kuriteokaebuse lisana

ning sellest, kellele ja millal on e-kiri saadetud. Samuti on tehingu memo piisavalt suures

ulatuses loetav, et saada aru, millist objekti see puudutab ja millised peamised tehingu

tingimused on Keio Järva välja toonud.

Tunnistaja K. R. ütluste (kr. toimik I kd, tl 295-297) kohaselt müüs tema ema M. R. enda

korteriomandit aadressil Xxxx ja kuivõrd ta ema on eakas, aitas ta kogu müügiprotsessiga ja

suhtles Keio Järvaga. Korteri müügikuulutuse pani portaali ise, potentsiaalsed ostjad ei

saanud pangast laenu osas sellist vastust nagu soovisid ja sellepärast soovitasid kaasata neile

tuttava maakleri Keio Järva, kes neid laenuprotsessi ja hindamisaktiga aitaks. Tunnistaja teada

Keio Järva tegutses Xxxx alt, kuna guugeldas teda ja see tuli ka tema e-kirjadest välja. Tema

ema sõlmis Keio Järvaga maaklerlepingu, mille kohaselt tuli müügi vahendamise eest maksta

maakleritasu 2000 eurot, millise tasus tema ema ülekandega H OÜ-le Keio Järva poolt

esitatud arve alusel.

E-kirjavahetustest Keio Järva ja K. R. vahel (kr. toimik I kd, tl 221-223, 224-225) nähtub, et

arutatakse Xxxx, kinnistut puudutavate lepingute sisu üle ja sinna tehtavaid muudatusi, korteri

üleandmise kuupäeva, Keio Järva vahendab suhtlust notari, hindaja ja ostjatega ning saadab

notari tehingu memo, kus on mh välja toodud, et müüja tasub maaklerile vahendustasu 2000

eurot.

19.03.2021 Xxxx korteriomandi notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 352 (kr.

toimik I kd, tl 160-173) kohaselt müüs M. R. nimetatud kinnistu M. M. ja T. K., mida

kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 156-159).

Keio Järva esitas M. R.ile 19.03.2021 arve (kr. toimik I kd, tl 64, 220) Xxxx vahendustasu

maksmiseks summas 2000 eurot, mis tuli kanda H OÜ arvelduskontole. Antud arvel on ka

lehe nurgas Xxxx logo. Vastava ülekande M. R. ka tegi kandes 22.03.2021 H OÜ AS Xxxx

kontole 2000 eurot selgitusega „Arve nr 190321-KJ19“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl

182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181).

Tunnistaja T. S. (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) ütluste kohaselt P OÜ ei ole selle

objekti eest tasu saanud, hiljem on süüdistatav kinnitanud, et selline tehing on toimunud ja

süüdistatav on lubanud hüvitada, kuid ei ole seda teinud. Ka tunnistaja I. P. (kohtutoimik tl

74-82) kinnitas, et Xxxx objekti eest ei ole P OÜ vahendustasu saanud.

Keio Järva edastas 11.08.2021 I. P.le e-kirjaga 11.08.2021 allkirjastatud võlgnevuse tasumise

kokkuleppe (kr. toimik I kd, tl 59-61), millega tunnistab, et tal on P OÜ ees võlgnevus

summas 2000 eurot, mis tekkis maaklerteenustasu lepingu nr xxxx muutmisel P OÜ kasuks

ning P OÜ-l (O OÜ) kuulub tasumisele 2000 eurot P OÜ-le. Ekraanitõmmiselt 11.08

Messengeri vestlusest (kr. toimik I kd, tl 62) nähtub, et Keio Järva kirjutab I., et on talle

saatnud e-kirja, palub sellele kinnitust, on valmis tegema 2000 euro suuruse ülekande, mille

võlgneb Xxxx tehingu eest, küsib, mida makse selgitusse panna ning vabandab. Kaitsja on

leidnud, et Messengeri vestluse puhul ei ole tegemist lubatava tõendiga, kuna ei ole aru saada,

kes suhtlevad. Kuivõrd 11.08.2021 on Keio Järva saatnud e-kirja I. P.le, mille sisu oli sama ja

puudutas sama tehingut, mis Messengeri vestluses, ei ole alust kahelda, et tegemist oli

suhtlusega I. P.ga ning ei ole põhjust tõendit mitte lubatavaks pidada. Esitatud on

kuriteokaebuse lisana 12.08.2021 I. P. e-kiri (kr. toimik I kd, tl 65) vastuseks Keio Järvale,

kus I. P. leiab, et P OÜ ei pea võimalikuks edastatud dokumendi allkirjastamist. Kaitsja on

välja toonud, et ei ole aru saada, mis dokument on edastatud. E-kiri, millele I. P. on vastanud,

on saadetud Keio Järva poolt 11.08.2021 kell 17.58, mis on sama kuupäev ja kellaaeg, millal

K. Järva edastas I. P.le võlgnevuse tasumise kokkuleppe ning ka e-kirja sisu on sama. Samuti

on näha, et manusena on kaasas Document4.asice, millise nimega dokument oli ka

allkirjastatud K. Järva poolt, kui ta selle I. P.le saatis. Seega on tegemist varasemalt K. Järva

poolt allkirjastatud ja saadetud kokkuleppega ning tõendite kogum viitab tõendite sisule ja

tõendid on omavahel loogilises järjestuses, mistõttu on tõendite sisu üheselt arusaadav nagu

on arusaadav ka see, mida süüdistatav I. P.lt kui P OÜ juhatuse liikmelt soovib.

Süüdistatav Keio Järva on ise leidnud, et Xxxx objektiga seotult ei olnud mingit

müügitegevust, vaid leidis lihtsalt hindaja, kes hindas korteri hinna nii suureks, kui klient

tahtis. Samuti olevat sellise olukorra kohta I. P.le, leidnud, et tee lihtsalt arve 2000 euro peale

ja ta ei saanud indikatsiooni, kelle nimele selle arve tegema peab. Selline süüdistatava poolne

tõlgendus ei ole aga usutav. Süüdistatav sõlmis M. R. maaklerteenuselepingu, mille

eesmärgiks oli müüa korteriomand asukohaga Xxxx ja käsundi täitmise eest oli ette nähtud

tasu 2000 eurot. Ka tunnistaja K. R. sai maakleri teenuse sisust vastavalt aru. Samuti

süüdistatava ja K. R. e-kirjavahetusest tuleb välja, et Keio Järva ei tegelenud ainult hindaja

otsimisega, vaid tegeles kinnistut puudutavate lepingu sisu ja muudatuste kooskõlastamisega,

saatis notari tehingu memo, vahendas suhtlust ostjate, notari ja hindaja vahel ning

kooskõlastas korteri üleandmise kuupäeva. Sellise tegevuse sisuks on üheselt maaklerteenuse

osutamine ja millegi muuna seda võtta ei ole võimalik. I. P.le saadetud e-kirja, võlgnevuse

tasumise kokkuleppe ja ekraanitõmmiste kohaselt leidis ka süüdistatav ise, et on P OÜ-le

võlgu 2000 eurot just Xxxx objektiga seonduvalt. Samuti ei ole usutav, et P OÜ juhatuse liige

annaks süüdistatavale indikatsiooni, et hindaja leidmise eest võiks tasu arve teha ükskõik

kellele kui käsunduslepingus on üheselt sätestatud, kelle kontole tuleb maaklerteenuse eest

saadavad rahalised vahendid kanda. Seega leiab ka kohus, et oli selge, et Keio Järva osutas

maaklerteenust ning ei pea vajalikuks analüüsida, kas tegemist oli koosseisueksimusega KarS

§ 17 lg 1 mõttes nagu kaitsja välja tõi.

Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate

lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul esindas süüdistatav maaklerteenuse

osutamisel P OÜ-d, kuid esitas M. R.ile vahendustasu arve H OÜ poolt, tuues arvel ennast

välja kui maakler Keio Järvat ning kasutades samal ajal ka Xxxx logo. Seega käitus Keio

Järva selliselt arvet väljastades ebaseaduslikult ja P OÜ tahte vastaselt ning saadud tasu

pööras ta endaga seotud äriühingu kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes, et laekunud

vahendeid kasutas ta isiklikul eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris omastamistahte.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa

Xxxxle edasi kanda. Ka ei olnud Xxxx kinnistu kantud Resolve programmi, mistõttu ei olnud

kannatanu sellest objektist ega selle objektiga tehtud tehingust ka teadlik ning süüdistatav ei

esitanud ka käsunduslepingust tulenevat aruannet, kus oleks antud kinnistut kajastatud.

Süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest nähtub, et ta oli vägagi teadlik, et

tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas arve väljastada selliselt, et tasu laekuks

temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust omavale P OÜ-le. Keio Järva oli

läbinud vastavad koolitused ja teadis, et lepingute muutmiseks tuleb need kooskõlastada

juhatusega, kuid ta ei teinud seda teadlikult. Antud juhul esitas süüdistatav mitte usutava

selgituse justkui juhatuse liikmel ei olnud tähtsust, kuhu vahendustasu makstakse. Süüdistatav

seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks on vaja

käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu

on toime pandud kavatsetusega.

Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le

laekuma pidanud vahendustasu summas 2000 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna 05.05.2020 kuni 12.05.2020 sõlmitud käsunduslepingu

kohaselt (kr. toimik I kd, tl 9-13) pidi süüdistatav käsundisaaja (H OÜ) esindajana esindama

käsundiandjat (P OÜ) maaklerteenuse osutamisel klientidele ja selle ülesande täitmiseks pidi

käsundisaaja leidma kinnisvara müügipakkumisi, sõlmima müüjatega esinduslepinguid

käsundiandja nimelt, pakkuma kinnisvara ostjatele käsundiandja juures müügiks olevaid

müügiobjekte, valmistama ette tehinguid notariaalseks vormistamiseks ja avaldama kinnisvara

müügi (ostu) reklaami, siis süüdistatavale süüks arvatud süütegude kohta kogutud tõenditest

saab järeldada, et süüdistatav täitiski kõiki neid ülesandeid. Seejuures on lepingust üheselt aru

saada, et süüdistatav pidi käsundisaaja esindajana tegutsema lepinguid sõlmides käsundiandja

nimelt ja huvides, millist arusaama on kinnitanud ka süüdistatav ise. Samuti on süüdistatav

aru saanud ja selline arusaam saab tekkida ka keskmise elukogemusega isikutel, et kõik

rahalised vahendid, mis süüdistatavaga seotud äriühingutele (H OÜ, P OÜ, hilisem O OÜ) või

süüdistatavale laekusid kas ülekandega kontole või sularahas kinnisvara suhtes

maaklerteenuse osutamise eest, olid P OÜle laekuma pidanud rahalised vahendid ning

käsundisaajal oli õigus saada tasu lepingus sätestatud tingimustel (p 4), s.t käsundisaajal

tekkis tasu saamise õigus pärast rahaliste vahendite laekumist käsundiandjale. Tavamõistes,

ehk tsiviilõiguses, jättes kõrvale eraldi seadustes või erinormides sätestatud vara mõisted, on

vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum ning isiku õiguste

hulka kuuluvad kõik isikule kuuluvad asjad, s.o nii vallas- kui kinnisasjad, õigused ja

nõudeõigused ning muud rahaliselt hinnatavad hüved. Seejuures kohustuste hulka kuuluvad

kõik isikul lasuvad kohustused, s.h seadusest, lepingutest ja muudest võlasuhetest tulenevad

kohustused jne. Seega oli P OÜl õigus saada käsundisaaja sõlmitud lepingutest tulenevat

maaklerteenuse eest tasu, mis on hinnatav rahaliselt hinnatava õigusena ja sama õiguse, s.o P

OÜ kui käsundiandja ülesandel tegutseva käsundisaaja poolt sõlmitud lepingu tulemusena

rahasumma laekumise järgselt tekkis käsundiandjal sama õiguse, s.o käsunduslepingu raames

kohustus tasuda käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu lepingus kokkulepitud määras.

Sellest tulenevalt oli käsundiandjal käsunduslepingust tulenevalt nõudeõigus käsundisaaja

maaklerteenuse lepingu alusel makstavale tasule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on

KarS § 201 ka nõudeõiguse kaitsenormiks.

Seega kuna käsundisaaja oli võtnud endale kohustuse järgida lepingus sätestatud

konkurentsikeeldu (p 3), siis ei olnud tal ei käsundisaaja ega ka käsundisaaja esindajana

lubatud lepingu kehtivuse ajal teha tööd ei käsundiandja konkurendile, s.h äriühingu kaudu,

kus tema või lähikondsed on osanikuks või juhtorgani liikmed ega ka tegutseda

käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Käsundiandja konkurendiks oli

käsunduslepingu kohaselt käsundiandjaga sama või sarnast teenust pakkuv ettevõtja Eesti

Vabariigis. Kuna süüdistatav oli käsundisaajana sellele lepingule alla kirjutanud, oli ta

nõustunud kõigi lepingust tulenevate piirangutega. Seega kuna süüdistatav tegutses

maaklerina samaaegselt nii käsundiandja huvides kui ka süüdistuses viidatud episoodides

enda ja endaga seotud äriühingute huvides, olles ka endaga seotud äriühingute huvides

tegutsedes ise otseseks kasusaajaks, tegutsedes seega samal majandusalal, ehk kinnisvara

müügiteenust pakkudes, leidis müügipakkumisi, sõlmis lepinguid, pakkus ostjatele

müügiobjekte ja valmistas ette tehinguid notariaalseks vormistamiseks, kasutas ta

sammaegselt ka käsundiandja töövahendeid (e-post, plangid), rikkus ta konkurentsikeeldu

ning varjas nii enda tehtud tehinguid kui ka tehingutest saadud tulu käsundiandja eest,

pöörates saadud tulu enda või endaga seotud äriühingute kasuks. Sellise keelu rikkumise

tulemusena tekkis olukord, kus süüdistatav sai kinnisvara maaklerteenust osutades rahalisi

vahendeid, mis pidanuks käsundiandja esindamise kohustuse ja konkurentsikeelu kehtivuse

tõttu laekuma käsundiandjale. Seda aga sõltumata sellest, kas käsundiandja P OÜ oli teadlik

süüdistatava poolt maaklerteenuse osutamisest või mitte ning kõik rahalised vahendid, mida

süüdistatav maaklerteenuse osutamise eest sai, olid käsunduslepingu tingimusi ja sätteid

arvestades majandustegevuse kaudu süüdistatavale usaldatud vara, millele oli käsundiandjal

nõudeõigus ja mille süüdistatav pidi edasi andma käsundiandjale. Käsunduslepingust

tulenevalt oli P OÜl kui käsundiandjal õigustatud ootus, et kõik süüdistatava poolt kinnisvara

maaklerteenuse osutamisest laekuvad rahalised vahendid kantakse süüdistatava poolt

sõlmitavate lepingute alusel käsundiandja kontole ning need rahalised vahendid on

käsundiandja varaks. Seega juhul, kui süüdistatav märkis sõlmitud lepingutesse endaga seotud

äriühingu nimetuse ja konto käsundiandja nimetuse ja konto asemel, muutes lepingut või

võttis vastu sularaha, jättes selle endale, toimis süüdistatav temale käsunduslepinguga antud

volituste vastaselt ning pööras lepingute täitmisest laekunud rahalised vahendid enda ja tema

endaga seotud äriühingute kasuks, jättes käsundiandja lepingulistest suhetest laekuma pidanud

rahalistest vahenditest ilma. Seejuures ei ole tähtsust sellel kas lepingusse märgitud maakleri

tasu oli ette nähtud 4 % või vähem või rohkem, kuivõrd see ei mõjuta omastatud võõra vara

suurust, vaid ainult kannatanu nõudeõigust süüdistatava poolt enda ja kolmanda isiku kasuks

pööratud ja kannatanul saamata jäänud rahalistele vahenditele, milliste suurus on kohtuliku

uurimisega tuvastatud. Käesoleval juhul saab kahju tekkimisel arvestada sellega, millist kasu

kahju tekitaja sai ja millest käsundiandja ilma jäi ning see on toimunud tehinguid puudutavate

tõenditega tuvastatav. Kui suurt kahju võis kannatanu saada maakleritasu protsendist kõrvale

kaldudes, ei ole tähtsust, kuivõrd kogu saadava tulu pööras süüdistatav enda või kolmanda

isiku kasuks.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et Keio Järva tegevust tuleb käsitleda jätkuva

süüteona, kuna tegemist on mitme, ajaliselt lähedase (18.03.2021 kuni 21.07.2021), sama

objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegudega ning süüdistatavale süüks

arvatud tegudega rünnati sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja need teod täitsid sama

süüteokoosseisu. Seetõttu on need teod ka tajutavad omavahel seotud tervikliku

käitumisahelana. Arvestades süüdistatava selgitusi selle kohta, et tal oli vaja lisaraha, mille

tõttu ta ka süüteod toime pani, siis saab asuda seisukohale, et ühtse tahtlusega oli tegemist ka

seetõttu, et süüdistatava tahtlus hõlmas enne ühe teo lõpuleviimist ka juba järgmist tegu ning

süüdistatav kasutas ära seda, et tema andmed olid maaklerteenuse osutajaid otsivatele

klientidele kergesti leitavad, mis võimaldas tal ka järjest erinevatele klientidele, s.h oma

tuttavatele maaklerteenust osutada. Samas olid süüdistatavale inkrimineeritavad teod ka

eraldiseisvalt koosseisupärased, õigusvastased ja süülised ning kantud ühtsest tahtest.

Seega pani Keio Järva toime temale usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja

kolmanda isiku H OÜ (likvideerimisel) ja O OÜ (kustutatud, end. P OÜ) kasuks

pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus jättis tõendikogumist välja tunnistajate J. S. (kohtutoimik tl 90 pöördel-92 pöördel), R.

S. (kohtutoimik tl 107-109) ja R. L. (kohtutoimik tl 110-111) ütlused täies mahus kui

asjassepuutumatud, tunnistajate ütlused ei sisaldanud andmeid süüdistuses märgitud

tõendamiseseme asjaolude kohta ning üle kuulatud tunnistajaid ei saa lugeda tunnistajateks

KrMS § 66 lg 1 tähenduses.

3. TSIVIILHAGI

Kannatanu P OÜ esitas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Keio Järva vastu tsiviilhagi

tekitatud varalise kahju nõudes summas 26 632 eurot, viivisenõude summas 972,17 eurot ja

leppetrahvi nõude summas 8000 eurot (kohtutoimik tl 22-32). Kohtuistungil jäi kannatanu

esindaja esitatud tsiviilhagi juurde.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati omandi rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt

kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud ning lõike 4 kohaselt

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Lähtuvalt VÕS § 128

lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue

samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p

5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Tsiviilhagi kohaselt seisneb P OÜ-le tekitatud varaline kahju omastatud vahendustasudes

(9578 eurot), vahendustasude põhjendamatutest alandamistest tulenevas saamata jäänud tulus

(16 136 eurot), nõude koostamisega seotud õigusabikuludes (918 eurot), viivisenõudes

(972,17 eurot) ning leppetrahvi nõudes (8000 eurot).

Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju osas seoses omastatud vahendustasudega.

Kuivõrd kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et Keio Järva on omastanud P OÜ-le

kuuluvad vahendustasud kinnistutega Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn seonduvalt,

kuulub nõue vastavate kinnistutega seoses rahuldamisele. Ei ole vaidlust selles, et Keio Järva

kandis kinnistute Xxxx ja Xxxx vahendustasud P OÜ-le (5000 eurot ja 2000 eurot), seega

kahju on kannatanule hüvitatud ja neid kahjusid kannatanu ka tsiviilhagis ei nõua. Kaitsja on

ka kahelnud, et kas Xxxx tn objektiga seonduvalt saab vahendustasu hüvitamist nõuda, kui

tegemist oli süüdistuse kohaselt broneerimistasuga. Keio Järva omastas broneerimistasu,

vastava lepingu alusel selline ülekanne temaga seotud äriühingu kontole tehti. Tehingu lõpuks

ehk notariaalse lepingu sõlmimisel arvestati ostja poolt kantud summa kui osa ostuhinnast

ning müüja ise vahendustasu maaklerile ei maksnud. Tegemist on tavalise praktikaga

broneerimistasude puhul ning sellele oli õigus vaid P OÜ-l. Samuti on süüdistatava kaitsja

leidnud, et kannatanul ei ole õigus 100% vahendustasudest, kuna süüdistataval oli vastavalt

käsunduslepingule õigus saada kinnisvara müügi eest tasu. Antud juhul selliseks nö

tasaarveldamiseks alust ei ole, kuivõrd süüdistatav omastas süüdistuses toodud vahendus- ja

broneerimistasud läbi süüteo toimepanemise. Süüdistatav ei saa nõuda kannatanu poolt

lepingu täitmist, kui süüdistatav ise pani lepingu rikkumisega toime kuriteo, kuivõrd VÕS §

200 lg 1 p 1 sätestab, et tasaarvestada ei saa teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust

tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei ole antud

tehingute puhul kannatanul käsunduslepingust tulenevat kohustust süüdistatavale maaklertasu

maksta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tsiviilhagi Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn kinnistutega

seonduvate vahendustasude osas, ehk summas 7078 (500+4578+2000) eurot, kuulub

rahuldamisele.

KrMS § 381 lg 1 p 1 sätestab, et kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või

tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib

tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga

rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet

oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Seega Sakala tn objektiga seotud nõue

summas 2500 eurot ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd tegemist on objektiga, mida ei ole

süüdistusaktis kajastatud, millise asjaolu on ka kannatanu esindaja ise välja toonud. Nõude

alus ei kattu ei süüdistatavale süüks arvatud kuriteo tehioludega ega ka süüdistatavale esitatud

süüdistusega ja sel põhjusel tuleb antud nõue jätta rahuldamata.

Samuti nõuab kannatanu vahendustasude põhjendamatutest alandamistest tulenevat saamata

jäänud tulu summas 16 136 eurot. Seda põhjusel, et Keio Järva on objektide puhul leppinud

klientidega omavoliliselt (ilma käsundiandja vastava kooskõlastuseta) kokku kindlas summas

või tavapärasest madalama protsendiga vahendustasu maksmises. Sellise tegevusega on Keio

Järva irdunud tavapraktikast, mille kohaselt on Uus Maa kehtiv vahendustasu müügiobjekti

puhul 4% pluss käibemaks ja üüritehingu puhul 1 kuu üürisumma. Kannatanu esindaja on

kohtukõne punktis 77 välja toonud, millistes süüdistusakti punktides on välja toodud see, et

Keio Järva käsunduslepingut p 2.8 nõuet rikkus ja jättis P OÜ-ga vahendustasu suuruse

muutmise nõude muutmata. Tõesti, selline süüdistatava poolne käitumine on süüdistusaktis

erinevate kinnistute puhul välja toodud, kuid vahendustasude kooskõlastamata vähendamist

temale süüdistusaktis ette ei heideta, süüdistus on esitatud omastamises, mitte vahendustasude

vähendamises. Seetõttu leiab kohus, et nõude alus ei kattu kuriteo tehioludega, KrMS § 381 lg

1 p 1 tulenev nõue ei ole täidetud ning tsiviilhagi nõue saamata jäänud tulu nõudes tuleb jätta

rahuldamata, kuivõrd sellise nõude rahuldamisel väljuks kohus süüdistuse piiridest, sest

sellise kahju tekitamist süüdistatavale esitatud süüdistuses ette ei heideta. Lisaks sellele

välistab KarS § 201 süüteokoosseis saamata jäänud tulu omastamise, kuivõrd saamata jäänud

tulu ei saa olla ei valduses olevaks võõraks vallasasjaks ega ka isikule usaldatud muuks

varaks. Samuti peab kohus vajalikuks tuua välja, et 4%-line vahendustasu ei olnud P OÜ-s

vahendustasu, millest tehingute tegemisel alla poole minna ei tohtinud. Tunnistaja T. S.

ütluste kohaselt reeglina on vahendustasu 4%, kui soovitakse väiksema protsendiga teha, siis

peab maakler enne juhatusega läbi rääkima ja nõusoleku saama. Seega tunnistaja möönab, et

vahendustasusid lepitakse kokku ka väiksemates protsentides, antud juhul süüdistatav

süüdistuses toodud objektide puhul vahendustasusid arusaadavalt ei kooskõlastanud kuna

kogu tema tegevus oli kooskõlastamata ja kannatanu tahte vastane, s.o ebaseaduslik. Seda, et

vahendustasud olid teinekord ka väiksemad kui 4% on näha ka Resolve programmi väljatrükis

(kr. toimik I kd, tl 73) kajastatud ja süüdistatava kaitsja esitatud allkirjastatud maaklerteenuse

lepingutest. Xxxx kinnistu puhul oli algselt kokku lepitud vahendustasu 2,73%, tehingusse

mindi 2,78% (kr. toimik II kd, tl 78-79); Xxxx kinnistu puhul vastavalt 3% ja 2,8% (kr.

toimik II kd, tl tl 73-74); Xxxx kinnistu puhul 3,2% (kr. toimik II kd, tl 86-87); Xxxx kinnistu

puhul 3,5% ja 4,3% (kr. toimik II kd, tl 94).

Kannatanu on esitanud ka leppetrahvi nõude summas 8000 eurot, kuna süüdistatav rikkus

käsunduslepingu punktist 3 tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust, nimelt selgus, et Keio

Järva edastas käsunditäitmisel teatavaks saanud informatsiooni, sh dokumente, oma

selleaegsele elukaaslasele e-posti teel paludes saadetu välja printida. Kohus peab vajalikuks

märkida, et leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 tähenduses lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on leppetrahvi nõudmise eeltingimuseks kehtiva lepingu olemasolu ja leppetrahvi osas

leppetrahvi tasumise kohustuse olemasolu selles lepingus. Seega on tegemist lepingu poolte

vahelise kokkuleppelise õiguskaitsevahendiga ja leppetrahvi saab nõuda juhul, kui võlgnik on

rikkunud kohustust. Seega saab tekkida leppetrahvi nõudmise õigus juhul, kui on rikutud

poolte vahel sõlmitud lepingut, s.t tegemist on poolte vahelise võlasuhtega või leppetrahvi

nõudmise õigus tuleneb eriseadusest või -menetlusest. Käesoleval juhul saab kohus aga

tuvastada ja kannatanu kasuks välja mõista vaid sellist kahju, mis on tekkinud süüdistatava

õigusvastasest käitumisest ja see õigusvastane käitumine peab olema otseses seoses

süüdistatava süüga. Seega saab kohus kahju kannatanu kasuks välja mõista vaid VÕS 53.

peatüki 1. jaos sätestatud aluse olemasolul. Kohtule esitatud süüdistusaktist ei nähtu, et

süüdistatavat süüdistataks lepinguliste kohustuste täitmise vastase kuriteo toimepanemises ja

P OÜ e-posti ebaseaduslikus kasutamises. Kohtu arvates oleks ka väga keeruline sellist

käitumist hinnata õigusvastasena ja kvalifitseerida mõne Karistusseadustiks leiduva ja

karistust ette nägeva sätte järgi. Taaskord leiab kohus, et kannatanu esindaja poolt viidatud e-

kirjad ei ole mingil viisil seotud esitatud omastamise süüdistuse ja selle faktiliste asjaoludega,

seega ei ole täidetud KrMS § 381 lg 1 p 1 nõue. Sellel põhjusel jätab kohus leppetrahvi nõude

summas 8000 eurot rahuldamata.

Süüdistatava kaitsja on esitanud ka taotluse tasaarvestuseks, mille kohaselt on kannatanul

süüdistatava vastu nõue väiksemas ulatuses. Taotluses toodud asjaolud nagu Xxxx objekt,

vahendustasude summade alandamine, süüdistatava õigus protsendile vahendustasudest ja

leppetrahv on kohus juba eelpool analüüsinud ja nende osas kohus tsiviilhagi ei rahuldanud,

seega ei kuulu ka tasaarvelduse puhul arvesse võtmiseks. Seejärel on kaitsja leidnud, et H

OÜ-l on saamata jäänud vahendustasud erinevate objektide (xxxx, xxxx, xxxx)

müügitegevuse korraldamisega seonduvalt, mis hiljem müügitehingusse jõudsid. Taaskord

leiab kohus, et selline nõue ei ole asjakohane, kuna viidatud objektid ei ole kuidagi seotud

esitatud süüdistusega, ei ole seotud selle faktiliste asjaoludega, ei täida KrMS § 381 lg 1 p 1

tulenevat nõuet, mistõttu kohus jätab esitatud taotluse asjasse puutumatuse tõttu rahuldamata.

Samuti nõuab kannatanu täiendavalt menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude koostamise,

esitamisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 alusel. OÜ

Advokaadibüroo Küllike Namm on esitanud P OÜ-le 29.10.2021 arve (kr. toimik II kd, tl 35)

summas 918 eurot (koos käibemaksuga), mis on esitatud seonduvalt 29.10.2021 kohtuvälise

nõude (kr. toimik II kd, tl 30-34) koostamise eest. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel

peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohus peab õigusteenuse kasutamist

vajalikuks, kuivõrd kannatanule oli süüteoga tekitatud kahju ning muul moel ei saanud ta

kohtuväliselt kahju hüvitamist nõuda, kuna süüdistatav ei olnud tekitatud kahju täies ulatuses

hüvitanud ja ei ole seda senini teinud. Esitatud arve kohaselt on tunnitasu ilma käibemaksuta

170 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõistliku tunnitasuga 2021. aastal Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikat arvestades, mille kohaselt asjades, kus ei nähtu

märkimisväärset keerukust ega muid asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest suurema

õigusteenuse tunnihinna maksmist, on põhjendatud tunnitasu 130 eurot (vt 12. oktoobri

2018.a määrust asjas nr 1-17-5176, p 24). Antud kriminaalmenetluse puhul leiab kohus, et

tegemist ei ole väga keeruka vaidlusega, samuti ei nähtu muid asjaolusid, mis põhjendaksid

kohtu hinnangul keskmisest palju kõrgema tunnihinna. Kohus leiab, et eelnevat silmas

pidades on käesolevas asjas mõistlik tunnitasu 130 eurot. 29.10.2021 kohtuväline nõue

tugineb paljuski samadele asjaoludele, milles esitatud tsiviilhagi ning millised nõuded on

kohus antud menetluses jätnud rahuldamata, kuna need ei vasta KrMS § 381 lg 1 p 1 toodud

nõudele ehk ei ole seotud kriminaalasja faktiliste asjaoludega. Kohtuvälise nõude sisuline

tekst on 7,5 lk, millest kohtu hinnangul on asjasse puutuv osa kokku 5 lk ehk punktid 1-5, 9-

17 (v.a p 14.4) ja 19-23. Kaitsja on leidnud, et antud nõuet ei saa rahuldada, kuivõrd arvelt ei

selgu, mil määral on selle arve aluseks olev õigusteenus seotud tsiviilhagi lubatavate nõuetega

ja mil määral lubamatute nõuetega. Kohus leiab, et menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude

saab hüvitada proportsionaalselt nõude sisu ja mõistlikku tunnitasu arvestades. Põhjendatud

on hüvitada 2/3 arvel väljatoodud töötundidest arvestusega, et põhjendatud on tunnitasu 130

eurot, ehk 3h x 130, mis on 390 eurot. Kuivõrd kannatanu esindaja on kinnitanud oma

menetluskulude nimekirjas, et P OÜ on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt

arvestatakse käibemaks tagasi, arvestab kohus menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude

koostamise kulu suuruse ilma käibemaksuta ehk summas 390 eurot. Kannatanu P OÜ on

vastavalt äriregistri andmetele käibemaksukohuslane alates 15.02.2020. aastast (xxx-O

%C3%9C).

Kanntanu on esitanud kohtule ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohutuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kohus rahuldab

kannatanu nõude Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn kinnistutega seonduvate vahendustasude osas, on

kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt ka viivist. Süüdistatava esindaja on leidnud, et viivise

nõue ei saa igal juhul olla tervikuna põhjendanud, mida on ka kohus eelnevalt leidnud,

kuivõrd kõik nõudes esitatud objektidega seotud nõuded ei ole põhjendatud. Kannatanu

taotleb viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras iga objekti puhul summa

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise süüdistatavalt

kannatanu kasuks välja rahuldatud nõudesummadest lähtuvalt järgmiselt: Xxxx tn kinnistuga

seonduvalt viivis 2000 eurolt alates 19.03.2021, Xxxx tn kinnistuga seonduvalt viivis 500

eurolt alates 19.04.2021 ja Xxxx tn kinnistuga seonduvalt viivis 4578 eurolt alates

19.04.2021.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse (KarS redaktsioon alates

31.05.2021). Kuivõrd süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Keio Järvat süütegude

toimepanemises ajavahemikul 18.03.2021 kuni 21.07.2021 ja tegemist on jätkuva süüteoga,

kohaldub hetkel kehtiv redaktsioon.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik I kd, tl 261) nähtub, et süüdistataval

puudub kehtiv karistus. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl

260) kohaselt on süüdistataval 2020. aastal sissetulek olnud 1095 eurot ning keskmise

päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 2,74 eurot. 31.08.2023 kohtuistungil ütles

süüdistatav, et töötab E AS-is xxxx ning oma viimases sõnas, et tal on ka kodulaenu

maksmise kohustus. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus,

nii lepingulise kaitsja tasud, menetluskulud ning tsiviilhagi kohtu rahuldatud osas, mis

kogumis on juba niivõrd suured, et neile veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi

rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Seega on

kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita.

Samuti on olulisem tagada välja nõutud tsiviilhagi kui rahalise karistuse tasumine. Eeltoodule

tuginedes asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on

sellise karistusliigi täitmise võimatuse tõttu välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates Keio Järva süü suurust KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatav pani toime jätkuva kuriteo, millel on viis

osategu. Kannatanule tekitatud kahju ei saa kindlasti pidada väikseks, kuid tuleb ka arvestada

sellega, et süüdistatav on hüvitanud tekitatud kahjust umbes poole. Süüdistatav ei ole toime

pandud tegu kahetsenud ning kohtumenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. Seetõttu leiab kohus, et arvestades tekitatud kahju suurust, kahju

osalist hüvitamist, millist asjaolu saab hinnata karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p

3 tähenduses ja kehtivate karistuste puudumist, võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei

ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra.

Puutuvalt karistuse osalisse või täies ulatuses täitmisele pööramisse või karistuse kohaldamata

jätmisse peab kohus vajalikuks märkida, et karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine tuleb

eelkõige kõne alla siis, kui süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt samalaadsete

süütegude toimepanemise eest karistatud isikuga ning osaliselt pööratakse karistus tavaliselt

täitmisele siis, kui see on vajalik kas eri- või üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks või

nõuab seda konkreetne karistusseadustiku säte. Käesoleval juhul eelmärgitud eeldusi

mõistetava karistuse täies ulatuses või osaliselt täitmisele pööramiseks ei esine ning kohtul on

alust kaaluda süüdistatava mõistetavast karistusesest vabastamise võimalusi. Omaksvõetud

kohtupraktika kohaselt tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige siis, kui

isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval ei ole

kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei

ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka

osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest

väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt

raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes

kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg

juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb

süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid

karistusi, leiab kohus, et süüdistatavat ei pea allutama käitumiskontrollile ja

kriminaalhooldaja järelevalve alla ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid,

millede kohaselt on ainukeseks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks uue

tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha ja kannatanu kantud menetluskulu, mis seisneb valitud esindajale makstud

tasus.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Kannatanu esindaja esitas 07.03.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kannatanu kandnud menetluskulu 138,5 tunni ulatuses töötunni maksumusega 170 eurot ehk

kokku 23 545 eurot.

Kohtuasjas nr 3-1-1-67-13 p 11 on Riigikohus sedastanud, et „Kriminaalmenetluse seadustiku

§ 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Selles sättes ei täpsustata, kellele peab süüdimõistetu

konkreetselt menetluskulud hüvitama. Tõlgendades süstemaatiliselt KrMS VII peatükis

sätestatut ja arvestades ka kohtupraktikas valitsevat arusaama, tuleb kolleegiumi arvates

toetada seisukohta, et KrMS § 175 lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse

süüdimõistetult menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude

seaduste (näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud

menetluskulude hüvitamist. Samas aga ei ole KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud

menetluskulude, so valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja

kriminaalmenetlusega tekkinud muude menetlusosaliste vajalikud kulude, riigilt

väljanõudmise võimalust teistes seadustes sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu,

mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1

esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. jaanuar 2010. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09, p 21)“.

Võttes arvesse asja keerukust, tõendite mahtu, kohtuliku menetluse kestust, on lepingulise

esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik. Tunnitasu suurus 170 eurot, millele lisandub käibemaks,

vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohus on

seisukohal, et kannatanu kulutused õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud.

Esindaja kulu on esitatud ilma käibemaksuta ja kuivõrd kannatanu esindaja on kinnitanud

oma menetluskulude nimekirjas, et P OÜ on käibemaksukohuslane, seega saab käibemaksu

tagasi arvestada ning kohus arvestab menetluskulude suuruse ilma käibemaksuta nii nagu

menetluskulude nimekirjas on toodud summas 23 545 eurot.

KrMS § 182 sätestab tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotuse korra ning lõike 2 kohaselt

kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud

süüdimõistetu või tsiviilkostja. Käesoleval juhul rahuldab kohus esitatud tsiviilhagi varalise

kahju nõudes osaliselt, s.o tsiviilhagi esitamise seisuga (viivise arvestamise algust silmas

pidades) 8148,66 euro ulatuses (vahendustasud 7078 €, õigusabi 390 €, viivis 680,66 €) ning

27 455,51 euro ulatuses jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata. Seega esitatud tsiviilhagist

rahuldab kohus hagi kogu nõude summast vaid osaliselt, s.o 23% ulatuses. Vastavalt KrMS §

182 lõikele 3 jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest

tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdistatava ja tsiviilkostja vahel.

Kuivõrd käesolevas asjas tsiviilkostjat menetlusse kaasatud ei ole, tuleb kulud jaotada

kannatanu ja süüdistatava vahel. Vastavalt KrMS § 182 lõike 5 lausele 2 jaotab kohus

tsiviilhagi muudel põhjustel kui lauses 1 märgitud alused, läbi vaatamata jätmise korral

tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kannatanu ja riigi vahel. Kuivõrd kohus jätab

tsiviilhagis esitatud varalise kahju nõude osaliselt rahuldamata, tuleb vastavalt eelviidatud

sätetele ka tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu jaotada süüdistatava ja kannatanu vahel.

Seejuures varalise kahju nõudes jätab kohus nõude osaliselt rahuldamata eelkõige seetõttu, et

nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ei kattu olulises osas menetletava kuriteo

tehioludega, s.t kannatanule oli kohtumenetluse alguseks teada süüdistusakti ja tõendite sisu,

kuid ta jäi siiski esitatud tsiviilhagi juurde täies mahus. Selles tulenevalt asub kohus

seisukohale, et kannatanul tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu saab KrMS § 182 lg 1, 3 ja

5 põhimõttest tulenevalt hüvitada ja süüdistatavalt välja mõista vaid proportsionaalselt

tsiviilhagi rahuldamise osaga, s.o suurusjärgus 23% ning ülejäänud osas tuleb kannatanul

valitud esindajale tasu maksmisest tekkinud kulu jätta kannatanu enda kanda. Seega on

põhjendatud süüdistatavalt välja mõista kannatanul tekkinud kulu summas 5415,35 eurot ning

kannatanu enda kanda tuleb jätta 18 129,65 eurot.

Süüdistatava Keio Järva ütluste kohaselt töötab ta E AS-is xxxx ja keskmise päevasissetuleku

ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl 260) kohaselt on süüdistataval 2020. aastal sissetulek

olnud 1095 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 2,74 eurot.

Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku

faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine

kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones

arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul ilmneb karistusregistri väljatrükist, et süüdistataval kehtivad

karistused puuduvad, mis viitab süüdistatava varasemale suhtelisele õiguskuulekusele. Kohus

ei tuvastanud kriminaalasja menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi,

mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist.

Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega tekitas olulise varalise kahju, mistõttu asub

kohus seisukohale, et süüteo iseloom ja süüteoga tekitatud varalise kahju suurus välistavad

võimaluse kaaluda riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus,

et arvestades süüteo iseloomu ja toimepanemise asjaolusid on menetluskulu väljamõistmine

põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul

positiivset toimet.

Kuivõrd ei süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud taotlust riigi kasuks väljamõistetava

menetluskulu ositi tasumise võimaldamiseks, tuleb välja mõistetav menetluskulu tasuda saaja

arveldusarvele KrMS § 423 ja 417 lg 2 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuliku arutamise lõpus esitas süüdistatava valitud kaitsja kohtule menetluskulude

nimekirja ja arved, millede kohaselt on süüdistatava valitud kaitsja advokaadibüroo esitanud

süüdistatavale õigusabi osutamise eest arveid kokku summas 20 178, 18 eurot ning kaitsja

taotles selle kulu süüdistatava kasuks välja mõistmist Eesti Vabariigilt (või osaliselt

kannatanult P OÜ). Kohus leiab, et kuivõrd riik hüvitab menetluskulu KrMS § 181 lg 1 sättest

tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral ja käesoleval juhul teeb kohus

süüdimõistva kohtuotsuse, siis jääb süüdistatava KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses kantud

menetluskulu KrMS 180 lg 1 põhimõtte kohaselt süüdistatava enda kanda.

5. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus esitas prokuratuur kohtule erinevaid teabekandjaid,

milleks on CD-plaat pankade (AS Xxxx ja Xxxx AS) vastuskirjade ja lisadega (kr. toimik I

kd, tl 181) ning CD-plaat Keio Järva varalist seisundit kajastavate dokumentide

vaatlusprotokolli lisadega (kr. toimik I kd, tl 259), millistele teabekandjatele on salvestatud

kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Nimetatud salvestise osas kohus eraldi otsustust

ei võta, kuna need salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle

kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-18-

5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77).

Süüdistusakti p 6. 1) kohaselt on tõendiks ka CD-plaat 14.12.2021 kriminaalmenetluse

uurimisalluvusse saatmise lisadega, kuid kohtuliku uurimise käigus seda kohtule ei esitatud,

mistõttu ei ole kohtul võimalik sellise teabekandja kohta mingit seisukohta võtta.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 16.05.2024 kohtuotsus.