2-22-142037/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-142037

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post

elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: X (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi Xi vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus

10 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja Xi kanda.

4. Välja mõista kostjalt Xi hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks

menetluskuludena 252 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 55,00 euro saamiseks. Kohus tegi 07.11.2022

võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.11.2022 e-toimiku menetlemise

infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 21.11.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja

anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.12.2022

määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi

19.12.2022, mille kohus võttis menetlusse 19.12.2022, paludes kostjal esitada

nõuetekohane vastus.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 40 eurot ning

sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja)

kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest:

• Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete

väljastamise ajal;

• Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale;

• EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

• Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud;

• Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

• Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi;

• Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata;

• Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.

4. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale järgnevalt:

• 11.12.2020, Haabersti Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg

25.12.2020, võlgnevuse summa 10 eurot;

• 23.04.2021, Toompuiestee 35 eesmine lubadega, Tallinn, leppetrahvinumber xxx,

maksetähtaeg 07.05.2021, võlgnevuse summa 30 eurot.

5. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti ega -luba ning ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga

ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja parkimiskellaga fikseerimata või

sõiduki parkimiskioskis registreerimata ning parkides ilma parkimisloata.

6. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele

vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt

kohtueelselt saadetud meeldetuletusele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 31.01.2023 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ei tunnista ta enda vastu

esitatud nõuet. Kostja nõustub, et auto xxx oli 23.04.2021 pargitud Toompuiestee 35

aadressil ja parkijaks oli kostja. Kostja viibis koosolekul ettevõttes C T OÜ, selle juhatuse

liikme

kutsel.

Kostja

parkis

auto

xxx

parklasse

kohale

märgistusega

„BYTELIFE/CYBEXER

Külaline“

vastavalt

tollel

hetkel

sissesõidul

esitatud

parkimistingimustele. Hageja poolt esitatud trahvinõue oli ja on alusetu. Hageja on

esitatud trahvinõude kohaselt esitanud trahvinõude alusega „Muu nõuetevastane

parkimine/Puudub parkimisluba“. Parkimistingimustes puudub nõue parkimisloa

omamiseks ning parkimistingimuste p. 5 teise lause kohaselt peab parkija kinni pidama

viitadest, märkidest ja teemärgistest. Puudub vaidlus osas, et parkimise korraldaja ei olnud

esitanud muid juhiseid, mis oleks olnud kostjale täitmiseks kohustuslikud. Parkimist

reguleeriv märk lisatahvliga „Välja arvatud valdaja loal“ on sisustatav üksnes moel, et

parkimiseks antud kohal annab loa lisatahvlil viidatud ettevõte. Hageja on ennast

parkimistingimustel läbivalt nimetanud parkimise korraldajaks ning mõistlikkuse piires ei

ole võimalik hagejat pidada parkimiskoha valdajaks.

8. Parkides kohal märgistusega „BYTELIFE/CYBEXER Külaline“, on kostja tavalisele

isikule mõistlikul ja arusaadaval viisil eeldanud Bytelife/Cybexer otsest või kaudset

valdust antud parkimiskohale ning ettevõtte kokkulepitud külastamisel vastavat

automaatset suulist luba nimetatud ettevõtete külalistele parkimiskohal parkimiseks, seega

juhendunud tol hetkel paigaldatud märgistusest. Kirjaliku loa nõuet ei esine

parkimistingimustes ega nõua valdaja loa kirjalikku vormi ka ükski õigusakt. Parkimise

korraldaja ei esitanud muid juhiseid, mis oleks olnud kostjale täitmiseks kohustuslikud.

Parkimist reguleeriv märk lisatahvliga „Välja arvatud valdaja loal“ on sisustatav üksnes

moel, et parkimiseks antud kohal annab loa lisatahvlil viidatud ettevõte. Hageja on ennast

parkimistingimustel läbivalt nimetanud parkimise korraldajaks ning mõistlikkuse piires ei

ole võimalik Hagejat pidada parkimiskoha valdajaks.

9. Parkides kohal märgistusega „BYTELIFE/CYBEXER Külaline“, on kostja tavalisele

isikule mõistlikul ja arusaadaval viisil eeldanud Bytelife/Cybexer otsest või kaudset

valdust antud parkimiskohale ning ettevõtte kokkulepitud külastamisel vastavat

automaatset suulist luba nimetatud ettevõtete külalistele parkimiskohal parkimiseks, seega

juhendunud tol hetkel paigaldatud märgistusest. Kirjaliku loa nõuet ei esine

parkimistingimustes ega nõua valdaja loa kirjalikku vormi ka ükski õigusakt.

10. Kostjal puuduvad tõendusväärtusega andmed auto xxx kasutaja kohta 11.12.2020. Tegu

oli reedese päevaga ja tavapäraselt on kostja hagiavalduse lisas 1 toodud kellajal tööl.

Kostja on mitme erineva auto kasutaja ning puuduvad tõendusväärtusega andmed, kes

kostja perekonnast millist autot mainitud päeval kasutas.

11. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud väitele, et kostja on parkimislepingu pooleks.

Hageja on esitanud päringuid rahvastikuregistrisse kostja kohta. Rahvastikuregistri

andmetel on Kostja abielus alates 2001 aastast ning hageja pidi olema sellest

rahvastikuregistriandmete saamisel teadlik. Auto xxx esmaregistreerimise aastaks on

2016. Kostjal puudub abieluvaraleping. Tegu on ühisomandiga ning abikaasadel on

võrdne õigus vara käsutamiseks ja kasutamiseks. Liiklusregistrisse kantud andmed ei oma

omandi määramisel PKS sätete suhtes ülimuslikku tähendust ning praktikas tuginetakse

liiklusvahendite omandit puudutavates vaidlustes üksnes PKS sätetele. Transpordiameti

poolt peetavasse registrisse on kantud Kostja abikaasa kõikide autode kasutajana lihtsalt

põhjusel, et registri tehniline lahendus ei näe ette ühisomandi sissekande vormi, kuid

sellest ei tulene, et kostjal oleks ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada selle

kasutamiseks andmist. Hagejal oli võimalus esitada asjaolusid teades ja professionaalsele

õigusabi osutaja teadmistele tuginedes hagi abikaasade vastu ühiselt, kuid hageja ei teinud

seda.

12. Kostja ei ole hageja poolt esitatud trahviteadet saanud. Hageja töötaja poolt auto

kojamehe alla pildistamiseks pandud kollane paber võis, kuid ei pruukinud olla

trahviteade. Kes iganes autot sellel hetkel kasutas, pole kostjale edastanud infot trahviteate

esitamise kohta. On ebaselge, kas trahviteade oli autole paigaldatud ka auto kasutaja

naasmisel või mitte. Kuna kostja ei ole auto ainuomanik ega ainukasutaja, puudub alus

lugeda trahviteadet kostjale kättetoimetatuks.

13. Kostja vaidleb vastu hageja väitele meeldetuletuse saatmise kohta. Kostja pole

hagiavalduse lisas esitatud meeldetuletust saanud, Hageja poolt esitatu on pelgalt .pdf fail,

mida võib saata posti, meili või sõnumirakendustega ning failist iseenesest ei tulene selle

saatmise fakti. Hageja ei ole esitanud ei saatmiskinnitusega elektroonilise sõnumi faili ega

postiasutuse kinnitust paberkujul postisaadetise kohta, seega on tegu paljasõnalise ja

tõendamata väitega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

15. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

16. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku summas 40 eurot tulenevalt

asjaolust, et kostja on rikkunud 11.12.2020 ja 23.04.2021 hageja poolt opereeritavates

parklates parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja

opereeritavatesse parklasse ilma selle eest tasumata. Kostja on esile toonud, et ilmselt

parkis 11.12.2020 kostja ja tema abikaasa ühisvaras olevat kuuluvat sõidukit keegi kostja

perekonnaliikmetest, kuid kostja ei ole esile toonud, kes konkreetselt tema perest

sõidukeid eespool märgitud kuupäeval kasutas ja sõidukeid parkimistingimusi rikkudes

parkis. Kostja möönis, et 23.04.2021 parkis sõiduki tõepoolest tema hageja opereeritavas

parklas, kuid leiab, et tegi seda kooskõlas parkimistingimustega.

19. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale

parkimise ajaks parkimiskoha.

20. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 11.12.2020 ja 23.04.2021, s.o leppetrahvide

väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärkidega xxx omanik/vastutav kasutaja just kostja.

Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx

parkis 11.12.2020, hageja poolt opereeritaval parkimisalal Haabersti Rimi (1539),

parkimistingimusi rikkudes, st parkimisaja algust fikseerimata jättes (dtl 28-32).

21. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumiste tõttu saadud

leppetrahvinõuded on tasumata.

22. Kostja on avaldanud, et tal puuduvad tõendusväärtusega andmed auto xxx kasutaja kohta

11.12.2020. Tegu oli reedese päevaga ja tavapäraselt on kostja leppetrahvi saamise

kellajal tööl. Kostja on mitme erineva auto kasutaja ning puuduvad tõendusväärtusega

andmed, kes kostja perekonnast millist autot mainitud päeval kasutas. Asjas on tuvastatud,

et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi

nõuete esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud

Transpordiameti andmetega (dtl 62). Nii nähtub Transpordiameti andmetest, et sõidukite

numbrimärkidega xxx omanik/vastutav kasutaja oli 11.12.2020 ja 23.04.2021 isik

isikukoodiga xxx ehk kostja.

23. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt

liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis

registreeritud

juriidiline

isik,

kes

kasutab

sõidukit

kasutuslepingu

või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki

omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest

tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega

vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust

omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.

24. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja,

on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle

kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu

põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval

kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS §

72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema

valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

25. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).

26. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja

parklasse keegi teine. Kostja ei ole tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes

parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Seega

tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kohus

märgib, et hageja õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki

kasutajaks ja parkimislepingu pooleks sisaldub muuhulgas ka hageja tüüptingimustes (dtl

186).

27. Kostja vastuväide, et hageja oleks pidanud leppetrahvi sissenõudmiseks esitama hagi

kostja ja tema abikaasa vastu ühiselt, kuivõrd sõiduk xxx on kostja ja tema abikaasa

ühisvara, ei ole asjakohane. Ei puutu asjasse kostja ja tema abikaasa vaheline

abieluvararežiim, kuivõrd Transpordiameti poolt peetavasse registrisse on kantud kostja

sõiduki omaniku/ vastutava kasutajana. Ei oma tähendust, kes lisaks sõiduki

omanikule/vastutavale kasutajale veel sõidukit võivad kasutada, oluline on tuvastada

sõiduki eest vastutav isik so kas omanik või vastutav kasutaja. Isegi, kui tegemist asuda

seisukohale, et sõiduk xxx on kostja ja tema abikaas ühisomandis, siis tuleb abikaasad

lugeda solidaarvõlgnikeks. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega hageja õigesti

suunanud oma hagi just kostja vastu.

28. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse

andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui

nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest

praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3

kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis

seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või

kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud

pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei

ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse

sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema

käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.

29. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

43-56), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste

avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud

tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu

sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda

pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki

parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kui kostjale sellised

tingimused ei sobinud, siis oli võimalik tal parkimisalalt lahkuda ning parkida oma sõiduk

mujale. Tingimuste mittesobivus ei anna alust ega õigust parkimistingimuste rikkumiseks.

30. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega

tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning

nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu

juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

parkimisalale sissesõidu juures ja ka parkimisalal endal on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja

avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise

tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

31. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud

parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate

pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja

teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõiduteede juurde

on paigaldatud liiklusmärgid, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale. Kohus leiab hageja esitatud fotosid parkimistingimuste kohta kogumis

hinnates, et need kajastavad kostja sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja

kohas ning selle koha parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid,

et sisenetakse tasulise parkimise alale ning parkimine on tasuline. Kostja ei ole tõendanud

ega põhistanud, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus

või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid

kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja

väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama.

Kostja seda ei ole teinud. Ka ei ole kostja põhistanud, et leppetrahvi päeval vastav

märgistus puudus. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude

tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad

liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.

32. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha

maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

33. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis 11.12.2020

sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi.

Vaidlusaluse parkimislepingu p 5 kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise

korral nõuda leppetrahvi 40 eurot. Hageja on parkimislepingute rikkumise eest nõudnud

leppetrahvi 10 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide

määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud

parkimistingimusi, st oli paigaldatud parkimiskell või registreeritud parkimine

parkimiskioskis). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused

parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka

parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

34. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr

2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise

viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb

tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o

paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Teate hüpoteetilist kaotsimineku

riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool.

35. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja

sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte

toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvi

väljastamist. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole leppetrahvide meeldetuletuskirju kätte

saanud ei oma tähendust. Kohus märgib, asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal

saatis hageja kostjale meeldetuletused või nõudekirja, kuna seadusest ei tulene, et

leppetrahvinõude rahuldamise eelduseks on selle kohtueelne kättetoimetamine mõnel

muul viisil lisaks leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamisega.

36. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest 11.12.2020

leppetrahvi summas 10 eurot.

37. Pooled ei vaidle 23.04.2021 leppetrahvi nr xxx faktiliste asjaolude üle. Vaidlus puudub,

et just kostja parkis talle kuuluvat sõidukit xxx Toompuiestee 35 parklas vaidlusalusel

ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus parkimistingimusi. Hageja leiab, et

kuivõrd kostja parkis nii, et kostjal puudus parkimisluba, on parkimistingimusi rikutud ja

leppetrahv õigustatud. Kostja leiab, et tal oli parkimisluba olemas, kuivõrd ta oli

Toompuiestee 35 hoonesse kutsutud seal asuva äriühingu kutsel.

38. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et vaidlusalune sõiduk on pargitud Toompuiestee

35 hoone juurde, parkimist keelava liiklusmärgi alla lisamärkega „Välja arvatud valdaja

loal“, parkimiskellaga on märgitud parkimise algus aeg (dtl 99-106). Parkimist keelava

märgi alla on paigaldatud infotahvlid selle kohta, millised parkimiskohad on ette nähtud

hoones asuvatele äriettevõtetele või nende külalistele. Vaidlust ei ole, et kostja parkis oma

sõidukit just äriühingute Bytelife/Cybexer külalise parkimiskohal, kelle kutsel ta hoones

viibis.

39. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada Toompuiestee 35 territooriumil olevat

parkimistingimust, mille kohaselt võivad parkida ainult lubadega sõidukid. Hageja

hinnangul, kui sõiduk pargib tähistatud konkreetse firma lubadega parkimiskohal, siis on

vajalik sõiduk hoone administratsiooni juures kirjalikult paberil ka registreerida. Hoones

on olemas parkimise registreerimise leht, millelt nähtub, et kostja ei olnud sõidukit

23.04.2021 nõuetekohaselt parkima registreerinud (dtl 172). Seetõttu on väljastatud ka

leppetrahvinõue parkimisloa puudumise tõttu (kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi).

40. Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud oma seisukohta, et

Toompuiestee 35 territooriumil parkimiseks peab olema vaid kirjalik luba või peab

territooriumil parkimiseks ennast mingil vihikulehel registreerima. Hageja on esile

toonud, et suuliste lubade olemasolul ei oleks hagejal võimalik teostada kontrolli

parkimistingimuste täitmise üle. Kohus märgib, et on hageja enda korraldada, kuidas ta

oma tööd teeb ja parkimistingimusi kontrollib, kuid parkimisteenuse kasutajale peavad

parkimistingimused olema üheselt selged ega tohi jätta õige tegutsemise tõlgendamiseks

lahtisi võimalusi. Hageja on viidanud parkimistingimuste p-le 2, mille kohaselt parkimise

alustamise aja nõuetekohane fikseerimine on sõidukijuhi kohustus. Hageja enda esitatud

fotodelt selgub, et kostja on seda parkimist alustades teinud, paigaldades armatuurlauale

parkimiskella parkimise algusajaga (dtl 38).

41. Võimalik, et hoones kehtib kord, et tuleb hoone administraatori juures parkimine

fikseerida, kuid see kohustus peab olema hoone külalisele selgesti äratuntav. Käesoleval

juhul see nii ei olnud. Ühestki liikluskorraldusvahendist ei saa teha järeldust, et sõiduki

parkija peab oma sõiduki parkimisaja alguse fikseerima just hoone administratsiooni

juures, mitte parkimiskellaga. Parkimise keelumärgi juures olevast lisaselgitusest

„väljaarvatud valdaja loaga“ ole tuvastatav, kelle luba on parkimiseks vaja, kas kogu

territooriumi omaniku või parkimiskoha omaniku või hoopis parkimise korraldaja luba.

Parkida sooviv isik ei pea tuvastama, kas nn nimeline parkimiskoht kuulub konkreetsele

ettevõttele või on see äriühingule eraldatud ajutiseks kasutamiseks. Samuti ei nõua

selgitus valdaja kirjalikku luba.

42. Hageja on esile toonud, et parkimistingimuste p 3 kohaselt tohib parkida ainult

registreeritud sõidukit. Hageja viidatud parkimistingimus ei sätesta, et parkida tohib vaid

hoone administraatori juures registreeritud sõidukit. Parkida sooviv isik ei pea

parkimistingimusi tõlgendama ega mõistatama, kas ja kus peab sõiduki registreerima, kas

piisab registreerimisest liiklusregistris või on vaja täiendavaid toiminguid. Samuti ei pea

parkida sooviv isik küsima ja uurima teda külla kutsunud isiku käest selgitusi

parkimistingimuste

kohta

vaid

parkimistingimused

peavad

olema

liikluskorraldusvahendite abil nähtavad, selgelt arusaadavad ja üheselt mõistetavad.

43. Hageja on esile toonud, et hagejal ei ole suuliste parkimislubade korral võimalik teostada

kontrolli parkimistingimuste täitmise üle. Kohus nõustub, et ilmselt see nii on, kuid

parkimistingimuste kontroll ja leppetrahvide tegemine ei saa olla eesmärk omaette,

eelkõige võiks tähelepanu all olla parkimise üheselt mõistetav korraldamine. Hagejal on

võimalik paigaldada kontrollitavale territooriumile erinevaid liiklusmärke, lisatahvleid ja

muid selgitavaid abivahendeid, kuid käesoleval juhul on hageja täitnud oma kohustusi

parkimise korraldamisel poolikult. Kohus märgib, et kostjale tehtud 11.12.2020

leppetrahvi tõendavatelt fotodelt nähtub kontrollitaval alal ohtralt lisatahvleid selgitusega

„Märgi parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis.“ (dtl 51). Kohtule on

arusaamatu, mis on takistanud hagejal selliseid selgitusi (Märgi parkimise algusaeg hoone

administraatori juures) paigaldamast.

44. Kostja on tõendanud selle, et ta on fikseerinud parkimise algusaja, samuti selle, et ta oli

23.04.2022 kutsutud Toompuiestee 35 hoonesse seal asuva äriühingu kutsel ja külalisena

ning tal oli iseenesest seega ärihingu luba äriühingu külalise kohal ka parkida. Kohus

leiab, et kuivõrd 23.04.2022 leppetrahvi puhul ei ole tuvastatud, et kostja oleks

parkimistingimusi rikkunud, ei ole lepetrahv summas 30 eurot põhjendatud ja kohus seda

kostjalt välja ei mõista. Selles osas jääb hagi rahuldamata.

45. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab

nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuga ning kirjalike

nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga.

46. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 25.05.2022 kohtueelse meeldetuletuskirja

(dtl 63), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud

andmetest (dtl 62), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks.

Omniva väljavõttest nähtub, et kostjale saadeti 25.05.2022 kell 12:02 tavakiri aadressile

xxx, mis on kostja elukoha aadress rahvastikuregistri kohaselt. Kiri on kostjale

postiteenuse osutaja poolt edastatud 25.05.2022 kell 14:04. Hageja on täiendavalt esile

toonud, et meeldetuletuskirju on saadetud kostjale ka varem, septembris 2021 ning

veebruaris 2021, kusjuures viimane (ajaliselt vanim) kiri on saadetud tähitud kirjana (dtl

189).

09.02.2021

saadetud

tähitud

kirja

prooviti

kätte

toimetada

kostja

rahvastikuregistrijärgsel aadressil 10.02.2021 kell 13:48, kuid seda ei õnnestunud kätte

toimetada. Kostjale jäeti postkasti teatis, et teda ootab tähitud kiri postkontoris. Keegi ei

läinud kirjale järele, mistõttu märtsis 2021 tagastati see hagejale hoiutähtaja möödumise

tõttu. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning

VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude

nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju

hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

47. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada osaliselt ja kostjalt välja

mõista leppetrahv 10 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot,

kokku 25 eurot.

Menetluskulude jaotus

48. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi kannavad osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 45% ulatuses, jäävad 45% hageja menetluskuludest

kostja kanda. Hagimaterjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

49. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

50. Hageja esindaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on maksekäsu

kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 660 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS §

4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud

maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on

seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

51. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

52. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt

ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

53. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881

ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1

on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9

kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

54. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt

tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

55. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja

põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist

tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

56. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 6 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab

endas järgmisi õigusabitoiminguid: Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine,

riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamine – 2h; Kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning selle osas hageja seisukoha

koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 2h; Kostja 18.01.2024 ja

19.01.2024 seisukohtade ja lisade analüüs, hageja seisukoha koostamine ja maakohtule

esitamine – 2h.

57. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane. Kohtu

hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt

arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamise ja komplekteerimisega

põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Teiste toimingute

ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 3h ulatuses. Kuigi kostja vastuväited

olid mahukad ja ka hageja koostas pikki menetlusdokumente, ei ole tegemist õiguslikult

keerukate dokumentidega. Seega on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 440 eurot (4 h min x

110). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175

lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

58. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole

põhjendatud

siduda

menetluskulusid

kandma

kohustatud

menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda

tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja

menetlusosalise

esindamiseks

vajalike

menetlustoimingute

tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

59. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 560 eurot (100

+ 20 + 440), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 45% so 252 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

60. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik