3-23-2248/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-2248

Haldusasi

X. X.’i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsuse nr

E13549-1 tühistamise ja 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X., esindaja Martti Kangur;

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja 27.02.2024 menetlusdokumendis esitatud

menetluse peatamise taotlus rahuldamata;

2. Rahuldada kaebus ja tühistada Sotsiaalkindlustusameti

08.09.2023 otsus nr E13549-1;

3. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja vastavasisulist

07.08.2023 avaldust uuesti läbi vaatama;

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt menetluskuluna kaebaja

kasuks välja 600 eurot

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

15.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsusega nr E13549-1 keelduti X. X.ile pensioni määramisest

väljateenitud aastate eest.

2. X. X. esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsuse

nr E13549-1 tühistamise ja 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.

3. Tallinna Halduskohus võttis 15.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 14.12.2023.

5. Tallinna Halduskohus määras 14.02.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

6. Sotsiaalkindlustusamet esitas 27.02.2024 menetluse peatamise taotluse.

7. Kaebaja esitas 13.03.2024 menetluskulude nimekirja, taotledes vastustajalt 600 euro (ilma

käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja tuleb seega tühistada. Kaebaja oli alates

03.08.1998 teenistuses politseiametnikuna erinevatel ametikohtadel. Vastustaja leiab aga vaidlustatud

haldusaktis (kaebaja jaoks üllatuslikult), et kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži

hulka ei arvata lapsehoolduspuhkusel viibitud perioode, mistõttu ei ole kaebajal õigust väljateenitud

aastate pensionile, kuna pensioni määramiseks nõutavast 25-aastasest staažist on 10.08.2023 seisuga

tõendatud üksnes 21 aastat 1 kuu ja 12 päeva. Vaidlustatud haldusaktis puudub õigusnorm, millele

tuginedes on vastustaja jätnud kaebaja avalduse rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktis viidatud

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23 lg 2 p 4 ja § 26 lg 2, samuti väljateenitud aastate

pensionide seaduse (VAPS) § 12 ei anna kaebaja hinnangul alust keelduda kaebajale väljateenitud

aastate pensioni määramisest. Varasemalt, hinnanguliselt kuni käesoleva aasta aprillikuuni, luges

vastustaja lapsehoolduspuhkuse väljateenitud aastate pensioni saamiseks staaži hulka. Mingil kaebajale

täpselt teadmata ajal muutis aga vastustaja halduspraktikat ning enam lapsehoolduspuhkust staaži hulka

ei loe.

9. VAPS § 11 sätestab, et väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) sätteid, arvestades VAPS-s sätestatud erisusi. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et

VAPS erisusi selles osas ei sätesta. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka

tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Samuti arvestatakse RPKS § 28 lg 2

p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka mh emal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse

kolmeaastaseks saamiseni. VAPS alusel kohaldatakse väljateenitud aastate pensioni määramisel

RPKS-i, mille kohaselt arvestatakse lapsehoolduspuhkuse aeg teenistusstaaži hulka. Oluline on tähele

panna, et puhkusel (sh lapsehoolduspuhkusel) viibitud aeg arvestatakse teenistusstaaži hulka ka avaliku

teenistuse seaduse (ATS) kohaselt. Kaebaja leiab, et väljateenitud aastate pensionistaaži hulka tuleb

arvestada ka kaebaja lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu. Vaidlustatud otsuses on välja toodud,

millele tuginedes on keeldutud kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisest (eelkõige VAPS §

1 ja 51).

11. Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.2023 tõendi kohaselt on kaebaja õppimise aeg

politseiõppeasutuses ja teenistuse aeg politseiametniku ametikohtadel 10.08.2023 seisuga 25 aastat 00

kuud 00 päeva, ajaperioodid: 03.08.1998 – 22.06.2002 ja 01.07.2002 – 10.08.2023. Politsei- ja

Piirivalveameti 24.08.2023 vastuse kohaselt oli kaebaja lapsehoolduspuhkusel perioodidel 10.11.2005

– 09.04.2007, 14.09.2007 – 31.12.2008 ja 24.01.2014 - 25.03.2015.

12. Väljateenitud aastate pension kui pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel

töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla

võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Väljateenitud aastate

pension on eripension RPKS-s sätestatud riiklike pensionide suhtes. Väljateenitud aastate pensioni

määramise otsustamisel tehakse vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust

andva staaži vahel. Tegemist ei ole sisult kattuvate mõistetega. Üldist pensionistaaži arvutatakse

RPKS-i alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestamist reguleerib VAPS

(VAPS § 12 lg 2). RPKS § 28 lõigetes 2-5 on välja toodud erandid, mis kuuluvad pensionõigusliku

staaži hulka arvamisele, kuigi isik ei töötanud ja tööandjal sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei olnud.

Kuid need erandid kehtivad pensioniõigusliku staaži arvestamisel. Väljateenitud aastate pensionile

õigust andvat staaži arvestatakse tööperioodide summana (VAPS § 51). Tulenevalt seaduse eesmärgist

(VAPS § 1), VAPS §-st 51 ja ka politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni võimaldavast VAPS

§-st 12, arvestatakse VAPSi alusel staaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile

õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks on VAPS alusel antud 16.07.1992 määrusega nr 207

kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile

õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise

kord“, mille punktis 2 nimetatud aeg samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka

arvatakse (sarnaselt nagu sätestab RPKS § 28 lg 2 pensioniõigusliku staaži osas).

Lapsehoolduspuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest,

kui ta kasutab puhkust (TLS § 19 p 1). Samuti peatub puhkuse ajaks avaliku võimu teostamise õigus

(ATS § 83 p 2). Maksukorralduse seaduse mõttes peatub tööd tegeva isiku töötamine

lapsehoolduspuhkuse ajaks (MKS § 251 lg 3 p 5 redaktsioon enne 01.04.2022). Järelikult ei saa

lapsehoolduspuhkusel olemist automaatselt võrdsustada töötamisega. Väljateenitud aastate pensionile

õigust andva staaži hulka ei arvata VAPSis ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga

töötamise aeg (VAPS § 1). Seega on seadusandja otsustanud, et ka politseiametniku tööstaaž, kui ta

töötab osalise ajaga, ei lähe VAPSi alusel tema tööstaaži arvestusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsust nr E13549-1 ja

taotletud selle tühistamist, samuti vastavasisulise 07.08.2023 avalduse uuesti läbivaatamise

kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 15.11.2023 määrusega menetlusse võetud.

Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 08.09.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, sest sellega

keelduti kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramisest. Kohustamisnõude saab rahuldada sel

juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr E13549-1 õiguspäraseks osutumise

korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

14. Sotsiaalkindlustusameti 08.09.2023 otsus nr E13549-1, millega jäeti kaebajale väljateenitud aastate

pension määramata, andmisel on lähtutud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõike 2 punktist 4 ja §

26 lõikest 2, samuti väljateenitud aastate pensionide seaduse §-st 12.

15. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka SÜS) § 23 lg 2 p 4 võimaldab hüvitise andjal

hüvitise saamise õigust omavale isikule hüvitise andmisest keelduda ning käesoleva haldusasja

lahendamise juures sellel põhimõttelist tähendust ei ole. Küsimus on hüvitise andmisest keeldumise

sisulistes põhjustes ja põhjendustes, mitte haldusorgani võimaluses hüvitisest andmisest keelduda kui

selleks ei peaks olema alust. SÜS § 26 lg-s 2 sätestatakse mida hüvitise andmisest keeldumise kohta

tehtud haldusaktis peab olema ära märgitud (kokkuvõte, keeldumise põhjendus jms) ning käesoleva

vaidluse sisulise lahendamise kontekstis ei ole ka sellel praktilist tähendust. Vorminõuete järgimises

kui sellises menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Väljateenitud aastate pensionide seaduse (edaspidi ka

VAPS) § 12 kohaselt on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel õigus saada

väljateenitud aastate pensioni kui nad on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele

pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kaebaja teenistuse aeg

politseiametniku ametikohtadel on olnud vähemalt 25 aastat (lapsehoolduspuhkusel viibitud periood

sealhulgas), selles ei ole vaidlust. Veel on eelnimetatud paragrahviga täpsustatud seda millal on

politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel õigus (siiski) saada väljateenitud aastate

pensioni kui nad olid vabastatud teenistusest vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu.

Kaebajal eelnimetatud täpsustusega seost ei ole, selles ei ole samuti vaidlust. Lähtuvalt eeltoodust ei

nähtu, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti 4 ja paragrahvi 26 lõike 2

alusel ning väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahvi 12 alusel oleks võinud kaebajale

väljateenitud aastate pensioni määramata jätta.

16. Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatud kaebaja avalduse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja

on viibinud teatavatel perioodidel lapsehoolduspuhkusel, mida ei pidavat saama võrdsustada

töötamisega. Samas ei selgu, millel taoline seisukoht saaks õiguslikult baseeruda. VAPS §-st 51, millele

haldusakti tekstis on viidatud, sellist asja ei järeldu. Midagi sellist ei järeldu ka Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele

väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelust ning neile pensioni

määramiseks vajaliku staaži arvestamise korrast, millele samuti mingisugusel põhjusel vaidlustatud

haldusaktis viidatud on. 08.09.2023 otsuses nr E13549-1 on põhjendatud seda küll sellega, et vastav

kord ei nägevat ette seda, et väljateenitud aastate pensioni saamise õigusliku staaži hulka tuleks arvata

ka aeg, mil isik ei töötanud politseis, vaid viibis lapsehoolduspuhkusel. See väide iseenesest on õige,

kuid järeldus ebaõige. Nimetatud korras ei ole näiteks mainitud ka seda, et pensioni saamise staaži

hulka peaks arvama puhkusekuud, nädalavahetused ja lõunapausid, mil ei töötata, kuid sellest ei saa

järeldada ega pea järeldama, et see hiljem kõik pensioni saamise õigusliku staaži hulka ei lähe.

Politseiteenistuses viibis kaebaja ka sel ajal kui ta konkreetseid töökohustusi ei täitnud. Haldusakti

tekstis olev viide maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 punktile 5 on samuti asjakohatu ning kohus ei pea

vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Maksukorralduse seaduse § 251 lg-s 3 on üksnes loetletud üles

töötamise registriga seotud mõisted.

17. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus nr E13549-1, sest

väljateenitud aastate pensioni määramata jätmine ei baseeru ühelgi konkreetsel õiguslikul alusel ning

taotluse lahendamisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on

õiguspärase haldusakti eelduslikeks tingimusteks muu hulgas haldusakti andmine kehtiva õiguse alusel

ning kaalutlusvigade puudumine. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks,

on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis

kaebaja vastavasisuline avaldus uuesti läbi vaadata.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus

selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja on

esitanud 27.02.2024 menetlusdokumendis taotluse menetluse peatamiseks vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 2 kuni haldusasjas nr 3-22-2305 tehtud otsuse jõustumiseni,

sest küsimuse all on õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletavas haldusasjas.

Nimetatud taotlus on formaalselt vaadatuna veel lahendamata. Seega kajastab kohus nimetatud taotluse

lahendamist käesoleva kohtulahendi resolutsioonis. Menetluse peatamine halduskohtumenetluse

seadustiku § 95 teise lõike sõnastusest lähtuvalt kohustuslik ei ole, kuid samas on see võimalus kohtul

olemas. Antud juhul ei saa aga seda siiski vajalikuks ega põhjendatuks pidada, kusjuures vastustaja

taotlusest ega haldusasja materjalist ei ilmne, et täidetud oleks halduskohtumenetluse seadustiku § 95

teise lõike teises lauses sisalduv nõue vähemalt kümne sarnase asja menetluses olemisest. Seega jääb

vastustaja sellekohane taotlus rahuldamata.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulu vastustajalt

välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastava arve ning teenuse lühikirjeldusega

haldusasja materjali juurde esitanud. Kaebaja taotleb 600 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist

ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. Seega mõistab kohus menetluskuluna

vastustajalt kaebaja kasuks välja 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik