2-23-102010/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 15. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-102010

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi

Andres Turnase vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

801 eurot 24 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Turnase apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja):

Andres Turnas

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431),

lepinguline esindaja Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Andres Turnase apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu

29. veebruari 2024. a otsuse peale.

2. Tagastada apellatsioonkaebus Andres Turnasele.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Andres Turnase kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Andres

Turnase (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma

talle hageja osutatud õigusabi eest. Hageja osutas kostjale teenust ning esitas 30. septembril

2022 arve nr 22090115 summas 630 eurot 1 sent. Kostja ei ole arvet tasunud ning seega on

oma kohustusi rikkunud. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid tulemusteta.

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 630 eurot 1 sent,

sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 33 eurot 26 senti ning viivise

tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni

viivisemääraga 0,06% päevas. Samuti palus hageja välja mõista enda kasuks viivise

seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata sissenõudmiskulude nõudelt alates kohtule hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on juba tasunud hagejale hagiavalduse koostamise eest

Maivi Lehise vastu. Kostja on hagejale tasunud kokku 1961 eurot. Samas jäi hagi koostamata.

Kostjale jääb arusaamatuks, miks nõutakse lisaks tasutule ka 30. septembri 2022. a arve

tasumist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 29. veebruari 2024. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 630 eurot 1 sent ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 189 eurot, kokku 819 eurot 97 senti; viivise põhinõudelt (630 eurolt 1

sendilt) alates 1. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas. Maakohus

jättis rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot ja sellelt arvestatava viviise

nõude.

Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619

mõistes. Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale kokku kolm arvet (31. juuli 2022. a arve

nr 22070157 summas 486 eurot, 31. augusti 2022. a arve nr 22080182 summas 1475 eurot 99

senti (ning 30. septembri 2022. a arve summas 630 eurot 1 sent). Kaks esimest arvet on kokku

1961 eurot 99 senti ning vaidlust ei ole selles, et kostja on need ka tasunud. Maakohtu

hinnangul ei saa asuda seisukohale, et kuivõrd kostja on tasunud 31. juuli 2022. a ja 31.

augusti 2022. a arved, on ta tasunud hagiavalduse koostamise eest. Kohtule esitatud tõenditest

(arved, aruanded ja e-kirjavahetusest) ei tulene seda, et nimetatud arved hõlmasid

hagiavalduse koostamist.

Hageja on 30. septembril 2022 esitanud kostjale arve nr 22090115 summas 630 eurot 1 sent.

Arvele on lisatud aruanne, mille kohaselt osutati teenust 12. septembril 2022 (kliendi

materjaliga ning kirjadega tutvumine, kiri kliendile – 30 min) ning 26. septembril 2022

(tõendite läbitöötamine, nõupidamine kliendiga – 2 h 25 min). Kostja kinnitas kohtuistungil,

et nimetatud arvet ei ole ta tasunud. Lepingu kohaselt on hageja tunnitasu 180 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kostja ei ole hageja teostatud tööde osas vastuväiteid esitanud. Selliselt

ei ole ta tuginenud sellele, et ta ei ole aruandes märgitud teenust saanud. Kostja ei ole

tuginenud sellele, et talle esitati hinnapakkumine. Seega ei saa praegusel juhul lähtuda sellest,

et kostjale esitati hinnapakkumine õigusabiteenuse eeldatava maksumuse kohta. Maakohus

rahuldas põhinõude ja mõistis hageja kasuks välja 630 eurot 1 sent ja sellelt arvestatava

viivise. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskuludest 94% kostja ja 6% hageja kanda. Kostja hageja

menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud 2245 eurot (riigilõiv

245 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2000 eurot). Hagejale osutati õigusteenuseid 12 tundi

30 minutit tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta).

Maakohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulusid 1285 eurot, millest riigilõiv 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1020 eurot (ajakulu

maakohtu menetluses 8 tundi 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot). Arvestades menetluskulude

jaotust, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1207 eurot 90 senti

(94% 1285 eurost) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1207 eurolt 90

sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 11. aprillil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud 1207 eurot 90 senti palub

kostja jätta hageja kanda.

Kostja on tasunud hagejale 1961 eurot. Hageja saatis 30. septembil 2022 arve ja see oli

hinnapakkumine ja kostja ei olnud sellega nõus. Leping lõppes 20. oktoobril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse peale kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 845 eurot 44 senti, seega ei ületa see

TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS §

637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas

esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on

ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud

põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi

õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses

on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks

määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm, 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid

selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et kostja maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi osalisel rahuldamisel seaduslik ja

põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale

kätte. See tuleb kostjale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS §

150 lg 1 p 2, lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale puuduste kõrvaldamiseks

(riigilõivu tasumiseks) tähtaega anda.

(allkirjastatud digitaalselt)