3-23-1264/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1264 Haldusasi Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses taastava õiguse teenusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2024. a määrus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja/kaebaja Y

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13. märtsi 2024. a määrus muutmata.

2. Asendada määruse avaldamisel Xi nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse, milles palus vahendusteenust tema kui õigusvastase teo toime pannud isiku ja Xi kui kahju kannatanud isiku suhtes vahenduskokkuleppe saavutamiseks. Sotsiaalkindlustusamet selgitas taotlusele esitatud vastuses, et taastava õiguse teenust on võimalik kasutada ohvri eelneval vabal ja teadlikul nõusolekul ning Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus kontakteeruda inimesega, kes ei ole andnud nõusolekut enda andmete edastamiseks või ühenduse võtmiseks.

2. Y esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles palus halduskohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit osutama vahendusteenust ja sellega seoses kontakteeruma Xiga ning selgitama välja tema tegelik tahe. Alternatiivina palus kaebaja halduskohtul leida võimalus olukorra lahendamiseks, nt võtta ühendust Xiga ja kontrollida tema nõusolekut menetluses osaleda. Kaebaja põhjendas, et Tartu Vanglas karistust kandes tekkis tal isiklikku laadi suhe inspektor-kontaktisik Xiga, millele järgnes kriminaalmenetlus ja inspektor-kontaktisiku lahkumine töölt. Kriminaalmenetlus on lõpetatud. Kaebaja leidis internetist Xi telefoninumbri ning proovis kohtuväliselt temaga leppida, kuid Xi andis mõista, et ta ei soovi, et kaebaja helistaks temale.

3. Tartu Halduskohus tagastas 13. märtsi 2024. a määrusega kaebuse, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Määruse põhjendused olid järgnevad.

3.1. Ohvriabi seaduse (OAS) § 26 lg 3 sätestab, et taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Taastava õiguse teenuse osutamise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 23. märtsi 2023. a määrusega nr 15. OAS § 27 lg 1 sätestab, et vahendusteenus käesoleva seaduse tähenduses on taastava õiguse teenus, mis seisneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 2032 sätestatud vahendusmenetluse korraldamises ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimises. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vahendusteenust kasutada. Seda arvestades ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda Sotsiaalkindlustusametilt vahendusteenuse läbiviimist tema ja Xi suhtes. 3.2. Sotsiaalkindlustusameti kodulehe (kättesaadav veebiaadressilt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/taastavoigus) järgi on riik loonud inimestele võimaluse kasutada ka muid taastava õigusega seonduvaid teenuseid. Kaebaja on ise esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub selgelt, et X ei soovi kaebajaga mingit kontakti. Sotsiaalkindlustusametile ei tulene ühestki õigusaktist kohustust võtta ilma isiku enda eelneva pöördumiseta temaga ühendust ja teha ettepanek taastava õiguse teenuses osalemiseks. Kuna Xi nõusolek taastava õiguse teenuses osalemiseks puudub, ei ole ka kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et SKA osutaks talle ja Xile taastava õiguse teenust. Kaebajal ei ole ka subjektiivset õigust nõuda, et halduskohus lahendaks kaebaja ja Xi vahel tekkinud konflikti ning kontrolliks Xi nõusolekut taastava õiguse teenusel osalemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Y esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega järgnevatel põhjendustel.

4.1. Kaebajal on õigus nõuda Sotsiaalkindlustusametilt vahendusteenuse läbiviimist. Abiprokurör on 18. oktoobril 2019 teinud kriminaalmenetluse põhistamata lõpetamise määruse asjas nr 18922900110, milles kaebaja oli kahtlustatav ja kannatajaks X. Koopia sellest määrusest on olemas haldusasjas nr 3-18-2130 (dtl 251).

4.2. Kaebaja on teadlik, et X ei soovi kaebajaga mingit kontakti, aga see näitabki seda, et probleem on olemas ja see tuleb lahendada vahendaja abil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Asjaolu, et kaebaja väitel on abiprokurör

18. oktoobril 2019 teinud kriminaalmenetluse põhistamata lõpetamise määruse asjas nr 18922900110, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks või halduskohtu määruse põhjenduste muutmiseks. Halduskohus on õigesti selgitanud, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus prokuratuur või kohus oleks saatnud kaebaja kahtlustatava või süüdistatavana ja Xi kannatanuna vahendusmenetlusse, samuti ei ole väärteomenetluse raames määratud kohustust vahendusteenust kasutada. Lisaks ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebaja suhtes oleks läbi viidud kohtumenetlus kriminaalvõi väärteoasjas seoses võimaliku Xi vastu toime pandud õigusvastase teoga. Samuti on halduskohus õigesti viidanud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevatele riigi poolt pakutavatele taastava õigusega seonduvatele teenustele, mille kohaselt on teenuse rakendamise esmaseks eelduseks, et kõik osalevad teenusel vabatahtlikult. Kaebaja on kinnitanud, et ta on teadlik, et X ei soovi kaebajaga mingit kontakti ning vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal puudub Xi nõusolek teenusel osalemiseks. Sotsiaalkindlustusametil ei ole kohustust võtta kaebaja poolt teenusel osalemise soovi avaldamisel ühendust kaebaja soovitud isikuga ning selgitada teenusel osalemist olukorras, kus esitatud asjaoludest nähtuvalt teise poole nõusolek teenusel osalemiseks puudub.

Eelnevat arvestades on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda, et Sotsiaalkindlustusamet osutaks talle ja Xile taastava õiguse teenust või et kohus kontrolliks Xi nõusolekut taastava õiguse teenusel osalemiseks. Seega jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2024. a määrus muutmata.

7. HKMS § 175 lg 3 lause 1 alusel asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvutivõrgus määruse avaldamisel Xi nime avaldamine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole X soovinud kaebajaga kontakti ning X ei ole asjas ka menetlusosaline. Ringkonnakohtu hinnangul võib X nime avaldamine käesolevas määruses kahjustada Xi eraelu puutumatust. Seega asendab ringkonnakohus määruses X nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)