2-22-1248/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1248

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi R. M. (M.) vastu 52 921,22

euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

57 154,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselt Esvika Elekter (registrikood 10166316),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaia Kuusler ja

vandeadvokaat Liisi Kents

Kostja R. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meris Velling

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu R. M. 28.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1 (väljavõte EasyFit Insulation

OÜ raamatupidamisprogrammist arve MA2000196 saatmise kohta) ja lisa 2 (väljavõte

EasyFit Insulation OÜ raamatupidamisprogrammist arve MA2000200 saatmise kohta).

2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi R. M. 52 921,22 euro ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Esvika Elekter kanda. Mõista Aktsiaseltsilt Esvika

Elekter R. M. kasuks välja menetluskulud 12 154,68 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Aktsiaseltsil Esvika Elekter tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (15.05.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Aktsiaselts Esvika Elekter (hageja) esitas 25.01.2022 Harju Maakohtule hagi R. M. (kostja)

vastu kahjuhüvitise 52 921,22 ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja 24.05.2000–04.02.2021 hageja juures ostujuhi ametikohal.

Äriühing EasyFit Insulation OÜ (edaspidi EasyFit) esitas hagejale 11.12.2020 arve summas 70

992 eurot ning 21.12.2020 arve summas 70 029,60 eurot. Arvetelt nähtuvalt osutas EasyFit

hagejale prožektorite komplekteerimise ning pikendusjuhtmete komplekteerimise ja

markeerimise teenust. Hagejale jäi arusaamatuks arvetel märgitud tööde tellimise alus ja

tingimus ning ta küsis EasyFitilt täiendavat teavet. EasyFiti esindaja vastas, et tööde sisu,

tähtajad ja arvelduse tingimused olid suuliselt kostjaga kokku lepitud. Arvetel toodud tööde maht

ja teenuse hind tundus hagejale põhjendamatult kõrge. Kuna mõlemal arvel näidatud tööd oli

osaliselt tehtud, tasus hageja 11.12.2020 arve alusel 17 749,25 euro ning 21.12.2020 arve alusel

35 235 eurot. Mainitud summad on hageja poolt kalkuleeritud turuhinnad. EasyFit ei nõustunud

hagejaga ja väljastas 11.12.2020 arve osas kreeditarve 36 720 eurot ja 21.12.2020 arve osas

kreeditarve 3390 eurot.

Kostja tegevus EasyFitilt teenuste tellimisel tundus hagejale ebatavaline. Hageja otsustas

sisejuurdluse läbi viia selleks, et selgitada välja, kas arvete aluseks olnud tööde tellimise protsess

oli õiguspärane ja korrektne ning uurida kostja tegevust hageja ostujuhina. Juurdluse läbiviija

tuvastas, et kostja on selleks volitusi omamata ja ostuprotsessi rikkudes tellinud oma

lähikondsega seotud ettevõttelt EasyFit hagejale kahjulikel tingimustel suuremahulisi teenuseid.

Hageja leidis, et kostja, tellides töid EasyFitilt, rikkus tahtlikult töölepingut. Kostja otsustas

iseseisvalt tööd tellida EasyFitilt, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on kostja vend. EasyFit ei

ole hageja tarnijate koondtabelisse kantud, kuigi arvete aluseks olnud tööde maht ületab

mitmekordselt hindamise piirmäära, milleks on 10 000 eurot. Kostja ei ole EasyFiti tarnijana

hinnanud ega kooskõlastanud EasyFitilt teenuste tellimist hageja juhatusega. Kostja ei ole

võtnud alternatiivseid pakkumisi teistelt spetsialiseerunud tarnijatelt ja senistelt

koostööpartneritelt. Kostja eelistas EasyFiti potentsiaalse isikliku kasu saamise eesmärgil. Kostja

tegutses huvide konfliktis.

Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju. 11.12.2020 arve osas väljastatud

kreeditarve tasumise kohustus tekitab hagejale kahju 16 522,75 eurot ja 21.12.2020 arve osas

väljastatud kreeditarve tasumise kohustus tekitab hagejale kahju 31 404,60 eurot. Kostja peab

hagejale hüvitama kokku 47 927,35 eurot. Hageja ei ole vaidlusaluseid arveid

käibemaksuarvustusse lisanud ja sisendkäibemaksu tagasi arvestanud. Seega on hagejal õigus

nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja on kasutanud õigusnõustaja abi EasyFitile

selgitamiseks, et vaidlusalused arved ei ole täies ulatuses põhjendatud. Sellega seoses kandis

hageja õigusabikulusid 1377,50 eurot. Kostja peab hagejale 1377,50 eurot hüvitama.

Hageja nõue ei ole aegunud. 2021. a jaanuari alguses tekkis hagejal alles kahtlus vaidlusaluste

arvete põhjendatuse osas, kuid hagejal ei olnud sel ajal veel teada, mille pinnal oleks võimalik

järeldada kahju tekkimist. Kahju tekkimisest ja kahju tekitajast teadasaamise aega ei saa

võrdsustada kahtluse tekkimise ajaga. Hageja sai kahjust teada alles pärast alternatiivsete

hinnapakkumiste kõrvutamist, tehingu sõlmimise asjaolude väljaselgitamist ja täiendava

informatsiooni saamist. Aegumine oli ka peatunud, kuna hageja andis 13.01.2022 kirjaga

kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 21.01.2022. Seejärel pikendas hageja tähtaega kuni

25.01.2022. Kostja saatis 25.01.2022 vastuse ja avaldas, et ta on valmis

kompromissläbirääkimisi pidama. Seega oli aegumine peatunud alates 25.01.2022 ka sellepärast,

et pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et ta ei ole töölepingut rikkunud. EasyFit ei ole küll hageja tarnijate

koondtabelisse kantud, kuid teenuse tellimine EasyFitilt ei ole hagejale kahju põhjustanud.

Tehingud EasyFitiga olid sõlmitud optimaalsetel tingimustel. EasyFit oleks hindamise edukalt

läbinud ning tarnijate koondtabelisse kantud. Lisaks teostas EasyFit tööd õigeaegselt ja

nõuetekohaselt. Kostjal ei olnud kohustust enne igat tehingut alternatiivseid pakkumisi küsida.

Kostja arutas hageja juhatuse liikmega EasyFitiga kokkulepitud hindu ning juhatuse liige andis

nõusoleku selliste hindadega pakkumine esitada. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni

tööde osas.

Hageja nõutava kahju puhul on tegemist hüpoteetilise saamata jäänud tuluga. Hageja ei saa

nõuda kostjalt hüpoteetiliselt saamata jäänud tulu hüvitamist. Tõendamata on, et kostja oleks

teenuseid ostnud üle turuhinna. Isegi juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda saamata jäänud tulu

hüvitamist, ei ole hagejale kahju tekkinud. EasyFit on kõik maksud seoses vaidlusaluste arvetega

tasunud. Seega on hageja käibemaksu tagasi saanud. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

kahju osana käibemaksu tasumist. Hageja õigusabikulud seoses suhtlemisega EasyFitiga ei ole

mõistlikud.

Hageja nõue on aegunud. Tööandja kahju hüvitamise nõue aegub 12 kuu jooksul arvates ajast,

millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimises ja selle hüvitamiseks kohustatud

isikust. Hageja peab enda kahjuks vaidlusaluste EasyFiti arvete tasumise kohustust osas, mis

ületab hageja hinnangul arvetel näidatud teenuste keskmist turuhinda. Arved olid esitatud

11.12.2020 ja 21.12.2020 ning hageja juhatus arutas arveid 06.01.2021 koosolekul, kus juhatusel

tekkis kahtlus, et kostja oli teenust ostnud turuhinnast kõrgemalt ning tekitas seeläbi hagejale

kahju. Hiljemalt 06.01.2021 sai hageja teada kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust

ning mainitud kuupäevast alates hakkas aegumistähtaeg kulgema. Hageja nõue aegus seega

hiljemalt 06.01.2022. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Hageja aegumine ei

peatunud.

Kohtu põhjendused

3. Kostja on koos 28.03.2024 lõplike seisukohtadega esitanud uued tõendid – väljavõte EasyFit

raamatupidamisprogrammist vaidlusaluste arvete hagejale saatmise kohta (II k, tl 67-68). Kuigi

dokumendid on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist ja hageja ei ole põhistanud, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus, võtab kohus uued tõendid vastu. Dokumentide vastuvõtmine ei

põhjusta menetluse lahendamise viibimist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1).

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud, et kostja töötas 25.05.2000–04.02.2021 hageja juures ostujuhina.

Kostja tellis hageja nimel ettevõttelt EasyFit prožektorite komplekteerimise ning

pikendusjuhtmete komplekteerimise ja graveerimise teenust. EasyFit väljastas hagejale teenuse

eest 11.12.2020 arve summas 70 992 eurot ning 21.12.2020 arve summas 70 029,60 eurot (I kd,

tl 13-14). Puudub vaidlus, et arvetel näidatud tööd olid osaliselt tehtud. Samas oli hageja

seisukohal, et EasyFiti teenuse hinnad olid põhjendamatult kõrged. Hageja maksis EasyFitile töö

eest turuhinnale vastava tasu järgmiselt: 11.12.2020 arve alusel 17 749,25 euro ning 21.12.2020

arve alusel 35 235 eurot (I kd, tl 21). EasyFit ei nõustunud arvete osalise tasumisega, väljastas

mõlema arve osas kreeditarved ning nõuab hagejalt täiendava tasu maksmist (I kd, tl 22).

6. Hageja leidis, et tellides EasyFitilt töid turuhinnast kõrgema tasu eest, rikkus kostja

töölepingut. Kostja rikkumine on põhjustanud hagejale kahju 47 927,35 eurot, mis kujutab

endast EasyFiti esitatud arvete ning tööde turuhinna vahet.

7. Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise

nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes

juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva

seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo 15.04.2015 3-2-1-126-14, p 14; RKTKo

21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 25):



töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);



tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, §

128);



töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2;

vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015,

3-2-1-151-15, p 15).

8. Esmalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Asja

materjalidest nähtuvalt oli EasyFitilt tööde tellimise aluseks Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusega sõlmitud hankeleping tähtajaga 31.12.2020. Hageja selgitas, et pikendusjuhtmete ja

prožektorite komplekteerimise tööd põhinesid erinevate tootjate ja teenusepakkujatega sõlmitud

lepingutel. Hageja väitel oli kostja ülesanne ettevõtte ostujuhina korraldada sobivate tootjate ja

teenusepakkujate leidmine hageja jaoks optimaalsete ostutehingute tagamiseks. Selleks oli kostja

kohustatud olema kursis turutingimustega ning küsima alternatiivseid pakkumisi teenuste või

toodete ostmiseks. Kui alternatiivsete pakkumiste saamine ei olnud võimalik, oli kostjal kohustus

pidada minimaalse ostuhinna saavutamiseks läbirääkimisi tarnijatega. Hageja on kehtestanud

sisemised reeglid tarnijate hindamiseks. Enne EasyFitilt teenuste tellimist pidi kostja ettevõtte

vastavust reeglitele kontrollima.

Hageja heidab kostjale ette töölepingu rikkumist järgmiselt: enne EasyFitilt teenuste tellimist ei

ole kostja alternatiivseid pakkumisi samade teenuste kohta küsinud; kostja ei ole EasyFitiga

läbirääkimisi minimaalse ostuhinna saavutamiseks pidanud; kostja ei ole EasyFiti kooskõlas

hageja sisemiste reeglitega hinnanud.

9. Kohtule esitatud kostja töölepingu p 2.7 näeb ette, et töötaja töö sisuks on muu hulgas

majanduslikult optimaalsete ostutehingute tagamine, ostuprotsessi analüüs ja planeerimine (I kd,

tl 8–10). Ostujuhi ametijuhendi p 3.1 alapunkt 1 sätestab, et ostujuht vastutab tarnijatega

läbirääkimiste pidamise eest minimaalsete ostuhindade ja optimaalsete tarnetingimuste

saavutamiseks (I kd, tl 11-12). Kohtule on esitatud hageja „Organisatsiooni-väliselt hangitud

protsesside, toodete ja teenuste ohje (ostmine) protseduur PR-4“ (edaspidi protseduur; I kd, tl

23-24). Dokumendi p 5.1.1 sätestab, et ostude korral, mis on suuremad kui 10 000 eurot tuleb

tarnija eelnevalt ära hinnata ja kanda hinnatud tarnijate koondtabelisse (V-41). Juhul kui

ettevõte, kellelt soovitakse kaupa tellida, ei ole kantud hinnatud tarnijate koondtabelisse (V-41),

tuleb teha tarnijate otsing, kus küsitakse pakkumisi hinna ja muude tingimuste (tarneajad,

logistika jne) kohta.

10. Eeltoodud punkte kokku võttes oli kostjal hageja ostujuhina kohustus tegutseda tööandja

huvides majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Töötaja peab tööandja nimel tehingute

tegemisel tööandja huve arvestama. Kostjal oli kohustus veenduda, et tema poolt sõlmitav tehing

vastab hageja huvidele ja et tehing on hagejale kasulik. Selleks, et kontrollida tehingu vastavust

mainitud tunnustele, pidi kostja enne tehingu tegemist selgeks tegema, kas ja millistel

tingimustel oleks võimalik tehinguga soovitud tulemus tööandja jaoks majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil saavutada. Selleks oli kostjal võimalus konkreetse sisuga tehingu kohta

erinevaid hinnapakkumisi küsida. Kohustuse küsida alternatiivseid pakkumisi ettevõttes

sätestatud kriteeriumitele mittevastavate tarnijate osas näeb ette ka protseduuri p 5.1.1. Vajadusel

pidi kostja tehingu tegemise osas juhatusega konsulteerima. Alternatiivselt teiste pakkumiste

küsimisele pidi kostja potentsiaalse lepingupartneriga läbirääkimisi (nt hinna osas) pidama

selleks, et sõlmida tööandjale kasulik tehing.

11. Kohus leiab, et eelmises punktis käsitletud kostja kohustusi saab ka töötaja

lojaalsuskohustusest tuletada. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja

vastu lojaalselt. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja töökohustusi lojaalselt täitma, oma teadmiste ja

oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Kostja pidi hageja jaoks parima kasuga tegutsema, mis tähendab, et kostja pidi tööandja nimel

majanduslikult otstarbekad kokkulepped sõlmima.

12. Hageja on teinud kostjale etteheiteid selles osas, et kostja ei ole EasyFiti kooskõlas

protseduuri p-ga 5.1.1 hinnanud. Asja materjalidest nähtuvalt ületas EasyFitilt tellitavate tööde

maksumus 10 000 eurot ja ettevõtet ei kantud hageja hinnatud tarnijate koondtabelisse.

Protseduur p-i 5.1.1 järgi pidi kostja EasyFiti tarnijana hindama. Kohus leiab, et mainitud

etteheide ei ole töölepingu rikkumise seisukohalt oluline. Hageja ise pidas seda rikkumist

formaalseks (25.01.2022 hagiavalduse p 3.1.4 (I kd, tl 1–6). Ka kostja nõustus, et ta ei ole

EasyFiti hinnanud ning tegemist on formaalse rikkumisega (kostja 17.03.2022

menetlusdokumendi p 17 (I kd, tl 50–55). Asja materjalidest ei nähtu, et EasyFiti hindamata

jätmine oleks hagejale kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Seega ei ole asjaolu, et kostja ei

hinnanud Easyfiti kooskõlas hageja sisemiste reeglitega, praegu oluline.

13. Kohtule esitatud andmete järgi ei ole kostja enne EasyFitilt tööde tellimist alternatiivseid

hinnapakkumisi samade tööde kohta küsinud. Kostja põhjendas alternatiivsete hinnapakkumiste

võtmata jätmist selliselt, et hageja ja EasyFit tegid 2019. a sügisel koostööd pikendusjuhtme

arendamise ja projekteerimise osas. Tegemist oli proovitoodetega. Siis leppisid pooled kokku

toodete tükihindades. Hageja maksis EasyFitile 2019. a töö eest kokkulepitud tasu. Kostja

selgitas, et kuna EasyFit oli valmis 2020. a tegema vaidlusalustel arvetel näidatud töid sama

hinnaga nagu hageja ja EasyFit olid 2019. a kokku leppinud, ei pidanud kostja vajalikuks

alternatiivseid pakkumisi võtta.

14. Kohus leiab, et see asjaolu, et hageja ja EasyFit tegid 2019. a koostööd ja hageja maksis

EasyFitile kokkulepitud tasu, ei andnud kostjale õigust mitte küsida alternatiivseid

hinnapakkumisi 2020. a EasyFitilt tellitud töödele. Kohtu hinnangul pidi kostja hageja nimel

tehingute tegemisel arvestama tellitavate tööde sisu. Hageja selgitas, et hageja ja EasyFit tegid

2019. a proovitööd, mille sisuks oli spetsiifilistele vajadustele vastava pikendusjuhtme

arendamine ja komplekteerimine (hageja 07.04.2022 menetlusdokumendi p 5.1.1 (I kd, tl 72–

77). Ka kostja tunnistas, et hageja ja EasyFit tegid 2019. a proovitööd, mille sisuks oli Kaitseväe

spetsiifilistele vajadustele vastava pikendusjuhtme arendamine ja komplekteerimine (kostja

17.03.2022 menetlusdokumendi p 2 (I kd, tl 50–55). Vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde

puhul oli hageja sõnul tegemist pikendusjuhtmete komplekteerimisega, mille

komplekteerimisprotsess oli juba välja töötatud (hageja 28.03.2024 menetlusdokumendi p 2.1.2

(II kd, tl 56–59). Kohus leiab, et tasu spetsiifilistele vajadustele vastava lahenduse arendamise

eest võib erineda tasust juba välja töötatud toodete komplekteerimise eest. Eelduslikult saab

spetsiifilise lahenduse väljatöötamine olla kallim (töid tehakse esmakordselt, tootmis- ja

komplekteerimisprotsess ei ole välja töötatud), kui juba arendatud toodete komplekteerimine.

Kostjale pidid vastavad asjaolud teada olema, kuna ta tellis 2019. a ja 2020. a EasyFitilt

teenuseid.

15. Hageja on tõendanud, et kostja poolt EasyFitilt 2020. a tellitud vaidlusaluste töödega

sarnased tööd olnuks võimalik kolmandatelt isikutelt tellida. Hageja on esitanud Agorek OÜ, AS

Electrum, Proteus OÜ, AGEs Partner OÜ, AS A&G hinnapakkumised sarnaste tööde tegemise

kohta (I kd, tl 29–34, tl 36-37, tl 94). Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et ainult EasyFit oli

võimeline vaidlusaluseid töid tegema, näiteks sellepärast, et seda nõudis leping kolmanda isikuga

või kuna tööd olid kiired, spetsiifilised, nõudsid üksnes EasyFitil olemas olevat kompetentsi

vms. Kostja väide, et tal puudus hageja poolt võrdluseks välja toodud ettevõtetega

koostöökogemus ei ole kohtu hinnangul määrav. Ostujuhilt saab oodata, et ta on kursis

turutingimustega ja turul tegutsevate isikutega eesmärgiga teha teiste ettevõtetega koostööd

tööandja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

16. Vaidluses ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et EasyFit ei olnud võimeline

vaidlusaluseid töid teostama. Hageja selgitas, et EasyFiti endise juhatuse liikme J. N. sõnul oli

ettevõtte tegevusalaks isolatsioonimaterjalide tootmine ja müük, et ettevõttel puudusid perioodil

2019–2021 töötajad. Asja materjalide järgi puudub vaidlus, et EasyFit teostas osaliselt töid, tööd

olid tehtud nõuetekohaselt ja hagejal puudusid etteheited tööde kvaliteedi, tähtajalisuse jne osas.

17. Hageja on tõendanud, et kolmandad isikud olnuks valmis vaidlusaluseid töid soodsama

hinnaga tegema. Hageja on esitanud kolmandatelt isikutelt saadud hinnapakkumiste alusel

koostatud tabeli, mille järgi jääb 11.12.2020 arvel toodud tööde maksumus vahemikku 14 847,12

eurot kuni 24 112,80 eurot, mis on väiksem arvel toodud EasyFiti tasust 70 992 eurot (I kd, tl

13). Kostja ei ole tõendanud, et töö spetsiifikast tulenevalt oli ainult EasyFit võimeline töid

tegema, mistõttu tema küsitav tasu on majanduslikul põhjendatud.

18. Asja materjalide järgi ei ole kostja enne EasyFitilt tööde tellimist alternatiivseid

hinnapakkumisi samade tööde kohta küsinud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samas on

hageja tõendanud, et teised ettevõtted olid valmis samu töid väiksema tasu eest tegema.

Tõendamata on ka see, et kostja oleks EasyFitiga pidanud läbirääkimisi selleks, et saada teenust

võimalikult soodsama hinnaga. Kostja vastupidine väide on tõendamata. Kohus on seisukohal, et

olukorras, kus kostja on sõlminud hageja nimel EasyFitiga tehingu küsimata tellitavatele töödele

alternatiivseid pakkumisi ning pidamata EasyFitiga läbirääkimisi võimalikult madalama hinnaga

teenuste saamiseks, on kostja rikkunud kohustust tegutseda tööandja huvides majanduslikult

kõige otstarbekamal viisil. Kostja rikkus töölepingu p-i 2.7, ametijuhendi p-i 3.1 ning TLS § 15

lg-s 1 ja § 16 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja

rikkus lepingut tahtlikult. Asja materjalidest nähtuvalt pani kostja rikkumise toime hooletuse

tõttu.

19. Kostja selgitas, et 11.12.2020 arvel esitatud tööde (nn kastihange) osas ei olnud kostjal

põhjust alternatiivseid pakkumisi küsida olukorras, kus hageja juhatus oli kokkulepitud

hindadega hankijale pakkumise esitamise heaks kiitnud (kostja 06.07.2022 menetlusdokumendi

p 20 (I kd, tl 101–105). Kohus leiab, et kostja väide ei kõrvalda kohustuste rikkumist. Kostja

väide omab tähtsust kostja süü seisukohalt ja näitab, et kostja rikkus töölepingut hooletusest.

20. Kostja kohustuste rikkumise seisukohalt ei ole oluline kostja väide, et tänu EasyFitiga

sõlmitud tehingule teenis hageja kasumit. Hageja heidab kostjale ette töölepingu rikkumist

selliselt, et kostja ei tegutsenud tööandja huvides majanduslikult optimaalseimal viisil. Hageja on

tõendanud, et kolmandad isikud oleksid valmis samu töid nagu EasyFit väiksema tasu eest

tegema. Isegi juhul, kui hageja ja EasyFiti vahel sõlmitud tehing tõi hagejale kasumit, ei

kõrvalda see töölepingu rikkumist kostja poolt.

21. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on töölepingut rikkunud. Enne kahju hüvitamise

nõude koosseisu järgmiste elementide kontrollimist on põhjendatud hinnata hageja nõude

aegumist. Nõude aegumise korral pole vaja kahju hüvitamise nõude koosseisu teisi elemente

kontrollida.

22. Tööandja kahju hüvitamise nõude aegumist reguleerib TLS § 74 lg 4. Mainitud säte näeb

ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest

aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast

kahju tekkimist.

23. EasyFit väljastas vaidlusalused arved 11.12.2020 ja 21.12.2020. Hageja peab enda kahjuks

EasyFiti esitatud arvete ning tööde turuhinna vahet. Kohtule on esitatud hageja juhatuse

06.01.2021 koosoleku protokoll, kus arutati arveid. Protokollist nähtuvalt avaldas hageja

juhatuse liige G.T., et juhatus kontrollis pisteliselt 2020. a ostuarveid ja küsitavusi tekitasid

vaidlusalused arved. Ettevõtte pearaamatupidaja kinnitas, et arved on raamatupidamisele

tasumiseks esitatud ostuosakonnast, mille juhiks on kostja. Arved on esitatud EasyFiti poolt,

mille üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on ettevõtte ostuosakonna juhi R. M. vend M. M..

Hageja juhatuse liige K. H. märkis, et esmasel vaatlusel jääb mulje, et arvetel märgitud teenust

on ostetud turuhinnast oluliselt kõrgemalt ja tekitatud seeläbi ettevõttele kahju. Koosolekul

osales OÜ X personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K., kes avaldas, et temale

teadaolevate asjaolude valguses võib tegemist olla olukorraga, kus hagejale on tekitatud kahju.

T. K. andis soovituse asjaolude väljaselgitamiseks korraldada ettevõttes sisejuurdlus.

Koosolekust võttis osa hageja aktsionär T. K., kes selgitas, et ettevõtte aktsionärina on ta

huvitatud ettevõttele tekitatud kahju täielikust väljaselgitamisest (I kd, tl 59).

24. Pärast ettevõtte juhatuse koosolekut toimus samal päeval teine koosolek, millest võtsid osa

juhatuse koosolekul osalenud inimesed ning sinna kutsuti ka kostja. Koosolekul tutvustas hageja

juhatuse liige G. T. kostjale põhjust, miks ta kohale kutsuti. Kostjale tutvustati eelmises punktis

mainitud ettevõtte juhatuse koosoleku protokolli. Koosolekul küsitleti kostjat vaidlusalusete

arvete ja EasyFiti tasu kujunemise kohta. Koosolekul osalenud personalijuhtimise ja tööõiguse

konsultant T. K. avaldas mitu korda, et arvetel näidatud hind on üle turuhinna. Ka hageja

juhatuse liige G. T. mainis, et praegu tundub, et see töö on ülehinnatud (I kd, tl 28).

25. Poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, millal sai hageja teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest. Kohus leiab, et kannatanu teadmise hindamisel aegumise seisukohast ei ole oluline,

et ta teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. TLS § 74 lg 4 on sõnastatud

samamoodi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1. Kuna mõlema sätte sõnastus

on sama, saab esimese säte tõlgendamisel teise sätte kohta väljakujunenud kohtupraktikat

arvestada. TsÜS § 150 lg 1 kohta väljakujunenud kohtupraktikas märgitakse, et nõude

aegumistähtaja kulgema hakkamise kontekstis ei ole tähtis kahju suurusest ja kahju tekkimise

asjaoludest teada saamine (RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 21). Kannatanu teadmine kahjust

ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on

küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks (RKKK

01.06.2016, 3-1-1-41-16, p 21).

26. Hageja juhatuse 06.01.2021 koosoleku protokollist nähtuvalt oli hageja kohtumise toimumise

päeval teadlik EasyFitilt tellitud töödest ja viimase poolt väljastatud arvetest. Juhatuse

koosolekul avaldas hageja juhatuse liige K.H., et esmasel vaatlusel jääb mulje, et arvetel

märgitud teenust on ostetud turuhinnast oluliselt kõrgemalt ja tekitatud seeläbi ettevõttele kahju.

Juhatuse koosolekust osa võtnud personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K. avaldas

ettevõtte juhatuse juuresolekul, et temale teadaolevate asjaolude valguses võib tegemist olla

olukorraga, kus hagejale on tekitatud kahju. Asjaolu, et hageja juhatusel oli juba 06.01.2021

arusaam, et ettevõttele on tekitatud kahju, kinnitab ka samal päeval toimunud kohtumine

kostjaga, kus kostjat küsitleti vaidlusaluste arvete ja EasyFiti tasu kujunemise kohta. Kohtumisel

kostjaga osalenud personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K. avaldas ettevõtte juhatuse

juuresolekul, et arvetel näidatud hind on üle turuhinna. Ka hageja juhatuse liige G. T. avaldas

kohtumisel kostjaga, et töö on ülehinnatud.

Eeltoodust nähtub, et juba 06.01.2021 oli hageja juhatus teadlik kahju tekkimisest ja selle

põhjusest ehk EasyFiti nõutav tasu töö eest ületab turuhinda ning kahju põhjustanud isikust ehk

kostjast, kuna kostja sõlmis vaidlusaluste arvete aluseks olevad tehingud EasyFitiga. Aegumise

seisukohalt ei ole oluline, et hagejale ei olnud koosolekul kahju täpset suurust teada, kuna hageja

ei olnud veel alternatiivseid hinnapakkumisi küsinud ning ta ei olnud nende alusel keskmist

turuhinda välja arvutanud. Oluline on see, et 06.01.2021 seisuga oli hagejal piisavalt teavet

(arusaam kahju tekitamisest, kahju tekkimise põhjus, kahju tekitanud isik), et koostada piisava

edulootusega hagi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kahju hüvitamise

nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 07.01.2021. Nõude aegumistähtaeg lõppes

06.01.2022. Hageja esitas hagi 25.01.2022 ehk pärast nõude aegumise tähtaja lõppemist.

27. Hageja selgitas, et pooled asusid 13.01.2022 läbirääkimistesse ja see peatas nõude aegumise.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nõude aegumine lõppes 06.01.2022. Kohus leiab, et aegunud

nõude aegumine ei saa enam peatuda. Seega ei oma asjas tähtsust hageja väited, et hageja andis

kostjale 13.01.2022 kirjaga tähtaja (pikendatud 25.01.2022 kirjaga) kohustuse täitmiseks ning et

25.01.2022 avaldas kostja, et ta on valmis kompromissläbirääkimisi pidama. Kohus jätab

vastavad väited tähelepanuta.

28. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud.

Aegumise hindamisel tuleb lähtuda kahju ühtsuse põhimõttest, mistõttu on kõik kahju

hüvitamise nõuded aegunud. Hageja nõude aegumise tõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Kuivõrd

hageja nõue on aegunud, ei ole vaja muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.

29. Hagi jääb rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

30. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.03.2024, mille kohaselt on kostja menetluskuluks

on kulud lepingulisele esindajale. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude

nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

31. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust

tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud

lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik

ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt RKTKm 30.11.2022,

2-21-13599/26, p 15, RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19).

32. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud menetluses

menetlustoiminguid kokku mahus 52,15 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

istungi kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et

põhjendatud on menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga.

33. Arvestades seda, et kuni 31.12.2023 osutati kostjale õigusabiteenust mahus kokku 48,85

tundi tunnihinnaga 216 eurot (koos käibemaksuga) ning alates 01.01.2024 osutati kostjale

õigusabiteenust mahus kokku 7,3 tundi tunnihinnaga 219,6 eurot (koos käibemaksuga), määrab

kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 12 154,68 eurot (koos käibemaksuga).

34. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik