2-22-130765/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-130765

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25. aprilli 2024. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA loobumine sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudest ja lõpetada selles osas asja menetlus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024. a otsus ja teha uus otsus, millega

jätta Osaühingu EUROPAK ESTONIA hagi rahuldamata.

3. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK

ESTONIA kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-130765

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ylt (esialgne kostja) 25 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Ylt välja 25

eurot, sh 15 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palus hageja jätta Y

kanda. Maakohus võttis avalduse 02.11.2022 määrusega menetlusse.

3. Kohus rahuldas hagi 06.12.2022 tagaseljaotsusega, kuna Y ei vastanud hagile. 17.01.2023

taastas maakohus menetluse Y kaja alusel. Maakohus määras seisukohtade, väidete,

vastuväidete, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 17.03.2023

ja nende osas arvamuse esitamiseks 31.03.2023. Kohus uuendas menetluse 10.04.2023 ja võttis

vastu kostja poolt 31.03.2023 esitatud täiendavad tõendid, sh selle kohta, et Y asemel parkis

sõidukit vaidlusalusel päeval X.

4. Kohus asendas 04.05.2023 määrusega kostja Y kostjaga X ja kohustas hagejat esitama

asendatud kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti. Y vastu esitatud hagi jättis kohus läbi

vaatamata ja sellega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus jõustus

05.02.2024.

5. Hageja esitas 09.05.2023 X (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 15 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

6. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 28.01.2020 Yle kuuluvat (omanik/vastutav kasutaja)

sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja parkis sõidukit hageja opereeritaval Kadaka tee 4

parkimisalal, jättes parkimise eest tasumata. Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, esitas

hageja talle 28.01.2020 leppetrahvinõude nr 1482801201110269 15 euro tasumiseks,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis Yle meeldetuletuse võla kohta, kuid

leppetrahv on siiani tasumata.

7. Hageja ei nõustu kostjaga, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 160 lg 2 p 3 alusel aegumine peatus 16.08.2022 käesolevas tsiviilasjas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisega.

2-22-130765

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Väidetav leppetrahv tehti 28.01.2020, kuid kostja sai nõudest ja kohtumenetlusest teada

29.03.2023. Nii kostja asendamise kui ka uue hagiavalduse esitamise hetkeks oli leppetrahvi

tegemisest möödunud enam kui 3 aastat.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 eurot ja jättis

menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast otsuse jõustumist. Samuti märkis kohus otsuse resolutsioonis, et võtab kõik kuni

22.12.2023 esitatud tõendid asja materjali juurde.

11. Otsuse kohaselt on tsiviilasja materjaliga tuvastatud, et Y oli 28.01.2020 sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 28.01.2020 hageja

opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Kadaka tee 4 ja hageja väljastas parkimistingimuste

rikkumise tõttu leppetrahvi nr 1482801201110269. Sõiduki omanik / vastutav kasutaja Y

tõendas, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal kostja, kes seda 31.03.2023 ka ise

kinnitas.

12. Hageja nõue ei ole aegunud. Leppetrahv koostati 28.01.2020 ja see tuli tasuda hiljemalt

11.02.2020. Nõue muutus seega sissenõutavaks 12.02.2020. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 3,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg-st 1 ja Riigikohtu juhistest tsiviilasjas nr 3-

2-1-105-10 punktis 16 peatus hageja nõude aegumine maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega 16.08.2022. Kuigi maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati esialgse kostja, s.o Y

vastu, ei muutu hilisema kostja asendamisega hagi esialgne esitamise aeg.

13. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 28.01.2020 parkimisleping. Hageja fotod tõendavad, et

Kadaka tee 4 hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et

tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja

lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parkimistingimuste

kohaselt võib hageja lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot. Kostja

parkimistasu ei tasunud ja hageja määras talle leppetrahvi 15 eurot. Leppetrahvinõue pandi

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Hagejal on seega

õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole

põhjendatud. 15 euro suurune leppetrahv ei ole ebaproportsionaalne ega ebamõistlikult suur.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

15. Maakohus jättis hindamata hageja 08.12.2023 esitatud tõendi kostja poolt vaidlusalusele

leppetrahvile pretensiooni esitamise kohta. Tõendist nähtub, et kostja avaldas hagejale juba

30.01.2020, kes vaidlusalusel ajal sõidukit parkis. Hagejale olid teada ka kõik kostja

kontaktandmed. Hageja esitas teadlikult nõude vale kostja vastu, tekitades sellega talle kahju.

16. Hageja nõue kostja vastu aegus hiljemalt 12.02.2023. Kostja vastu on nõue esitatud

09.05.2023, s.o pärast nõude aegumist. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude aegumine peatus

hagi esitamisega Y vastu. TsÜS § 160 lg 2 p 3 käesolevas asjas ei kohaldu, kuna nõude

2-22-130765

esitamine vale kostja vastu aegumist ei peata. Hageja ei saa esitada nõuet ükskõik kelle vastu

ja taotleda siis kostja asendamist. Hagejale oli kostja isik aegumistähtaja jooksul teada.

17. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja kui kõrgema hoolsusstandardi kandja ja

mõistlikkuse põhimõtte täitmise kohta. Hagejal, majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna

oli kohustus kontrollida, kas ja kelle vastu ta oma nõude saab esitada. Hageja ei ole oma

menetlusõigusi teostanud heauskselt. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt ja rikkus esialgse

hagi menetlemisel menetlusreegleid.

Vastustaja seisukoht

18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule tagasi saatmata

ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb

muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jäävad hageja kanda. Samuti lahendab ringkonnakohus maakohtu poolt

lahendamata jäänud nõude. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

20. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus jättis ekslikult lahendamata hageja nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Nimelt esitas hageja 31.10.2022 Harju Maakohtule

hagiavalduse, milles palus mõista Ylt välja 25 eurot, sh 15 eurot leppetrahv ja 10 eurot

sissenõudmiskulu. Maakohus asendas senise kostja Y 04.05.2023 määrusega X vastu. X vastu

09.05.2023 esitatud hagiavalduse terviktekstis palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 15 eurot. Hageja ei ole märkinud, et ta oleks sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudest loobunud või selle tagasi võtnud.

21. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole lahendatud ka Harju Maakohtu 04.05.2023

määrusega, millega maakohus jättis Y vastu esitatud hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS §

208 lg-s 1 ja 3 sätestatuga menetleb kohus kostja asendamise korral edasi sama, juba varem

esitatud nõuet, kuid asendatud kostja suhtes. Maakohus kohustas õigesti hagejat esitama uue

kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti, kuid jättis tähelepanuta, et terviktekstist oli välja jäänud

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Sellises olukorras tuli maakohtul kindlaks teha, kas

hageja soovib nõude menetlemist või on ta sellest loobunud või selle tagasi võtnud. Kuna

maakohus seda ei teinud, samuti ei lahendanud maakohus nõuet kohtuotsusega, on nõue

endiselt kohtu menetluses. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse.

22. Hageja kinnitas ringkonnakohtule 25.04.2024 istungil, et ta kostjalt X sissenõudmiskulude

hüvitist ei nõua ja on sellest nõudest loobunud (dtl 556 ajamärk 00:14:16). Kostja sellele

vastuväiteid ei esitanud.

23. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja kinnitas ringkonnakohtule, et on

sissenõudmiskulude nõudest loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab selles osas asja

menetluse.

2-22-130765

24. Ringkonnakohtu menetluses seega hageja nõue kostjalt leppetrahvi 15 euro

väljamõistmiseks. Kostja leiab, et maakohus rahuldas hagi ebaõigesti.

25. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et hageja ja kostja sõlmisid 28.01.2020

parkimislepingu sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX parkimiseks hageja opereeritaval

parkimisalal Tallinnas, Kadaka tee 4. Samuti tuvastas maakohus, et kostja rikkus

parkimistingimusi, kui jättis parkimise eest tasumata ja hageja väljastas kostjale rikkumise eest

leppetrahvi nr 1482801201110269. Neid asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

Tuginedes TsMS § 652 lg 1 punktile 1 lähtub tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest seega ka

ringkonnakohus. Kostja tugines maakohtus ja tugineb ka apellatsioonimenetluses aga sellele,

et hageja nõue leppetrahvi saamiseks oli tema vastu nõude esitamise ajaks aegunud.

26. Hageja nõue leppetrahvi saamiseks on lepingust tulenev nõue (võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 158 lg 1), mille aegumist reguleerib TsÜS § 146 lg 1. Viidatud sätte kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja nõude aegumise

üle otsustamiseks esmalt tuvastada, millal muutus nõue sissenõutavaks.

27. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike seitse

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja määras leppetrahvi

väljastamisel, et kohustus tuleb täita hiljemalt 11.02.2020 (dtl 292). Seega muutus hageja nõue

sissenõutavaks ja hagejal oli õigus nõuda selle täitmist alates 12.02.2020. Kooskõlas TsÜS

§ 146 lg-ga 1 ja § 136 lg-ga 2 aegus hageja nõue seega kolme aasta möödumisel, s.o 13.02.2023.

28. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal võis hageja nõude aegumine peatuda. TsÜS § 160

lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks

või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 võrdsustab maksekäsu kiirmenetluses avalduse

esitamise hagi esitamisega. Käesoleva vaidluse eripära seisneb aga selles, et kuigi esialgse

nõude esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses juba 16.08.2022, oli see esitatud Y vastu, kes

tõendas 31.03.2023 maakohtule esitatud dokumentidega, et vaidlusalusel päeval parkis sõidukit

hoopis kostja X. See tähendab, et esialgne nõue oli esitatud isiku vastu, kes ei olnud hagejaga

sõlmitud parkimislepingu pool. Tuginedes sellele, TsMS §-le 208 ja hageja 13.04.2023

taotlusele, asendaski maakohus 04.05.2023 määrusega kostja ja määras uueks kostjaks X. X

vastu esitas hageja hagiavalduse tervikteksti 09.05.2023. Selle tuvastamiseks, kas ja millal

hageja nõude aegumine peatus, tuleb seega kindlaks teha, millal hageja kostja vastu nõude

esitas. Hageja leiab, et nõude aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluses vaidlusaluse

leppetrahvi saamiseks avalduse esitamisega 16.08.2022. Kostja leiab aga, et hageja esitas tema

vastu nõude 09.05.2023 hagiavalduse tervikteksti esitamisel, s.t pärast nõude aegumise

tähtpäeva.

29. Kohtule hagi (nõude) esitamise ajaks loetakse TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi kohtusse

jõudmise aeg, tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt kehtib see ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest

ei tulene teisiti ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud

menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja

järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et

2-22-130765

ekslik on hageja ja maakohtu käsitlus, mille järgi tuleb kostja vastu nõude esitamise ajaks TsMS

§ 362 ja TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestatut arvestades lugeda 16.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamine Y vastu.

30. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või

sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumise mõiste definitsioonist tuleneb seega, et aegumine

mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse

täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul. Ringkonnakohus tuvastas

ülal, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 12.02.2020.

Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg ja see kulges hetkeni, kuni hageja pöördus

nõudega kohustatud isiku, s.o kostja vastu. Hageja leppetrahvinõude aegumine ei peatunud

nõude esitamisega Y vastu, kellel hagejaga võlasuhet ei olnud. Nii on ka õiguskirjanduses

leitud, et nõude aegumise peatab üksnes õige võlgniku (kostja) vastu esitatud hagi (TsÜS komm

(2023), § 160, p 3.2.3 b). Seega ei ole õige hageja käsitlus, et nõue ei ole kostja suhtes aegunud

põhjusel, et menetlust alustati juba augustis 2022.

31. Samasugusele järeldusele on Riigikohus varem jõudnud ka vaidluses, kus üks kostjatest

kaasati menetlusse mitte hagi esitamise ajal, vaid hiljem. Riigikohus selgitas selles asjas, et

kontrollida tuleb seda, kas ja millal on haginõuded esitatud konkreetse kostja vastu (RKTKo

01.04.2013, 3-2-1-193-12, p 15). Ekslik on hageja seisukoht, et Riigikohtu antud juhis ei ole

kohaldatav, kuna praegusel juhul on tegemist kostja asendamise, mitte kaasamisega. Hageja

seisukoht on kunstlik. Nii kostja asendamist kui kaasamist reguleerib TsMS § 208 ja mõlemale

kohalduvad lõikest kolm tulenevad tagajärjed. TsMS § 208 lg 3 teise lause kohaselt alustatakse

pärast kostja asendamist või kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. See tähendab, et uue

kostja osas viiakse asjas uuesti läbi eelmenetlus, sh peab kostja saama võimaluse hagile vastata.

Uuele kostjale ei ole seni tehtud menetlustoimingud siduvad ja kõik seni tehtu tuleb kohtul

uuesti teha. Seega algab uue kostja suhtes menetlus algusest peale, nagu esialgse hagi

esitamisel. Arvestades ka TsÜS § 160 lg-st 1 tulenevaga ei oma seega tähtsust mitte see, kas

kostja kaasati menetlusse senise kostja kõrvale või asemele, vaid see, millal nõue konkreetse

kostja vastu suunati ja ta sai hakata realiseerima oma menetluslikke õigusi.

32. Eeltoodu ei ole vastuolus ka TsMS § 362 lg-st 1 tuleneva põhimõttega selle kohta, et hagi

esitamise ajaks loetakse hagi kohtusse jõudmise aeg. Nimetatud säte reguleerib hagi esitamise

ja nõude aegumise kulgemist puudutavaid tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu.

Kostjal ei teki õiguslikke tagajärgi hagi esitamisest Y vastu. Teistsugust järeldust ei võimalda

teha ka hageja ja maakohtu viidatud Riigikohtu juhised tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10. Selles asjas

lahendas Riigikohus küsimust, millist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

korda tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 ja TsMS

§ 362 lg 1 tähenduses kohaldada olukorras, kus menetlus algas enne, kuid kostja kaasati

menetlusse pärast 01.01.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni jõustumist.

Sellises olukorras leidis Riigikohus, et menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele

tuleb õigusselguse huvides kohaldada ühesugust, s.o hagi esialgse esitamise ajal kehtinud

korda. Tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 p 16 selgitas Riigikohus ka seda, et TsMS §-l 362 on üksnes

menetlusõiguslik tähendus. Seega ei saa TsMS §-s 362 sätestatu muuta hageja ja kostja

vahelises õigussuhtes nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist, mida reguleerib

tsiviilseadustiku üldosa seadus. Eeltoodut arvestades ei võimalda TsMS § 362 lg-s 1 sätestatu

lugeda X vastu esitatud hagi aegumist peatunuks tagasiulatuvalt alates Y vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest.

2-22-130765

33. Analoogselt hagi esitamisega kostja vastu, tuleb kostja asendamise puhul lugeda nõude

esitamise ajaks kostja asendamise taotluse esitamise aega, tingimusel, et kostja on hiljem

asendatud ja vastav taotlus on talle ka kätte toimetatud. Sellist lähenemist toetab ka TsMS § 362

lg 2, mille kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi esimesest lõikest tulenevat ka muu avalduse

või taotluse kohtule esitamise kohta (vt ka RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16 p 32 kostja

menetlusse kaasamise olukorras ja vrdl TsÜS § 160 lg 2 p 6 ja RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644

p 19 kolmanda isiku menetlusse kaasamise olukorras). Asja materjali kohaselt esitas hageja

kostja asendamise taotluse 13.04.2023 menetlusdokumendis (dtl 259), kostja on menetlusse

kaasatud asendamise teel ja kohtute infosüsteemi andmetel on avaldus, maakohtu määrus ja

hagiavalduse terviktekst talle ka kätte toimetatud. Kuna hageja nõue aegus 13.02.2023, on õige

apellatsioonkaebuse seisukoht, et hageja nõue oli kostja vastu nõude esitamise ajaks juba

aegunud.

34. Hageja nõude aegumist ei mõjuta väited selle kohta, et hageja ei ole pahatahtlik ja ta ei

teadnud ega pidanudki teadma, kes autot tegelikult parkis. Hageja selgitab, tuginedes

Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11), et tal on õigus eeldada, et

sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et hageja ei tea lepingu sõlmimisel, kes on tegelikult

parkimislepingu pool, ei ole talle küll etteheidetav, kuid on siiski hageja valitud ärimudeliga

kaasnev äririsk. Seda riski kannab hageja ise ja see ei mõjuta seadusest tulenevat nõude

aegumise kulgemist. Hageja seisukohtadest nähtub, et hagejale on teada, et tegemist on üksnes

eeldusega, st sõiduki omanikul on võimalik see ümber lükata, mida ta ongi praegusel juhul

teinud. Samas ei saa kostjale ette heita seda, et Y tõi vastavad asjaolud kohtu ette alles 7 kuud

pärast tema vastu nõude esitamist. Seda on arvesse võetud tema suhtes esitatud nõude

menetluskulude kindlaksmääramisel, kuid see ei mõjuta kostja vastu esitatud nõude aegumist.

Samuti ei mõjuta käesoleva asja lahendust kostja poolt leppetrahvi nõudele 30.01.2020 esitatud

pretensioon (dtl 412).

35. Eeltoodust tulenevalt oli hageja nõue kostja vastu kohtusse nõude esitamise ajaks aegunud

ja maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi

rahuldamise kohta ja teeb kostja aegumise vastuväite alusel uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta ja teeb ise uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude

jaotuse osas.

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud ka siis, kui ta on hagist loobunud. Kuna

hageja osaliselt loobus hagist ja ülejäänud osas jääb hagi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata,

jäävad tsiviilasjas nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

38. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks

maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)