3-22-2368/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2368

Haldusasi

Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kaebus Narva linna avaliku

teenindamise lepingu alusel esitatud arvete ja tekkinud

viivise tasumiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja/kaebaja Aktsiaselts Atko

Bussiliinid

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaselts Atko Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrus muutmata.

2. Tagastada Aktsiaseltsile Atko Bussiliinid määruskaebusega esitatud lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohus rahuldas 27. mai 2022. a otsusega asjas nr 3-18-198 Aktsiaseltsi Atko

Bussiliinid kaebuse, milles kaebaja palus kohustada Narva linna tasuma avaliku teenindamise

lepingu alusel ajavahemiku juuni 2017 ‒ aprill 2018 eest esitatud arved, ning tegi Narva

linnale ettekirjutuse sooduspileti ja täispileti hinnavahe hüvitamiseks vajaliku summa

väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks.

2. Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas 4. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus kohtul kohustada Narva linna tasuma talle ajavahemiku juuni 2017 – aprill 2018 eest

esitatud arvete alusel soodus- ja täisbussipileti hinnavahe 12 587,01 eurot,

3. novembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 246,79 eurot ning viivise

põhivõlgnevuse summalt 12 587,01 eurot lepingujärgses viivise määras 0,05% iga viivitud

päeva eest alates 4. novembrist 2022 kuni kohase täitmiseni. Kaebuse kohaselt ei ole Narva

linn Riigikohtu 27. mai 2022. a otsusega tehtud ettekirjutust täitnud.

3. Tartu Halduskohus tagastas 9. juuni 2023. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselge kaebeõigus.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. detsembri 2023. a määrusega Tartu Halduskohtu

määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgnevad.

4.1. Halduskohus leidis õigesti, et haldusasjas nr 3-18-198 jõustunud kohtuotsusega

lahendatud osas on tegemist korduva kaebusega. Sama nõudega ja samal alusel esitatud

kaebuse osas tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, mitte tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nagu tegi seda halduskohus.

4.2. Vaidlustatud määruses puuduvad kaebuse tagastamise põhjendused viivisenõuet

puudutavas osas.

4.3. Kaebuse sisu ei ole võimalik tõlgendada kohtulahendi täitmise tagamiseks trahvi

määramise taotlusena.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 8. veebruari 2024. a määrusega asja menetluse ning tagastas

kaebuse viivisenõude tasumise kohustamise nõude osas, mille tekkimise aluseks on

kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulud ning jättis haldusasjade liitmise taotluse läbi

vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.

5.1. Käesolevas haldusasjas esitatud kohustamisnõue Narva linnalt ajavahemiku juuni 2017 –

aprill 2018 eest esitatud arvete alusel 12 587,01 euro väljamõistmiseks on korduv nõue

HKMS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule trahvi

määramise taotlust. Lähtuvalt eelnevast lõpetas halduskohus menetluse kohustamisnõude osas

HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse

sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

5.2. Kohustamisnõue avaliku teenindamise lepingu p 8.12 järgi viivise tasumiseks 0,05%

päevas juuni 2017 – aprill 2018 arvete tasumata jätmise eest on esitatud mittetähtaegselt.

Materiaalõiguslikult on viivis küll käsitatav eriliigilise kahjuhüvitisena, kuid selle nõudmiseks

ei ole alati kohane hüvitamiskaebuse esitamine. Kaebaja, keda esindas advokaat, oleks

pidanud esitama viivise tasumise nõude koos kaebusega haldusasjas nr 3-18-198 või vähemalt

selle haldusasja menetluse kestel. Seda kaebaja ei teinud. Advokaadi õigusabi kasutava

äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Lähtudes eeltoodust lõpetas halduskohus haldusasja

menetluse viivisenõude 11 246,79 eurot (põhivõlgnevusega seotud nõue) osas HKMS § 152

lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt menetlus lõpetatakse kaebetähtaja ületamise korral, kui kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

5.3. Halduskohus leidis, et kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib muu hulgas

viivise väljamõistmist haldusasjas nr 3-18-198 väljamõistetud menetluskuludelt 1778,01

eurot. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette viivise

väljamõistmist menetluskuludelt ja sellest lähtuvalt tagastas kaebuse vastavas osas HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel kaebaja kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

5.4. Seonduvalt menetluse lõpetamisega jättis halduskohus kaebaja taotluse asja liitmiseks

haldusasjaga nr 3-17-1328 läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb

halduskohtu 8. veebruari 2024. a määruse tühistamist. Määruskaebust põhjendab kaebaja

järgnevalt.

6.1. Tegemist ei ole korduva kaebusega, kuna kaebuse nõue on suunatud rahalise kohustuse

täitmiseks konkreetses rahasummas. Riigikohus ei ole teinud otsust Narva linnalt kaebaja

kasuks konkreetse rahasumma välja mõistmiseks.

6.2. Rahatrahvi määramise nõude esitamine ei tooks kaasa kaebusega taotletavat eesmärki,

kuna rahatrahvi määramise eeldused on täitmata.

6.3. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada Narva linnaga lahendus tekkinud

olukorrale, kuid Narva linn soovib pahatahtlikult vältida hüvitise tasumist.

6.4. Põhinõude menetlusse võtmisel peab kohus menetlema ka kõrvalnõuet ehk viivisenõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrusega, millega

halduskohus lõpetas haldusasja menetluse.

9. Ringkonnakohus asus 7. detsembri 2023. a määruses seisukohale, et haldusasjas nr 3-18-

198 jõustunud kohtuotsusega lahendatud osas on tegemist korduva kaebusega, mis on

menetluslikult lubamatu. Ringkonnakohus leidis, et Narva linnalt ajavahemiku juuni 2017 –

aprill 2018 eest esitatud arvete alusel 12 587,01 euro väljamõistmist puudutavas osas ei saa

olla vaidlust selle üle, et Aktsiaseltsil Atko Bussiliinid on halduskohtule juba esitanud

kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta haldusasjas nr 3-18-198 tehtud

kohtuotsus on jõustunud. Ringkonnakohus jääb enda varasemalt esitatud seisukoha juurde ja

ei pea vajalikuks seda pikemalt korrata. Halduskohus lähtus vaidlustatud määruses

ringkonnakohtu juhistest ning lõpetas õigesti asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel,

mille kohaselt tuleb lõpetada haldusasja asja menetlus, kui kaebaja on halduskohtule varem

juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

10. Riigikohus on selgitanud, et kui põhinõuet ei ole kaebetähtaja rikkumise tõttu võimalik

enam kohtulikult maksma panna, ei ole viivisenõue põhinõude mittetähtaegsuse tõttu samuti

tähtaegne. Kuigi materiaalõiguslikult on viivis käsitletav eriliigilise kahjuhüvitisena, on

avaliku teenindamise lepingu korral kohaseks kaebuse liigiks kohustamiskaebus (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28. juuni 2021. a otsus nr 3-19-143, p 24). Asjast nähtuvalt ei nõua kaebaja

viivist kahju tekitamise sätete alusel, vaid tugineb viivist nõudes lepingus kokku lepitule.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohtupraktikale juhindudes õigesti jõudnud

järelduseni, et kaebaja oleks pidanud esitama viivisenõude haldusasjas nr 3-18-198 või selle

menetluse kestel ning praeguses asjas ei ole viivisenõude osas möödalastud kaebetähtaja

ennistamise võimalust. Seega on halduskohus lõpetanud õigesti menetluse põhivõlgnevusest

tuleneva viivisenõude osas kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2.

11. Ringkonnakohus märkis 7. detsembri 2023. a määruses, et halduskohtul on võimalik

kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahv määrata kohtu enda initsiatiivil. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole halduskohus enda initsiatiivil rahatrahvi määramist kaalunud, kuna on

kaebajale selgitanud trahvi määramise taotluse esitamise võimalust. Määruskaebuses on

kaebaja seisukohal, et rahatrahvi määramise taotlust esitamisega ei saavuta kaebaja kaebusega

taotletud eesmärki. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul on kohtuotsuse täitmata jätmise

eest rahatrahvi määramise menetluses võimalik välja selgitada kõik jõustunud kohtuotsuse

täitmist puudutavad olulised asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid arvestades

eeldada, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks algatatava menetluse ja võimaliku rahatrahvi

määramise menetlus välistaks kokkuvõttes kaebaja soovitud eesmärgi saavutamise.

12. Tulenevalt eelnevast jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

8. veebruari 2024. a määrus muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse

lisadena esitatud dokumendid (ettepanek kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks; korduv

ettepanek võlgnevuse tasumiseks ja selgitustaotlus), kuna need ei oma määruskaebuse

lahendamisel tähtsust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 19.11.2025 määrusega.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Atko Bussiliinid määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2024. a määrus ja Tartu Halduskohtu

8. veebruari 2024. a määrus osas, millega lõpetati menetlus viivist tasuma kohustamise

nõudes.

3. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule