2-23-134612/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-134612

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

leppetrahvi ja sissenõudmiskulu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Andrei Plešanov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 03.05.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.03.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-23-134612 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Osaühingul EUROPARK

ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-134612

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X (kostja) vastu 55 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi

30.08.2023 makseettepaneku, kostja esitas 23.09.2023 makseettepanekule vastuväite ning

maksekäsuosakond lõpetas 04.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtu nõudmisel 23.10.2023 hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja leppetrahvi 45 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot ning maksekäsu

kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda

ja mõista hüvitavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja

seadusjärgses määras viivise.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki AUDI A3 (registreerimisnumbriga XXXXXX)

(sõiduk) omanik ja vastutav kasutaja. Kostjale kuuluv sõiduk parkis Tallinnas Kristiine

keskuses hageja hallataval parkimisalal ilma parkimisloata, rikkudes sellega parkimistingimusi.

Kostja ei registreerinud parkimise algusaega sõiduki armatuurlaual ega parkimiskioskis. Parkla

territooriumi sissesõidu juures asusid infotahvlid, millelt nähtusid lepingu tüüptingimused

sõiduki parkimiseks, ning sinna olid paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis teavitasid parkla

territooriumile sisenejat eraparklasse sisenemisest ja seal kehtivatest eraparkla omaniku

tingimustest parkimise kohta.

Hageja vormistas kostja sõidukile järgmised leppetrahvinõuded:

-

09.09.2021 leppetrahv nr 1480809211434162, Kristiine keskuse parkla – 10 eurot,

-

21.02.2022 leppetrahv nr 1932102221919314, Kristiine keskuse parkla – 15 eurot

(kostja tasus 10 eurot);

-

26.08.2022 leppetrahv nr 1352608221701350, Kristiine keskuse parkla – 30 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud fotod parkimislepingu tingimustest loetavad,

on väga madala kvaliteediga ja neilt ei nähtu kuupäeva, millal on fotod tehtud. Hageja ei ole

tõendanud, et need parkimistingimused leppetrahvide tegemise ajal kehtisid.

Hageja tehtud fotod sõiduki armatuurlaualt, millel ei ole parkimiskella, ei tõenda seda, et kostja

parkimistingimusi rikkus. Hageja peab tõendama, et kostja ei ole parkimist parkimiskioskis

registreerinud, kuna parkimiskioskis registreerimisel ei väljastata dokumentaalset tõendit.

Leppetrahvi suurus on ebamõistlik, kuna hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu ega lepingu

rikkumisi.

Poolte vahel oli tasuta kasutamise leping ning leppetrahvinõue on võlaõigusseaduse (VÕS) §

395 alusel aegunud.

Hageja rakendas tühiseid parkimistingimusi. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“

2-23-134612

§ 21 lg 18 kohaselt teatavad tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” märgi 362 „Parkimiskeeld”

mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis,

tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskohaparkla”

tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või

teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt

nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Seega saab

nimetatud määrusest tulenevalt tegu olla vaid liiklusalase rikkumisega ning erafirmad ei saa

teostada järelevalvet liiklusseadusest tulenevate kohustuste üle.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 26.03.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 45 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ja ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 642,50 eurot koos

kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsusse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivist.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

sõiduk AUDI A3 (registreerimisnumbriga XXXXXX) parkis 08.09.2021, 21.02.2022 ja

26.08.2022 Tallinnas Kristiine keskuse parklas ilma parkimisloata ja sõiduki kojamehe

vahele jäeti leppetrahvinõue;

-

kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki omanik ja vastutav kasutaja;

-

Tallinnas Kristiine keskuse parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste

kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tuli tasuta parkimisõiguse saamiseks parkimise

algusaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis ja selle kohustuse rikkumisel

oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi;

-

hageja saatis kostja e-postiaadressidele nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõuded aegunud.

Hageja ei esitanud kostja vastu kasutusse antud eseme muutusest või rikkumisest tulenevat

kahju hüvitamise nõuet. Seega ei kohaldu VÕS §-s 395 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg.

Hageja nõuded tulenevad 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 parkimislepingute rikkumisest

ja aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolme aasta

jooksul, alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli

14 päeva alates nõude esitamise kuupäevast ja leppetrahvinõuded esitati vahetult pärast

rikkumise tuvastamist, muutusid hageja nõuded sissenõutavaks vastavalt 23.02.2021,

08.03.2022 ja 10.09.2022. Hageja esitas oma nõuded maksekäsu kiirmenetluses 29.08.2023.

Seega ei ole hageja nõuded aegunud.

4.3. Hagejal on VÕS § 108 lg 1, § 158 ja parkimislepingu alusel õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi.

4.3.1. Hagejal oli õigus kontrollida Tallinnas Kristiine parklas parkimistingimuste täitmist.

Kuigi Kristiine keskuse parkla sissepääsude juures olid teavitusmärgid parkimiskeeluala kohta

(liiklusmärk 362/368 – parkimise keeluala teavitustahvliga 873d „Parkimisaja piirang“), võis

parklas territooriumi valdaja loal parkida parkimiskella alusel 4 tundi ajavahemikul 7–23.

Samuti oli parklas märk, mille kohaselt oli territooriumi valdajaks Europark ja viide parklas

asuvatele parkimistingimustele. Seega oli parklasse sisenedes selgelt nähtav, et tegemist on

2-23-134612

eraparklaga, millel korraldab parkimist Europark, kes on kehtestanud seal parkimistingimused,

sh kohustuse fikseerida parkimise algusaeg. Eraparklas parkimisaja alguse fikseerimata jätmise

puhul ei ole tegemist liiklusrikkumisega, mille üle peaks järelevalvet teostama riiklik

õiguskaitseorgan või kohalik linna- või vallavalitsus.

4.3.2. Poolte vahel on pakkumise ja nõustumisega sõlmitud VÕS § 9 lg 1 tähenduses Tallinnas

Kristiine parklas 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 parkimislepingud.

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes – tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil

(üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22).

Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool

annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p 14).

Hageja on tõendanud, et ta opereeritavas parklas olid leppetrahvide tegemise päeval ja muul

ajal selgelt nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tasuta

parkimise õiguse annab parkimisaja alguse fikseerimine parkimiskellaga või parkimiskioskis,

samuti selge viide, et hageja loeb parkimislepingu sõlmituks, kui sõidukijuht pargib sõiduki

parklasse. Tingimused olid selgelt loetavad. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud

leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud

sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Tegu on

tüüptingimustega ja hageja on kinnitanud, et nimetatud tingimused kehtisid leppetrahvide

väljastamise ajal. Hageja esitatud fotode originaalsuses ei ole põhjust kahelda.

Parkimistingimustest ja kostja sõidukist tehtud fotode metaandmetest on näha nende tegemise

aeg. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide väljastamise ajal kehtisid teistsugused

parkimistingimused.

Parkimisleping tuleb lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kuna kostja oli parkimiste ajal

sõiduki omanik, oli hagejal kui parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega

ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab

sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11).

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi teine.

4.3.3. Hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvide tasumist.

Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ei fikseerinud tasuta parkimise õiguse saamiseks

parkimise algusaega. Hageja on fotodega tõendanud, et neljatunnise tasuta parkimise saamiseks

tuli parkimisaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis. Samuti on hageja fotodega

tõendanud, et kostja ei olnud sõiduki armatuurlauale ega esiklaasile asetanud parkimisõigust

tõendavat dokumenti. Lisaks esitas hageja väljavõtte sõiduki XXXXXX registreerimistest

parkimisautomaadis, millest nähtub, et leppetrahvide väljastamise kuupäevadel ei olnud kostja

sõidukit registreeritud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja viitab küll arvutisüsteemi

rikkele, kuid ei ole esitanud mistahes tõendeid, et hageja süsteemis esines vaidlusalustel

kuupäevadel rike, mis ei lasknud parkimise algusaega parkimiskioskis registreerida.

Parkimistingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud sõiduki tasuta

parkimiseks (4h) parkimise algusaja fikseerima parkimiskellaga või registreerima parkimise

parkimiskioskis ning rikkumise puhuks oli sätestatud kuni 40 euro suurune leppetrahv. Kuna

kostja parkis parkas sõidukit, kuid ei fikseerinud parkimist parkimiskellaga ega

2-23-134612

parkimiskioskis, rikkus kostja parkimislepingut ning hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi.

Hageja on esitanud leppetrahvinõude VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku aja jooksul ja TsÜS

§ 70 tähenduses mõistlikul viisil. Hageja jättis vahetult pärast rikkumiste avastamist leppetrahvi

teatised

kostja

sõiduki

esiklaasi

kojamehe

vahele.

Parkimisteenuse

osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse

edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Kohtul ei ole alust kahelda, et

leppetrahvi teatised on samad, mille hageja lisas tõendina hagile.

Kostja ei ole hagis nõutud ulatuses leppetrahvi maksnud.

Tüüptingimusena kokkulepitud leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult

suur. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv

parkimislepingu puhul lisaks võlgnetavale parkimistasule ka parklat haldava ettevõtte

tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja

leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest

olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis viitaksid, et kuni 40 euro suurune leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Hageja

leppetrahvinõuded on 10 eurot, 5 eurot ja 30 eurot.

4.4. Hagejal on VÕS § 113¹ lg 1 ja VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulu hüvitamist, sest hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Hagejal ei oleks

seda kulu tekkinud, kui kostja oleks täitnud lepingut.

4.5. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 642,5 eurot (lepingulise esindaja kulu

4,75 tunni eest 522,5 eurot, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), riigilõiv 100 eurot ja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada

ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata või vähendada leppetrahvi suurust ühe euroni iga rikkumise kohta. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda ja mõista menetluskulude hüvitiselt alates lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni välja seadusjärgses määras viivis.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et poolte vahel sõlmitud

leping vastas üürilepingu tunnustele, kuigi tegemist oli tasuta parkimise alaga. Ka hageja on

viidanud vaid tasulise parkimise alaga seonduvale kohtupraktikale. Poolte vahel on sõlmitud

tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Sellest tulenevalt on kõik maakohtu järeldused

väärad ja asjakohatud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole parkimist parkimiskioskis registreerinud. Vale on

maakohtu väide, et kostjal tuleb tõendada parkimiskioskis sõiduki registreerimine. Kostja ei saa

registreerimist tõendada, kuna parkimiskiosk ei väljasta dokumentaalset kinnitust. Kostja ei ole

väitnud, et parkimiskioskis oli rike ning kostjalt ei saa nõuda selliste asjaolude tõendamist.

Hageja on nõustunud, et hageja pidi tõendama parkimiskioskis registreeringu puudumise.

Hageja väide, et ta ei ole tuvastanud parkimiskioskis kostja registreeringut, ei ole kostja

parkimistingimuste rikkumise tõendamiseks piisav.

2-23-134612

Maakohus ei viidanud konkreetsele parkimistingimuse punktile, mida kostja on rikkunud.

Seetõttu on selgusetu, kuidas kohus jõudis järeldusele, et parkimiskella puudumine on

kohustuse rikkumine.

Maakohus leidis vääralt, et hageja parklatingimustes märgitud leppetrahv kuni 40 eurot ei ole

ebamõistlikult suur. Tegemist on tasuta parkimisalaga. Maakohus jättis analüüsimata, et

leppetrahvi üks eesmärkidest on ennetada parkimisvõimaluste kuritarvitamist, ja üks

eesmärkidest on ka tekkinud kahju hüvitamine. Kostja ei ole kaubanduskeskuse heauskliku

külastajana sõidukit parkides tekitanud hagejale mingisugust kahju. Kostjal võis inimliku

eksimuse tõttu jääda parkimiskioskis parkimine registreerimata.

Maakohus tuvastas vääralt hageja esitatud fotode alusel hageja nõude aluseks olevad asjaolud.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejal oli parkimiskeelu piirkonnas õigus kontrollida

parkimistingimusi. Kuivõrd tegu on liiklusalase rikkumisega, ei saa eraettevõte

parkimislepingu kontrolli teostada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

8. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 55 eurot (leppetrahvinõude 45 eurot ja

sissenõudmiskulud 10 eurot), millele lisandus TsMS § 133 tähenduses viivis kokku 6,6 eurot.

Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 2¹ järgi õigus keelduda ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil

TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei

ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja

mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1

sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

2-23-134612

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

Kostja ei ole heitnud maakohtule ette hüvitatavate menetluskulude suuruse väära

kindlaksmääramist.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

Asjaolu, et maakohus viitas otsuses Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab parkimislepingut

pidada üürilepinguks, ei tähenda seda, et maakohus oleks siinse vaidluse valesti lahendanud.

Ka tasuta kasutamise lepingu puhul on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS

§ 389 järgi kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele

isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks ning kasutaja võib VÕS § 392 lg 1 järgi

kasutada eset üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest

või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Seega pidi hageja parklat kasutades järgima hageja

parkimistingimusi.

Kuigi maakohus ei viidanud otsuse parkimistingimuste punktidele, mille alusel ta tuvastas

kostja kohustuse tasuda leppetrahvi, ei anna see alust maakohtu otsust tühistada.

Parkimislepingu tingimuste (dtl 154) p 4 viimane lause nägi ette, et juhul, kui parkimise

korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida,

tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud

parkimiskellal fikseerida, ning parkimislepingu rikkumise korral kohustus sõiduki kasutaja

parkimislepingu tingimuste p 5 I lause järgi tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot.

Seejuures oli parkimislepingu tingimuste all asetseval parkimisinfo tahvlil: „Märgi parkimise

algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis“. Seega oli kostjal kohustus teha

parkimiskorraldajale sõiduki parkimise algusaeg parkimiskellaga teatavaks või registreerida

parkimine parkimiskioskis. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kasutanud parkimiskella ning seda

ei kinnita ka hageja esitatud fotod. Samuti on hageja esitanud kohtule Kristiine keskuse

parkimislogi sõiduki XXXXXX kohta (dtl 119), millest nähtuvad sõiduki registreerimised

2021–2022, kuid mitte vaidlusalustel kuupäevadel. Seega on hageja tõendanud kostja

rikkumised. Ringkonnakohtul ei ole sarnaselt maakohtuga alust kostja väidete alusel kahelda

fotode ehtsuses ega selles, et parkimise päevadel ei oleks sama sisuga parkimistingimusi

sisaldavaid tahvleid parklas olnud.

Kostjale määratud leppetrahvid (10, 15 ja 30 eurot) ei ole piiratud ajaga tasuta parkimise korral

ebamõistlikult suured. Kuigi parkimislepingu tingimused kehtisid nii tasulise kui ka tasuta

parkimise korral ning mõlemal juhul oli tingimuste p 5 järgi hagejal õigus nõuda leppetrahvi

40 eurot, nõudis hageja kostjalt väiksemat leppetrahvi. Seega on hageja arvestanud leppetrahvi

määrates asjaolu, et tegemist oli tasuta parkimisalaga ning kostjale määratud leppetrahve ei saa

pidada ebamõistlikult suureks põhjusel, et tegemist oli tasuta parkimisega. Sellise suurusega

leppetrahv aitab hoida ära parkimise kuritarvitusi isikute poolt, kes ei külasta kaubanduskeskust

ning katab parkimise korraldaja parkimiskorra täitmise kontrollimiseks vajalikud mõistlikud

kulud.

2-23-134612

Asjaolust, et parkla ees oli parkimise keeluala märk koos täiendavate tingimustega

(parkimiskell, 4H, 7.00–23.00) (dtl 142), ei saa järeldada, et hagejal ei olnud õigust korraldada

Kristiine keskuse parklas parkimist ja poolte leping on tühine. Hagejal oli õigus korraldada

parklas parkimist sõltumata sellest, et parklas oli kasutatud liikluskorralduse märke ning

sõltumata sellest, kas kostja pani toime ka liiklusalase rikkumise, on kostja rikkunud hageja

parkimislepingu tingimusi.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal

ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (100 eurot).

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)