3-24-1014/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1014

Haldusasi

Riigiprokuratuuri taotlus XxX Xxxxxxx XX valduses

olnud vara riigi omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja –

Riigiprokuratuur, volitatud esindajad

riigiprokurör Jürgen Hüva ja abiprokurör Siret Vaher-

Torni

Puudutatud isik – XxX Xxxxxxx XX, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Denis Tšasovskih ja Marko Kairjak

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Riigiprokuratuuri taotlus rahuldamata.

2. XxX Xxxxxxx XX võib esitada 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

halduskohtule menetluskulu dokumendid. Nende esitamata jätmisel jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.05.2024 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Esialgse õiguskaitse

tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) ja

äriühingute (v.a pankade) nimed ning pangakontode numbrid tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur algatas 11.10.2022 kriminaalmenetluse asjas nr

xxxxxxxxxxx karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p 3 ja lg 3 tunnustel. Väidetavalt oli XxX

Xxxxxxx XX (ka puudutatud isik) oma juhatuse liikme Xe kaudu pannud toime rahapesu

suures ulatuses.

3-24-1014

Kriminaalmenetlus lõpetati Riigiprokuratuuri 10.04.2024 määrusega (dtl 10746)

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel (puudub kriminaalmenetluse

alus).

2. Riigiprokuratuur esitas 05.04.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse loa saamiseks kanda

XxX Xxxxxxx XX-le kuuluval arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Coop Pank AS-is asuvad rahalised vahendid 5 425 000 eurot Eesti Vabariigi omandisse.

Põhjendused:

2.1. XxX Xxxxxxx XX (registrikood xxxxxxxxx; kuni 05.04.2022 Xxxxxxx xxx XX) asutati

01.12.2015. Asutamisest kuni praeguseni on üheks juhatuse liikmeks X ja alates 07.12.2015

kuni praeguseni on teiseks juhatuse liikmeks Y. Osanikud olid 09.12.2015–23.03.2017

Küprose äriühing Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, 23.03.2017–19.03.2018 hoidis osakuid Nordea Bank

AB tuvastamata osaniku eest ja alates 19.03.2018 kuni praeguseni XX Xxxx Xxxxxxx, mis on

seostatav Kga.

2.2. Äriühingu kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is laekus

08.12.2015 laenuna 5 500 000 eurot Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i kontolt nr

EE482200221039581201 Swedbank AS-is. Ülekanded toimusid kahe 08.12.2015

laenulepingu alusel summades 1,5 miljonit ja 4 miljonit eurot. XxX Xxxxxxx XX poolt on

lepingud allkirjastanud F ja Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt tuvastamata isikud. Samuti ei ole

teada, kellele Xxxxx Xxxxxxxx Ltd kuulus. Laenulepingu järgi tulnuks seada ostetavale

kinnistule hüpoteek laenuandja kasuks, kuid seda ei tehtud. Hüpoteegi seadmata jätmine andis

õiguse leping ühepoolselt üles öelda, kuid ka seda ei tehtud. See tekitab kahtluse tehingu

näilikkuses. XxX Xxxxxxx XX ostis 09.12.2015 väidetava laenu eest kinnistu aadressil

Xxxxxxx xxx xxx, Tallinn. Xxxxx Xxxxxxxx Ltd loovutas oma nõude 31.10.2018 Gibraltari

äriühingule Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc (praegu Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd).

Lepingust ei ole tuvastatavad äriühinguid esindanud isikud. See viitab soovile varjata

tegelikku kasusaajat. Xxxxxxx xxx xxx kinnistu müüdi 01.04.2022 ja selle eest tasuti XxX

Xxxxxxx XX kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kahe ülekandega

04.04.2022 ja 05.04.2022 kokku 5 425 000 eurot. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas

03.08.2022 ettekirjutusega sellele varale piirangu 30 kalendripäevaks, mida pikendati

01.09.2022 ettekirjutusega 60 päeva võrra. Harju Maakohus arestis 26.10.2022 määrusega

asjas nr x-xx-xxxx nimetatud summa konfiskeerimise tagamiseks kui võimaliku rahapesu

objekti.

2.3. XxX Xxxxxxx XX on tasunud Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx

Inc-ile nii vähem kui ka rohkem intresse, kui on lepingus ette nähtud. Esimene intressimakse

Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile tehti 29.10.2018, st enne nõude loovutamist. See viitab

laenulepingu näilikkusele. Tegelikult võis osaliste vahel esineda muu varjatud kokkulepe.

Sellised ebakõlad ei viita tavapäraselt majandustegevusele, vaid on iseloomulik rahapesule.

Kuigi intressimakseid maksti Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-i Šveitsi pangakontole, sooviti

kinnistu müügist saadud summa kanda Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-i Luksemburgis

asuvale pangakontole. Kuigi offshore ühingute kasutamine ei ole keelatud, viitab see oma

tegevuse varjamise soovile, mida tavapärase majandustegevusega tegelevad isikud ei vaja.

Ohumärgiks on ka see, et äriühing omab mitmeid pangakontosid jurisdiktsioonides, kus

pangasaladus ja kliendi huvid on olulisemad kui rahapesureeglitest kinnipidamine.

2.4. XxX Xxxxxxx XX-le laenatud raha pärines Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i kontolt, kes sai selle

raha Xxxxxxxxxxxx xx XX-lt (ühines 07.07.2015 Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga) ja XX-

xx XX Xxxxxx Xxxx Xxxxxxx (ühines 19.10.2015 Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga). Ei

2(11)

3-24-1014

ole arusaadav, millisest majandustegevusest need ühingud raha said. XxX Xxxxxxx XX on

teinud ülekandeid teistele enda kontodele, oma juhatuse liikmetega seotud äriühingutele (XX

Xxxxxxxxxx, XX Xxxx Xxxxxxx, XX-x Xxxx Xxxxxx Xxxxxx, XXX Xxxxxxxx xx

Xxxxxxxxxxxxxxxx XX) ning maksnud intresse Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja Xxx Xxxxxx

xxxxxxxxxxx Inc-ile. Ajavahemikul 08.12.2015–18.10.2022 ei ole makstud töötasu, sh

juhatuse liikmetele. Riigiprokuratuur tuvastas, et enne laenu ülekandmist XxX Xxxxxxx XX-

le on raha liikunud läbi mitme omavahel seotud äriühingute kontode, sh offshore äriühingute

pangakontode (Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX, Xxxxxx Xxxxxxxx

Ltd, Xxxxxxxxx XX, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, XXX

Xxxxxxxxx XXX, Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc), kellest mitme taga on samad isikud (J, P).

Mitmed ülekanded on tehtud samal päeval samas suuruses ja kõik väidetavalt laenulepingute

alusel. Selline muster on tüüpiline rahapesule ega evi endas mingit majanduslikku loogikat.

Välisettevõtete Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxxxx Xxxx

Xxxxxxxx Inc direktorid on/olid Gibraltari äriühingud Xxxxxx Xxxxxxxx Ltd ja XxxxxxLtd.

Tegemist on teenusepakkujaga, mis on spetsialiseerunud varahalduse jms teenustele1.

Xxxxxxesindajad G, J ja P olid pangale esitatud dokumentide alusel välisettevõtete esindajad

ning nende Swedbank AS-i kontode allkirjaõiguslikud isikud. Avalike allikate järgi on P

seotud mitme madala maksumääraga riigist pärit ettevõttega2. Tegemist on variisikutega, kelle

igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine.

Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (Küpros), Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd (Gibraltar), Xxx Xxxxxx

xxxxxxxxxxx Inc ja Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc (Briti Neitsisaared) internetipanga kasutajad

olid 2012.-2017. a F ja 2015.-2017. a K. Nemad otsustasid, kuidas XxX Xxxxxxx XX-le

väidetavalt laenatud vahendeid liigutada, et selle päritolu ja tegelikku omanikku varjata.

Samamoodi on XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx (hiljem Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX),

Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc vahel

tehtud ülekandeid pangalaenust saadud vahenditega. RAB-i analüüsist nähtus, et Xxxxx

Xxxxxxxx Ltd oli juba alates 2010. a-st kandnud miljoneid eurosid Xxxxxx Xxx

Xxxxxxxxxxx XX-le, XX-xx XX Xxxxxx Xxxx Xxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xx XX-le, kes

soetasid seejärel Tallinnas erinevat kinnisvara. Eesmärk võis olla hägustada seost rahaliste

vahendite algse päritolu vahel ja muuta keerulisemaks pankade, RAB-i ja uurimisasutuse

jaoks võimalus jõuda raha tegeliku päritoluni. Prokuratuur ei saanud teada, millisest legaalsest

majandustegevusest võisid pärineda Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt XxX Xxxxxxx XX-le

ülekantud rahalised vahendid.

2.5. Fe juures 31.10.2022 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kasutusel olnud

seadmed. E-kirjavahetusest nähtub, kuidas kavandati kinnistu ost, raha liigutamine laenude

näol erinevate äriühingute vahel, äriühingu asutamine, tegelike kasusaajate varjamise

kavandamine. Tegelikkuses on nii laenuandjad kui ka -saajad samade isikute kontrolli all ning

laenulepingud koostatakse ja allkirjastatakse hiljem, kui toimub rahade ülekandmine.

2.6. Swedbank AS sulges 2019. a-l Xxxxxxx xxx XX (praegu XxX Xxxxxxx XX) konto,

kuna ei olnud võimalik aru saada välisettevõttelt saadud laenu algsest päritolust. Seni oli

Swedbank AS võimaldanud nii suurtes summades teostada ülekandeid offshore äriühingute

vahel samal päeval samades summades. Kontode puhul oli kasusaajaks kõrge riskiga

piirkonnast pärit mitteresident (G. Z), mis pidanuks tõstma panga hoolsuskohustust tehingute

monitoorimisel. Kriminaalmenetluses tuvastati, et pank ei monitooringud väga suurt hulka

panga sees tehtavaid tehinguid 2011.-2016. a-l. Selleks vajalik personal oli liiga napp ja selle

asemel, et nad oleksid teavitanud monitooringu käigus tuvastatud anomaaliatest, kustutati

kahtlased kanded.

1 https://www.abacus.gi/.

2 https://offshoreleaks.icij.org/nodes/29043.

3(11)

3-24-1014

2.7. Z oli 17.02.2017 seisuga kasusaaja ja omanik umbes 50 madala maksumääraga regioonist

pärit Swedbank AS-i kliendile, mistõttu oli suure tõenäosusega tegemist variisikuga. Avalikel

andmetel omab ta läbi söeettevõtete Xxxxxxxxxxxxxxxxxx (XXX) ja Xxxxx Xxx Ltd

lähedasi ärisuhteid korruptsiooni, majanduskuritegude ja organiseeritud kuritegevusega

seostatud Venemaa ärimeestega V ja W3. Mõlemad viimati nimetatud isikud on

Suurbritannias ja USA-s sanktsioneeritud isikute nimekirjas4. Nad on tegelikeks kasusaajateks

enam kui 200 madala maksumääraga regioonist pärit Swedbank AS-i kliendile (XXX grupp).

Isikutega seotud variettevõtete rahapesutunnustega kontode kaudu liigutati Swedbank AS-is

teadmata päritoluga suure väärtusega rahasummasid5. Z omab ärisuhet ka I, kes on endine

Xxxxx Xxx Ltd osanik, XXX toodangut eksportiva Xxxxxxxx nõukogu liige ja Xxxx

Xxxxxxx Xxxxxx Ltd direktor. Iiga seotud Eesti äriühingute kontodele laekus G. Zga seotud

välisettevõtete kaudu valdavalt 2014. a-l laenumaksetena üle 17,8 miljoni euro, mis on suure

tõenäosusega integreeritud mitmesse Eestis asuvasse kinnisvarasse. Iiga seotud Eesti

äriühingute poolt tagastatud laenu- ja intressimaksed laekusid kihistamise tulemusena osaliselt

ka XxX Xxxxxxx XX Swedbank AS-is asuvale kontole. RAB ega uurimisasutus ei ole

suutnud tuvastada vara algset päritolu, mistõttu on jäänud selle algallikas ebaselgeks ja

säilinud on rahapesu kahtlus. Swedbank AS-i 21.10.2022 kirjast nähtuvalt on Xxxx Xxxxxxx

Xxxxxx Ltd-i, Xxxxx Xxxx Xxxxxxx Inc-i, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd-i ja Xxxxx

Xxxxxxxx Ltd-i tegelik kasusaaja Z. XxX Xxxxxxx XX selgituste kohaselt on kahe viimase

ettevõtte tegelik kasusaaja hoopis G. Z poeg Z. Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX juhatuse

liikmed ja tegelikud kasusaajad on I ja T, 2018.-2021. a-l oli tegelikuks kasusaajaks ka I ja T

olid ka Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga ühinenud Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX

Xxxxx Xxxx Xxxxxx juhatuse liikmed. I asutas XX-x Xxxx Xxxxxx Xxxxxx, mille

osanikuks oli 2013.-2017. a-l Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, mis on XxX Xxxxxxx XX

selgituse kohaselt perekond Z vara haldava usaldushalduse valitseja. XX-x Xxxx Xxxxxx

Xxxxxx (ühines 27.12.2022 XX-xx Xxxxxxxxxx) juhtis 2015.-2022. a-l K, kes on ka XX

Xxxxxxxxxx juhatuse liige alates 2016. a-st. Venemaa riikliku ja finantstaustaga isikute poolt

varade paigutamine kinnisvarasse on sageli esinev rahapesu tüpoloogia ning FATF-i

hinnangul6 on rahapesu risk kinnisvarasektoris kõrge, mis tuleneb sektori madalast

riskiteadlikkusest. J’i ja P kohta ei ole seni saadud teavet, mis kinnitaks nende seotust

kuritegeliku tegevusega.

2.8. K eitas tunnistajana ülekuulamisel oma seotust äriühingutega Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx

Inc, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ja Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd. Rahalised vahendid

pärinevat Z perefirmadelt, kuid täpsemalt ei oska öelda. F selgitas kahtlustatavana

ülekuulamisel, et ärihoone ostmine oli meeskonna (P) ühine idee. Tema asutas äriühingu ja

selle osanikuks sai Xxxxx Xxxxxxxx Ltd. Swedbank AS-ile oli F pärast konto sulgemist

väitnud, et XxX Xxxxxxx XX kuulub Eesti eraisikutele, kellel on Eestis majandustegevus. F

eitas oma seost äriühingutega Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ja

Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, kuid kinnitas kontode vaatamisõigust. Ta kinnitab nõude

loovutamist Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ilt Xxxxx Xxxx Xxxxxxx Inc-ile, kuigi e-kirjadest nähtub,

et tema osalusel otsustati nende äriühingute kaudu rahade liigutamine ärihoone ostuks.

3 https://blackmark.online/en/official-person/25-kuzbassrazrezugol-earth-shaking-monster.

4 https://docs.fcdo.gov.uk/docs/UK-Sanctions-List.html;

https://www.forbes.com/sites/tylerroush/2023/09/14/russian-billionaires-bokarev-makhmudov-latest-sanctioned-

by-us-allegedly-profiting-off-ukraine-invasion/?sh=7d7d1a5a785a.

5 https://majandus.postimees.ee/6532718/venemaa-ulirikka-varjatud-tehingud-swedbankis;

https://arileht.delfi.ee/artikkel/85453817/svt-swedbanki-suurklient-balti-riikides-on-maffiaga-seostatav-

kardetud-vene-oligarh-mahmudov; https://arileht.delfi.ee/artikkel/86918561/aikesepilved-koonduvad-

swedbanki-kohale-kahtlased-kliendid-olevat-parit-hansapanga-aegadest.

6 https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/guidance/RBA-Real-Estate-Sector.pdf.coredownload.pdf, lk 18

p.52.

4(11)

3-24-1014

Laenulepingute kohta väitis F, et need tulid Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt. Samas nähtub e-

kirjadest, et tegelikult koostas laenulepingud F ja edastas need heakskiidu saamiseks nii Kle

kui Xxxxxxx töötajatele, kes esindasid Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i. Raha päritolu osas väidab F,

et tegemist on G. Z ja tema perekonna trusti7 varadega. Samal ajal ei lisa ta, millisest

majandustegevusest raha algselt pärines. F kinnitas, et samast algallikast pärit vahendite eest

on kinnisvara soetatud ka mujale Tallinnasse. F kinnitas, et pärast 15.06.2019 hakati intresse

tasuma läbi Suurbritannias asuva Revoluti konto. Ta ei põhjenda seda käitumist. Suure

tõenäosusega on selle põhjuseks Eestis rangemaks muutunud rahapesuvastane võitlus ja

pankade suhtumine ülekannetesse, mis on teostatud offshore ühingutele laenulepingute või

laenulepingute tagasimakse selgituste all, samuti kontode alt, mille tegelik kasusaaja on

riskipiirkonnas pärit jõukas välismaalane. Selleks ajaks oli suletud XxX Xxxxxxx XX

Swedbank AS-is asuv konto, algatatud Danske Banki kriminaalasi ja kohe algamas Swedbank

AS-i oma. Seega võeti kasutusele skeem, kus intressid liikusid XxX Xxxxxxx XX Eesti

kontolt välismaa kontole ja seejärel teostati intressimakse väidetavale laenuandjale.

2.9. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel

teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne (Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määrus asjas nr

3-23-2907, p 18). RAB ega prokuratuur ei ole suutnud tuvastada, et vaidlusalused rahalised

vahendid pärineksid legaalsest äritegevusest või mõnest muust seaduslikust allikast. Samuti ei

ole suutnud seda veenvalt näidata kriminaalasjas üle kuulatud isikud. RAB ja prokuratuur on

teinud kõik endast oleneva, et jõuda välja vara algse päritoluni. Samas nähtub kogutud

tõenditest, et esimesed ülekanded liikusid välisriigis asutatud äriühingute Eesti

pangakontodele juba 2010. a-l. Samal ajal on ülekannete tegemisel kasutatud mitmeid

vaheetappe ning rahad ei ole liikunud tavapärase majandustegevuse loogika alusel. Samuti on

vahepealselt perioodil segatud algselt laekunud rahalisi vahendeid pankadelt võetud

laenudega ja soetatud kinnisvara. Tegemist on rahapesule omase kihistamise8 ja integratsiooni

faasiga9. RahaPTS-i eesmärk on vältida kuritegeliku päritoluga vara sattumist käibesse ja kui

tõusetub põhjendatud kahtlus sellise olukorra saabumisel, peab riik sellele reageerima. Kontol

oleva vara puhul käsitatakse konto omanikku valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata

(RahaPTS § 57 lg 8). Kuigi panga dokumentide alusel on XxX Xxxxxxx XX-le kantud

rahaliste vahendite puhul tuvastatav tegeliku kasusaajana Z, siis tuginedes Swedbank AS-i

kriminaalmenetluses tuvastatule, ei ole see teave usaldusväärne. Vaadeldaval ajajärgul oli

Swedbank AS-is kõrge riskiga mitteresidentide puhul tavapärane näidata tegelike

kasusaajatena isikuid, kes seda tegelikkuses ei olnud. Sama võib väita tunnistajate ja

kahtlustatavate ütluste koha, kuna nende tegevus (e-kirjad) näitavad ilmekalt nende

teadlikkust vajadusest hoida tehingu osapooled varjatuna. Samuti on nende ütlused vastuolus

kogutud tõenditega, mistõttu saab kahtluse alla seada ka nende väite raha tegeliku omaniku

kohta. Z ei ole tundnud huvi oma väidetava vara vastu, mis kinnitab, et ta ei pruugi olla vara

tegelik omanik, vaid kellegi käsutäitja, kes omakorda ei soovi ennast nimetatud varaga siduda.

Varjatakse vara võimalikku kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku (RahaPTS § 4

lg 1 p-d 1 ja 3). Vara tegelik omanik/kasusaaja ei ole tuvastatud, säilinud on rahapesu kahtlus

ja RahaPTS-i kontekstis ei eeldata konto omanikul omandiõiguse olemasolu, vaid ta loetakse

vara valdajaks. Kuigi puudutatud isiku kontol oleva vara riigi tuludesse kandmine võib riivata

7 FATF on avaldanud raporti rahapesu skeemide kohta läbi TRUST-de.

https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Methodsandtrends/Moneylaunderingusingtrustandcompanyserviceprov

iders.html.

8 Rahapesu teises etapis ehk kuritegelikul teel saadud raha kihistamise etapis (ingl k layering) tehakse ülekandeid

arvelduskontode vahel eesmärgiga raha päritolu jälgi peita.

9 Vahendid integreeritakse reaalmajandusse, et seda kasutada mh kinnisvara või vallasvara soetamiseks või

muudel kasutamise eesmärkidel. Rahapesu faaside kohta saab lugeda nt FATF-i raportist, mis käsitleb

professionaalset

rahapesu.

https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/reports/Professional-Money-

Laundering.pdf, lk 19.

5(11)

3-24-1014

tema omandiõigust (eeldusel, et omandiõigus on olemas ja seda tõendatakse), tasakaalustab

seaduses sätestatud riivet see, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara

omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7).

2.10.

Kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, sest 2017.-2020. a-l kehtinud RahaPTS § 4

eeldas rahapesu toimepanijatelt otsest tahtlust. Olukorras, kus prokuratuur ei ole suutnud

tuvastada eelkuriteo algeid, rääkimata millestki konkreetsemast, siis ei saa rääkida

kahtlustatavate puhul nende teadlikkusest ja langeb ära rahapesu subjektiivne koosseis. Küll

aga on kriminaalmenetlusega täidetud vähemalt aastane tingimus piirangute osas, kuna vara

on olnud arestitud alates 26.10.2022, enne seda piiratud RAB-i ettekirjutustega 30 päeva ja

seejärel 60 päeva.

3. XxX Xxxxxxx XX palus jätta Riigiprokuratuuri taotluse rahuldamata ja vabastada

puudutatud isiku vahendid aresti alt10. Põhjendused:

3.1. Vara riigi omandisse kandmise üheks eelduseks on vara kriminaalse päritolu

konkretiseeritud kahtlus, mida ei saa sisustada varaga tehtavate ja üksnes menetlejale

arusaamatutena näivate toimingute kirjeldamisega. Vaidluse fookusesse sattunud tehingud

olid arusaadavad osapooltele ja ka kolmandatele isikutele (pangad, audiitorid). Rahade

liikumised on vastavalt tehingutele kajastatud raamatupidamises ja vajadusel auditeeritud.

Kuigi haldusmenetluses ei ole tõendamisstandard võrreldav kriminaalmenetluse omaga, ei saa

see olla ka madalam. Meetmeid saab kohaldada vara suhtes, mis on saadud kuriteo teel või

selle asemel või mis on segatud kuriteo teel saadud varaga. Rahapesu kahtluse mõiste

sisustamisel on õige lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on

obligatoorseks elemendiks eelkuriteo sündmus. Subjektiivne külg on otsustavaks vaid

vastutuse küsimuse puhul. Prokuratuur ei ole suutnud tuvastada eelkuritegu. Seetõttu on

arusaamatu väide, et rahapesu kahtlus püsib. Rahapesu kahtlust ei saa sisustada läbi

prokuratuuri subjektiivse, tunnetusliku ja tõendamata hüpoteesi. Euroopa Inimõiguste Kohus

on 19.02.2024 otsuses liidetud asjades nr 265/17 ja 26473/18: Yordanov jt vs Bulgaaria11

selgitanud, millistel tingimustel on vara konfiskeerimine väljaspool kriminaalmenetlust

lubatud. Oluline on, et kohtud tuvastaksid varade konfiskeerimisel vähemalt mingid selle

kuritegeliku tegevuse asjaolud, millest konfiskeeritav vara väidetavalt pärineb. Tuleb ära

näidata teatav seos vara ja kuriteosündmuse vahel. Kriminaalmenetluse lõpetamine näitab, et

esialgsed rahapesu hüpoteesid ei leidnud kinnitust ja vara kuritegeliku päritolu kohta ei ole

mingisugust teavet. RahaPTS § 57 lg 7 ei saa olla järg ebaõnnestunud kriminaalmenetlusele.

3.2. XxX Xxxxxxx XX esindajad on teinud menetlejaga koostööd, andnud sisulisi ütlusi neile

teadaolevate asjaolude kohta, kuigi neil puudus kriminaalmenetluses kaasaaitamiskohustus.

Menetleja on kogunud tõendid, mis selgitavad vara algset päritolu. XxX Xxxxxxx XX-lt ei

saa nõuda menetleja kohustuste täitmist või eradetektiivinduse raames teabe kogumist. Vara

tegelikus omanikus ei ole tõsiseltvõetavat kahtlust. Tõendid kinnisvara ostu finantseerija

kohta ja nõude loovutamise kohta esitati juba enne kriminaalmenetlust RAB-ile. Nõude

omanik on Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, mille füüsilisest isikust omanik on Z.

3.3. Prokuratuuri taotlus on vastuolus tema enda kogutud tõenditega või on prokuratuur

jätnud endale kahjuliku mainimata. Esitatud väited on ebaõiged ja edastavad selektiivse

ülevaate faktidest. XxX Xxxxxxx XX on vastanud 01.09.2022 RAB-ile, et laenulepingu on

allkirjastanud Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt direktorid J ja C. XxX Xxxxxxx XX edastas ka

Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i direktorite allkirja näidised, mis vastavad lepingul olevatele

10 Vt puudutatud isiku 23.04.2024 ja 03.05.2024 seisukohti.

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22fulltext%22:[%22Yordanov%22],%22documentcollectionid2%22:

[%22GRANDCHAMBER%22,%22CHAMBER%22],%22itemid%22:[%22001-227713%22]}.

6(11)

3-24-1014

allkirjadele. Vaatamata sellele tugineb prokuratuur eksitavale väitele, nagu ei oleks teada, kes

allkirjastas laenulepingu laenuandja poolt. Samuti jättis prokuratuur viitamata dokumentidele,

mis viitavad vara esialgse tegeliku kasusaaja G. Z sissetulekute legaalsusele. Tegemist on

oluliste tõenditega, mis on kooskõlas kõigi asjas üle kuulatud isikute ütlustega. Tunnistajad

kinnitasid perekond Z huvi kõnealuse varaga tehtava investeeringu vastu, tehingute

asjaoludega kursis olemist, seeläbi kasusaajaks olemist ja tehingu legitiimset eesmärki.

Prokuratuur esitas kohtule ühekülgse ja tegelikkusele mittevastava taotluse.

3.4. Väites, et XxX Xxxxxxx XX kontol olev vara on kuidagi seotud rahapesuga, on

prokuratuur tuginenud läbivalt ainult tüpoloogiale. Rahapesukahtlus peab rajanema

objektiivsetel asjaoludel. Peab olema kasvõi põgus ettekujutus eelkuriteo kui rahapesu

kohustusliku elemendi olemasolust (vt RahaPTS § 4). Eelkuritegu peaks olema vähemalt

mingil määral piiritletav. Prokuratuur ei ole teinud vahet rahapesu ja varjamistegevuse

mõistetel. Prokuratuur on taotluses läbivalt kirjeldanud vaid varjamistegevusi, mis võivad

kaasneda rahapesuga, kuid ei ole rahapesuga sünonüümsed. Varaga toimingute tegemine,

mille tulemusel võib vara omanik jääda varjatuks, ei viita automaatselt vara kriminaalsele

päritolule. Varjamiseks võivad olla ka õiguspärased ajendid. Võlausaldaja ehk vara

omanikuks olev ettevõte Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd on Venemaa controlled foreign

company (CFC) nõuete kohaselt Venemaal deklareeritud ettevõte ehk ettevõte omanik, tulud

ja kasum on omaniku koduriigis teada ning ettevõte teenitud tulud on Venemaal CFC nõuete

kohaselt ka maksustatud. Meelevaldne on väide, et J’i ja P näol on tegemist variisikutega,

kelle igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine.

RAB, Europol ega Interpol ei ole kinnitanud, et mainitud isikutel oleks seoseid

kuritegevusega.

3.5. Vara omanikuks on Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd. Tegemist on G. Z ettevõtlustuluga,

nagu kinnitavad läbiotsimise käigus ära võetud materjalid. G. Zle maksti ettevõttest XXX

suurtes summades dividendi, millelt on kinni peetud eraisiku tulumaks. Osa dividendidest on

kantud erinevate investeeringute tegemiseks ettevõttesse Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc,

mille osanikuks ja kasusaajaks on G. Z poeg Z. Asjaolu, et investeerimiseks kasutatud

vahendid laekusid mitmest trusti omandis olnud eri ettevõttest või et need ettevõtted asusid

mitmes eri riigis, ei anna sellele juurde kuritegelikku päritolu. Pigem on tavapärane, et nii

suurte summade puhul jaotatakse need laiali erinevate ettevõtete ja riikide vahel. Rahapesule

omane kihistamine ei ole sisuliselt võimalik ettevõtete grupi sees, kui ei muutu vara tegelik

kasusaaja ehk raha kandmisel teise ettevõttesse ei püüta eksitada kolmandaid osapooli vara

omaniku suhtes. See, et perekonna trusti halduse alla kuulub kümneid ettevõtteid, on

tavapärane. Seda, et G. Z vara pärineb legaalsest äritegevusest ja teda kuritegeliku maailmaga

ei seostata, kinnitavad nii kriminaaltoimikus olev konfidentsiaalne raport kui ka mitmed

avalikud allikad. G. Z on juba 2006. a-l peetud Venemaal üheks jõukamaks isikuks. Ta on

söeettevõtte XXX üheks omanikuks ja XXX kasum viidi avalikult Venemaalt välja. Tal on

märkimisväärsed legaalsed ärilised sissetulekud, mille olemasolu kinnitavad erinevad

avalikud ja mitteavalikud allikad. Teda ei seostata kuritegeliku tegevusega. Seega ei ole

tegelik kasusaaja tuvastamata. Kuigi vara algseks allikaks on G. Z ettevõtlustulu, on vara

omanik ettevõte Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, keda ei ole kriminaalmenetlusse kaasatud.

Vara omanik on korduvalt tundnud huvi, miks ei ole olnud võimalik laenu pärast

investeeringu realiseerimist tagastada. Samuti on perekond Z menetluse käiguga kursis,

oodates juba üle 1,5 aasta nende ettevõtte poolt antud laenu tagastamist.

3.6. Üksnes see, et isik ei suuda oma legaalse sissetuleku olemasolu tõendada, ei ole

küllaldane alus tema varade konfiskeerimiseks. Seega ei ole XxX Xxxxxxx XX vara

arestimine ja riigi omandisse kandmine mitte ainult ebaproportsionaalne, vaid selleks vajalike

aluste ilmselge puudumise tõttu lubamatu.

7(11)

3-24-1014

3.7. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja

läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks

rakendatavad vahendid ei tohi olla mugavaks variandiks isiku varasid kinni pidada või

lõplikult riigi omandisse kanda olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus ei olda suutelised

võimaliku rahapesuga seonduvaid asjaolusid tõendama. Kriminaalmenetlus pakub teabe

kogumiseks ja võimaliku rahapesu tuvastamiseks ulatuslikumaid vahendeid kui muud

menetlused. Seega kui rahapesu ei leidnud tõendamist kriminaalmenetluse raames, ei ole selle

esinemist võimalik möönda ka väljaspool. Käesolevas menetluses konfiskeerimist lubades

töötatakse RahaPTS-i eesmärgile vastu. See vähendab riigi usaldusväärset rolli

ettevõtluskeskkonnas.

4. Riigiprokuratuur esitas 26.04.2024 oma vastuväited:

4.1. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista vara konfiskeerimist RahaPTS § 57 lg 7 alusel.

Kriminaalmenetlus lõpetati, kuna aastatel 2017-2020 kehtinud RahaPTS § 4 eeldas rahapesu

toimepanijatelt teadmist, et rahapesu objektiks olev vara pärineb kuriteost. Seega oli

karistusõigusliku etteheite tegemiseks vajalik tuvastada isikute otsene tahtlus. Olukorras, kus

prokuratuur ei suutnud tuvastada eelkuritegu, ei saa rääkida kahtlustavate puhul nende

teadlikkusest ja langeb ära karistusõiguslikult rahapesu subjektiivne koosseis. Kuid ei

langenud ära rahapesu kahtlus kõnealuse vara suhtes. Prokuratuur peab vajalikuks ja

proportsionaalseks nende asjaolude väljaselgitamist halduskohtumenetluses. Karistusõiguslik

tõendamislävend kellelegi süüdistuse esitamiseks on kõrgem kui seda eeldab RahaPTS § 4,

kuna lisaks eriseadusele tuleb kohaldada ka KarS-i üldosa norme. Püüded võrdsustada

kohtupraktikas välja toodud seisukohti, mis on pädevad karistusõiguslikult KarS § 394

sisustamisel, antud kaasusega ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.

4.2. Halduskohtumenetluses taotluse esitamise eesmärk ei ole ebaõnnestunud

kriminaalmenetluse tagajärg. Kriminaalõiguslikku vastutust välistab konkreetse piiritletud

eelkuriteo toimepanemise tuvastamatus. Menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada vara

tegelikku omanikku ega legaalset päritolu. Tegelik omanik ei ole esitanud

kriminaalmenetluses ega halduskohtule dokumente, mis näitaksid üheselt antud vara legaalset

päritolu. Pigem on tuginetud kaudsetele viidetele, et isikutel puuduvad seosed kuritegeliku

tegevusega ja püütakse luua avalikele allikatele tuginedes fooni, et konkreetne raha pärineb G.

Z dividendituludest. See näitab, et asjasse puutuvatel isikutel ei ole võimalik konkreetseid

tõendeid antud raha osas esitada, sest neid ei ole. Kuna antud summade puhul on tehtud

ebamõistlikke ja majanduslikult segaseid kandeid enne investeeringu teostamist, siis saab

pigem jaatada, et tegemist on mittelegaalset päritolu vahenditega ja tegelik kasusaaja ei soovi

end siduda antud summadega. Kuna ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit, mis

konkreetse raha päritolu konkreetse isikuga seoks, siis on tõusetunud kahtlused aktuaalsed ja

antud summade vabastamine ei ole põhjendatud. Ükski kolmas isik ei ole palunud enda

kaasamist kriminaalmenetlusse, kuigi väidetavalt on neil teadmine raha arestimise kohta.

Väide, et teatud olukordades on tegeliku kasusaaja varjamine vajalik ja põhjendatud, ei ole

antud kaasuse kontekstis arusaadav. Kui isik tahab oma seost teatud varaga varjata, siis peab

ta leppima võimalike tagajärgedega antud vara peremehetuks lugemise korral. Kui tegemist

on dividendituluga, millelt on korrektselt makstud kõik maksud, siis ei tohiks olla ühtegi

piirangut vajalike legaalsust tõendavate dokumentide esitamiseks. Asjaolu, et vara väidetav

omanik on saanud ka legaalset tulu, ei välista antud summade puhul nende ebaseaduslikkust.

Vastasel korral saaks pelgalt väitega, et tegemist on rikka inimese varaga, kummutada

igasuguse ebaseadusliku tegevuse. Antud juhul on oluline hinnata, millised tõendid vara

kuuluvuse osas on konkreetsete summade osas esitatud. Puudub vaidlus, et antud vara

8(11)

3-24-1014

omanikku on tahetud teadlikult varjata ja tänaseni puudub kindel seos G. Z dividenditulu ja

arestitud vara vahel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadus ei

sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

6. Kohus ei pea vajalikuks vaadata praegust asja läbi kohtuistungil ja seda ei ole taotlenud

ka kumbki menetlusosaline, seetõttu lahendab kohus taotluse kirjalikult.

7. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast

loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks.

8. RahaPTS § 57 lg-st 7 nähtuvalt on prokuratuur pädev käesolevat taotlust halduskohtule

esitama. Samuti on vaidlusaluse vara käsutamise piiramisest möödas rohkem kui aasta. RAB

kehtestas 03.08.2022 ettekirjutusega (dtl 55) sellele varale piirangu 30 kalendripäevaks,

pikendas 01.09.2022 ettekirjutusega (dtl 53) piirangut 60 päeva võrra. Harju Maakohus arestis

26.10.2022 määrusega asjas nr x-xx-xxxx (dtl 10704) nimetatud vara konfiskeerimise

tagamiseks kui võimaliku rahapesu objekti. Maakohtu määrus jäi jõusse ka Tallinna

Ringkonnakohtus (dtl 10717) ja Riigikohtus (dtl 10737).

9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et XxX Xxxxxxx XX, kelle kontol vaidlusalune vara asub, ei

ole avaldanud soovi sellest varast loobuda. Vaidluse all on asjaolu, kas XxX Xxxxxxx XX

pangakontol olevat vara saab pidada omanikuta varaks, mille võib kanda riigi omandisse.

10. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 23.04.2024 määruses asjas nr 3-23-2814 (p-d 15-16)12,

et RahaPTS § 57 lg 7 võimaldab kanda riigi omandisse üksnes nö peremehetut vara, mitte

lihtsalt kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara. Jätkuv rahapesukahtlus on piisav selleks, et

seada RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et

kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. RahaPTS § 57 lg 7 alusel saab kontol

olevat vara, millest konto omanik ei soovi loobuda, riigi omandisse kanda üksnes siis, kui on

tõendatud, et vara ei oleks pidanud kõnealusele kontole kunagi üldse jõudma.

11. RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul sama paragrahvi lg-te 6 ja 7

rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. Praegusel

juhul ei ole XxX Xxxxxxx XX väitnud, et tegemist oleks temale kuuluva varaga. XxX

Xxxxxxx XX kontol olev vara (5 425 000 eurot) saadi Xxxxxxx xxx xxx, Tallinn asuva

kinnistu müügist (dtl 564). Nimetatud kinnistu soetati 09.12.2015 (dtl 539) Xxxxx Xxxxxxxx

Ltd-ilt saadud laenu eest. Xxxxx Xxxxxxxx Ltd andis 08.12.2015 XxX Xxxxxxx XX-le

(tollase nimetusega Xxxxxxx xxx XX) laenu kokku 5,5 miljonit eurot (dtl 59, 68) Xxxxxxx

xxx xxx, Tallinn asuva kinnistu ja büroohoone ostuks. Laen anti 15 aastaks ja laenusaajal oli

kohustus maksta laenult 6% intressi aastas. XxX Xxxxxxx XX tegeles Xxxxxxx xxx xxx

asuvate ruumide väljaüürimisega. Samuti maksis ta Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja hiljem laenu

üle võtnud Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile (hilisema nimetusega Xxx Xxxxxx

12 Sarnaselt ka asjas nr 3-23-2858. Mõlemas asjas tehtud määrused on praeguseks kaevatud edasi Riigikohtusse.

9(11)

3-24-1014

xxxxxxxxxxx Ltd) (dtl 77, 618) laenuintresse. Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ainuosanik on

Z (dtl 434), seega on vaidlusaluse vara omanik Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc ja tegelik

kasusaaja Z. Seda arvestades ei saa asuda seisukohale, et vara omanikku või tegelikku

kasusaajat ei ole kindlaks tehtud. Nii Xxxxx Xxxxxxxx Ltd kui ka Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx

Inc tegelikuks kasusaajaks oli 2018. a-l Z (dtl 141), seega on usutav, et ta võis laenu soovi

korral ühelt äriühingult teisele loovutada. Z on G. Z poeg, seetõttu ei ole ka tegeliku kasusaaja

muutumine ebausutav. Prokuratuur ei ole tõendanud oma kahtlusi, et vara omanik on keegi

tundmatu isik ja et Zd on vaid variisikud. Tegemist on spekulatsiooniga, mis ei ole leidnud

kriminaalmenetluses kinnitust. Arvestades G. Z jõukust, milles ei ole kahtlusi, ei ole selline

spekulatsioon usutav.

12. Prokuratuur uuris kriminaalmenetluses vaidlusaluse vara päritolu. Vara peeti

rahapesukahtlaseks, sest seda keerutati arusaamatutel põhjustel erinevate äriühingute kontode

vahel (dtl 110) – Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx kandsid veebruaris

2015 varem saadud laenu (üle 10 miljoni euro) tagasi Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile, Xxxxx

Xxxxxxxx Ltd kandis raha 08.05.2015 Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd-ile, Xxxx Xxxxxxx

Xxxxxx Ltd kandis raha samal päeval Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile, Xxx Xxxxxx

xxxxxxxxxxx Inc kandis osa rahast (5,5 miljonit eurot) 08.12.2015 Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx

Inc-ile, Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc kandis raha samal päeval Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile, kes

omakorda laenas selle 08.12.2015 XxX Xxxxxxx XX-le. Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX

Xxxxx Xxxx Xxxxxx osanikuks oli otseselt või kaudselt Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (dtl 111).

Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxx Xxxxx Xxxxxxxxx Inc, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxxxx

Xxxx Xxxxxxxx Inc tegelikuks kasusaajaks on Z (dtl 141). Kuigi prokuratuur seadis selle

oma taotluses kahtluse alla, ei ole ta tuvastanud kriminaalmenetluse käigus midagi muud.

Seega on tegemist äriühingutega, kes alluvad lõppastmes samale isikule. Isegi kui raha

kandmine enda erinevate äriühingute kontode vahel on arusaamatu, ei saa seda pidada

varjamistegevuseks, sest tegelik kasusaaja on jäänud samaks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Z

on Venemaal väga jõukas isik, kelle tulu XXX-st on väga suur (dtl 407, 411). Kuigi asjas

esitatud tõendid füüsilise isiku tulude kohta puudutavad 2017.-2018. a-id, st ei tõenda isiku

tulu 2015. a-l ja enne seda, ei ole prokuratuur seadnud kahtluse alla, et tegemist on isikuga,

kes saab Venemaal legaalsest äritegevusest suurt tulu. On tõsi, et legaalse tulu olemasolu ei

tõenda kahtlusteta, et isiku kogu vara on legaalne. Samas ei ole prokuratuur suutnud tuvastada

G. Z osas ebaseaduslikku tulu, mis vajaks rahapesu. Prokuratuur on möönnud, et erinevalt G.

Z ärikaaslastest ei ole G. Z ka rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ega rahapesuga

seostatud (vt nt dtl 438). Seega puudub tõsiselt võetav põhjus vaidlusalust raha rahapesuga

seostada. Isegi kui asjas ei ole tuvastatav vaidlusaluse vara algne päritolu (pärinemine G. Z

dividenditulust või muust tööalasest või äritegevusega seotud tulust), ei saa nõuda selliste

tõendite esitamist XxX Xxxxxxx XX-lt. XxX Xxxxxxx XX ülesanne ei ole esitada tõendeid

kuni väidetava eelkuriteoni või legaalse algallikani välja. Kriminaalmenetluse materjalidest ei

ole näha, et prokuratuur oleks nõudnud selliseid dokumente G. Zlt või teistelt temaga seotud

ettevõtetelt. Kohus möönab, et prokuratuuril võib olla raske uurida rahapesu, mis võib olla

toime pandud erinevates riikides, sh riikides, kelle asutustega ei ole rahapesuvastase koostöö

tegemine kuigi efektiivne. Samas ei ole kohtu hinnangul praeguses asjas siiski usutavalt

põhjendatud, et tegemist võib olla rahapesuga. Seetõttu ei näe kohus põhjust, miks tuleks

vaidlusalune vara käibelt kõrvaldada ja arvata riigi omandisse.

13. Kohtu hinnangul ei ole prokuratuuri etteheited laenulepingu kohta põhjendatud ega viita

rahapesule. Arvestades, et XxX Xxxxxxx XX osanikuks oli algselt Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (dtl

525, 9856), oli tegemist oma tütarettevõttele laenu andmisega kinnisvarasse investeerimise

eesmärgil. Kuna tegemist oli sisesuhtega, siis puudus tingimata vajadus laenu hüpoteegiga

tagada, isegi kui sellele lepingus viidati. Samuti ei ole oluline, kui palju või kui tihti omavahel

10(11)

3-24-1014

seotud äriühingute vahel intresse maksti. Vaidluse all ei ole, et Xxxxxxx xxx xxx kinnistu

kuulus XxX Xxxxxxx XX-le ja ta teenis selle väljaüürimisest tulu. Kinnisvara soetamine ja

selle väljaüürimisest tulu teenimine on majanduslikult põhjendatud tegevus ning selle arvelt

laenuintresside maksmine usutav. Kuigi ka rahapesus võidakse sageli kasutada

kinnisvaratehinguid, ei tähenda see, et igasugust kinnisvaratehingut on põhjust seostada

rahapesuga. Ka legaalsel teel saadud vahendeid on põhjust investeerida mh kinnisvarasse.

Samuti ei ole keelatud omada äriühinguid madala maksumääraga riikides või pangakontosid

riikides, kes hindavad kõrgemalt kliendi huve. Seega ei ole Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt

tehtud tehing (laenu andmine kinnisvara ostuks) kohtu arvates kahtlane. Põhjendatud ei ole

etteheited laenulepingu allkirjastamise osas. Kuigi laenulepingul ei ole Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-

i poolt allkirjastanud isikute nimesid, kinnitavad äriühingu äriregistrikaardil (dtl 510) olevad

allkirjanäidised, kelle allkirjadega on tegemist. Järelikult ei ole põhjendatud prokuratuuri

kahtlus lepingu sõlminud isikute osas.

14. Rahapesu toimumist ei saa järeldada ka XxX Xxxxxxx XX juhatuse liikmetele töötasu

maksmata jätmisest. F ja K ülekuulamise protokollidest nähtub, et juhatuse liikmete osutatud

teenete eest tasuti nendega seotud ettevõtetele. Selline tasu maksmise korraldus ei ole

keelatud.

15. Z perekonna varade haldamiseks varahaldusteenuseid osutavate ettevõtete kasutamine on

majanduslikult põhjendatud ja see ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist. Prokuratuuri

ei ole tuvastanud, et G, J või P oleks seotud rahapesu toimepanemisega. Varahaldusettevõtete

asumine madala maksumääraga riikides ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist, vaid

vara investeerimisest teenitava tulu suurendamist väiksema maksukoormuse läbi. Rahapesu ei

ole põhjust tuletada ka asjaolust, et isikuga on seotud mitmed erinevad äriühingud. Vara

hajutamine erinevate äriühingute, riikide ja pankade vahel võib olla põhjendatud riskide

maandamise eesmärgil.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus prokuratuuri taotluse rahuldamata.

17. Kuna tegemist on haldusasja menetlust lõpetava lahendiga, siis tuleb määruses jagada ka

menetluskulud. Prokuratuur riigiasutusena ei pidanud taotluse ega esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasuma riigilõivu. Ta ei ole esitanud menetluskulu dokumente ka muude

võimalike menetluskulude kohta. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu jäävad prokuratuuri

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

18. Kohus ei andnud enne asja lahendava määruse tegemist puudutatud isikule tähtaega

menetluskulu dokumentide esitamiseks, seetõttu võimaldab kohus puudutatud isikul esitada

vastavad dokumendid kohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kui

puudutatud isik jätab kuludokumendid tähtaegselt esitamata, siis jäävad võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

19. Kuna kohus jätab prokuratuuri taotluse rahuldamata, siis tuleb ka halduskohtu 07.05.2024

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse

tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)