2-24-6325/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6325

Tsiviilasi

A. S. hagiavaldus kohtutäitur M. L. vastu sundtäitmise

täiteasjas nr xxxx lubamatuks tunnistamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kohtu tegevusele

esitatud vastuväite lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

A. S. (isikukood xxxx)

Kostja

Tallinna kohtutäitur M. L. (isikukood xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Mitte võtta menetlusse A. S. (isikukood xxxx) Harju Maakohtule 21.04.2024.a esitatud

hagiavaldust Tallinna kohtutäituri M. L. (L., isikukood xxxx) vastu. Kuna dokumendid on

kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid hagejale tagastada

2. Jätta rahuldamata A. S. (isikukood xxxx) 07.05.2024.a Harju Maakohtule esitatud

vastuväide kohtu tegevusele ning jätta peatamata täitemenetlus täiteasjas nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1 (5)

1. A. S. (hageja) esitas 21.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur M. L. (kostja)

vastu täitemenetluse nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise

taotlusega. Kohus andis kostjale hagi tagamise avalduse ja hagi menetlusse võtmise kohta arvamuse

andmiseks tähtaja kuni 03.05.2024. Kostja esitas 03.04.2024 arvamuse. Kohus jättis 06.05.2024

määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja kuni 13.05.2024. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja esitas

13.05.2024 taotluse lahendada vastuväide kohtu tegevusele viivituseta ning peatada koheselt

täitemenetlus nr xxxx.

2. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõude tunnistada täiteasja nr xxxx kostja

15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri tasu nõude summas 810 eurot sundtäitmine lubamatuks

kui kostja 15.08.2023 otsusega hagejalt väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot

tasutakse 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena summas 22 eurot ja 50 senti. Hageja on

palunud tagada kohtumääruse täitmine järgmisel viisil: (a) arestida 36 kuuks hagejale Eesti

Töötukassa poolt igakuiselt makstavast töövõimetoetusest summa suurusega 22 eurot ja 50 senti

kostja põhitasu nõude tasumise tagamiseks; (b) tühistada viivitamatult kostja poolt täiteasjas nr

xxxx: hagejale kuuluvad ½ mõttelistele osadele Tartu Maakohtu kinnistusregistri osadele nr xxxx;

xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 25.05.2011

seatud käsutuskeeld; hagejale kuuluvad ½ mõttelistele osadele Tartu Maakohtu kinnistusregistri

osadele nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude

tagamiseks 13.04.2014 seatud arest; hagejale kuuluvale G OÜ osale nimiväärtusega 2556 eurot

Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 21.03.2014 seatud käsutuskeeld ja

arest; hagejale Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstavale töövõimetoetusele Riigi Kinnisvara

AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 21.10.2022 seatud arest 20 % ulatuses igakuisest

maksest (dtl-d 5-6).

Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Kostja algatas 06.11.2007 Riigi Kinnisvara AS-i

06.11.2007 avalduse alusel täitemenetluse nr xxxx, milles oli täitedokumendiks Harju Maakohtu

02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega oli võlgnikult väljamõistetud 19 752,58

eurot. Kostja mõistis 06.11.2007 otsusega hagejalt välja täiteasja nr xxxx täitekulud summas

2200,74 eurot. Kostja seadis 25.05.2011 täiteasjas nr xxxx hagejale kuuluvatele mõttelistele osadele

kinnistutest kinnisturegistri nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja

täitekulude tagamiseks käsutuskeelumärked. Kostja arestis 13.03.2014 täiteasjas nr xxxx võlgnikule

kuuluvad mõttelised osad kinnistutest kinnisturegistri nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi

Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks. Kostja seadis 21.03.2014 täiteasjas nr xxxx

hagejale kuuluvale G OÜ (likvideerimisel) osale nimiväärtusega 2556 eurot käsutuskeelu. Kostja

arestis 21.10.2022 täiteasjas nr xxxx hagejale Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetusetoetuse

summas 21 953,32 eurot Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks 20% ulatuses

igakuisest maksest. Hageja esitas 04.08.2023 kostjale avalduse täitemenetluse täiteasjas nr xxxx

lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega. Kostja otsustas 15.08.2023

täiteasjas nr xxxx lõpetada Riigi Kinnisvara AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega,

jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas

18,53 eurot. Hageja tasus 07.01.2023 kostjale täiteasja nr xxxx täitekulud summas 18,53 eurot.

Seega on alates 07.01.2023 täiteasja nr xxxx nõudeks kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot.

Kostja teavitas 11.04.2024 hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hageja hoonestatud kinnistu, mis on

võlgniku püsielukohaks, enampakkumisest algusega 02.05.2024. Sundtäitmise kuulub lubamatuks

tunnistamisele järgmistel põhjustel: kostja 15.08.2023 otsuse alusel hagejalt väljamõistetud

kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot on arvestades hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi

äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena; kohtutäituri tasu summas

810 eurot tasumine on võimalik 36 kuu jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea hagejat

järjekordselt lootusetusse olukorda ning võimaldab hagejale inimväärse ja iseseisva toimetuleku;

kostja nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu

nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS §

221 lõike 1 alusel, kuna nõue on ajatatud; hageja taotluse rahuldamisel tuleb lugeda kostja

2 (5)

15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõue summas 810 eurot ajatatuks ning tunnistada

kostja 15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõude sundtäitmine summas 810 eurot

lubamatuks (dtl 3).

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul,

iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab

võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

3.1.

Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus kostja

15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsuse täiteasjas nr xxxx sundtäitmiseks. Kohus leiab, et hageja

esitatud väite õigsust eeldades on hageja TMS § 221 lg 1 mõistes võlgnikuks ning kohtutäitur

kostjaks.

Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, et kohtutäituri tasu 810 eurot on arvestades hageja

igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse

maksena ning tasu on võimalik tasuda 36 igakuise maksega. Hageja leiab, et nõude tasumise

ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks

ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lõike 1 alusel,

kuna nõue on ajatatud.

TMS § 221 lg 1 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõue on ajatatud. Hageja ei ole

hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr xxxx

on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega. Samuti ei ole hageja

põhjendanud hagiavaldust väitega, et nõude täitmine on ajatatud hageja ja kostja kokkuleppel.

Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et täitemenetlust on pikendatud või ajatatud TMS §

45 alusel. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõude on ajatatud või

täitemenetlus pikendatud või ajatatud. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine.

TMS § 221 lg 1 ja 11 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõuet ei ole olemas või

nõue ei kehti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusest

täiteasjas nr xxxx tuleneva nõude puudumise või kehtetusega. Nõude suurus ja võlgniku suutmatus

seda ühe maksega rahuldada ei ole Eestis kehtiva õiguse kohaselt asjaoludeks, mis tooksid kaasa

sundtäitmisele esitatud nõude puudumise või kehtetuse. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et

sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud, puudub või on kehtetu. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

3.2.

Hageja on 07.05.2024 vastuväites leidnud, et ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kui

võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist TMS § 221

lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis.

Kohus leiab, et kostja seisukoht ei põhine kehtival õigusel ega kohtupraktikal. TMS § 221 lg-d 1 ja

11 ei sätesta võlgniku õigust taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nõude ajatamist

või osamaksetega tasumist. Seega ei ole TMS § 221 lg-ga 1 kaitstud võlgniku õigus taotleda

sundtäitmisele esitatud nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Sellisele seisukohale ei ole

asunud ka Riigikohus hageja osundatud lahendites (vt RKTKo 28.09.20211 3-2-1-60-11, p 15;

3 (5)

RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20). Hageja on esitanud hagiavalduse nõudes, millele TMS §

221 lg-d 1 ja 11 ei anna õiguskaitset.

3.3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses

täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada

hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne

õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka

muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.

TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi ei ole kujundushagi, st selle hagi alusel ei kujundata ümber

olemasolevat õigussuhet. TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastatakse täitedokumendist

tulenevate poolte õiguste ja kohustuste sisu, sh kohustuste täitmise kord. TsMS § 368 lg 2 kaitseb

võlasuhte poole õigust taotleda kohtult, et kohus tuvastaks, millisel konkreetsel viisil

täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (vt ka RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20).

Koos TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagiga on võlgnikul võimalik esitada TMS § 221 lg 1

järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, et kõrvaldada täitedokumendi täidetavus muul

viisil kui kohtu tuvastatud viis. TsMS § 368 lg 2 ja TMS § 221 lg-d 1 ja 11 koosmõjus ei sätesta

eraldi alust sundtäitmisele esitatud nõude ajatamise või osamaksetega tasumise taotlemiseks. Kui

täitedokument ise nõude osamaksetega tasumist ette ei näe, ei saa kohus TsMS § 368 lg 2 järgi

esitatud hagi alusel tuvastada, et võlgnikul on õigus täita nõue osamaksetega.

Hageja on põhjendanud hagiavaldust nõude suurusega, suutmatusega nõue tasuda ühe maksena ning

võimalusega tasuda nõue 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Hageja ei ole hagiavaldust

põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr xxxx on ette nähtud

kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega.

Hagist ei nähtu TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagi esitamine. Samuti ei nähtu hagis

märgitud asjaoludest, et sundtäitmisele esitatud nõue tuleb täitedokumendist tulenevalt tasuda 36

võrdse osamaksega. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole

võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

3.4.

TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või

täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures

tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda.

Hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse

osamaksega. Kohus on seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või

ajatamist on kaitstud TMS §-ga 45. Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja kuni

13.05.2024, et kohtule teatada, kas hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse menetlemist

hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena (dtl-d 93-94). Hageja ei avaldanud kohtu

määratud tähtaja jooksul tahet, et kohus menetleks 21.04.2024 kohtule esitatud avaldust TMS §-s

45 nimetatud avaldusena. Seega ei saa kohus hageja 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse alusel

hagita menetlust algatada.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leidis eelnevalt, et hageja on esitanud hagiavalduse eesmärgil, millele seadus ei anna

õiguskaitset. Samuti tuvastas kohus, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ei ole võimalik

hagiga taotletud eesmärki saavutada, see tähendab täitedokumendi täidetavust kõrvaldada.

Eeltoodust tulenevalt esinevad hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 371 lg 2 p 2

järgi. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

4 (5)

5. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Hageja esitas

07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ning taotles 06.05.2024 kohtumääruse resolutsiooni punkti

1 tühistamist, millega kohus jättis rahuldamata hageja 21.04.2024 kohtule esitatud hagi tagamise

avalduse.

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise

taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 22.05.2019 2-18-13663/94, p 13;

RKTKm 13.06.2018 2-17-16889/38, p 12; RKTKm 03.02.2017 3-2-1-83-16, p 16). Puudustega

hagiavalduse korral ei pea kohus hagi tagamise menetluses määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 ega

ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi

tagamise avalduse rahuldamata (vt RKTKm 24.11.2021 2-20-15376/34, p 16; RKTKm 08.02.2017

3-2-1-147-16, p 12; RKTKm 12.04.2023 2-22-2527, p 15.1).

Kohus leidis 21.04.2024 hagi tagamise avaldust lahendades, et hageja ei ole põhjendanud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet asjaoludega, millest nähtub sundtäitmisele esitatud

nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole

põhjendanud hagiavaldust asjaoludega, millest nähtub sundtäitmisele esitatud nõude puudumine või

kehtetus. Seega ei ole hageja hagiavaldust põhjendanud selliste asjaoludega, mille esinemisel tuleks

sundtäitmine TMS § 221 lg 1 või lg 11 alusel lubamatuks tunnistada (dtl 94). Seega leidis kohus, et

hagi ei olnud põhjendatud asjaoludega, mille õigsust eeldades saab pidada nõuet õiguslikult

perspektiivikaks. Seetõttu ei pidanud kohus määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS §

3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta

pidi jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata,

mis on kooskõlas kehtiva menetlusõigusega.

Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (vt p 4). Hagi menetlusse

võtmisest keeldumise otsustamisel leidis kohus, et hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud

asjaoludega, mille esinemisel tuleks sundtäitmine TMS § 221 lg 1 või lg 11 alusel lubamatuks

tunnistada (vt p 3). Kohus leidis seejuures, et TMS § 221 ei anna võlgnikule õigust taotleda

sundtäitmisele esitatud nõude ajatamist või osamaksetena tasumist (vt p-d 3.2-3.3). Seega jõudis

kohus hagi menetlusse võtmise otsustamise küsimuse lahendamisel samale tulemusele, millele hagi

tagamise avalduse lahendamisel. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus ei rikkunud

hagi tagamise avalduse lahendamisel menetlusõigust. Kohus jätab seetõttu 07.05.2024 kohtu

tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata ja täitemenetluse täiteasjas nr xxxx peatamata.

6. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta

kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega avaldajale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid

tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)