2-24-762/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-762

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.mai 2024.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-762

Tsiviilasi

E T ja A Ta hagi S Ta vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

4685,94 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hagejad:

A Ta (isikukood xxx)

E T (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: A B (isikukood xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa

Ottis

Kostja: S Ta (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: I M-V

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 30.04.2024.a, osalesid hagejate lepinguline

esindaja ja kostja lepinguline esindaja; kohus kuulas kostja

kohtuistungil ära telefoni teel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S Talt (isikukood xxx) elatis lapse A Ta (isikukood xxx) kasuks kuni

lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt

alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja

alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti;

elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista S Talt (isikukood xxx) elatis lapse E Ti (isikukood xxx) kasuks kuni

lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt

alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja

2-24-762

alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti;

elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. A Ta ja E Ti elatis tuleb tasuda iga kuu 1.kuupäevaks laste isa A B (isikukood xxx)

arveldusarvele nr. xxx selgitustega lapse nimi, „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta,

mille eest elatist tasutakse.

5. Mõista välja S Talt tagasiulatuv elatis A Ta kasuks perioodi 15.01.2023.a kuni

15.01.2024.a eest summas 3017 eurot.

6. Mõista välja S Talt tagasiulatuv elatis E Ti kasuks perioodi 15.01.2023.a kuni

15.01.2024.a eest summas 3017 eurot.

7. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda laste A Ta ja E Ti isa A B (isikukood xxx)

arveldusarvele nr. xxx selgitusega lapse nimi ja „tagasiulatuv elatis“.

8. Jätta E Ti ja A Ta elatise nõudelt viivis välja mõistmata.

9. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte

endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

1. E T ja A Ta oma seadusliku esindaja A Bi kaudu esitasid 16.01.2024.a hagiavalduse S

Ta vastu alammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva alammääras

elatise nõude perioodil 15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a. Lisaks paluvad hagejad välja

mõista tasumata elatise eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

S Ta ja A Bi kooselu ajal sündis xxx.a E T ja xxx.a A Ta. Vanemate abielu lahutati

augustis xxx.a. Vanemate abielulise suhte lõppemisel järel jäid lapsed elama koos isaga.

S Ta laste ülalpidamises ei osale. Laste isa on korduvalt laste emalt lastele ülalpidamist

palunud, kuid laste ema ei ole ülalpidamist andnud.

Hagejate nõue on S Talt välja mõista alammääras elatis kummagi hageja kasuks alates

hagi esitamisest 16.01.2024.a ning tagasiulatuv elatis kummagi hageja kasuks perioodil

15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a.

Kostja seisukohad

2. Kostja S Ta vastas, et tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma hagejate

ülalpidamiseks elatist summas kokku 300 eurot kuus, ehk kummalegi hagejale 150 eurot

kuus.

Hagiavalduses on esitatud tagasiulatuva elatise nõue perioodi 16.01.2023 kuni

15.01.2024 eest summas kokku 5561,22 eurot. Tagasiulatuva elatise puhul on tegemist

kahju hüvitamise nõudega ning seega lasub hagejal tõendamiskoormis, mida ta on

varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Hagejate seaduslik esindaja on kohtule

esitanud tekstisõnumi, milles väidab, et on korduvalt pöördunud kostja poole elatise

2-24-762

tasumise nõudega, kuid hagejate seaduslik esindaja väide ei vasta tõele. Kostja tasus

laste ülalpidamiseks nii palju, kui ta oli suuteline, ning laste isa pole selle kohta kunagi

esitanud vastuväidet.

Kostja majanduslik seis ei võimalda elatise tasumist tuuremas ulatus, isegi

miinimummääras. Hagiavalduses on esitatud kinnistusraamatu andmed, kuid kostja

selgitab, et kinnistu aadressil xxx on koormatud hüpoteegiga, seega kinnistu müümisel

tasub kostja ära ainult eluasemelaenu, kinnistu aadressil xxx kuulub kostjale aga

kinkelepingu alusel, seal elas ja elab kostja isa.

Kostja mõistab, et elatise tasumine on igati tema kohustus, kuid kostja majanduslik seis

võimaldab elatise tasumist summas 300 eurot, kuna kostja kaotas töö ning on

Töötukassas arvel. Kostja sissetulek enne töö kaotamist oli keskmiselt 600-700 eurot

kuus.

Kostja seletas tema kohtuniku poolt ärakuulamisel, et enda arvates ta maksab elatist ja

isa arvates on elatist vähe. Isa oli kogu aeg rahul, aga viimase umbes ühe või kahe

aasta jooksul on hakanud elatist nõudma. Enne olid ema arvates vanemate suhted head,

enam pole. Ema maksab nii palju, kui saab. Alates jaanuarist on ta töötu ja elatist tasuda

ei saa.

Kohtu põhjendused ja järeldused

3. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagejate nõude.

4. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma

ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

5. Kostja avaldas, et ta on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest 16.01.2024.a

kummalegi hagejale 150 eurot kuus. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuvat elatist.

6. Hageja A Ta nimetas oma igakuised kulud alljärgnevalt:

Eluasemekulud (kommunaalkulud, internet, TV, jne) 150 eurot

Kooliga seotud kulud (klassiraha, õppevahendid jne) 30 eurot

Huvialaringid 50 eurot

Sidevahendid 20 eurot

Kulutused toidule 200 eurot

Kulutused tervishoiule (vitamiinid ja muu esmatarve) 20 eurot

Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot

2-24-762

Kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot

Kulutused vabale ajale, sõprade sünnipäevad jne 40 eurot

Kokku A Ta kulud ühes kuus 610 eurot

E T avaldas oma igakuised kulud alljärgnevalt:

Eluasemekulud (kommunaalkulud, internet, TV, jne) 150 eurot

Kooliga seotud kulud (klassiraha, õppevahendid jne) 30 eurot

Huvialaringid 50 eurot

Sidevahendid 20 eurot

Kulutused toidule 200 eurot

Kulutused tervishoiule (vitamiinid ja muu esmatarve) 20 eurot

Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot

Kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot

Kulutused vabale ajale, sõprade sünnipäevad jne 40 eurot

Kokku E Ti kulud ühes kuus 610 eurot

7. Hagejate ema S Ta on kohustatud kandma kummagi lapse kuludest poole.

Kohus ei hinda käesoleval hagejate vajaduste põhjendatust, kuna kostja ei ole vastu

vaielnud hageja vajadustele ja kuludele ning kuna hagejad nõuavad elatist alammääras.

8. S Ta avaldas, et saab aru elatise tasumise kohustusest ning on võimeline tasuma

kummagi lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus.

S Ta seletas kohtule, et ta ju tasub elatist. Tegelikkuses tasus S Ta kummalegi hagejale

kunagi ülalpidamist 20 eurot kuus, kokku kahele lapsele 40 eurot kuus, seda aga mitte

viimase 1,5 aasta jooksul. S Ta seletusest ning sellest, et ta peab piisavaks kummalegi

lapsele kunagi tasutud elatist 20 eurot kuus, ilmneb, et laste ema ei saa aru laste

vajadusest saada ülalpidamist iga päev ning laste emal ei ole ka ülevaadet sellest,

millised on laste kulud.

9. Kostja ei ole üldse hagejate kulusid kandnud. E T viibib ema juures kuus mõned päevad,

kuid mitte piisavalt, et seda saaks arvestada elatise väljamõistmisel.

Kostja tasub E Ti telefonikulusid umbes 10 eurot kuus, kuid vanemate vahel ei ole

kokkulepet, et tegemist on elatise tasumisega,

10. S Ta nimetas, et ta on alates jaanuarist töötu ja tööotsija ning ei saa elatist tasuda.

Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas laste ema töötab või mitte.

Ülalpidamist andma kohustatud isiku mittetöötamine ei ole põhjus alammääras

elatisesumma vähendamiseks. Lapsed vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev olenemata

sellest, kas vanemad on töötud või mitte. S Ta ona igal juhul kohustatud lapsi üleval

pidama.

11. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 16.01.2024.a.

PkS § 101 lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta 1.

aprillil.

12. Kohus käsitleb hagejate nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil

15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a.

13. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

2-24-762

14. Käesoleval juhul on asjaolud tagasiulatuva elatise perioodil samad, kui praegusel ajal –

lapsed elasid koos isaga ning isa pidas neid üleval. Ema seletas kohtule, et tema arvates

oli isa sellise elukorraldusega rahul, kui aasta või kaks tagasi hakkas isa emalt laste

ülalpidamiseks elatist nõudma.

tEma ei ole mitte mingis määras laste ülalpidamises osalenud.

15. Kostja pidi tasuma kummalegi hagejale tagasiulatuvat elatist perioodil üks aasta enne

hagi esitamist kuni 15.01.2024.a,

16.01.2023.a - 31.01.2023.a oli ühe kuu alammääras elatise summa 225,64 eurot ning

nimetatud perioodi tagasiulatuva elatise summa on 112,8 (0,5 x 225,64).

01.02.2023.a - 31.03.2023.a oli ühe kuu elatise summa 215,64 eurot ning nimetatud

perioodi tagasiulatuva elatise summa on 431,3 eurot (2 x 215,64).

01.04.2023.a - 15.01.2023.a oli ühe kuu elatise summa 260,33 eurot ning nimetatud

perioodi tagasiulatuva elatise summa on 2473 eurot (9 x 260,33 + 0,5 x 260,33).

Seega on kogu tagasiulatuva elatise summa kummagi hageja kohta 3017 eurot.

Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude täies ulatuses.

16. Hagejad on esitanud viivise nõude elatise tasumisega viivituses olevate päevade eest nii

tagasiulatuva elatise tasumisega viivitamise korral.

Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet. Õigus viivist nõuda

on õiguskaitsevahend võlaõiguslikes tehingutes. Perekonnaseaduses elatiselt viivise

nõudmise võimalust ette nähtud ei ole.

17. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejad paluvad määrata

kohtuotsuse täitmise kord, nimetades hagejate seadusliku esindaja oma pangakonto ja

soovides elatist saada iga kuu 1.kuupäevaks.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 1.kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate

seadusliku esindaja pangakontole, nimetades lapse nime, sõna „elatis“ ja perioodi, mille

eest elatist tasutakse.

18. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt

märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025 lahendiga.