2-23-147532/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-147532

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi NyxAir OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

324,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010)

Hageja lepinguline esindaja:

Nele Mals

(e-post:

oigus.mals@gmail.com)

Kostja : NyxAir OÜ (registrikood: 14361523)

Kostja seaduslik esindaja: J. O. (e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON:

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt NyxAir OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevusena hüvitis

250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 3,38 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates

03.01.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud kostja NyxAir OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt NyxAir OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot

ja välja mõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

ASJAOLUD

1 (8)

1. Lennuabi OÜ esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

290,00 euro saamiseks. Kohus tegi 24.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 01.12.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik NyxAir OÜ esitas

05.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.01.2024

hagiavalduse.

2. Hageja palub mõista kostjalt NyxAir OÜ hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 250

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis summas 3,38 eurot; sissenõudmiskulud

summas 40 eurot; viivis põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 03.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivis põhisummalt 250 eurot

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni nõude täieliku täitmiseni; ning jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud:



J. A. reisis broneering xxxx kohaselt 01.11.2022 NyxAir OÜ (edaspidi kostja) opereeritaval

lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn. Lend tühistati. Reisija ei jõudnud lennu

tühistamise tõttu koolitusele.



Lennu vahemaa on 100 km. Lend tühistati ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004

määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 250 eurot reisija kohta. Reisija loovutas

oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le.

4. Harju Maakohus võttis hagi 03.01.2024 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses (kirjalikus menetluses).

5. Kostja esitas 31.01.2024 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hageja nõude

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tõi hagivastuses välja järgmist:



01.11.2022 Kuressaare – Tallinn lennureis tühistati õhusõiduki tehnilise

rikke tõttu.



NyxAir OÜ pakkus kõigile reisijatele asendustransporti. Samuti pakuti

seda reisijale J. A.’le. Mainitud reisija loobus pakutud

asendustranspordist.



Kuna reisija loobus pakutud asendustranspordist, siis ei ole võimalik

tema konkreetset hilinemist tuvastada.



NyxAir OÜ pakkus vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele

261/2004 reisijale piletiraha tagastust. Sellele pakkumisele ei vastatud

ning pöörduti kohtusse.



Kostja on seisukohal, et kuna reisija keeldus asendustranspordist, siis

vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruses 261/2004 toodule

puudub tal õigus sihtkohta hilinemisest tingitud hüvitisele.



Hageja on ekslikult väitnud, et asendustransport peab väljuma

graafikujärgsel ajal. Vastavalt Parlamendi ja Nõukogu Määruses

261/2004 toodule tekib reisijatel õigus hüvitisele sihtkohta saabumise

aja järgi. Reisijal on õigus hüvitisele, kui lennuettevõtja ei suuda teda

asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul peale graafikujärgse

lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 sihtkohta

Tallinnasse jõudma 09:30. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45

2 (8)

ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi ja 15 minutit, mis vastavalt Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu Määrusele 261/2004 ei anna õigust hüvitisele.



Kuna reisija ise keeldus asendustranspordis, mis jõudis sihtkohta 2 tunni

ja 15 minutilise hilinemisega, siis ei ole põhjendatud Hageja hüvitise

nõue ja Kostja on seisukohal, et NyxAir OÜ kohustus peab piirduma

piletiraha tagastamisega. Oleme seda võimalust reisijale ka varasemalt

juba pakkunud ja valmis seda jätkuvalt tegema.



Ei ole välistatud, et reisija lootis kiirele tuluteenimisele, millest tulenevalt

ta keeldus asendustranspordist, kuivõrd Kuressaare Tallinn lennu

piletihind on ainult 26 €, aga võimalik hüvitis 250€.

6. Vastusena kostja 31.01.2024 hagivastusele tõi hageja 15.02.2024 välja järgmist:



Euroopa kohus on asjas C-549/07, Wallentin-Hermann punktis 25 leidnud, et „tehnilist

probleemi, mis avastatakse lennuki hoolduse käigus või on tingitud lennuki puudulikust

hooldusest, ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Euroopa Kohus on seisukohal, et isegi

ootamatult tekkinud tehniline probleem, mis ei ole tingitud puudulikust hooldusest ja mida

ei avastatud korrapärase hoolduse käigus, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud” alla, kui

see on olemuslikult seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega.“ Eelnimetaud lahendi

punktis 53 on Euroopa kohus märkinud, et „üksnes asjaolust, et lennuettevõtja on järginud

õhusõiduki hoolduse miinimumnõudeid, ei piisa tehniliste rikete puhul selle tõendamiseks,

et vedaja on võtnud kõik mõistlikud meetmed ja seega vabastatud hüvitise maksmise

kohustusest“. Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile

7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks

suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul ei

ole kostja tõendanud, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.



Ei ole eluliselt usutav, et asendustransport jõudis lõppsihtkohta 2 h 15 minutilise

hilinemisega võrreldes lennuga, kui see väljus samal ajal nagu lend, nagu väidab kostja

oma vastuses. Asendustranspordi kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit (näiteks

praamipiletid, asendustranspordi arve, sõidulogi jne) ega maininud ka seda missuguse

transpordi liigiga oli tegemist – auto, buss, helikopter, seega ei ole võimalik välja arvutada

ka asendustranspordi saabumise aega lõppsihtpunkti. Eelduslikult oli tegemist maismaa

transpordiga (buss, auto vms), mille osas on hageja hagiavalduse punktis 2.5. märkinud, et

maismaa transport sõidab Kuressaarest Tallinnasse Google maps arvestuse alusel vähemalt

4 tundi ja 15 minutit, millele lisandub praami ootamise, sellele saamise ja maha saamise

aeg. Samuti ei hakka hageja üle kordama juba hagiavalduse punktis 2.5. toodut EU

261/2004 artikkel 5 osas. Hageja leiab, et kostja väited hagi vastuses on paljasõnalised ja

tõendamata.



Hageja märgib, et see kas kostja hüvitab reisijale piletiraha või mitte, ei ole käesoleva

hagiga kuidagi seotud ning on käesolevas asjas ebaoluline. EU 261/2004 artikkel 7

makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida ebamugavust, mis on tingitud lennu

tühistamisest.



Hageja soovib parandada hagis väljatoodud ebatäpsuse lennu vahemaas, korrektne vahemaa

Kuressaare-Tallinn on 188,42 km.

7. Kohus selgitas 26.02.2024 pooltele tõendamiskoormist ning andis võimaluse lõplike

seisukohtade esitamiseks. Täiendavad seisukohti ega tõendeid ei esitatud.

3 (8)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega,

samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS

§-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

10. Poolte vahel puudub vaidlus, et J. A.l oli broneering xxxx kohaselt 01.11.2022 NyxAir OÜ

poolt opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all

asjaolu, et hagis nimetatud 01.11.2022 lend OJ202 suunaga Kuressaare –Tallinn tühistati. Samuti

puudub poolte vahel vaidlus selles, et lennu tühistamist ei põhjustanud erakorralised asjaolud, mida

ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse artikkel 5 lg

3).

Praeguses asjas on vaidluse all, kas kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist, kui ta pakkus

reisijale asendustransporti sihtkohta jõudmiseks, millest reisija keeldus, ning pakkus resijale

piletiraha tagastamist, millele reisija ei vastanud.

11. Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi Määrus). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS

§ 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 punkti 1 lg c ütleb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel

reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole

tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on

teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud

väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata

mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli

tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva

enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab

neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta

hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkti 1

kohaselt loetakse hilinemiseks, kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu

kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude

4 (8)

puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude

ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem

kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 artikkel 7

punkt 1 näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühenduse-siseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses

kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse

aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast

kavandatud aega. Euroopa kohus on asunud seisukohale, et lennu hilinemist artikli 6 kohaselt tuleb

hüvitise saamise õiguse osas võrdsustada artikliga 7, mille järgi on lennureisijal õigus saada

hüvitist, kui reisija jõuab oma lennu lõppsihtkohta kolm tundi hiljem või rohkem (vt nt lahend nr

19.11.2009.asjas nr C-402/07). Määruse artikkel 5 punkt 3 näeb ette, et tegutsev lennuettevõtja ei

ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed.

13. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva juhtumi asjaolusid, on hageja hüvitise nõue

põhjendatud. Kostja ei vaidlusta, et 01.11.2023 tühistati lend nr OJ202. Kostja on välja toonud, et

lennu tühistamise tingis tehniline rike, kuid ei ole tõendanud, et lennu tühistamise põhjustasid

erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik

vajalikud meetmed.

14. Kostja on välja toonud, et pakkus reisijale asendustransporti, mis jõudis sihtpunkti ehk

Tallinnasse 2h 15min hiljem võrreldes planeeritud lennu saabumisajaga. Kostja hagivastuses välja

toodud asjaolude kohta tõendeid esitanud ei ole, millest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist

paljasõnaliste väidetega.

15. Kostja on välja toonud ka, et kuivõrd ta pakkus reisijale asendustransporti, millest reisija

väidetavalt keeldus, ja on pakkunud ka piletiraha tagastamist, puudub hagejal õigus hüvitise

nõudmiseks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Määruse artikkel 5 p 1 kohaselt lennu tühistamise

korral a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning b)

pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja

lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on

vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1

punktides b ja c määratletud abi; ning c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt

lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7 /---/. Eeltoodust lähtuvalt ei välista reisijatele abi

pakkumine vastavalt artiklile 8 (õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) või artikli 9 alusel

(õigus hoolitsusele) õigust saada hüvitist, vastavalt artiklile 7, kui selle maksmise eeldused on

täidetud. Juhul kui kostja tutvustas reisijale võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi, on ta täitnud

Määruse artikkel 5 punktis 2 sätestatud kohustuse, mis ei välista punktis 1 sätestatud kohustuste

täitmise kohustust.

Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole esile toonud ka Määruse artikkel 5 punktis 3 viidatud

selliseid erakorralisi asjaolusid, mis lennu tühistamise põhjustasid ning mis kostjat hüvitise

tasumisest vabastaksid.

16. Määruse artikkel 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide

kuni 1500km pikkuste lendude puhul ja kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda

sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi nii, et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu

kavandatud saabumisaega üle 2 tunni kuni 1500 km pikkuste lendude puhul, võib tegutsev

lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus selgitab, et käsitleb käesolevas

kontekstis Määruses sätestatud mõistet „asenduslend“ laiendavalt, võttes arvesse ka alternatiivselt

5 (8)

viidatud transpordivõimaluse (eelduslikult buss+reisiparvlaev+buss). Vaatamata eeltoodule, saab

kohus asuda seisukohale, et kuigi kostja ei ole tõendanud, millisel ajal jõudis asendustransport

väidetavalt sihtkohta, on kostja oma hagivastuses välja toonud, et see toimus 2h 15min pärast algselt

broneeritud lennu kavandatud saabumisaega, millest lähtuvalt puudub alus ka Määruse artikli 7 lõike

2 p a alusel hüvitise vähendamiseks.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue summas 250

eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113

lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesoleval

juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 250 eurot alates kostjale

nõude esitamisest 23.11.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hagiavalduse

esitamiseni 02.01.2024 summas 3,38 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, kuivõrd

kostja ei ole kohustust täitnud.

19. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis

ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates 03.01.2024 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk alates

03.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude

väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostja viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja

nõuet täitnud.

21. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevusena hüvitis

250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 3,38 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates 03.01.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-

osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud

kostja kanda.

6 (8)

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire.

20. Hageja esitas kohtule 15.02.2024 menetluskulude nimekirja. Nimekirjast nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu

350 eurot (3,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis). Hageja palub lepingulise esindaja kulu välja

mõista käibemaksuta. Kostja hageja menetluskuludele seisukohta ei esitanud.

21. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot on põhjendatud

menetluskulu, kuivõrd kohus hagi rahuldab, ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele.

22. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Kohus

leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel

keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest juristile

makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.

23. Võttes arvesse käesoleva asja sisu, hagiavalduse ning hagivastusele esitatud seisukoha mahtu

ning lisatud tõendite hulka, on hageja lepingulise esindaja kulud mõneti ülepaisutatud. Kohtu

hinnangul on hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute põhjendatud ajakulu

kokku 2h 30min ulatuses.

24. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 350

eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot), mis kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse

esitanud.

26. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

kohtunik

7 (8)