1-23-6066/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-6066

Kriminaalasi

Vassili Isakov süüdistatuna karistusseadustiku (KarS)

§ 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Teele Masing

Natalia Tselikova ja Meeli Antonov

Süüdistatav

Vassili Isakov, isikukood: 36501272754; elukoht:

XXX .

Kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Prokurör

ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1. Mõista Vassili Isakov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 10 kuu pikkuse

vangistusega.

2. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui

Vassili Isakov ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

14.05.2024. a.

4. Arvata menetluskulude hulka sundraha 1230 eurot, ekspertiiskulu 122 eurot,

määratud kaitsja tasu 1206,86 eurot ja tunnistaja kulud 35,96 eurot, s.o kokku 2594,82

eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 864,94 eurot jätta riigi kanda.

Ülejäänud osa, s.o 1729,88 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Vassili Isakovilt.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Vassili Isakovil tasuda ositi 12

kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 14. maist

2024. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 14. maist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Vassili Isakovi süüdistatakse selles, et tema 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06

xxx kortermaja juures pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et

kiskus V.K. käest metalljalgadega triikimislaua, millise rüseluse käigus V.K. kaotas tasakaalu

ja kukkus selili maha, seejärel lõi Vassili Isakov kannatanut V.K. paaril korral pea kaitseks

üles tõstetud käsi, millega tekitas kannatanule V.K.-le valu ja tervisekahjustusi s.o põrutus-

rebimishaav ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru.

Peale selle tema, korduvalt, 07.08.2021 kella 21:25 paiku xxx korteris lõi koridoris endist

elukaaslast O.B.-d ühel korral rusikaga parema silma piirkonda ning tõukas ta jõuga koridorist

magamistuppa, kus O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas kannatanu O.B.-le valu ja

tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse verevalumiga silma

ümbruses, 9. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas, verevalumi paremal õlal ja

õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel.

Sellise tegevusega pani Vassili Isakov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise,

korduvalt.

2. Tartu Maakohtu 23. novembri 2023 määrusega anti Vassili Isakov kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et Vassili Isakovi mõlemad teod on tõendamist leidnud ning tegi

ettepaneku Vassili Isakovi süüdi tunnistada ja karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistes talle

karistuseks 10 kuud vangistust tingimisi. Katseaja pikkuseks KarS § 73 alusel taotleb

prokurör 1 aasta ja 6 kuud.

4. Kaitsja leidis, et Vassili Isakovi mõlema kuriteo episoodi toimepanemises süüdi tunnistada

ei saa. Kaitsja hinnangul on tekkinud kõrvaldamata kahtlused selle osas, kuidas kannatanule

V.K.-le vigastused tekkisid, mistõttu palub ta Vassili Isakovi selles kuriteoepisoodis

14.05.2021 õigeks mõista. Kannatanu O.B. löömist süüdistatav tunnistab, kuid tõukamist

selliselt, et ta kukkus vasaku kehapoolega vastu diivani käepidet, süüdistatav ei kinnita. Kuna

ei ole välistatud, et roidemurd on saadud O.B.-l kukkumisest, palus kaitsja see osa

süüdistusest välja jätta. Nii või teisiti oleks Vassili Isakovi käitumine kvalifitseeritav KarS §

121 järgi. Karistuse mõistmisel toimepandu eest palub kaitsja arvestada, et varasemad

karistused, mis Vassili Isakovile kunagi on mõistetud, on kustunud. Ta on

töövõimetuspensionär, sissetulek on seetõttu väike ning kindlat püsivat töökohta ei ole.

Kaitsja palus mõista Vassili Isakovile kergem karistus. Kuivõrd süüdistatava majanduslik

olukord on võrdlemisi kehvapoolne, siis palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust jätta osa

menetluskuludest riigi kanda.

5. Süüdistatav Vassili Isakov tunnistas, et lõi kannatanut O.B.-d. Sellepärast süüdistab ka

iseennast ja kahetseb seda. Ei tunnista V.K. puudutavat episoodi. Palub karistust kohtu

äranägemisel.

Kohtu seisukoht

6. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja

ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma siseveendumuse

kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud.

7. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab Vassili Isakovile karistuse (II) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude (III) kohta

ning selgitab CD-plaatidega seonduvat (IV).

(I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang



Süüdistus 14.05.2021 episoodis

8. Vassili Isakovi süüdistatakse selles, et tema 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06

xxx kortermaja juures pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et

kiskus V.K. käest metalljalgadega triikimislaua, millise rüseluse käigus V.K. kaotas tasakaalu

ja kukkus selili maha, seejärel lõi Vassili Isakov kannatanut V.K. paaril korral pea kaitseks

üles tõstetud käsi, millega tekitas kannatanule V.K.-le valu ja tervisekahjustusi s.o põrutus-

rebimishaava ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru.

9. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu V.K., kes selgitas, et 13. mail helistas garaažiboksi

naaber K., et on võimalus saada vanarauda. Prahi jaoks oli toodud konteiner. Kõik oli ilusti,

probleeme ei olnud. Ühistu oli huvitatud, et kannatanu vanametalli ära viib, ühistu maksab

siis vähem, kui kaal on väiksem ja rohkem soovijaid ei olnud. 13. mail Isakovi ei näinud.

Kõik see toimus maja taga, kus rõdud ja keldrid on. Järgmisel hommikul, 14. mail, võib-olla

kella 9 ajal, helistas K. jälle, et võimalik on veel saada ning kannatanu läks sinna üle vaatama.

Silma jäi triikimislaud, mis seisis konteineri ees väljas. Seal oli veel palju asju, näiteks

gaasipliit, mis seisid konteineri kõrval. Plaan oli need asjad kõik ära viia, kuna lubati. Läks

kõigepealt mõttega üle vaadata ja siis oleks käru järgi läinud. Triikimislaud oli lahti, vist oli

katkine. Võttis ainult jalad. Siis tuli Vassili ja ütles, et enam sa ei saa midagi siit ja haaras

sellest kinni. Siis hakkas see sulle-mulle, mis tähendas, et üks tõmbab ühele poole ja teine

teisele poole. See lõppes nii, et ta lükkas ja kannatanu kukkus kuklaga vastu maad selili maha,

tundis valu kukkumisest. Isakov oli tugevam ja tema sai triiklaua endale. Pikali olles mälu

läks, siis ei tundnud enam midagi. Pikali olles võib-olla teda löödi. Kannatanu selgitab, et

mäletab momendini, kui kukkus. Peale mälu värskendamist KrMS § 288 lg 9 alusel kui

kannatanule tutvustati eeluurimisel antud ütlusi, meenus kannatanule, et pikali olles kaitses

ennast. Suur jõumees hakkas peksma teda triikimislaua jalgadega. Kaitses kätega pead ja sai

paremale käele pihta, käelaba oli pealt katki. Kui püsti tõusis siis ütles, et sina mind enam

rohkem ei löö ja läks garaaži juurde. Võib-olla Isakov nägi vigastatud kätt, ta jäi nii vaikseks.

Kui kannatanu tuli maja taha metalli vaatama siis majaelanikke seal ei näinud. Üks

meesterahvas istus, keda vilksamisi nägi. Ta oli pisike ja väikest kasvu ning istus maja ääre

taga, olid sellised betoonblokid, ja istus seal peal. Isakov oli maja juures selle mehega koos.

See mees ja Isakov olid konteinerist 5-6 meetrit kui mitte rohkem, tema poole tuli Isakov kui

kannatanu sinna läks. Kannatanu ütleb, et tema oli kaine. Ei tea, kas Isakov oli kaine või

alkoholi tarbinud. Rääkisid vene keeles. I. on see, kes tunnistama tuleb. Tema ütles

ülekuulamisel, et Isakov tahtis selle omale koju viia. Isakov ütles talle kohapeal, et täna te ei

saa midagi. Kannatanu keeras otsa ringi. Triikimiskaud jäi pärast tema löömist süüdistatava

kätte. Enne löömist kannatanu võttis triikimislaua jalad, et viia garaaži, siis ei ole tühjalt

käimine. Kui ei oleks midagi juhtunud, oleks tagasi tulnud. Pärast löömist kõndis garaaži

juurde, seal nägi K., kes hommikul helistas. Palus, et K. viiks ta haigla juurde. Ütles talle, et

Vasja lõi. Näitas vigastust ja sai kiirabisse. Seal tehti pilte käest, õmmeldi haav kinni ja pandi

lahasesse (tl 84 pöördel-86).

10. Väidetavalt sündmuskohal viibinud tunnistaja V.G. mäletab, et oli kevad vist, 2021.

aastal. Toodi konteiner ja kõik viskasid sinna oma asju, sh tema ise. Vassili tõi välja asju oma

keldrist ja nende asjade seas, mis ta välja tõi, oli ka triikimislaud. Konteiner oli keldrist umbes

2,5 meetrit, keldri sissepääsust paremal pool. Sellel päeval tunnistaja viskas rõdult asju välja

ja viis konteinerisse. Õues oli ka Isakov ja ilmus sinna ka V.K., kes oli küsinud majaülema

käest, kas võib metalli võtta konteinerist ja oli lubatud. Isakov viis triikimislaua välja otse

keldri ukse vastu. V.K. ilmus välja ja haaras triikimislauast kinni. Isakov ütles, et see on tema

triikimislaud ja ta viib selle koju. Tunnistaja seisis sel hetkel keldri ukse sissepääsu juures,

seal on betoonplaadid ja istus seal. Kui V.K. sinna ilmus siis triikimislaud asus 2,5 meetrit

konteinerist kaugemal keldri ukse vastas. Triikimislaud oli püsti asendis, nii nagu

triikimislaud seisab, selles asendis nagu triigitakse. Isakov tuli parajasti keldrist välja kui V.K.

haaras triikimislauast. Isakov ütles, et see on tema triikimislaud ja ta viib selle koju. Toimus

see, et V.K. võttis triikimislauast kinni, Vasja võttis teisest otsast kinni. Mõlemad tõmbasid

triikimislauda enda poole. Triiklaud tõmmati või see libises kannatanul käest ära ja V.K.

kukkus tagumiku peale, siis tõusis püsti ja läks ära. Rohkem seal midagi ei olnud. Tunnistaja

kannatanul mingeid vigastusi ei näinud. Kannatanu kukkus muru peale. Järgmine või veel üks

päev hiljem nägi, et kannatanu käsi oli sidemes (tl 89 pöördel-91 pöördel).

11. Tunnistaja K.K. mäletab, et maikuus 2021 olid maja taha paigutatud konteinerid. Ühistu

tellis suure konteineri, et keldreid tühjendada rämpsust. Seal oli ka metalli. Tunnistaja

garaažinaaber V.K. korjab metalli ja tunnistaja helistas talle, et võib sealt konteineri kõrvalt

võtta rauda. Inimesed ei pannud konteinerisse, vaid panid kõrvale ja tema sealt võttis seda

metalli. Tunnistaja nägi, kuidas ta tõi garaaži. 14. mai hommikul mäletab seda, kui V.K. tuli

ja ütles, et arsti juurde vaja minna. Tal oli pöidlaga midagi. Ei oska öelda, kas oli verd või ei

olnud, võis olla. Täna on võimalus, et on midagi meelest läinud, kuid kui varem ütles, et veri

oli, võis olla verine. Kannatanu ütles, et Vasja või keegi lõi teda. Tunnistaja selgitab, et ei

uurinud V.K. käest, et kes on Vasja ja miks lõi. Viis kannatanu Jõgeva haiglasse. Pärast

garaaži juures nägi, et pöial oli kinni seotud või kipsis (tl 88-89).

12. Süüdistatav selgitas, et 13. mai juba sorteeris enda keldrit. Nägi, et kannatanu V.K. käis ja

vedas sealt vanametalli ära. 13. mail oli kõik korras ja probleeme ei olnud. Teisel päeval läks

keldrit tühjendama. Alustas kell üheksa või pool üheksa. Alguses viisid V.G. asjad ära ja siis

tema asjad. Tõi asjad välja, et sorteerib ära ja mida on tarvis, viib tagasi. Triikimislaua tõi

välja kohe hommikul. Pani selle ukse lähedale püsti asendisse. Ostis selle uuena, võib-olla

korra oli kasutanud ja siis viisid keldrisse. Selleks ajaks oli üürinud korteri üleval ja mõtles, et

viib sinna. Konteiner oli 2-3 meetrit majast. Praktiliselt kohe akende all. Triikimislaud jäi

konteineri ja keldri vahele. Võttis selle lahti, pani püsti seisma, et ei määrduks. V.K. tuli oma

maja juurest ja kõik metall, mida ta näeb kohe haarab. Ta haaras kohe sellest kinni,

süüdistatav ütles, et ära puutu, see ei ole sinu oma. Ta hakkas seda enda poole tõmbama. Seal

olid peenikesed torud, see võib katki minna ja süüdistatav lasi lahti ning V.K. kukkus

tagumikule. Triikimislaud jäi kannatanu kätte. Kannatanu istus tagumiku peal. Ta juba lasi

sellest lahti. Süüdistatav võttis selle lihtsalt ära ja kõik. V.K. väänas selle välja, seal on

peenikesed torud. Süüdistatav viskas selle minema. Süüdistatav ei tea, kuidas kannatanu käsi

katki läks. Siis kui kannatanu püsti tõusis oli tal kõik terve. Kannatanu käis veel mitu korda

käruga ja kogus metalli edasi, mingit verd kannatanul ei olnud. Süüdistatav nägi, et üks kord

kindlasti käis kannatanu peale seda metalli järel, pärast läks süüdistatav ära. Süüdistatav

viskas triikimislaua konteinerisse, metall oli konteineri kõrval. Ei jätnud triikimislauda

konteineri kõrvale, vihaga viskas selle ära, miks pidi kannatanule jätma, ta lõhkus selle ära.

Süüdistatav tahtis selle koju viia, aga kui see kõlbmatuks muutus, viskas ära. Tema metalli

üldse ei korja. Ta ei olnud sel päeval alkoholi tarbinud. Varasemalt oli kannatanuga

kokkupuude olnud, ta varastas aiamaalt vanni ja viis vanametalli. Kannatanu ei toonud vanni

tagasi, kuid 14. mail sellest juttu ei olnud. Rüseluse ajal V.G. istus betoonplaatidel ja

suitsetas. Ta asetses nii, et kõik oli näha. Kellegi selja taha tunnistaja V.G. ei jäänud.

Süüdistatav ei tea, kuidas kannatanu oma vigastuse sai, rohkem temaga kontakti ei olnud sel

päeval. Küsimusele, miks kannatanu peaks valetama, vastas süüdistatav, et sellepärast, et ütles

talle, et toogu vann tagasi (tl 94 pöördel-99).

13. Kannatanul esinevad vigastused on tõendatud SA Jõgeva Haigla tervisekaardiga

haigusjuhu nr. A79922021 kohta, millest nähtub, et 14.05.2021 on patsiendil V.K.-l

diagnoositud esimese metakarpaal-infraktsioon kämblaluu murd, sõrmede lahtine haav ilma

küüntevigastuseta. Patsiendile tehtud kaks õmblust ja pandud lahas. Patsient on avaldanud, et

täna õues tekkis konflikt teise mehega, kes lõi puiduga (tl 28). 14.05.2021 ülekuulamisel on

tehtud fotod kannatanu V.K. käest. Fotodelt on näha, et kannatanu parem käsi on kinni seotud,

lahases (tl 25). Ekspertiisiaktist nr 21E-LÕI0062 nähtub, et V.K.-l on tuvastatud parema käe

II kämblaluu murd koos põrutushaavaga. Eksperdi arvamuse kohaselt vigastus võib olla

tekitatud ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal-14.05.2021 ning vigastus põhjustab

tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. Vigastus on tekitatud kõva tömbi jõu toimel,

võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil kõva tömbi esemega löömisest vastu

paremat labakätt (tl 29-31). Seega kohtule esitatud meditsiinidokumendid tõendavad

kannatanule tekitatud vigastusi 14.05.2021 sündmuse järel, millisteks on põrutus-rebimishaav

ning pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murd.

14. Kokkuvõtlikult on eelpool kirjeldatud ütlustega tuvastatav, et 14. mail 2021 aastal,

hommikupoolsel ajal XXX 2 kortermaja juures oli süüdistatav koristamas oma keldrit, mille

raames sorteeris kohapeale toodud konteinerisse ära visatavad asjad nendest, mida kavatses

alles hoida. Konteineri ja keldriukse juures oli lisaks teistele esemetele ka süüdistatava

triikimislaud, mida peale süüdistatavat keldrite juurde saabunud kannatanu soovis kaasa võtta,

et vanametallina kokkuostu viia. Triikimislauast kinni võttes asus äraviimist takistama

süüdistatav, kes võttis samuti triikimislauast kinni ja teatas, et triikimislaud ei ole kannatanu

oma. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V.G. ütlused langevad kokku selles osas, et

kannatanu tuli, haaras triikimislaua, süüdistatav läks ja haaras triikimislaua teisest otsast ja

kumbki sikutas seda enda poole. Selle tulemusel kannatanu kukkus. Selles osas, mis sai edasi,

ütlused erinevad.

15. Kohtuistungil mäletas kannatanu esialgu ainult kukkumist ning ütles, et pikali olles teda

võib-olla löödi. Pärast mälu värskendamiseks enda varasemate ütlustega tutvumist tuli talle

meelde, et süüdistatav hakkas teda triikimislauaga peksma. Tema kaitses kätega pead. Sai

paremale käele pihta. Katki oli käelaba pealt. Kirjeldatud vigastused langevad kokku ka

meditsiinidokumentidest nähtuvaga. Kannatanu rääkis löömisest kohe garaažinaabrile K.K.-

le. Tunnistaja K.K. rääkis kohtuistungil samuti, et kannatanu ütles talle, et Vasja lõi. Ka arsti

juures avaldas kannatanu, et oli konflikt teise mehega ja teda löödi. Seega on kannatanu

ütlused järjepidevad, vastuoludeta ja kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega.

16. Süüdistatava kohtus antud ütlused seevastu ei ole järjepidevad, ega usaldusväärsed.

Küsimusele, kas kannatanu oli tema arvates alkoholi tarbinud vastas süüdistatav, et võib-olla

oli, võib-olla ei olnud, kõnnaku järgi ei saanud aru (tl 96 pöördel). Natuke hiljem seoses

avaldamisega esitatud küsimusele, et uurijale olete te öelnud, et kannatanu väitis teile, et ta on

purjus, vastas süüdistatav kohtus, et talle tundus, et ta on purjus, tal on selline kõnnak (tl 97).

Tegemist on selgelt vastuoluliste avaldustega süüdistatava tajutu osas.

Veel rääkis süüdistatav kohtuistungil, et kui kannatanu püsti tõusis oli tal kõik terve, et ta käis

veel mitu korda käruga ja kogus metalli. Kiirabis käigu kohta küsis süüdistatav, et „mis kell

see oli? Ta oli selleks ajaks juba kogu metalli garaaži vedanud“. Peale täpsustavaid küsimusi

ütles süüdistatav, et üks kord täpselt nägi, pärast läks ära (tl 96). Seega alguses räägib

süüdistatav, et kannatanu käis peale intsidenti mitu korda käruga metalli järel, hiljem muudab

ütlusi, et üks kord täpselt nägi. Intsident toimus umbes kella 9 ajal hommikul. Kannatanu on

öelnud, et kuskil kella 9 ajal helistas talle K., et on võimalik saada metalli ja ta läks vaatama.

Süüdistatav on öelnud, et alustas keldri sorteerimist kuskil kell 9 või pool 9. SA Jõgeva

Haigla juhataja Peep Põdderi vastusest nähtub, et patsient V.K. pöördus kirurgi vastuvõtule

14.05.2021 juba kell 09:46 (tl 102). Kohtu hinnangul, arvestades, et garaaži juurde naasmisele

ning Jõgeva haiglasse sõitmisele kulus ka mõningane aeg, saab tuvastada, et sündmus toimus

seega 14.05.2021 hommikusel ajal, mitte hiljem kui kell 09.46. Süüdistatav jõudis keldrit

koristama enda hinnangul kõige varasemalt kell pool üheksa ning kannatanu jõudis sinna alles

peale teda. Samas oli kannatanu juba kell 09.46 Jõgeva Haiglas kirurgi vastuvõtul. Ei ole

usutav, et kannatanu jõudis ajaliselt, aga arvestades tema vigastusi õmblust vajava lahtise

haava ning kämblaluu murru näol ka füüsiliselt, veel peale vigastuse saamist metalli

konteineri juurest garaaži vedada, veel enam teha seda mitu korda.

Lisaks esinevad vastuolud süüdistatava eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel.

Eeluurimisel on süüdistatav öelnud, et tahtis selle triikimislaua metalli kokkuostu viia.

Kohtuistungil ütles süüdistatav, et viskas triikimislaua ära, tema metalli üldse ei korja.

Vastuolu kohta selgitas süüdistatav ise, et ei mäleta, mis ta uurijale rääkis. Lisaks oli vastuolu

ka selle osas, kas süüdistatav hiljem on juhtunust kannatanuga rääkinud. Arusaadavaid

selgitusi süüdistatav vastuolude kohta ei andnud viidates, et ei mäleta, mis uurijale ütles.

Kuigi antud vastuolud ei puuduta tõendamiseseme seisukohast määrava tähtsusega

asjaolusid, viitavad need kogumis teiste eelpool välja toodud vastuoludega süüdistatava

ütluste ebausaldusväärsusele.

17. Sündmuste juures oli süüdistatava ja tunnistaja enda ütlustest nähtuvalt ka V.G. , kes

rääkis, et V.K. kukkus tagumiku peale, rohkem seal midagi ei olnud. Prokurör tõi välja, et

tunnistaja V.G. kuulati eeluurimisel üle alles kaks aastat peale sündmuse toimumist. Seda, et

V.G. sündmuse juures viibis kannatanu ei kinnitanud ega lükanud ümber. Kannatanu ütles

istungil, et üks meesterahvas istus, vilksamisi nägi teda, ta oli pisike ja väikest kasvu, ta istus

maja ääre taga, olid sellised betoonblokid ja istus seal peal. Tunnistaja V.G. ütlustes esines

vastuolusid eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel, mis seisnes selles, kas kannatanu

kukkus või mitte. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et V.K. kukkus tagumiku peale, siis tõusis

püsti ja läks ära. Ülekuulamisel on uurija esitanud tunnistajale kaks küsimust: „Kas Vassili

Isakov lõi V.K.? Kas V.K. kukkus?“. Tunnistaja ühine vastus oli, et midagi sellist ei olnud.

Tunnistaja selgitas kohtuistungil vastuolu kohta, et ei tea, kuidas nad seda kirja panid, tema

ütles, et käest libises ja ta kukkus tagumikule. Sündmusele oli tunnistaja lähedal, tegeles oma

asjade väljaviimisega ning sinna betoonile istus puhkama. Arvestades ütlusi ja esitatud

tõendeid tervikuna, saab järeldada, et konflikt pidi olema lühiajaline. Peale triiklaua edasi-

tagasi tõmbamist meeste vahel, kannatanu triiklauaga löömine mõned korrad ei kestnud

eelduslikult ajaliselt kaua ning mõne madalama intensiivsusega löögi tegemine võis juures

viibinud tunnistajale ka tähelepanuta jääda. Samuti ei ole üheselt arusaadav, kuidas isikud

sündmuse aset leidmisel paiknesid. Kuigi tunnistaja on selgitanud sündmusi selliselt, et

triiklaud tõmmati kannatanul käest ära (tl 90 pöördel) / kannatanul libises (triiklaud) käest ära

(tl 91) ja ta kukkus, peale mida ta tõusis püsti ning lahkus, ei ole sellise sündmuste käiguga

kooskõlas kannatanul lühiajaliselt peale seda tuvastatud vigastused. Ekspertiisiakt kinnitab, et

vigastus on tekitatud kõva tömbi jõu toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil

kõva tömbi esemega löömisest vastu paremat labakätt. Meditsiinidokumentidest nähtuvalt

vajas kannatanu käsi õmblemist. Kui kannatanu oleks tõepoolest vaid kukkunud murule, nagu

viitavad süüdistatav ja tunnistaja V.G. , jääb selgusetuks, kuidas tekkis talle muu hulgas

lõikehaav. Samas metallist servadega esemega löömisel, milleks triikimislaud tavapäraselt on,

on sellise vigastuse tekkimine tõenäolisem.

Kokkuvõtlikult ei saa kohtu hinnangul tunnistaja ütlustest tulenevalt üheselt järeldada, et

kannatanu löömist triiklauaga ei toimunud. Teatud osas on tunnistaja selgitanud istungil, et ei

mäleta, kas midagi räägiti ka, juba kolm aastat on möödas (tl 91). Samuti on tunnistaja

puutuvalt kannatanu vigastustesse märkinud, et ei näinud vigastusi ning välja toonud, et kas

pidanuks katsuma minema viidates samuti, et ei tundud huvi kannatanu tervise vastu. Seega

saab kohtu hinnangul järeldada, et tunnistaja ei pruukinud ka olla sedavõrd süvenenud

sündmustesse, mistõttu ilmnevad ka tema ütlustes vastuolud varasemalt avaldatu või teiste

osaliste ütlustega.

18. Eelpool toodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava ütlused kannatanu üksnes

kukkumise osas, ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused

ennastõigustavad. Süüdistataval on põhjust eitada füüsilise vägivalla tarvitamist, lootes

seeläbi vastutusest pääseda. Selgust ei too ka tunnistaja V.G. ütlused. Kannatanu ütlused

samas langevad kokku temal tuvastatud vigastustega, on ka tervikuna järjepidevad ning neis

puuduvad vastuolud kohtuistungil või kohtueelses menetluses ülekuulamisel avaldatuga.

Seetõttu kohtul puudub alus pidamaks kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Kannatanul

V.K.-l esinevad vigastused on tõendatud ning vigastuse iseloomu vaadates on tõenäoline, et

need tekkisid süüdistuses kirjeldatud viisil. Ka on kannatanu V.K. ja tunnistaja K.K. ütlustega

tõendatud see, et need vigastused kannatanule tekitas Vassili Isakov. Kuigi kannatanu

koheselt ei mäletanud sündmust detailselt, arvestab kohus, et tegemist on eaka kannatanuga

ning kõnealusest sündmusest on vahepeal möödunud tervelt 3 aastat. Seega on igati

mõistetav, et koheselt kõik detailideni kannatanule ei meenu. See aga ei tähenda, et tema

ütluste, mis langevad kokku teiste isikuliste ning dokumentaalsete tõenditega, usaldusvääruses

oleks põhjust kahelda.

19. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 14.05.2021 ennelõunasel ajal peale kella 09:06

xxx kortermaja juures pani Vassili Isakov toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis

seisnes selles, triiklaua pärast tekkinud rüseluse järel V.K. kaotas tasakaalu ja kukkus selili

maha. Seejärel lõi Vassili Isakov paaril korral kannatanu V.K. pea kaitseks üles tõstetud käte

vastu, millega tekitas kannatanule V.K.-le tervisekahjustusi s.o põrutus-rebimishaav ning

pehmete kudede turse paremal kämblal ning kämblaluu murru.



Süüdistus 07.08.2021 episoodis

20. Lisaks süüdistatakse Vassili Isakovi selles, et tema 07.08.2021 kella 21:25 xxx lõi

koridoris endist elukaaslast O.B.-d ühel korral rusikaga parema silma piirkonda ning tõukas ta

jõuga koridorist magamistuppa, kus O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas kannatanu

O.B.-le valu ja tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse verevalumiga

silma ümbruses, 9. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas, verevalumi paremal

õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel.

21. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu O.B., kes selgitas, et süüdistatavaga elas ta koos 12

aastat. Kooselu lõppes vist aastal 2020. 7. augustil 2021 aastal elas ta xxx. Vassili Isakov

üüris samas majas korterit viiendal korrusel, kannatanu elab kolmandal korrusel. Proovisid

uuesti kokku kolida, aga kaua ei elanud koos. 7. augustil süüdistatav helistas või tuli, küsis,

mis sa teed, et võtame natukene. Koos sõideti poodi. Kannatanu, kes ei olnud tarvitanud,

juhtis ja talle tundus, et Vassili võib-olla natuke oli. See oli kella 4-5 vahel õhtul. Isakov ostis

ühe suure pudeli viskit ja sõideti kannatanu juurde koju. Alkoholi tarbiti köögis. Alguses oli

kõik normaalne, kuid alkoholi tarvitades, hakati teineteisele pretensioone esitama. Süüdistatav

heitis kannatanule ette, et seoses autoremondiga pidi tuhat eurot talle tagasi maksma, mille

kohta märkis kannatanu, et pole palunud remonti teha. Seoses televiisoriga avaldas

süüdistatav talle, et soovib seda ära võtta. Kannatanu selgitab, et kui ta süüdistatava praeguse

elukaaslase suhtes väljendas ennast halvasti, siis süüdistatav võttis tal õlgadest kinni, võttis

kuidagi kätest. Kannatanu läks koridori, et ennast peeglist vaadata. Seisis peegli ees koridoris,

ütles süüdistatava elukaaslase kohta halvasti. Siis sai rusikaga vastu silma. Vassili Isakov lõi

ühe korra koridoris. Köögis ei löönud, seal oli mingi kähmlus. Sellepärast olid sinikad

õlavartel. Kannatanu kukkus koridoris löömise tulemusena. Süüdistatav on suur ja kannatanul

on proteesid mõlemas põlves. Löömine ja selle järel kukkumine oli üks tegevus. Kui

süüdistatav lõi teda vastu silma siis lendas ta magamistuppa. Lõi ennast vastu voodi nurka.

Voodi nurk on terav ja voodi on madal. Lõi ära külje. Läks voodi peale, ei tundnud valu.

Võib-olla oli šokis, lihtsalt viskas voodisse pikali. Telefon oli kapi peal ja siis helistas poeg ja

Vassili tõmbas telefoni välja. Vassili ütles talle, et kohe hakkab ema tapma, tuleb üks inimene

võtab pangakaardi ära ja võtab raha välja. Kannatanut lõi ainult üks kord ja rohkem ei

puudutanud. Kannatanu ei teadnud, et poeg kutsus politsei. Siis oli uksekell, ei teadnud, kes

seal olla võiks, ei mõelnud, et võib politsei olla. Isakov läks tegi ukse lahti ja siis tuli politsei

koos K.V.-ga , kes nägi, et ta on lüüa saanud ja sinikat. Kannatanu ei mäleta, mis ta K.V.-le ja

politseile ütles. Ei mäleta isegi, millal temast pilti tehti. Kiirabi ei käinud, teisel päeval ise läks

kiirabisse. Tartus käis ja kiirabis Jõgeval ka koos K.V.-ga, kes on poja naise õde. Ei mäleta

kui palju alkoholi oli enne tüli ära joonud. Ei joonud võrdselt, Vassilil oli spetsiaalne 100

grammine klaas ja temal väike pits, kuskil 50 grammi. Süüdistatav pidi tarbima väga palju, et

oleks aru saada, et on purjus, tervis kandis. Tol hetkel ei mõelnud midagi, kuna oli purjus siis

ei tundnud, ei olnud viha, ega solvumist ega valu. Kannatanu meelest ei öelnud ta sel korral

politseile midagi. K.V.-ga suhtlemisest mäletab, et kallistas teda ja sellega suhtlus lõppes.

Mäletab nutmist. Silmaalune tol hetkel tunda ei andnud. Politsei sõitis minema, tema jäi koju

ja läks magama. Isakov läks koos politseiga ära. Järgmisel hommikul tundis kannatanu sellist

valu, et oli kõveras, ei saanud voodist püsti tõusta. Näopiirkonnas oli puudutades väga valus.

Arsti juurde pöördus poja suunamisel. Poeg saatis tema juurde Ka. koos sõideti kiirabisse

ning ta suunati Tartusse EMO-sse, kus sai teha pilti. Kannatanu selgitab, et pidevalt xxxx).

22. Tunnistaja K.V. V. rääkis, et elas aastal 2021 xxx. Õde ja õe mees elavad xxx. Ei olnud

tihti sellist asja, et pidi O.B. juures käima, üks kord varem oli ka olnud, aga siis oli kõik

korras. 7. augustil 2021 helistas õde, ütles, et Vassili ähvardas tema meest, et tapab ta ema

ära. Palus, et tunnistaja läheks ja kontrolliks olukorda. Õe mees helistas emale, aga toru otsas

oli Vassili, nad tülitsesid omavahel. Tunnistaja läks xxx aadressile, kus O.B. elab. Kuulis

liikumist, proovis korduvalt koputada, aga keegi ust lahti ei teinud. Siis helistas politseisse.

Natukese aja möödudes tuli politsei, umbes 10 minutit ootas politseid. Peale politsei tulekut

läks natuke aega mööda ja siis tegi Vassili ukse lahti. Vassili Isakov ei olnud kaine. O.B.

puhul oli näha, et midagi on valesti ja ta on midagi tarvitanud. O.B. oli kuidagi uimane, see

võis olla löögist ja kukkumisest, sest tal olid tugevad peavalud. Kui astus sisse koos

politseiga, siis tuli ka O.B. ja tunnistaja nägi kohe, et O.B. silm on sinine. Politsei tegi pilti

sellest. O.B. rääkiski politseile, et ta kukkus, Vassili lõi teda. Algusest peale rääkis, et Vassili

lõi, näitas täpselt, kuidas oli. Tunnistaja vene keel ei ole hea, aga kui omavahel O.B.-ga

räägivad siis O.B. räägib nii eesti kui vene keelt ja kehaliigutustega saab aru temast. Vassili

oli sündmuskohal natuke agressiivne, et mida tunnistaja topib enda nina sinna. Kui politsei

tegi pildi ära, siis soovitati minna haiglasse, et tuvastada vigastused. Kui politsei lahkus, siis

O.B. näitas, et sai hoobi nii tugeva, et lendas koridorist oma voodi nurka ja roiete peal on suur

verevalum. Paar päeva hiljem läksid Jõgevale, aga seal peakompuutrit ei tehta ja saadeti

Tartusse. Sel hetkel lasi O.B. kohe pildi teha endast kui politsei küsis, aga järgmisel päeval

oleks nagu kõhklema hakanud, et kardab. Tartust said dokumendid, et O.B.-l on roided sees.

Kannatanu vigastus oli kohutav ikkagi, selline tugevalt lilla (tl 92).

23. Tunnistaja R.T. selgitas, et töötas 7. augustil 2021 patrullpolitseinikuna xxx. Oli tööl koos

R.P.. Mäletab kõnealust sündmust, tuli kaks teadet. Esimene, kus teatajaks oli kannatanu

poeg, kes on välismaal ja tunneb ema pärast muret, kuna talle olevat helistanud ema

elukaaslane ja öelnud, et teeb emale viga. Poeg palus, et politsei läheks ja kontrolliks. See oli

õhtupoole, peale kaheksat. Vahetus hakkas kell kaheksa, peale seda, ehk üheksa ajal õhtul.

Tunnistaja ütleb, et nad käisid kohal ukse taga xxx tänaval. Koputasid, aga keegi ukse vastu ei

tulnud, kuulsid ainult, et televiisor toas mängib. Kuna see hetk ei olnud alust ukse

sunniviisiliselt mahavõtmiseks, siis lahkusid. Natuke hiljem, umbes tund või peale, tuli uus

väljakutse, helistas uuesti poeg. Elukaaslane olevat uuesti helistanud ja nüüd lubanud kohe

ema maha lüüa. Nad läksid kohale. Seal kohapeal oli ka sugulane Ka., kes tuli ka vaatama,

kuidas O.B.-l on. Koputasid ja keegi ust ei avanud. Siis ütles läbi ukse kõva häälega, et

kasutavad sundi ukse maha võtmisel kuna on alust arvata, et inimene võib olla abitus

seisundis. Peale seda tehti uks lahti. Ukse avas Vassili, tunnistaja teadis teda varasemalt.

Küsisid, mis siin juhtus. Samal ajal tuli O.B. tagant, paremalt toast välja nende suunas. Vassili

ütles, et midagi pole juhtunud. Tunnistaja pani kohe seda tähele, et O.B.-l oli silma all

hematoom. Silmnähtavalt tundus, et ta oli alkoholi tarvitanud. O.B. hoidis ennast kuidagi

mööda seina äärt ja kõverdatult. Tundus, et O.B. oli šokiseisundis, ta ei julgenud otsa vaadata,

ega suutnud midagi öelda. Pöördus kohe sugulase poole. Tundus, et oli hea ja kergem olla, kui

sugulane on läheduses. Ta puhkes sugulase kõrval nutma. O.B. proovis kõnetada K.V.-d

vaiksema häälega, et Vassili tuli kallale ja lõi. Siis puhkes uuesti nutma. Emotsioonid käisid

siia-sinna. Kui O.B. Ka. ütles, et Vassili lõi teda siis Vassili kõrval vastas, et mis löömine, eks

ta ise kukkunud on ja muigas selle peale. Vassili oli alkoholi tarvitanud, aga oli täiesti

adekvaatne. Ta vastas küsimustele ja tegi koostööd. Materjale seal vormistama ei hakanud.

O.B. silma sai fotografeeritud. O.B. kiirabi ei soovinud. Vassili saatsid ära oma korterisse

ning O.B.-ga jäi Ka..Tunnistaja nägi ainult silma vigastust, rohkem ei näinud. Vassili puhus

ka indikaatorvahendisse, näit oli 0,20 mg/l vist umbes. O.B. puhuda ei suutnud. Ta oli küll

joobes, aga mitte nii joobes, et puhuda ei suudaks. Sinna oli vaja pikalt puhuda ja kui hakkas

puhuma siis tekkis tal jälle nutuhoog (tl 93-94).

24. Süüdistatav andis istungil ütlusi ning selgitas, et O.B. oli tema elukaaslane 12-13 aastat.

2021. aastal kord elasid nagu koos, kord ei elanud. 2021. augustis elas süüdistatav xxx.

korteris. 07.08.2021 helistas O.B. talle ja ütles, et tule minu juurde, astu läbi, küsis kas tahad

juua. Sõitsid autoga poodi, O.B. oli roolis. Süüdistatav võttis mingit alkoholi. O.B. tahtis juua

ja tema ostis. Süüdistatav selgitab, et kui kannatanul tuleb tsükkel, siis võib kuu aega juua.

Tema ise võtab harva pitsi või kaks. Kannatanu ja tema poeg, kes xxx on, võtsid

süüdistatavalt laenu kooselu ajal ja ei ole seda tagasi maksnud. Kannatanu ise palus, et annaks

pojale võlgu ja oli tagatiseks sellele, et poeg tagastab raha. Pärast ütles pojale, et ära anna raha

tagasi. See ei olnud suur summa, 2 või 3 tuhat. 7. augustil tekkis tüli, sest süüdistatav küsis, et

millal annate võla tagasi. Kannatanu ütles, et ei saa seda. Süüdistatav jõi sel päeval klaasi, 100

grammi, alkoholi. Läksid tülli, tema ütles, et läheb ära enda juurde üles, kannatanu palus, et

jää siia. Hakkasid jälle vaidlema. Kui kannatanu on purjus, siis on loll. Süüdistatav ise käitub

normaalselt kui on purjus. Kannatanul on 100% grupp seoses peaga. Ta on psühhiaatri juures

arvel. Süüdistatav ütleb, et tema psüühika on normaalne. Terve õhtu vaidlesid köögis.

Süüdistatav viis ta köögist välja kättpidi, ütles, et mine magama, sa oled purjus. Võttis

õlgadest kinni, tõstis ja kõik. Võttis õlgadest ja suunas magamistuppa. Kannatanu muidu

nürilt istub ja joob, ei hammusta peale ka. Viis kannatanu ainult magamistoa ukseni, läks ise

televiisorit vaatama. See on teises toas. Siis kuulis lööki. Tõstis ta veel ülesse. Kannatanu

kukkus magamistoas. Kui süüdistatav ta üles tõstis siis kannatanu hakkas jälle armukestest

rääkima. Ja siis süüdistatav võib-olla lõi teda. Käega lõi, millega veel. Kuna silma on löödud,

siis ilmselt silma. Ei mäleta, kas uurijale rääkis seda. Teab täpselt, mida räägib. Ei tea, miks

uurijale ei rääkinud, aga räägib nii nagu tegelikult oli. Küsimusele, kas tema lõi kannatanu

silma siniseks, vastas süüdistatav jah, vist jah, kes veel sai teha seda. Kohapeal politseile ei

rääkinud, et lõi, kuna kannatanu ise palus, et ei räägiks ja palus, et ust lahti ei teeks. See oli

kui politsei esimest korda tuli. Süüdistatav ütles, et teeb ukse lahti, kannatanu ütles, et ta ei

teeks. Seal oli vahet 10 minutit esimese ja teise väljasõidu vahel (tl 94 pöördel-99).

25. Sündmuse asetleidmist kinnitab teabesalvestise vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud

kõnesalvestisest, mis tõendab, et 07.08.2021 laekus kolm kõnet kell 21:25, 22:13 ja 22:28.

Esimeses kõnes kell 21:25 teatas I. O.B., et tema ema O.B. võib olla ohus. Ema endine

elukaaslane Vassili Isakov helistas talle ema telefonilt ja ähvardas, et teeb emale viga. Teises

kõnes kell 22:13 helistab poeg uuesti ja ütleb, et tüüp võttis telefoni vastu ja ütles, et ema on

ära tapetud. Kolmandas kõnes kell 22:28 ütleb teataja, et sellel inimesel ei ole õigust seal olla,

ta tungis sinna sisse ning häirekeskuse ametnik avaldab, et näeb, et abi on juba kohapeal (tl

51-56, salvestis plaadil). Seda sama kinnitab ka politsei andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt

juhtum registreeriti 07.08.2021 kell 21.31 aadressil XXX. Teataja ema eks elukaaslane

ähvardas ema juurde minna ja teha emale liiga. Teataja ise on hetkel välismaal. Emaga

telefoni teel kontakti pole saanud. Eksmees ähvardas teatajat ema telefoni numbri pealt.

Teataja palub politseid kohapeale, kuna kardab ema pärast. Kell 21.55 politseile keegi ust ei

avanud, oli kuulda, et TV töötab toas. Kell 21:14 tuli uus teade, et ema eksmees helistas taas

teatajale ja ähvardas nüüd ema maha lüüa. Eksmees on suur mees ja ema kardab teda. Teataja

ei saa antud hetkel midagi teha, kuna asub xxx. Kell 22:28 helistab teataja uuesti ja ütleb, et

isik tungis sinna korterisse õiguseta ja ta ei tohiks seal olla. Kell 22:31 on patrull ukse taga.

Keegi ust ei ava. Kell 22:32 sai patrull tuppa sisse. Vassilil tuvastati joove 0,22 mg/L. Kohal

ka sugulane Ka.V. (tl 34). Seda, et mitu kutset tuli antud aadressile ning korterisse siseneti

viimase kutse järel, mil sündmuskohal oli ka kannatanu sugulane, kinnitas ka tunnistaja R.T..

26. Kohtule tõendina esitatud fotod ja meditsiinidokumendid kinnitavad kannatanu O.B.

ütlusi ja tõendavad talle tekitatud vigastusi 07.08.2021 sündmuse järel. Kohapeal käinud

patrullekipaaži tehtud fotolt on näha, et kannatanu O.B. parema silma alune on turses ja

kergelt sinine (tl 35). Ülekuulamisel 11.08.2021 on tehtud kannatanu O.B. vigastustest samuti

fotod. Ülekuulamise ajaks on vigastused välimust muutnud. Fotodelt on näha, et kannatanu

parema silma ümbrus on muutunud tumesiniseks, lillakaks ning kohati on näha ka kollaseid

piirkondi. Veel on fotografeeritud kannatanu kehal, vasakul küljel asuvat hematoomi ning

parema ja vasaku käe õlavarrel asuvaid hematoome (tl 36-40).

Kannatanul esinevad vigastusi tõendab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr. EP21-

278190, millest nähtub, et 09.08.2021 on patsiendil O.B.-l diagnoositud kinnine roidemurd,

silmalau ja silmaümbruse kontusioon, paremal periorbitaalne hematoom (tl 44).

Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0126 nähtub, et O.B.-l on tuvastatud järgnevad vigastused: 9.

roide kinnine murd verevalumiga murru piirkonnas, parema silmalau ja silmaümbruse põrutus

verevalumiga silma ümbruses, verevalum paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit

vasakul õlavarrel. Eksperdi arvamuse kohaselt parema silmalau ja silmaümbruse põrutus

verevalumiga silma ümbruses ning vasaku 9. roide kinnine murd verevalumiga murru

piirkonnas võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses nimetatud ajal-07.08.2021. Verevalum

paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel on tekitatud eelpool

nimetatud

vigastuste/tervisekahjustustega

samas

ajavahemikus.

Arvestades

tervisekahjustusest paranemise keskmist aega, põhjustavad O.B. vigastused tervisekahjustuse,

mis kestab kuni neli nädalat. Kõik O.B.-l esinevad vigastused/tervisekahjustused on

iseloomulikud tömbile traumale. Nendest parema silmalau ja silmaümbruse põrutus

verevalumiga silma ümbruses võib olla tekitatud ekspertiisimääruses nimetatud viisil löögil

kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt rusikaga vastu paremat silma ning vasaku 9. roide

kinnine murd verevalumiga murru piirkonnas kukkumisest vasaku küljega vastu kõva tömpi

pinda/eset. Verevalum paremal õlal ja õlavarrel ning kaks verevalumit vasakul õlavarrel

võivad olla tekitatud rüseluse käigus (tl 45-48).

27. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed kuna need on vastuoludeta,

järjepidevad ja kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Kannatanu on peale sündmuse

toimumist kohale tulnud politseile ja sugulasele rääkinud, et Vassili lõi teda.

Kohtus ütlusi andnud tunnistaja sugulane Ka. selgitas, et kui politsei oli ära läinud siis O.B.

näitas talle, et sai hoobi nii tugeva, et lendas koridorist oma voodi nurka. Samamoodi kirjeldas

sündmust kohtus ka kannatanu ise öeldes, et sai ühe löögi rusikaga vastu silma. Kui

süüdistatav lõi teda vastu silma siis lendas ta magamistuppa. Lõi ennast vastu voodi nurka.

Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nr. EP21-278190, nähtuvalt on kannatanu 09.08.2021

arstile samuti selgitanud vigastuste tekkepõhjuse kohta teise isiku poolt parema silma

piirkonda löömist ja peale seda vasaku rindkere poolega vastu voodi nurka kukkumist.

Süüdistatav möönis kohtuistungil et, kui kannatanu hakkas armukestest rääkima, siis võib-olla

lõi kannatanut ning täpsustatavatele küsimustele vastates märkis, et käega lõi, millega veel ja

kuna silma on löödud, siis ilmselt lõi silma, lisades, et vist lõi tema silma siniseks, kes veel sai

teha seda. Kohapeal politseile ei rääkinud, et lõi, kuna kannatanu ise palus, et ei räägiks.

Seega nähtub, et rusikaga kannatanu löömist süüdistatav tunnistab. Samas ei tunnista

süüdistatav seda, et sellise löögi tulemusel lendas O.B. vastu voodi nurka ja murdis roide.

Süüdistatav selgitab selle vigastuse saamise kohta, et viis kannatanu ainult magamistoa

ukseni, läks ise televiisorit vaatama siis kuulis lööki/mütsu, tõstis ta üles, kannatanu hakkas

rääkima armukestest ja siis võib-olla lõi teda (tl 98 pöördel). Kaitsja hinnangul kuna ei ole

välistatud, et roidemurd on saadud O.B.-l kukkumisest palub ta see osa süüdistusest välja

jätta.

Kohtu hinnangul on kannatanu ütlustega tõendatud, et roidemurd tekkis süüdistatava tegevuse

tagajärjel. Kannatanu selgitas kohtule, et kukkus löömise tulemusena. Süüdistatav on suure

kehaehitusega ning kasvult oluliselt suurem kui kannatanu. Kannatanul on tema avaldatu

kohaselt proteesid mõlemas põlves, iga tõukamise järel võib kukkuda. Kannatanu on

järjepidevalt avaldanud sündmuskohal sugulasele, politseile, arstile ning vande all kohtule

ütlusi andes, et tegemist oli ühe löögiga, mille tulemusel ta paiskus voodi vastu. Kohtu

hinnangul on kannatanu ütlused eluliselt usutavad ning kannatanu kirjeldatuga langevad

kokku ka temal tuvastatud vigastused. Süüdistatav on suurt kasvu mees ning kannatanu

väikest kasvu naisterahvas. Hinnates kannatanu vigastusi silma piirkonnas siis pidi löök

olema üsna tugev ning on usutav, et selle löögi tulemusena kannatanu võis paiskuda vastu

voodi nurka ning murda roide, saades ka hematoomi samas piirkonnas. Kuigi kannatanu on

avaldanud, et tal on kukkumisi olnud, seoses peaga, tõi ta välja et langetõbe diagnoositud tal

ei ole ning kukkumisi on olnud kaks korda.

28. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul tõendatud, et 07.08.2021 said kokku süüdistatav ja

kannatanu ning kannatanu juures xxx köögis tarvitati alkoholi. Üks hetk tekkis nende vahel

verbaalne vaidlus ning suunduti koridori, kus süüdistatav lõi ühe korra O.B.-d rusikaga

parema silma piirkonda, mille tulemusel O.B. kukkus vastu voodi nurka. Sellega tekitas

Vassili Isakov O.B.-le tervisekahjustuse s.o parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse

verevalumiga silma ümbruses ja 9. roide kinnise murru verevalumiga murru piirkonnas.

Kohtule ei nähtu, et kannatanu õlgadel tuvastatud sinikad oleksid süüdistatavale etteheidetava

käitumise – so ühel korral parema silma vastu löömise – tagajärg, mida kinnitas ka kannatanu

omapoolsetes ütlustes.



Kokkuvõte ning õiguslik hinnang

29. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

30. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 2-s episoodis

kirjeldatud tegude toimepanemise:

1) 14.05.2021 ennelõunasel ajal V.K. triikimislauga löömine ning

2) 07.08.2021.a. kella 21:25 paiku O.B. rusikaga näkku löömine.

31. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste

vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu

täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase

vastutusele võtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist. Kannatanu

V.K.-l andis kohtus ütlusi, kus selgitas, et tundis kukkumisel valu. Kuigi triiklauaga löömisel

valu tundmist ei ole kannatanu avaldanud, on tuvastatud kannatanul haav ja kämblaluu murd,

s.o tervisekahjustused. Kannatanu O.B. selgitas, et ta ründe ajal valu ei tundnud, oli ka shokis.

Kannatanu võtab ka pidevalt valuvaigisteid, Tramadoli, peavalude jaoks, ka oli ta sel päeval

alkoholi tarbinud. Olenemata valu mittetundmisest, tekkisid kannatanul ründe tagajärjel

tervisekahjustused: verevalum parema silma piirkonnas ja 9. roide murd koos verevalumiga

selle ümbruses. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed

tunnused.

32. Kohtu hinnangul vastab Vassili Isakovi käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale

tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist

on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et

oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo

toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas tuvastanud

vägivalla kasutamise kahes episoodis, on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud

kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.

33. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121

komm. 6). Kohtu hinnangul pani Vassili Isakov temale süüksarvatavad teod toime KarS § 16

lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse.

Lüües kannatanut V.K. metalljalgadega triikimislauaga ning endast oluliselt väiksemat

naisterahvast kannatanut O.B.-d rusikaga näkku pidas süüdistatav välise teopildi põhjal

vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja

võib tekitada tervisekahjustusi. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

34. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Seega on Vassili Isakov kehaliselt väärkoheldes kannatanuid V.K.

ning O.B.-d realiseerinud KarS § 121 lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu. Õigusvastasust

välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Vassili Isakov süüdiv ja

puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüdistatav Vassili Isakov tuleb tema poolt toime pandud

kuritegudes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(II) Karistus

35. KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse.

36. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS

§ 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

37. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

38. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

39. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-

76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

40. Sanktsiooni keskmine KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust. Süü

suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus tuvastas

eelpool, et süüdistatav Vassili Isakov pani toime kaks kehalise väärkohtlemise episoodi kahe

erineva kannatanu suhtes. Konflikt kannatanu V.K.-ga tekkis triikimislaua pärast. Vassili

Isakov väitis, et tegemist oli tema triikimislauaga, V.K. arvas, et see oli toodud prügikasti

juurde äraviskamiseks ja tahtis seda metalli kogumise eesmärgil ära viia. Konflikt päädis

sellega, et süüdistatav lõi kannatanut triikimislauaga vastu kätt. Konflikt teise kannatanu

O.B.-ga tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus. Kohus arvestab, et rünnete tagajärjel

tekitatud tervisekahjustused kannatanutele ei olnud väga rasked -V.K.-l kämblaluu murd ja

O.B.-l hematoomid ning 9.roide murd. O.B.-le lõi süüdistatav vaid ühe korra, süüdistatav

tunnistab selle episoodi toimepanemist ning on avaldanud ka kahetsust. Eelöeldu alusel saab

tegude toimepanemise asjaolusid arvestades hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest

väiksemaks.

41. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust

kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Vassili Isakov tunnistas ühe kannatanu O.B.

löömist ning avaldas kohtuistungil selles osas kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks on

KarS § 58 p 3 alusel kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese vastu. Üks kannatanutest

V.K. oli kuriteo toimepanemise ajal 75-aastane. Riigikohtu praktika kohaselt võib kõrges eas

olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-1-93-12, p. 9.2).

42. Vassili Isakovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Viimati toimepandud

vägivallaepisoodist on möödas peaaegu 3 aastat ning selle aja jooksul on Vassili Isakov

suutnud elada seadusekuulekat elu, mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused

karistuse raskendamist. Kohtu hinnangul ei tule rahalise karistuse mõistmine antud juhul kõne

alla arvestades teo iseloomu – süüdistatav on siiski tekitanud kahe ründega tervsekahjustused

kahele kannatanule. Samuti ei oleks süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades rahaline

karistus põhjendatud. Vassili Isakov on töövõimetuspensionär ja tal ei ole ka püsivat

töökohta, mistõttu on tema sissetulek väike. Tasumisele kuuluvad ka menetluskulud, seega on

eos näha, et isik ei suudaks mõistetavat rahalist karistust täita.

43. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vassili Isakovile tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni esimese kolmandiku määrast

väiksem karistus, s.o 10 kuud vangistust. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust,

rikkumise raskust, vahepeal möödunud 3-e aasta jooksul süüdistatava seadusekuulekat

käitumist ning teisi kuriteo asjaolusid, on põhjendatud jätta vangistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel täielikult täitmisele pööramata kui Vassili Isakov ei pane 1-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus on kohtu hinnangul kohane suunamaks isikut

edaspidiselt seadusekuulekale käitumisele.

(III) Menetluskulud

44. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

45. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Vassili Isakovi

kaitsjale Rein Napale välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1206,86 euro ulatuses:

129,60 eurot (tl 69-72), 1077,26 eurot (tl 100-101).

46. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile

ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Senises menetluses on tunnistajatele

makstud kokku 35,96 eurot: tunnistajale R.T.-le istungil osalemisega seotud transpordile

tehtud kulud on hüvitamisele määratud summas 20 eurot (tl 115) ning tunnistajale V.G.-le

istungil osalemisega seotud transpordile tehtud kulud on hüvitamisele määratud summas

15,96 (tl 114), millised loeb kohus menetluskulude hulka.

47. KrMS § 175 lg 3 alusel on Vassili Isakovi poolt tasumisele kuuluvateks menetluskuludeks

ekspertiisikulud summas kokku 122 eurot: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot,

(ekspertiisiakt nr 21E-LÕI0062, tl 32), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot,

(ekspertiisiakt nr 23E-AOI0126, tl 49).

48. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot.

49. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 2594,82 eurot (1206,86+35,96+122

+1230=2594,82).

50. Viidates süüdistatava majanduslikule olukorrale, palus kaitsja kaaluda kohtul võimalust

jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja väljamõistetav menetluskulude osa määrata

tasumisele ühe aasta jooksul. Süüdistatav avaldas, et tal on osaline töövõime. Hetkel ta tööl ei

käi ning tema sissetulekuks on xxx. Kohus peab põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta

1/3 menetluskuludest, s.o 864,94 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa, s.o 1729,88 eurot

mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul.

(IV) CD- plaadid

51. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale

talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste

puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega

puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks

olevate CD- plaatidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak