2-21-19691/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19691

Kohtuasi

C hagi X vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise,

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning

lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata C hagi X vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudes, ning

jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 6 ja 8). Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada C hagi ja mõista Xlt C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

300 eurot ja viivis 72,65 eurot ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 15.05.2024

kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 300 eurot, ning jaotada menetluskulud

vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud vaidlustatud osas

jääb Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus (resolutsiooni p 5) muutmata.

2. Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus:

2.1 hagi rahuldas ja kohustas X edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike

postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4

lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst:

„Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles

2-21-19691

korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need

väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам

несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался

коррупционной

схемой

и

искажает

и

подделывает

документы

товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”;

2.2 hagi rahuldas ja mõistis Xlt C kasuks välja varalise kahju hüvitise 528,64 eurot;

2.3 hagi rahuldas ja mõistis Xlt C kasuks välja viivise väljamõistetavalt hüvitiselt

(528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 59,35 eurot alates

hagiavalduse esitamisest 16.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 ja

alates 11.04.2023 põhinõudelt summas 528,64 eurot VÕS §-s 113 sätestatud

määras kuni kohustuse täimiseni;

2.4 jättis rahuldamata C hagi X vastu varalise kahju 64 euro ja sellelt viivise nõudes.

3. C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jaotada

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

vastavalt

otsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1 Hagi rahuldada osaliselt.

5.2 Kohustada X edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse

hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X,

avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga ning

moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need

ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о

C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает

документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”.

5.3 Mõista Xlt C kasuks välja varalise kahju hüvitis 528,64 eurot.

5.4 Mõista Xlt C kasuks välja viivis 59,35 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt

(528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.04.2023 kuni põhinõude

kohase täimiseni.

5.5 Mõista Xlt C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.

5.6 Mõista Xlt C kasuks välja viivis 72,65 eurot ning viivis mittevaralise kahju

hüvitiselt (300 eurot) alates 15.05.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.

5.7. Jätta rahuldamata C hagi X vastu kohustamaks edastada Uus-Maleva tn 5

korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava

väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega.

5.8 Jätta rahuldamata C hagi X vastu varalise kahju hüvitise 64 euro ja sellelt viivise

nõudes.

5.9. Jätta maakohtus kantud C menetluskuludest 80% X kanda ja X

menetluskuludest 20% C kanda.

5.10. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-19691

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (hageja) esitas 16.12.2021 X (kostja) vastu hagi, mida täpsustas 30.05.2022, milles palus

kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt järgmisel

tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles

korruptsiooniskeemiga, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutab ja võltsib KÜ

dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам

несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной

схемой, организовал мошенническую схему со страховой компанией, и искажает и

подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel ja viivise. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise

summas 592 eurot ning viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige ja

kostja Uus-Maleva tn 5 elanik. Kostja jagas 17.05.2021 hageja kohta Uus-Maleva tn 5

korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit) eesti- ja venekeelse teate, mis sisaldas

muuhulgas alljärgnevaid väiteid hageja kohta: Mõned KÜ liikmed: /…/ C tegelesid

korruptsiooni skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata. Täna lubavad /…/ C viia

ellu maja renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu

üldkoosolekut kui sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid

formaalsus. (Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid,

korteriühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine). Kostja edastas endistele

juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja, mis sisaldas järgmist ebaõiget faktiväidet: Margusele

soovin aga meelde tuletada tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve

paigaldamise tööd ümber.

3. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, sh selle

kohta, nagu oleks hageja tegelenud korruptsiooniskeemiga, toime pannud kelmuse

kindlustusettevõttega ning moonutanud ja võltsinud korteriühistu dokumente.

4. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju naabrite silmis ja ees. Hageja on pidanud tundma

häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi

keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebapädev ning ei täidaks oma

juhatuse liikmete kohustusi hoolikalt. Sisuliselt süüdistas kostja hagejat korruptsioonis,

kelmuses ja korteriühistu dokumentide võltsimises. Hagejale on tekkinud varaline kahju 592

eurot kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-21-19691

6. Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistut puudutavate teadete ja sõnumite adressaadid on

korteriühistu liikmed, mistõttu ei ole teabe edastamine sellisel viisil (jagamine postkastide

kaudu) käsitletav avaldamisena. Kostjal oli alust kritiseerida hageja tegevust. Kõik hageja poolt

kostjale etteheidetud väited on väärtushinnangud, mitte faktiväited. 17.05.2021 kostja poolt

Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates ei sisaldu

väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Korteriomanikel peab

olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise ning juhatuse

liikme juhtimisstiili osas. Hagejal kui korteriühistu juhatuse liikmel on kõrgendatud

talumiskohustus võrreldes korteriühistu lihtliikmetega. Kostja avaldas infot kortermajas

aktuaalsete probleemide lahendamise eesmärgil. Kostja tegevus ei saa kaasa tuua hagejale

mittevaralise või varalise kahju hüvitamise kohustust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 10.04.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat

edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta

järgmise teksti: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles

korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja

lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты

о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы

товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”. Maakohus mõistis kostjalt

välja hageja kasuks varalise kahju 528,64 eurot ja viivise 59,35 eurot ning viivise põhinõudelt

(528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.04.2023 kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5

korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite

sellest, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega; mittevaralise kahju hüvitise ja

sellelt viivise välja mõistmise nõude; varalise kahju 64 euro hüvitamise nõude ja sellelt viivise

välja mõistmise nõude. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

8. Maakohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud:

- hageja on Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige;

- kostja on Uus-Maleva tn 5 elanik ja korteriühistu liige;

- kostja jagas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit)

eesti- ja venekeelse teate;

- kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja;

- hageja esitas kostjale 05.08.2021 nõudekirja.

9. Kostja tegi pöördumistes sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud

teatavaks kolmandatele isikutele, s.o Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu liikmetele ja seega

on kostja käsitletav nende avaldajana.

10. Kostja jagas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse eesti- ja

venekeelse teate ning edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja, milles on

avaldatud järgmised väited hageja kohta: 1) Mõned KÜ liikmed: /…/ C tegelesid korruptsiooni

skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata; 2) Täna lubavad /…/ C viia ellu maja

renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu üldkoosolekut kui

sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid formaalsus.

(Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid, korteriühistu

põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine); 3) Margusele soovin aga meelde tuletada

tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve paigaldamise tööd ümber.

2-21-19691

11. Kostja on mõistliku isiku testi rakendades avaldanud järgmise väite: hageja (1) tegeles

korruptsiooni skeemiga, (2) tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, (3) pani toime kelmuse

kindlustusettevõttega suhtlemisel. Kõigi kolme väite näol on tegemist faktiväidetega, sest on

viidatud konkreetsetele hageja tegevustele ja seda on võimalik objektiivselt kontrollida, kas

hageja tegeles korruptsiooniga, plaanides võtta ainult ühe teenusepakkuja, tegeles KÜ

dokumentide võltsimisega ja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel videovalve

paigaldamise töödel. Kostja on kõigi väidete puhul esitanud kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada otseseid fakte hageja kohta ja nendeks faktideks, mida kostja

korteriühistu liikmetele avaldas on järgnev: hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ

dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel.

12. Kostja väited, et tal oli põhjust kriitika avaldamiseks, sest haldusfirma valimisel 2021. aastal

ei korraldanud hageja konkurssi, on põhjendamatu. Hageja on kohtule esitanud hageja ja

korteriühistu juhatuse liikmete vahelise kirjavahetuse perioodist 03.03.2021–21.03.2021,

millest nähtub, et konkurss haldusteenuse osutaja valimiseks siiski korraldati, pakkujaid oli

rohkem kui üks ettevõte, juhatuse liikmed toetasid BRP Haldus OÜ valimist haldusfirmaks ning

01.07.2021 korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli kohaselt otsustati leping BRP Haldus

OÜ-ga sõlmida alates 01.06.2021. Seega on ebaõige kostja menetluses esitatud väide sellest, et

haldusfirma valimiseks ei toimunud konkurssi, kuigi juhatuse liikmed soovisid seda korraldada,

kuid hageja keeldus konkursi korraldamisest.

13. Kostja väide sellest, et 10.05.2018 toiminud üldkoosolekul võeti tegelikult vastu otsus

revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks, kuigi seda ei ole kajastatud protokollis,

on tõendamata. Hageja poolt esitatud korteriühistu KÜ Uus-Maleva 5 põhikirja p-st 8.1 nähtub,

et üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning selle ülesande täitmiseks võib

üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori. 18.04.2017 üldkoosoleku

protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli korteriühistu revisjonikomisjoni

kinnitamine

ja

üldkoosolek

kinnitas

ühehäälselt

revisjonkomisjoni

järgmiseks

aruandeperioodiks. Kostja esitatud 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustas

üldkoosolek kinnitada revisjoni komisjoni aruande ja selle otsuse poolt hääletati ühehäälselt.

Protokollist ei nähtu, et üldkoosolekul oleks olnud päevakorras või arutamisel

revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamise küsimust. 30.04.2019 üldkoosoleku

protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli taas revisjonikomisjoni volituste

pikendamine või uue valimine, kuid revisjonikomisjoni liige JJ teatas, et kuna komisjoni

valimiste aeg on ühe aasta võrra nihkes, siis kehtivad nende volitused ka sel aastal. Protokollist

nähtub, et üldkoosolek ei ole revisjonikomisjoni liikmete volituste pikendamise küsimust

arutanud 2019 aastal. Hageja poolt on esitatud e-kirjavahetus perioodil 15.04.2020–03.05.2020

JJ ja hageja vahel, millest nähtub, et hageja tegi 21.04.2020 ettepaneku valida

revisjonikomisjoni liikmed üldkoosolekul, kuna üldkoosolek pole viimastel aastatel

revisjonikomisjoni valinud. Kirjavahetusest nähtuvalt oli JJ ja hageja vahel erinev arusaam

sellest, kas revisjonkomisjoni liikmete volitused on pikenenud tänu sellele, et 2018-2019

üldkoosoleku protokollides on kajastatud revisjonikomisjoni liikme nimi või tuleb

revisjonikomisjon igal aastal üldkoosolekul uuesti valida. Seega on tõendamata ja ebaõige

kostja seisukoht sellest, et 10.05.2018 toimunud üldkoosolekul võeti tegelikkuses vastu otsus

revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks. Asjaolu, et revisjonikomisjoni liikmed

peavad ennast endiselt revisjonikomisjoni liikmeteks sõltumata sellest, et üldkoosolek

vastavasisulist otsust vastu võtnud ei ole, ei muuda üldkoosoleku protokolli kuidagi

moonutatuks, valeks või võltsituks.

14. Kostja etteheide hagejale sellest, et korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul, mille

protokoll on allkirjastatud kõigi juhatuse liikmete poolt, ei tehtud otsust konkreetse töövõtja

2-21-19691

valiku osas, kuid hageja koostatud ja allkirjastatud sama kuupäeva kandva protokolli kohaselt

juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balt Briis, on põhjendamatu. Kostja poolt kohtule

esitatud Tallinn, Uus-Maleva 5 korteriühistu juhatuse koosoleku sama kuupäeva kandvatest

protokollidest nähtub küll asjaolu, et kaks juhatuse koosoleku protokolli on erineva välimusega

ja hageja allkirjastatud protokollile on lisatud töövõtja nimi. Samas on hageja usutavalt kohtule

selgitanud, et konkreetsel juhul tegeles remonttööde töövõtja pakkumiste saamisega maja

tollane majahaldur, kellel õnnestus üks pakkumine saada ja tegelikkuses 15.08.2019 juhatuse

koosolekul otsustasid juhatuse liikmed OÜ Balti Briis pakkumise heaks kiita. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid sellest, et korteriühistu liikmed oleksid vaidlustanud üldkoosoleku 30.04.2019

otsuse teha korterelamus remonttöid või juhatuse valiku remonttööde teostaja osas. Samas

asjaolu, et ühe ja sama koosoleku kohta on koostatud kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kaks

protokolli, ei tähenda, et hageja oleks tegelenud korruptsiooni skeemiga, moonutanud ja

võltsinud dokumente või toime pannud kelmuse.

15. Kostja väide, et kuigi 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli p 2.3 kohaselt võttis kostja

kohustuse küsida hinnapäringut, siis tegelikkuses otsustati määrata kostja vastutajaks

videovalve süsteemi paigaldamise eest, sest tema ainsana majaelanikest on asjatundja nendes

süsteemides, on tõendamata.

16. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt olid tingitud kostja väited selle

kohta, et hageja tegeleb korruptsiooni skeemiga ja hageja pani toime kelmuse

kindlustusettevõttega.

17. Seega on kostja avaldatud väidete puhul, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb

KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, tegemist

ebaõigete faktiväidetega.

18. Kostjat ei saa kohustada hageja poolt esitatud kujul andmeid ümber lükkama. Kostja

17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates

ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, millise väite

esitas kostja 17.05.2021 e-kirjas vaid endistele korteriühistu juhatuse liikmetele. Hageja ei ole

palunud kohustada kostjat edastama teadet tõele mittevastava väite avaldamise eest endiste

juhatuse liikmete e-posti aadressidele. Seega ei saa kohustada kostjat edastama Uus-Maleva

tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite

sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Põhjendatud ei ole kohustada kostjat

ebaõigeid andmeid ümber lükkama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.

Mõistlik on kohustada kostjat esitama andmete ümberlükkamise teade hiljemalt viiendal

tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.

19. Kostja avaldatud ebaõiged väited on hageja au teotavad faktiväited, need jätavad hagejast

mulje kui pahausklikust inimesest, kes tegeleb korruptsiooniga, võltsib dokumente ja pani

toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel. Korruptsiooniga tegelemine, dokumentide

võltsimine ja kelmuse toime panemine ei kuulu tavapäraselt mõistlikult ja ausalt käituva isiku

tegude hulka. Sellised väited kahjustavad hageja mainet, jättes hagejast mulje kui inimesest,

kes on ebapädev ning ei täida oma juhatuse liikme kohustusi hoolikalt.

20. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Kuna kostja ei ole

tõendanud, et hageja tegeles korruptsiooniga, dokumentide võltsimisega ja kelmusega, siis on

kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastane. KÜ liikmete informeerimise sooviga ei saa

õigustada hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta

2-21-19691

oleks tema poolt avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Süü olemasolu

eeldatakse ning süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.

21. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb

järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab

kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet,

poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 27.09.2005, nr 3-

2-1-81-05, p 17 ja 22.10.2008, nr 3-2-1-85-08, p 14). Käesoleval juhul tuleb võrrelda ka

ebaõigete väidete avaldamise eelset olukorda avaldamise järgse olukorraga. Rahalise hüvitise

väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne

(RKTKo 11.02.2004, nr 3-2-1-11-04 p 18).

22. Korteriühistu juhatuse liikmed peavad taluma kriitikat suuremas ulatuses kui tavaline

korteriühistu liige. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 15 märkinud, et korteriühistu

juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust

kritiseerida ka põhjendamatult (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05 p-s 15). Maakohus arvestas

mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, et kuigi hageja juhatuse

liikmena ei pea taluma ebaõigete andmete avaldamist, siis üldise talumiskohustuse mõttes ei

olnud kostja süü väga suur. Maakohus nõustus, et kostja tegevuse pinnalt ei saa järeldada

pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina. Esitatud tõendite pinnalt

kogumis hinnates võisid kostja ebaõiged väited võivad tuleneda asjaolust, et kostja ei olnud

enda väidete õigsust eelnevalt piisavalt hoolikalt kontrollinud.

23. Kostja ei ole kommenteerinud hageja isiksust ega tema eraelu. Kõik ebaõiged väited

seonduvad hageja tegevusega korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja ei ole väitnud, et kostja

tekitas oma tegevusega hagejale tõsiseid terviseprobleeme. Käesoleval juhul puuduvad tõendid

sellest, et kostja oma väidetava tegevusega oleks raskendanud ja häirinud oluliselt hageja

igapäevaelu. Hageja ei ole väitnud, et hageja tundis tugevat hingelist valu kostja poolt avaldatu

pärast. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised

muutused hageja elukorralduses või suhetes teiste isikutega.

24. Kohtule hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et aprillis 2021 lõppesid eelmise

korteriühistu juhatuse liikmete volitused ning KÜ Initsiatiivrühm saatis korteriomanikele

16.05.2021 välja teate, millega korraldas uute juhatuse liikmete valimist. Ka kostja seadis üles

enda kandidatuuri juhatuse liikme kohale. Korteriühistu registrikaardi ajaloo väljatrükist

nähtub, et registrikande muudatused korteriühistu juhatuse liikmete kohta on tehtud

30.06.2021. Registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja on endiselt korteriühistu juhatuse liige,

kuid kostja valituks ei osutunud. Vaatamata kostja kandideerimisele ja kostja poolt juhatuse

liikmete valimist ajal, 17.05.2021 ebaõigete väidete avaldamisele, osutus korteriühistu liikmete

poolt korteriühistu juhatuse liikmeks uuesti valituks hageja, vastupidiselt kostjale, kes valituks

ei osutunud. Seega ei tekitanud kostja oma tegevusega mainekahju hageja naabrite silmis,

korteriühistu liikmed usaldasid hagejat endiselt niivõrd suures ulatuses, et hageja osutus

valituks uue juhatuse koosseisu. Kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ka

ajaliselt, sest ebaõiged faktiväited olid avaldatud korteriühistu liikmete ees uute juhatuse

liikmete valimise perioodil.

25. Mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda eelkõige

vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule

eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on

2-21-19691

olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje

kompenseerimisel, seda nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud juhul, arvestades

rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist jm asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et

ebaõiged faktiväited avaldati uute juhatuse liikmete valimise perioodil, kus valituks osutus

hageja, mitte kostja, tuleb jätta hageja taotletud mittevaralise kahjuhüvitis kostjalt välja

mõistmata. Kohus leidis, et nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses on piisavaks

kohtulahend, millega kostjat kohustatakse korteriühistu liikmete ees ümber lükkama kostja

avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

26. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude 528,64 euro väljamõistmist

kostjale 16.07.2021 edastatud nõudekirja (nõudekirja kuupäev on ekslikult märgitud

05.08.2021) koostamisega, mis on seotud käesoleva vaidlusega. Kostja on tekitanud hagejale

õigusvastaselt kahju, avaldades tema mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid. Hagejal

tekkinud varaline kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Seda enam, et hageja ise pöördus

19.05.2021 kohtuvälise lahenduse leidmiseks kostja poole, kuid kostja hageja pöördumistele ei

reageerinud. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos.

Hageja varaline kahju kohtueelselt õigusabile 15.11.2021 tehtud toimingute eest, mis seondusid

kliendi täiendavate materjalide analüüsi ja tegevuskava kinnitamisega kokku 64 eurot, ei ole

põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja hagiavalduse koostamisega

alustanud 06.12.2021. Seega võib järeldada, et 15.11.2021 tehtud toimingud seonduvad

kohtumenetluse alustamisega ja on kvalifitseeritavad tsiviilasja menetluskuludena, mis on

vajalikud toiminguteks hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel.

27. Varalise kahju hüvitiselt summas 528.64 eurot on põhjendatud viivise nõue seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest 16.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 summas

59,35 eurot ja edasiulatuvalt alates 11.04.2023 kuni kohustuse täimiseni.

28. Kuna maakohus kohustas kostjat ümber lükkama hageja taotletud kolmest ebaõigest

faktiväitest kahte, mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 528,64 eurot ja

viivise, kuid jättis rahuldamata hageja nõude ühe ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, hageja

varalise kahju nõude summas 64 eurot ja sellelt viivise nõudes, samuti mittevaralise kahju

hüvitamise nõude ja sellelt viivise nõudes, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust jättis

maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

29. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10.04.2023 otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ebaõige faktiväite, et hageja

pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamise

ja viivise nõude ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tühistatud osas teha

uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

30. Maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidis, et hageja taotletud mittevaralise

kahju hüvitis tuleb kostjalt välja mõistmata jätta. Maakohus tuvastas, et kostja on süüliselt

rikkunud hageja isiklikke õigusi siis, kui avaldas au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid hageja

kohta, kuid vaatamata sellele asus maakohus seisukohale, et hageja nõue mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus viitas delikti üldkoosseisu selgitades VÕS §

134 lg-le 2, mille alusel leidis kokkuvõttes, et mittevaralise kahju väljamõistmine eeldab

kannatanu õiguste olulist kahjustamist ning rikkumise erilist raskust. Hageja ei ole sellise

käsitlusega nõus, kuna maakohtu käsitlus tugines tõenäoliselt kuni 30.12.2010 kehtinud VÕS

redaktsioonile, kui maakohus viitas Riigikohtu lahenditele, kus käsitletakse mittevaralise kahju

2-21-19691

hüvitise suuruse määramist kuni 30.12.2010 kehtinud VÕS redaktsiooni alusel. Käesoleval ajal

kehtiva VÕS 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta

mõistlik rahasumma. Ka VÕS § 134 lg 5 alusel pidi maakohus otsustama kahjusumma suuruse

üle, mitte selle üle, kas mõista kahju välja või mitte.

31. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õiguste rikkumise ajaline ja isikuline piiratus

ning hageja kohustus taluda kriitikat lähtuvalt hageja positsioonist välistavad hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kahju kestvus (ajaline ja isikuline) ei välista

kahju hüvitamise kohustust. Hageja ei pea taluma kriitikana ebaõigete ja au teotavate väidete

avaldamist ja seda sõltumata sellest, mis on hageja roll. Kohtulahend ei ole piisav selleks, et

kõrvaldada hagejale tekitatud kahju. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja tegevuse

pinnalt ei järeldu kostja pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina.

32. Maakohus väljus kostja vastuväidete piiridest siis, kui leidis, et hageja nõue kohustada

kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade, et kostja avaldas tõele

mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, tuleb jätta

rahuldamata, sest kostja ei avaldanud seda viisil, milles hageja palus selle ümberlükkamist.

Kostja ei esitanud vastuväidet, et hageja esitatud ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata

põhjusel, et kostja ei avaldanud korteriühistu liikmetele postkastidesse teate esitamisega, et

hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Kui kohus oleks seda pooltega arutanud, siis

oleks hagejal olnud võimalik esitada täiendavaid tõendeid või enda nõuet täpsustada, kuid

käesoleval juhul oleks olnud põhjendatud kõikide valeväidete ümberlükkamine kõigi

korteriühistu liikmete ees.

33. Maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel langetas kohus valiku menetluskulude

jaotusviisi vahel. Kuna maakohus on hageja nõuded enamuses rahuldanud, siis on hageja oma

eesmärgi

suuremas

osas

saavutanud,

mistõttu

tuleb

enamus

maakohtus

kantud

menetluskuludest jätta igal juhul kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

34. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt viivise nõuded ning jaotas menetluskulud

(resolutsiooni p-d 6 ja 8). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab

hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot ja viivise. Maakohtu otsuse osalise tühistamise

tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud

osas (resolutsiooni p 5) jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

2-21-19691

36. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata 1) hageja nõude ebaõige

faktiväite, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, ümberlükkamiseks

(resolutsiooni p 5) ja 2) mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõude (resolutsiooni p 6)

ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 8). Eelnevast tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud ebaõige

faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõude ning

menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi

rahuldas ja kohustas kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed, et hageja tegeles korruptsiooni

skeemiga ja tegeleb korteriühistu dokumentide võltsimisega, mõistis kostjalt välja hageja

kasuks varalise kahju hüvitise 528,64 eurot ja sellelt viivise (resolutsiooni p-d 2–4). Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude varalise

kahju 64 euro ja viivise nõudes (resolutsiooni p 7). Osades, milles maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

37. Kolleegiumi arvates ei ole alust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tõele

mittevastava väite kelmuse toime panemise kohta ümberlükkamiseks, kohaldada

materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas

maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub selles

osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda,

et maakohus on teinud järeldused hageja nõude rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme

oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

38. Hageja etteheide, et maakohus ei saanud jätta rahuldamata hageja nõuet ümber lükata

ebaõiget väidet, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõtjaga, hageja nõutud viisil, sest

kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud, on põhjendamatu. Kostja on 09.08.2022

menetlusdokumendis otsesõnu märkinud, et hageja nõue andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta

rahuldamata, kuivõrd kostja 17.07.2021 Tallinn, Uus-Maleva tn 5 postkastidesse jagatud eesti-

ja venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse

kindlustusettevõttega. Kuna maakohus määras peale kostja esitatud vastuväidet 30.01.2023

määruses pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 20.02.2023 ning nendele

vastamiseks 13.03.2023, siis oli hagejal võimalik kujundada oma seisukoht kostja esitatu suhtes

maakohtu määratud menetlustähtaegade jooksul enne maakohtu otsust. Seega ei ole maakohus

tuginenud asjaolule, mida polnud menetluses arutatud ja mille suhtes poleks hageja saanud oma

seisukohti kujundada (TsMS § 436 lg-d 3–4).

39. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel seoses

ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamisega.

40. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt

isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2

järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

2-21-19691

avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku

nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve.

41. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid

uuesti. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike

postkastidesse eesti- ja venekeelses teates ning juhatuse liikmetele e-kirjas hageja kohta

järgmised ebaõiged ja hageja au teotavad andmed: 1) hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, 2)

hageja

tegeleb

KÜ

dokumentide

võltsimisega,

3)

hageja

pani

toime

kelmuse

kindlustusettevõttega suhtlemisel. Seega põhjustas kostja ebaõigete ja au teotavate andmete

avaldamisega hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude

esinemist ega süü puudumist (VÕS § 1050) ei tõendanud.

42. Maakohus asus õigele seisukohale, et kostja vastutab hageja kohta ebaõigete ja au teotavate

andmete avaldamise tõttu õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ringkonnakohtu hinnangul

kohaldas maakohus aga vääralt materiaalõiguse norme, kui jättis hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Olukorras, kus on tuvastatud, et kostja avaldas hageja kohta

ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, ning on sellega põhjustanud hagejale

õigusvastaselt kahju, ei ole võimalik jätta hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik

rahasumma välja mõistmata.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse

korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest rahalise

hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja

isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna

mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127

lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel,

arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032,

p 13).

43. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kohtulahend, millega kohustatakse ümber lükkama

ebaõigeid faktiväiteid, on piisav eri- kui üldpreventiivses tähenduses, et õigustada mittevaralise

kahju hüvitamata jätmist. Riigikohus on rõhutanud, et ei saa nõustuda seisukohaga, et

kohtumenetlus ise ja kohtulahend oleksid piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega

põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kohtumenetluse pidamine, mille tulemusel hagi jäetakse

rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju

(RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15).

44. Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise

kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste

suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22).

2-21-19691

45. Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022.

aastal“ analüüsi kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised isikuõiguste rikkumise eest

vahemikku 100–20 000 eurot, mediaan 500 eurot ja keskmine hüvitis 1569 eurot. Analüüsi

kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis on olnud 100 eurot. Suuremad kahjuhüvitised on välja

mõistetud siis, kui andmeid on avaldatud meediakanalites või meediaväljaannetes, eelkõige

veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul järjel olev äriühing

(meediaettevõte).

46. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel saab ja tuleb arvestada esmalt rikkumise

ulatust. Hagis toodud ja kahte ebaõiget faktiväidet (hageja tegeles korruptsiooni skeemiga ja

hageja tegeleb KÜ dokumentidega võltsimisega) sisaldava teate saatis kostja korteriühistu

liikmetele ja ühe ebaõiget faktiväidet (hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega

suhtlemisel) sisaldava e-kirja saatis kostja endistele korteriühistu juhatuse liikmetele. Hageja

kohta ebaõigete ja au teotavate andmete esitamine, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga,

tegeleb korteriühistu dokumentide võltsimisega ning pani toime kelmuse kindlustusettevõttega

suhtlemisel, on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt raske rikkumine, et tekitada hagejale

mittevaralist kahju. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhatuse liikmete valimise ajal saaks

olla tegemist olukorraga, kus korteriühistu endised juhatuse liikmed peaksid taluma

õigustamatult ükskõik missuguste andmete avaldamist. Kontrollimata andmetele tuginedes

kellegi põhjendamatul süüdistamisel korruptsioonis, võltsimises ja kelmuses ei ole tegemist

mõistliku kriitikaga, mis õigustaks selliste andmete esitamist sõnavabadusele tuginedes. Võttes

teiselt poolt arvesse kostja avaldatu piiratud levikut (ebaõigete faktiväidete avaldamine

korteriühistu liikmete ja korteriühistu juhatuse ees), asjaolu, et samaaegselt avaldati ühes teates

kaks ja teises üks ebaõige ja hageja au teotav faktiväide, tegemist oli ühekordse rikkumisega,

ning avaldatu vähest mõju hageja maine kahjustamisel, kus tegemist ei olnud selliste

intensiivsete tagajärgedega, mis oleksid kahjustanud hageja au teiste ühistu liikmete ees sellisel

määral, et teda poleks valitud korteriühistu juhatuse liikmeks, siis ei peaks hagejale välja

mõistetav mittevaralise kahju hüvitis olema suurem kui väikseim kohtupraktika kohaselt

väljamõistetud hüvitis (100 eurot) isikuõiguste rikkumise puhul (VÕS § 134 lg 5). Seetõttu on

ringkonnakohtu arvates on põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks kahes

erinevas teates sisalduvate kolme ebaõige ja hageja au teotava faktiväite avaldamise eest kokku

300 euro.

47. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitise põhinõudelt viivise tasumist alates

hagiavalduse esitamisest kuni mittevaralise kahju hüvitise kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt

mittevaralise kahju hüvitist 300 eurot, kuid kostja seda tasunud ei ole, siis on hagejal õigus

nõuda kahjuhüvitise tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõude 300 euro tasumisega

viivitamise eest alates hagiavalduse esitamisest 16.12.2021 seadusjärgses määras kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Hageja nõudel tuleb viivise nõuet piirata väljamõistetava

2-21-19691

mittevaralise kahju hüvitamise nõude summaga 300 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,65 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

48. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ning

kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot, viivis 72,65 eurot ning

viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 15.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.

Menetluskulude jaotus

49. Kuna

maakohtu

otsus

osaliselt

tühistatakse,

muudab

kolleegium

kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus

määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

50. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise

rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Hageja esitas hagis neli nõuet ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise hüvitise nõude koos viivise nõudega.

Hageja esitatud viiest nõudest on rahuldatud neli (kaks ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõuet, mittevaralise kahju hüvitamise nõue koos viivisega ning varalise kahju nõue 90%

ulatuses koos viivisega), üks nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on jäetud

rahuldamata. Kuna hageja esitatud viiest nõudest rahuldatakse neli nõuet, mis on 80%, siis on

põhjendatud jätta maakohtus hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja kuna hagi jääb

rahuldamata 20% ulatuses, siis on põhjendatud jätta kostja menetluskuludest 20% hageja kanda.

51. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

52. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

53. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)