1-22-1415/80 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-22-1415

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2024.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-1415 (20730000086)

Kohtukoosseis

kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Tõlk

Ann Õun, Eevi Pant, Natalija Mehh

Kriminaalasi

Anna FINSERÅSEN süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Toomas Tomberg

Süüdistatav

ANNA FINSERÅSEN , isikukood: 48410150349; elu-

või asukoht: asub Sankt-Peterburgis, Venemaa

Föderatsioonis; kodakondsus: xxx kodanik; haridus: xxx

haridus; emakeel: xxx keel; töökoht või õppeasutus:

andmed puuduvad; kriminaal- ja väärteokorras

karistamata.

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Indrek Västrik

Kannatanu

F.K

Kannatanu esindaja

I.K

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Anna FINSERÅSEN KarS § 3311 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6

(kuus) kuud.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud vangistust, ei pöörata täielikult

täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14.05.2024.a.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Anna FINSERÅSEN -lt riigituludesse:

-

sundraha 1,5 palga alammääras –1230 eurot;

-

määratud kaitsjatasu summas 867,42 eurot.

-

kannatanu sõidu- ja ööbimiskulud summas 1033,53 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3130,95 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 260,91

eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 260,94 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole

nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank,

kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585

LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kannatanu esindaja I.K taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning mõista

Anna FINSERÅSEN -lt välja kannatanu F.K kasuks kannatanu valitud esindajale makstud

tasu summas 4687,50 eurot, mis kanda kannatanu F.K arveldusarvele xxx.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja prokurör esitada apellatsiooni.

Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o

alates 14.05.2024.a.

I SÜÜDISTUSE SISU

Anna FINSERÅSEN ’it süüdistatakse selles, et tema alates 15.03.2020 ei täitnud 30.09.2019

Tallinna Ringkonnakohtu määruse sõnastuses 09.12.2019 jõustunud 14.12.2018 Harju

Maakohtu kohtumäärust tsiviilasjas xxx, millega lõpetati F.K ’i ja Anna FINSERÅSEN ’i

ühine hooldusõigus laste A F.K’i ja L F.K’i suhtes ning anti F.K-le ainuisikuliselt üle laste A

F.K’i ja L F.K’i hooldusõigus, kohustades Anna FINSERÅSEN ’it Eesti Vabariigis üle

andma lapsed A F.K’i ja L F.K’i koos laste reisidokumentidega lapse isale F.K-le .

Kohtutäitur K F kohustas Anna FINSERÅSEN ’it täitemenetluse 034/2020/124 raames

kohtumäärust tsiviilasjas xxx täitma 29.01.2020 kell 12:00 Tallinnas xxx asuvas kohtutäitur K

F’i büroos. Anna FINSERÅSEN kohtumäärust ei täitnud ja lapsi üle ei andnud, mistõttu

28.02.2020 määras kohtutäitur kohustuse täitmiseks sunniraha 500 eurot, sunniraha

määramise otsus edastati 04.03.2020 Anna FINSERÅSEN -le ja tema volitatud isikule V F’le.

Vaatamata määratud sunnirahale Anna FINSERÅSEN ei täitnud tsiviilasjas xxx tehtud

kohtumäärust, millega teda kohustati F.K-le üle andma lapsed A F.K’i ja L F.K’i, selle

asemel lahkus ta kohtumääruses nõutud F.K ’i nõusolekuta 04.01.2020 koos laste A F.K’i ja

L F.K-ga Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.

Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustati isikut välja andma laps, täitmata jätmisega,

kui isiku suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, pani Anna FINSERÅSEN

toime KarS § 331¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTU PÕHJENDUSED

a) Menetluslikud küsimused

Käesolevas kriminaalasjas esitas prokurör menetluse kestel taotluse arutamaks kriminaalasja

süüdistatava tagaselja, kuna süüdistatav oli teadlik kohtuistungitest, kuid keeldus kohtusse

ilmumast ja tema täpset asukohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Kohtule oli teada, et ta

viibib Venemaa Föderatsioonis, kuid kus täpsemalt, teada ei olnud. Samuti ei olnud teada ka

Vene Föderatsioonis viibimise õiguslikud alused, kuna Venemaa Föderatsioon kohtu õigusabi

taotlusele ei vastanud (t kd 1 lk 49) ja menetlus venis antud vastust oodates. Kohus rahuldas

prokuröri taotluse, kuna süüdistatav oli teadlik istungitest, talle selgitati kohtusse ilmumise

kohustust lisaks kohtukutsetele ka vahetult istungil (osales virtuaalselt), aga ta eiras kohustust

vahetult kohtusse ilmuda. Ka on ta ise kinnitanud esimesel üldmenetluse istungil

12.05.2022.a, kus ta osales virtuaalselt, et asub Venemaa Föderatsioonis, aga et on Eesti

Vabariigi kodanik (t kd 1 lk 23). Seega ei saanud tal esineda takistusi Eesti Vabariiki

ilmumiseks ja ta ei esitanud ka tõendeid takistuse olemasolu kohta. Kohtul puudus aga

igasugune kindlus süüdistatava osavõtus kõikidel määratud istungitel.

Kuigi kohus määras arutada kriminaalasja tagaselja, teavitas süüdistatav kohut sellest, et

soovib osaleda istungitel virtuaalselt ning seda talle ka võimaldati, süüdistatavale saadeti

virtuaallink, milline oli sama kõikidel põhiistungitel. Kõikidel istungitel osales kaitsja,

süüdistatavale tagati istungitel ka tõlk ja võimalus vajadusel suhelda kaitsjaga privaatselt (t kd

1 lk 115, 121, t kd 2 lk 146). Süüdistataval oli võimalus kaitsja vahendusel esitada taotlusi,

kuid ta saatis neid kohtule ka vahetult e-kirja teel ja antud taotlused vaadati kohtuistungitel

läbi (näited: taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, t kd 1 lk 67; määratud kaitsja

kõrvaldamiseks, t kd 2 lk 70; süüdistatav avaldas keset istungit, et ei vaja tõlki, kuid kohus

palus siiski tõlgil jätkata, t kd 2 lk 150). Ka edastati talle kohtuasjas tehtud määruste tõlked (t

kd 1 lk 135-136), mida ta soovis. Süüdistatav osales virtuaalselt kõigil istungitel, v.a

kohtuvaidlused ja viimane sõna (16.04.2024.a istung) ning mitteosalemine oli tema vaba

valik, kuna ka selle istungi kohta edastati talle lisaks varasemale ka vahetult enne

kohtuistungit uuesti sama virtuaallink (t kd 2 lk 174a).

Kohus tagas virtuaallinki jagades süüdistatavale võimaluse viibida oma kohtuasja arutamise

juures, omada kaitsjat, esitada tema kaudu ja ise taotlusi, kuid kohtul oli kohustus arvestada

menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist ning

menetlus ei veniks.

KrMS § 269 kujutabki endast nende erinevate huvide ja kohustuste vahel leitud

tasakaalupunkti (RKKKm 1-19-8757/33, p 11, 1-21-8596/83 p 15). Käesolevas kriminaalasjas

leidis kohus tasakaalu eelkirjeldatud moel. Kohtukutseid ilmumaks vahetult kohtusse ta eiras

(nt t kd 1 lk 32-34, t kd 1 lk 94-96), kuid menetlust oli vaja pidada. Kohus ka kohtuistungil

virtuaalselt osalevale süüdistatavale selgitas kohustust ilmuda (nt t kd 1 lk 124).

Käesolevas kriminaalasjas ei kaitseaktis ega istungil ei taotlenud kaitsja süüdistatava

ristküsitlemist ning seda ei oleks ka saanud läbi viia, kuna süüdistatav viibib väljaspool

Euroopa Liitu, mistõttu oleks pidanud järgima küsitlemisel KrMS § 69 lg-t 5, § 468 sätteid,

mis aga ei olnud võimalik, kuna Venemaa Föderatsioon eiras kohtu õigusabi taotlust ning

puudus alus arvata Venemaa Föderatsiooniga sellekohase koostöö tekkeks.

b) Süü küsimus

Süüdistatava Anna FINSERÅSEN -ni süü leidis temale inkrimineeritavas tõendamist.

Süü on tõendatud Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusega (t kd 1 lk 168-174) ja Tallinna

Ringkonnakohtu 30.09.2019.a määrusega (t kd 1 lk 176-186), milliste kohaselt lõpetati

süüdistatava ja kannatanu F.K ühine hooldusõigus laste suhtes ning laste isale (kannatanu)

anti ainuisikuliselt üle laste hooldusõigus. Süüdistatavat kohustati andma lapsed üle laste isale

koos laste reisidokumentidega. Samuti kohaldati esialgset õiguskaitset selliselt, et süüdistatav

tohib koos lastega Eestist lahkuda vaid kannatanu nõusolekul ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine kuulus viivitamatult täitmisele. Riigikohtu 09.12.2019.a määrusega jäeti Anna

FINSERÅSEN -ni määruskaebus menetlusse võtmata (t kd 1 lk 187). Eelnevalt märgitud

tõendite kohaselt oli tegemist kohtuotsusega pandud kohustus lapsed nende isale üle anda.

Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav antud kohtuotsust ei täitnud ja eiras laste üleandmise

kohustust. Asjaolu, et süüdistatav oli Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusest teadlik,

iseloomustab see, et Anna FINSERÅSEN esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule ning samuti esitas ta Riigikohtule kassatsiooni.

Tallinna kohtutäitur K F vastusest prokuratuurile (t kd 2 lk 32) nähtuvalt algatati 20.01.2019.a

täitemenetlus. Täitmisteade saadeti süüdistatava e-posti aadressile ja elukohta ning

täitmisteate postitamisega loeti see kätte toimetatuks TMS § 24 lg 2 alusel ja täitmismenetlus

alanuks. Korteriomand, kuhu postkasti täitmisteated pandi, kuulus kinnistusregistri kohaselt

võlgnikule (käesolevas asjas süüdistatav). Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusega kohaldati

esialgset õiguskatset selliselt, et süüdistatav tohtis lastega lahkuda Eestist vaid kannatanu

nõusolekul. Harju Maakohtu määrusest ja võlgniku rahvastikuregistri kandest sai eeldada, et

tema elukoht on Eesti Vabariik ning asjaolu, et ta võib asuda väljaspool, ei takistanud

täitemenetluse läbiviimist, võlgnik oli ka täitemenetlustest teadlik ning ta ei olnud esitanud

dokumente Eesti Vabariigist väljaspool viibimise kohta, mistõttu oli täituri tegevus

õiguspärane. Kuna süüdistatav ei täitnud sunniraha hoiatust, määrati talle 28.02.2020.a

otsusega sunniraha 500 eurot, mis saadeti tema e-postile ja anti üle tema esindajale V F, kes

omas notariaalset volikirja.

Eelnimetatut tõendavad ka 20.01.2020.a täitmisteade (t kd 2 lk 35), toimingu tegemiseks

kohustamise ja sunniraha määramise hoiatus (t kd 2 lk 36), e-kiri süüdistatavale täitmisteate,

toimingu tegemiseks kohustamiseks ja sunniraha määramise hoiatuse edastamise kohta (t kd 2

lk 34, 39), väljastusteade (t kd 2 lk 40), täitmisteate kättetoimetamise akt (t kd 2 lk 41),

kohtutäituri e-kiri politseile kaasamaks politsei täitetoimingusse (t kd 2 lk 42), kohtutäituri

avaldus politseile (t kd 2 lk 43), kohtutäituri poolt edastatud e-kiri kohustava lahendi täitmise

protokolliga (t kd 2 lk 45-47), politsei vastuskiri, mille kohaselt on süüdistatava aadressiks

XXX (t kd 2 lk 49). Samuti on tõendiks sunniraha määramise otsus, millest nähtuvalt määrati

28.02.2020.a Anna FINSERÅSEN -le sunniraha 500 eurot (t kd 2 lk 53-54), kohtutäituri e-

kiri süüdistatavale ja süüdistatava esindajale sunniraha otsuse osas (t kd 2 lk 51-52),

22.02.2020.a täitmisteade, mille on kätte saanud 04.03.2020.a süüdistatava esindaja (t kd 2 lk

56), kohtutäituri tasu saamise otsus, mille kätte saanud esindaja (t kd 2 lk 57). Ka nähtub, et

sunniraha määramise otsuse on kätte saanud süüdistatava esindaja V F (t kd 2 lk 58 pö).

Samuti nähtub notariaalselt volikirjast, et süüdistatav on volitanud V Ft (kd 2 lk 62) end

esindama.

Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes väite, et süüdistatav ei pruukinudki olla teadlik kohustustest

lapsed üle anda. Sellist seisukohta ta kohtulike tõendite uurimisel ei avaldanud ega esitanud

selle kohta enda poolseid tõendeid ega argumente. Kohus eelnevalt selgitas, et on tõendatud,

et süüdistatav oli teadlik nii kohtulahendist kui sunniraha määramise otsusest.

Asjaolu, et süüdistatav hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale tõendab ka politsei e-kiri selle

kohta, et Venemaa Interpol teatas, et süüdistatav koos lastega asusid Sankt-Peterburgis ja olid

saanud ajutise asüüli staatuse kuni 21.04.2021.a (t kd 1 lk 196-197). Ka ei ole süüdistatav

Venemaal asumist eitanud suheldes kohtuga (t kd 1 lk 23).

Eelnevate kirjalike tõenditega riimuvad kohtus kannatanu F.K poolt antud ütlused, mis

samuti kinnitavad süüdistava süüd, milliste kohaselt süüdistatav oli kohtuotsuse põhiselt

kohustatud lapsed talle üle andma, ega seda ta ei teinud ja põgenes lastega Venemaale (t kd 1

lk 83-86). Asjaolu, et isikud asuvad Venemaal, kinnitavad ka laste passide väljavõtted (t kd 1

lk 91-92) ja kaitsja esitatud reisipiletid (t kd 2 lk 114-127).

Kohtus kuulati üle ka tunnistajana I P, kuid isik väitis, et ta on tutvunud süüdistatava poolt

talle näidatud käesoleva kriminaalasja materjalide kolme köitega, ka seda, et ta oli antud

täitemenetluse ajal süüdistatava esindajaks. Kohtule esitati tõendina ka antud isiku üleskutse

meedias toetamaks süüdistatava lahkumist Venemaale (t kd 1 lk 157), mistõttu on tegemist

erapooliku isikuga, mistõttu ei pea kohus võimalikuks tema ütlusi tõendina arvestada. Ka

tema teadmised ei baseeru tema poolt tajutul, vaid võivad olla mõjutatud erapoolikusest ja

tutvutud materjalidest.

Süüdistav ise kohtueelsel uurimisel on keeldunud ütlusi andmast (t kd 2 lk 70-71).

Eelnevaga on tõendamist leidnud, et tsiviilasjas kohtulahendit, millega kohustati üle andma

lapsed, süüdistatav ei täitnud, kuigi tema suhtes oli kohaldatud sunniraha, seega on tema

tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 3311 lg järgi ja tema süü on tõendamist leidnud.

Subjektiivsest küljest oli tegemist otsese tahtlusega, isik oli teadlik, et tal on kohustus lapsed

üle anda, kuid selle kohustuse täitmise vältimiseks ta lahkus Eesti Vabariigist, ta soovis

sellega kõrvale hoida kohtuotsuse täitmisest.

Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. Kohtul puuduvad igasugused

andmed selle kohta, et isa kujutaks lastele ohtu.

c) Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse

kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste

süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Seaduseandja on KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ees ette

näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isik on varem

karistamata (t kd 2 lk 63-64), on kahe alaealise lapse ema.

Süüdistatava kohta ei ole kohtul hetkel midagi teada tema sissetulekutest ega töökoha

olemasolust, isik ei ole selliseid dokumente kohtule esitanud. Maksu- ja Tolliameti vastusest

nähtuvalt 2019.a oli isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 6523 eurot ning

keskmine päeva sissetulek 9,84 eurot (t kd 2 lk 65-66). Seega puuduvad andmed selle kohta,

et süüdistatav suudaks rahalist karistust kanda.

Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü on

keskmine, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmääras, s.o

karistada süüdistatavat vangistusega kuus kuud. Arvestades, et süüdistatav on varem

kriminaalkorras karistamata, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik

saavutada tingimusliku vangistusega KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel. Kohus määrab katseaja

pikkuseks üks aasta.

d) Menetluskulud

Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha

suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1230 eurot, mis kuulub süüdistatavalt

väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks muuhulgas määratud

kaitsjale makstud tasu kogusummas 867,42 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt

väljamõistmisele. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule KrMS §

178 kohaselt makstavad summad. KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel hüvitatakse kannatanule sõidu-

ja ööbimiskulud. Harju Maakohtu 14.05.2024.a määrusega hüvitati kannatanule sõidu- ja

ööbimiskulud summas 1033,53 eurot, mis kuuluvad menetluskulude hulka ning kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulude tekkimine oli tingitud isiku süülisest

tegevusest ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava

puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi

kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab tööle asuda (kui ta juba

ei tööta), et tasuda temalt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades menetluskulude

suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning

kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste

maksetena võrdsetes osades.

Kannatanu esindaja I.K esitas kohtule taotluse hüvitada kannatanule menetluskulud summas

10 795,31 eurot. Ka palus kannatanu esindaja jätta osa kuludest riigi kanda.

Seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja õigusabi kuludega märgib kohus järgmist:

menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-st 1 on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega

tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud esindajana tuleb käsitleda

kannatanu valitud esindajat KrMS § 41 tähenduses. Mõistlikku suurust ületav esindajatasu

menetluskuluna käsitatav pole ja seda ei hüvitata. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel

tuleb arvesse võtta nt. kriminaalasja keerukust ja mahukust (RKKK 3-1-1-99-11 p. 12; 3-1-1-

28-11 p. 18; 3-1-1-25-04 p. 9), aga samuti esindaja töökvaliteeti ja muid asjaolusid.

Kannatanu esindaja on osutanud õigusabiteenust summas 150 eurot tund, mille käibemaks on

0%. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi

tasu määradele. Küll aga on kohus on seisukohal, et kannatanu esindajale makstud tasu ei saa

pidada kuidagi mõistliku suurusega tasuks, arvestades, et tegemist ei ole ei keeruka ega

mahuka kriminaalasjaga. Käesolevaks ajaks koosneb kohtutoimik kahest köitest.

Arvet nr 2020/0072 ei pea kohus põhjendatuks täies ulatuses kuivõrd arve kirjeldus

on ,,juriidilised konsultatsioonid, korduvad olukorra arutelud vene juristide ning

prokuratuuriga“ (t kd 2 lk 197). Antud arve jääb täies ulatuses arusaamatuks, pole aru saada,

millal, kellega, kuidas suheldi.

Arvet nr 2022/0100 ei pea kohus osaliselt põhjendatuks. Nii nt ei pea kohus põhjendatuks

tegevusi 17.06.2020.a, jääb arusaamatuks, mis taotlusi esitati ning kellega suheldi. Niisamuti

märgib kohus, et tõlkimisteenus ei ole osa õigusabiteenustest, seega ka selles osas ei ole

taotlus põhjendatud. Ka ei pea kohus mõistlikuks ajakuluks 17.01.2022.a (9 tundi 45 min)

seonduvat, arvestades, et tegemist pole mahuka kriminaalasjaga. Põhjendatud kulu antud

toimingutele on 5 tundi. 04.03.2022.a (2 tundi 15 min) ajakulu ei ole samuti põhjendatud,

süüdistusakt on 3,5 lehekülge pikk. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 1 tund, 23.03.2022.a

(2 tundi 20 min) toimingute ajakulu tuleb samuti vähendada, kuna tegemist ei ole mahuka

asjaga, põhjendatud ajakulu on 1 tund 30 min. Ka on arvel on märgitud, et kannatanu

esindajal kulus 17.03.2022.a 2 tundi ja 45 minutit tutvumaks kaitseaktiga ja selle sisu

tõlkimisega kannatanule. Kohus juhib kannatanu esindaja tähelepanu tema poolt eelistungil

öeldule, mille kohaselt vastab kannatanu esindaja 23.03.2022.a eelistungil vastuseks

kohtule ,,kannatanu esindaja peab tõdema, et ma ei ole isegi seda kaitseakti näinud“ (t kd 1 lk

11). Seega ei ole ka antud osas taotlus põhjendatud. Antud arve osas peab kohus mõistlikuks

ajakuluks toiminguid mahus 17 tundi 20 minutit, s.o summas 2600 eurot. Arve nr 2023/0071

osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi 15 minutit, s.o summas 487,50 eurot. Arve nr

2024/0015 osas peab kohus põhjendatuks ajakuluks 10 tundi 40 minutit, s.o summas 1600

eurot. Asjassepuutumatu on kokkuleppemenetluse läbirääkimist puudutav, niisamuti ei ole

põhjendatud ajakulu 05.02 ja 08.02 esitatu osas.

Kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks kannatanu esindajale makstud tasu 4687,50 euro

ulatuses. Kohus juba eelnevalt märkis, et puuduvad alused menetluskulude osaliselt riigi

kanda jätmiseks, mistõttu tuleb kannatanu esindajale makstud tasu välja mõista süüdistatavalt

kannatanu kasuks.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 178, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Merle Parts

kohtunik