2-21-3614/73 · 2-21-3614/73 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Hagi rahuldada. Välja mõista T.I-lt kahjuhüvitis 8519,36 eurot ja viivis Tasaarvestada poolte poolt teineteisele tasumisel kuuluvad menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-21-3614/73 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Hagi rahuldada. Välja mõista T.I-lt kahjuhüvitis 8519,36 eurot ja viivis Tasaarvestada poolte poolt teineteisele tasumisel kuuluvad menetluskulud

Keywords

AI generated

bank charges calculation and rates of reimbursement usury Uruguay Round payment of surcharges pay-as-you-go system

AI generated

2-25-20744/5

Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-20744 menetlus ja kinnitada V.U ja A.P vahel 15.01.2026 A.P kohustub tasuma V.U-le 2362 eurot 50 senti vähemalt 787 euro 50 sendi

2-19-137010/18

Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-24-111206/27

Välja mõista kostjalt C K’lt hageja OÜ Ojala kinnisvara kasuks 6 606 (kuus tuhat Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (6 606.37 eurolt) alates

2-10-66426/13

Resolutsioon Välja mõista Eva Püüalt ja Riivo Paenurmelt solidaarselt 2377,77 eurot Enn Rekkori kasuks.

2-16-11111/25

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2017.

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Kohtujurist

Erika Selter

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-21-3614

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

F.H hagi T.I vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

9334 eurot

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamine, istungimenetlus

23.11.2023, 19.03.2024

Hageja: F.H (isikukood XXX, Elukoht: XXX E-post:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Tanel Brandmeister.

DEAX Õigusbüroo OÜ,

Registrikood 14334176

Järvevana tee 9, Tallinn telefon: xxx e-posti aadress:

XXX

Kostja: T.I (isikukood XXX, Elukoht: xxx Tel: xxx E-

post: XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja, e-post:

XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Välja mõista T.I-lt kahjuhüvitis 8519,36 eurot ja viivis

131,20 eurot, seisuga 03.03.2021 ning viivis protsendina seadusjärgses

määras põhinõudelt 8519,36 eurot alates 04.03.2021 kuni põhinõude

täitmiseni F.H kasuks.

2. Jätta I astme kohtumenetluse menetluskulud T.I kanda. Määrata hageja

menetluskulude suuruseks 4412,65 eurot ja mõista vastavas summas T.I-

lt F.H kasuks välja.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu menetluse menetluskulud F.H kanda.

Määrata kostja menetluskulude suuruseks 1158 eurot ja mõista vastavas

summas F.H-lt T.I kasuks välja.

4. Tasaarvestada poolte poolt teineteisele tasumisel kuuluvad menetluskulud

ning tasaarvestuse tulemusena välja mõista T.I-lt menetluskulud summas

3254,65 eurot F.H kasuks.

5. Välja mõista T.I-lt viivis menetluskuludelt alates menetluskulude

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras F.H kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

Eelnev menetlus

1. Pärnu Maakohus tegi käesolevas tsiviilasjas otsuse 21.10.2021.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 21.

oktoobri 2021 otsus osas, millega rahuldati F.H hagi T.I vastu ja mõisteti T.I-lt välja

F.H kasuks kahjuhüvitis 8519,36 eurot, viivis 131,20 eurot ning viivis põhinõudelt

alates 04. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning saadeti asi tühistatud osas Pärnu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2021 otsus on jõustunud osas, millega jäeti

rahuldamata F.H hagi T.I vastu kahjuhüvitise 199 euro ja viivise 29,20 euro nõudes.

4. Pärnu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule uue hagiavalduse tervikteksti,

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktidest 29-34 juhindudes.

Asjaolud

Hageja nõue

5.17.07.2023 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1.

veebruaril 2012 tähtajatu eluruumi (korteri) xxx, XXX üürilepingu. Hageja ütles

üürilepingu erakorraliselt üles 21. oktoobril 2019. Poolte vahel sõlmiti kompromiss,

mille kinnitas Pärnu Maakohus 3. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-18330,

mille kohaselt kostja pidi vabastama korteri hiljemalt 3. oktoobril 2020. Kostja

vabastas korteri 2. oktoobril 2020, jättes korterivõtmed naaberkorteri omanike kätte.

Hageja sai ligipääsu korterile 3. oktoobril 2020, millal toimus ka korteri ülevaatamine.

Kostja ülevaatusel ei osalenud. Ülevaatusel osalesid tunnistajatena XX T ja

vaidlusaluse kinnisasja korteriühistu juhatuse liige XX. Tuvastati, et korteris on

kahjustused, mida ei saa pidada harilikuks kulumiseks. Ruumide uksepaled ja seinad

olid kostja loomad ära rikkunud nii kraapimise kui ka väljaheidetega, põrandatel olid

niiskuskahjustused, aknad ja aknalauad hallitasid, mööbel oli tugevalt määrdunud või

kasutuskõlbmatu. Korter haises loomsete väljaheidete järgi. Hageja võttis

pakkumised korteri seisukorra taastamiseks selliseks nagu see oli enne lepingu

sõlmimist. Hageja teavitas 08.10.2020 kostjat, et korter on puudustega ja pöördus

esindaja vahendusel 06.11.2020 ja 10.12.2020 kostja poole tuues välja juba

konkreetsed puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit,

paludes kahju hüvitada kõige odavama hinnapakkumise järgi. Kostja hageja

pöördumisetele ei vastanud. 08.10.2020 vastas kostja ainult, et milles on nüüd

probleem, hageja sai ju korteri tagasi. Korteri kahjud sai fikseeritud hageja poolt nii

fotodega kui ka videoga tervest korterist. Samuti on tehtud eraldi kirjalik korteri

ülevaatamisakt koos tunnistajatega. Hageja pöördus nelja ehitusettevõtte poole

hinnapakkumiste saamiseks. Hageja valis tööde teostajaks XX Viimistlus OÜ kui

kõige odavama hinnapakkumise koostaja. Remondi käigus tuli täiendavalt visuaalsel

vaatlusel nähtavatele kahjustustele välja, et seinad on loomade poolt täis urineeritud,

millest tulenevalt haiseski terve korter. Selle tulemusel tuli mõni sein osaliselt

demonteerida ja uuesti üles ehitada. Remonttööd teostas XX Viimistlus OÜ ning

remondiks vajalikud vahendid soetas hageja ise. XX Viimistlus OÜ poolt teostatud

remont läks maksma 7550 eurot ning hageja poolt korteri taastamiseks soetatud

vajalikud materjalid läksid maksma kokku 1168,38 eurot. Korteriremondi käigus

tehtud tööd on hagiavalduses välja toodud, kahjude tõendamiseks on lisatud fotod,

millele viidatud iga töö juures.

Hageja taotleb hagiavalduse uue tervikteksti kohaselt:

5.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis vastavalt XX Viimistlus

OÜ poolt esitatud arvele summas 7550 eurot ja ehitusmaterjalide

kviitungite alusel summas 1168,38 eurot, kokku summas 8718.38 eurot.

5.2 Mõista välja põhinõuetelt kogusummas 8718,38 eurot viivis alates

10.12.2020 sissenõutavaks muutunud seadusejärgses viivisemääras (VÕS

§ 113 lg 1) seisuga 03.03.2021.a summas 160.4 eurot ning seadusejärgses

viivisemääras alates 04.03.2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni.

5.3 Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5.4 Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS

§ 113 lg- s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

tasumiseni.

23.11.2023 istungil hageja täpsustas enda nõuet. Hageja märkis, et on ekslikult jätnud

haginõudest maha arvestamata Pärnu Maakohtu 21.10.2021 otsusega rahuldamata

jäetud summad, mille osas otsus on jõustunud. Seega palus hageja põhinõudest

8718,38 maha arvestada summa 199 eurot (kostja poolt tasutud tagatisraha).

Põhinõude summaks jääb 8519.36 eurot. Samuti oli maakohus jätnud eelnevalt

rahuldamata viivise nõude summas 29.20, kuna kohtus hinnangul viivise arvestus

algas kohtu hinnangul hiljem. Vastavas osas on Pärnu Maakohtu otsus jõustunud ja

hageja palus vastavalt muuta ka viivisearvestus. Seega jäi hageja põhinõudeks

8519,36 eurot ja viivisenõudeks seisuga 03.03.2023 summa 131,20 eurot.

Kostja kirjalik seisukoht hagi terviktekstile

6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub see jätta rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on endiselt

tõendamata ka uues hagi terviktekstis ja see ei vasta Ringkonnakohtu poolt antud

juhistele, mida peab hageja tõendama. Kostja jääb kõigi enda menetluse jooksul

esitatud vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud, et näidatud kulutused on

seotud vaidlusaluse korteriga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on korterit kaheksa-

aastase hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ja sellega

tekitanud hagejale kahju. Pooled olid tsiviilasjas 2-19-18330 kokku leppinud, et neil

ei ole teineteise vastu pretensioone ning nad ei esita teineteise vastu üürilepingust

tulenevalt rohkem nõudeid. Uue hagiavalduse juurde on toonud hageja tõendina lisaks

ainult XX Viimistlus OÜ exceli tabeli. See ei tõenda, et kulu oleks ka olnud selline ja

teiseks ei ole ka toodud reaalseid kulusid, mis remondile läheb või on läinud. Samuti

ei ole ka tõendeid, milline oli korter enne kostja sissekolimist ja milline nägi välja

pärast kostja välja kolimist. Kostja hinnangul ei ole toodud välja ka seda, millised

toad, millises ulatuses on kahjustatud ja kui suur võiks olla iga toa remondikulu.

Seega kostja hinnangul puudub põhjuslik seos.

23.11.2023kohtu eelistung

7. 23.11.2023 istungil pooled arutasid kohtu ettepanekul kompromissi, milleni ei

jõutud. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust. Kohus leidis, et hageja ei ole

tõendamiskoormist täitnud ka uue hagi tervikteksti esitamisel ja hagejal on vaja oma

hagi täiendavalt täpsustada ja esitada täiendavaid tõendeid. Kostja märkis istungil et

esitatud tõenditest on vaidlusalune, et hagile lisatud fotod on tehtud 3. oktoober 2020,

ei nähtu, millal fotod reaalselt tehtud on. Vaidluse all on asjaolu, milline oli korter

üürile andmise ajal ja milline oli üürilepingu lõppemise ajal. Kohus kohustas hagejal

esitama tõendid, millal asjas esitatud fotod on tehtud. Samuti märkis kohus, et endiselt

ei ole päris aru saada tubade kaupa, täpselt mida on igas toas tehtud, mis on tubade

ruutmeetrid ja palju on konkreetselt igasse tuppa materjali läinud. Ehk tõendamata on

endiselt vajalikud ja tehtud tööd ja hageja kahju suurus. Kohus tegi ettepaneku

kostjale tubade kaupa tuua pildid välja enne ja pärast ning kirjutada täpselt, kui palju

on kulunud iga toa kohta, et ka kostjal oleks täpne ülevaade. Kuna kostja on

tõstatanud ka küsimuse, et miks ei olnud korteril kindlustust, tegi kohus ettepaneku

hagejal esitada kindlustuse leping. Kostja tõstatas istungil ka küsimused teostatud

tööde nimekirja kohta, hageja selgitas lahti teostatud tööd.

Hageja esitatud täiendavad tõendid

8. Hageja esitas 05.02.2024 kohtule hagi täienduse ja tõendid. Hageja esitas fotode

tegemise kuupäeva tõendavad dokumendid, üürikuulutuse, kindlustuspoliisi ja tehtud

ehitustööde väljavõtted tubade kaupa, koos selgitustega, palju materjali kulus ning

mis oli materjali maksumus. Hageja esitas enda nõude tõendamiseks ka taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks, mille kohus rahuldas.

19.3.2024 kohtu eel-ja kohtuistung

9. Kuna hageja esitas tõendid, millal on fotod tehtud, siis kostja enam fotode tegemise

kuupäevade osas vastuväiteid ei esitanud.

Vaidlus jäi poolte vahel endiselt üles aga selle üle, mis seisus oli korter kostjale

üleandmisel ja millises seisus oli pärast kostja poolt hagejale tagasi andmisel. Samuti

on poolte vahel endisel üleval vaidlus nõude suuruse osas (kostja leiab, et kahju ei ole

tekkinud) ja kas kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest.

Kohus selgitas pooltele veelkordselt tõendamiskoormust, leidis et hageja on enda

poolt tõendamiskoormust käesolevaga täitnud ning kostja peaks tõendama enda

esitatud väiteid ja seda, et korteri kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud

kostjast. Kostja kinnitas kohtule, et tema poolt ei ole asja juurde esitada enam mitte

ühtegi tõendit.

Poolte nõusolekul kohus lõpetas istungil eelmenetluse ja läks üle asja sisulisele

arutamisele. Pooled pärast tunnistajate ülekuulamist kirjalikke tõendeid eraldi uurida

ei soovinud ja need loeti avaldatuks. Kuna menetluses olid pooled korduvalt enda

seisukohad esitanud, ei soovinud pooled sõna kohtuvaidlustes ja jäid enda esitatud

seisukohtade juurde.

Kohtuotsuse põhjendus

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Kohus on kohaldanud VÕS § 334 lg 1, lg 2; § 115 lg 1, lg 2, lg 3; 127, 128 lg 1, lg

2, lg 3

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

13. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:

13.1 Poolte vahel oli sõlmitud 1. veebruaril 2012 tähtajatu üürileping, mille esemeks

oli eluruum aadressil xxx, XXX.

13.2 Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 21. oktoobril 2019 ning kostja

vabastas üüripinna 02.10.2020, jättes korteri võtmed naaberkorteri omanike kätte.

13.3 03.10.2020 toimus korteri ülevaatamine. Kostja ülevaatusel ei osalenud.

Ülevaatusel osalesid tunnistajatena XX ja vaidlusaluse kinnisasja korteriühistu

juhatuse liige XX

13.4 Hageja pöördus esindaja vahendusel kostja poole 06.11.2020 ja 10.12.2020,

tuues välja puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit.

Hageja palus kahjud hüvitada, kuid kostja pole kirjadele vastanud.

13.5 Pärnu Maakohtu 3. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18330

kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt kostja kohustus

vabastama üüripinna asukohaga xxx, XXX hiljemalt 3. oktoobril 2020 ja pooled

loobusid oma nõuetest teineteise vastu.

13.6 Vaidlust ei ole, et hageja poolt hagi lisana 6 esitatud fotod on tehtud enne

kostjale korteri üleandmist, mitte kostjale korteri üleandmise ajal. Vaidlust pole, et

vastavad fotod on olnud üürikuulutuse lisad, mille põhjal kostja korteri üürile võttis.

Lisana 7 fotod on tehtud 03.10.2020 ja neli fotod (s.o nr 8911, 8912, 8913 ja 8914)

31.10.2020 , lisa 13 fotod on tehtud 02.12; 09.12 ja 14.12.2020 (remondi alustamisel

ja ajal) ja lisa 19 fotod on tehtud 23.12.20202 ja 03.01.2021 ning 09.01.2021 (fotod

pärast remonti).

14. Poolte vahel on vaidlus järgnevate asjaolude üle:

14.1 kuidas tõlgendada Pärnu Maakohtu 3. septembri 2020 määruses tsiviilasjas nr 2-

19-18330 kinnitatud kompromissi punkti, mille järgselt pooled loobusid oma nõuetest

teineteise vastu.

Hageja tõlgendab kompromissi selliselt, et pooled leppisid kokku selles, et nad

loobuvad olemasolevatest nõuetest teineteise vastu. Seega ei leppinud pooled

kohtulikus kompromissis kokku, et nad loobuvad üürilepinguga seotud tulevikus

tekkivatest nõuetest teineteise vastu.

Kostja tõlgendab kompromissi teisiti, s.o pooled olid kokku leppinud, et neil ei ole

teineteise vastu pretensioone ning nad ei esita teineteise vastu üürilepingust

tulenevalt rohkem nõudeid. Pooled ei täpsustanud, kas nad loobuvad vaidlusvälistest

nõuetest, s.o nendest, mis ei puudutanud vaidlust või vaidlusesisestest nõuetest.

Seega on loogiline tõlgendada kompromissis kokkulepitut selliselt et pooled loobusid

kõigist nõuetest, mis tulenevad või võivad tuleneda vaidlusalusest üürilepingust.

14.2 milline oli korteri seisukord selle üleandmisel kostjale ja kas esitatud fotod

tõendavad korteri seisukorda.

Algselt vaidles kostja vastu sellele, millal on fotod tehtud, kuid pärast hageja poolt

tõendite esitamist selles osas enam vastuväiteid ei esitanud. Endiselt on aga vaidlus,

millises seisukorras korter kostjale üleandmisel, s.o. 01.02.2012 oli.

14.3 kas korter seisis enne kostjale üleandmist tühjana või oli seal sees teine üürnik

(kellel oli tuhkur)

14.4

milline oli korteri seisukord, kui kostja korteri 02.10.2020 vabastas ja

03.10.2020

hageja sellele ligipääsu sai.

Kostja leiab, et ta andis üle korras korteri ja tegemist oli loomuliku kulumisega.

Hageja väidab, et korteril esinesid hulgaliselt kahjustusi ning kindlasti ei olnud

tegemist loomuliku kulumisega.

14.5 kas hageja on andnud kostjale võimaluse täiendava tähtaja näol, ise korteri

kahjustused kõrvaldada.

14.6 kas ja millises ulatuses remondi tegemine oli vajalik ning milliseid konkreetseid

töid oli vaja korteris teha.

14.7 kas kostja on vastutav hagejale kahju tekkimise eest ja kas hagejale on üleüldse

kahju tekkinud ja kui on, siis millises suuruses.

Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormust 28.06.2023 kohtumäärusega ja

23.11.2023 ning 19.03.2024 istungitel ning pooled on esitanud kohtule nende

käsutuses olevad kõikvõimalikud tõendid ja taotlused. Kostja kinnitas viimasel

istungil, et temal täiendavaid tõendeid antud asjas esitada ei ole.

15. Kohus on hinnanud lahendit tehes kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid,

asjaolusid ning poolte selgitusi.

Tõendid, mida kohus on hinnanud asja lahendamisel:

08.03.2021 hagiavaldusega esitatud lisad 1-15

01.06.2021 hageja poolt esitatud lisa 19

17.07.2023 esitatud lisa 20

05.02.2024 esitatud lisad 7.1; 13,1; 19,1; 21-23

19.03.2024 esitatud lisa nr 21.1

Tunnistajate XX Viimistlus OÜ (registrikood 14110494) juhatuse liikme XX ja XX

ütlused

Tsiviilasja nr 2-19-18330, 03.09.2020 helisalvestis ja 3.09.2020 istungi protokoll

ning 2016 akt, mis on esitatud Tallinna Ringkonnakohtule kostja poolt.

16. Kohus peab esmalt tuvastama, milline oli poolte tahe tsiviilasjas nr 2-19-18330

kinnitatud kompromisslepingu sõlmimisel, s.o kas hagejal on üldse nõudeõigus kostja

vastu tulenevalt üürilepingust või see on kompromissi sõlmimisega välistatud.

Pärnu Maakohtu 03.09.2020 määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud

kompromissileping, mille kohaselt kostja kohustus vabastama üüripinna, asukohaga

xxx, XXX, hiljemalt 03.10.2020. Pooled loobusid oma nõuetest teineteise vastu.

Antud menetluses väidab kostja, et ta ei oleks kompromissi 03.09.2020 hagejaga

sõlminud, kui talle oleks teada olnud, et kompromissi sõlmimine ei välista hageja

poolt tulevikus üürilepinguga seotud rahalise nõude esitamist. Kostja väidab, et talle

jäi igati õigustatud arusaam sellest, et peale kompromissi sõlmimist ei ole hagejal

enam võimalik talle uusi nõudeid seoses kõnealuse lepinguga esitada. Kostja silmis

sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe sooviga saavutada vaidluses lõplik

õigusrahu ning teadmisega, et poolte kokkuleppe objektiks olevad vaidlused saavad

lahendatud ning vastaspool uusi vaidlusi ei tekita.

Hageja leiab, et see kompromiss hõlmas ainult neid nõudeid, mis tol hetkel oli.

Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-19-18330 sõlmitud kompromiss

ei välistanud pooltel tulevikus tekkivate nõuetega kohtusse pöördumist. Hageja ei

oleks mingil juhul sõlminud kompromissi, millega ta oleks loobunud tulevikus

tekkivatest nõuetest kostja vastu. Pooled leppisid kokku, et loobuvad tsiviilasja 2-19-

18330 raames esitatud nõuetest üksteise vastu, kuid tuleviku nõuetest loobumise osas

kokkulepet ei olnud.

TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või

pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud

ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 1 sätestab,

et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see

tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe.

Tsiviilasja nr 2-19-18330 raames vaidlesid pooled üürilepingu ülesütlemise kehtivuse

üle ning korteri üüri ning kommunaalkulude võlgnevuse üle. Riigikohus on otsuses

nr 3-2-1-25-15 (p 13) leidnud järgmist: „Kompromissilepinguga muudetakse

õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t

konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse

VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS §

30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi

rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid. VÕS §

578 lg 2 sätestab küll eelduse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma algsetest nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel

uued õigused, kuid see ei tähenda aga seda, et kui pooled sõlmivad

kompromissilepingu, siis omandavad nad iseenesest oma olemuselt täiesti uued

õigused ja loobuvad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest (VÕS § 207 lg

1), või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel

alusel mingeid nõudeid (VÕS § 207 lg 2). Nõudest loobumisega lõpeb VÕS § 207 lg

1 kohaselt võlasuhe vaid juhul, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises

kokku leppinud.“

Kohus, analüüsides kompromissi teksti, tutvudes istung helisalvestise ja protokolliga,

leiab, et tsiviilasjas nr 2-19-18330 sõlmitud kompromissi punkt 1.2 „Pooled loobuvad

oma nõuetest teineteise vastu“ hõlmas üksnes poolte sellel hetkel vaidlusaluseid

nõudeid, milleks oli üürilepingu ülesütlemise kehtivus ning korteri üürivõlgnevuse ja

kommunaalkulude tasumine. Vaidluse käigus ei toimunud arutelu korteriomandi

seisukorra üle. Sellel hetkel ei olnud korter kostja poolt hagejale üle antud, hagejal

puudus teadmine korteri seisukorrast. Kostjaga sarnane mõistlik isik pidi arusaama, et

hageja tahe ei olnud loobuda kõigist tulevikunõuetest. Kostjal oli menetluses ka

juriidiliste teadmistega lepinguline esindaja.

Poolte ühist tahet ei ole võimalik kohtul tõsikindlalt välja selgitada, kuid kohtul on

võimalik lähtuda kohtuniku arusaamast, kes viibis kompromissi sõlmimise juures,

samuti elulise usutavuse kriteeriumist ning teha otsustus enda siseveendumuse

kohaselt, tuginedes asjas esitatud tõenditele. Pärnu Maakohus on 21.10.2021 otsuses

kinnitanud: „Kohus väidab jätkuvalt, et Pärnu Maakohtu 03.09.20 määruse

resolutsiooni p 1.2, milles pooled loobuvad oma nõuetest teineteise vastu, mõtteks

on, et pooled loobuvad ainult kompromissi sõlmimise hetkeks esitatud nõuetest

teineteise vastu. Kohus on veendunud, et pooled said 03.09.20 kompromissi sõlmides

ühtemoodi aru, et kokku lepiti selliselt, et nad loobuvad ainult teineteise vastu

kompromissi sõlmimise hetkeks esitatud nõuetest.“ Käesolevas tsiviilasjas

21.10.2021 otsuse teinud kohtunik oli sama, kes tsiviilasjas nr 2-19-18330.

Kohus tuvastas protokollist ja helisalvestiselt, et tsiviilasja nr 2-19-18330

kompromissi sõlmimisel ei rääkinud pooled mitte kordagi tulevikus tekkivatest

nõuetest loobumisest. Järelikult ei olnud tuleviku nõuetest loobumine ka poolte tahe.

Vastasel juhul oleksid pooled sõlminud kompromisslepingu, kus oleks olnud eraldi

välja toodud, et pooled loobuvad ka võimalikest tulevikus tekkivatest nõuetest. Seega

kompromissi tekstist nähtub pigem see, et pooled ei välistanud tulevikus tekkivaid

nõudeid, mis on seotud sama üürilepinguga.

Kohtule ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks nõus ja tema tahe oleks olnud see, et

kompromissiga välistatakse ka tema nõudeõigus nõuda kahju hüvitamist, kui peaks

selguma, et korter on kahjustunud ja et kohus kinnitaks kompromissi, kus loobutakse

tuleviku nõuetest olukorras, kus ei ole teada, milline on korteri seisukord hagejale

üleandmisel. Seda ei saanuks ka kostja eeldada, et hageja vastavast nõudeõigusest

loobuks. Samuti toetab kohtu siseveendumust asjaolu, et kostja on teinud 02.10.2020,

korterist väljakolimisel video. Mis põhjusel peaks kostja tegema korterist video enne

välja kolimist, kui tema arusaama kohaselt puudus hagejal tema vastu mistahes

nõudeõigus ning rõhutama veel videos, et kõike lugege loomulikuks kulumiseks.

Seega, lähtudes eelnevast kohus on seisukohal, et kohtulikus kompromissis ei

leppinud pooled kokku selles, et nad loobuvad üürilepinguga seotud tulevikus

tekkivatest nõuetest teineteise vastu ning hagejal on õigus kostja vastu nõue esitada.

17. Kuna kohus on leidnud, et hagejal on õigus nõue esitada, peab kohus järgnevalt

antud asjas tuvastama, milline oli üüritud ruumide seisukord kostjale üleandmisel.

Kohus on tuvastanud, et kostja võttis 01.02.2012 ruumid vastu ja pretensioone ei

esitatud. Üürilepingu sõlmimisel on koostatud eluruumi üleandmisakt, milles

märgitud, et eluruumi seisukord on hea. Üürilepingu punkti 4.2.1. kohaselt kohustus

üürnik korteri vastuvõtmisel korteri hoolikalt üle vaatama ning juhul kui üürnikul on

pretensioone korteri seisundiga või puudustega oli ta kohustatud need välja tooma

üleandmis-vastuvõtmis aktis. Kostja ei ole ühtegi puudust ega pretensiooni välja

toonud. Eeltoodust järeldub, et ruumid anti kostjale üle vähemalt heas seisukorras.

Poolte vahel on vaieldav, mida tähendab seisund hea. EKSS „Eesti keele seletav

sõnaraamat“ kohaselt, hea tähendab - oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest

hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. Ehk siis kui korter on heas seisundis, on see

vastav eluruumi tavapärastele nõuetele ja ilma puudusteta.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et korter oli heas seisukorras kostjale

üleandmisel. Hageja on vastava asjaolu tõendamiseks esitanud fotod (lisa 6), mis olid

vastava üürikuulutuse juures, mille põhjal kostja korteri üürile võttis. Fotodest

nähtuvalt ei esinenud korteril puudusi ja korter on tõe poolest heas seisukorras.

Vaidlust ei ole, et fotod on tehtud 2011 sügisel ja korter anti üle 01.02.2012, seega

fotod ei olnud tehtud vahetult enne üleandmist või üleandmise ajal ning seega ka

100% korteri seisukorda kostjale üleandmisel tuvastada ei saa. Samas saab esitatud

tõendite põhjal tuvastada seda, kas korteri seisukord oli hea, nagu oli kirjas

üleandmis-vastuvõtmis aktis. Kohus leiab, et hageja on antud asjas tõendanud, et

korter oli kostjale üleandmisel heas seisukorras ja samaväärses seisukorras kui

fotodel, mis olid üürikuulutuse juures.

Tunnistaja XX kinnitas, et korter seisis enne kostjat tühjana ja keegi seda ei

kasutanud, ehk siis korteri seisukord ei saanud seismisega muutuda, pealegi ei ole

kostja üleandmise-vastuvõtmise akti pretensioone ega tähelepanekuid korteri

puudustest esitanud.

Kostja seisukohad on vastuolulised. Kostja on viidanud oma viimases kirjalikus

seisukohas kohtule, et kostja teada elas enne teda seal üürnik koos tuhkruga ehk siis

võis see loom korterit kahjustada. Eluliselt ei ole aga usutav, et kostja võtab vastu

looma poolt rikutud korteri, ühtegi pretensiooni ei oma ja on nõus. et akti märgitakse

korteri seisukorraks hea. Pealegi on kostja väide tõendamata. Tunnistaja on

kinnitanud, et korter seisis tühjana enne kostjat.

Kohus loeb tuvastatuks, üürilepingu sõlmimisel koostatud eluruumi üleandmisakti ja

fotodega (hagi lisa 6) ning üürikuulutusega ja tunnistaja XX ütlustega, et eluruumi

seisukord kostjale üleandmisel 01.02.2012 oli samaväärses seisukorras kui lisa 6

fotodelt nähtub, seisukord oli hea, eluruumil ei esinenud puudusi, sh

niiskuskahjustuste kohta andmeid ei ole. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel

koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis

ehk heas seisundis. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.

18. Järgnevalt peab kohus tuvastama, milline oli korteri seisukord, kui kostja

02.10.2020 korterist välja kolis ja hageja 03.10.2020 korteri valduse endale sai. Pole

vaidlust, et kostja 03.10.2020 korteri ülevaatusel ei osalenud. Mingisugust mõjuvat

põhjust ülevaatusel mitte osaleda kostjal polnud. Korteri 03.10.2020 ülevaatuse juures

viibisid tunnistajad, XX ja korteriühistu juhatuse liige XX. XX on istungil ka üle

kuulatud. Hageja poolt on 03.10.2020 tehtud fotod ja video, mis tõendavad millises

seisus korter sellel hetkel oli. Hageja poolt tehtud ja kohtule esitatud fotode kuupäeva

enam kostja ei vaidlustanud, seega pole vaidlusalune, millal fotod on tehtud. Video

pealt on samuti kuulda, mis ajal video on tehtud. Kuigi hageja oleks võinud videos

öelda ka ükskõik mis kuupäeva, siis võrreldes fotosid ja videot, on korteri seisukord

sama. Tunnistaja on tunnistanud, et esimene asi, mis ülevaatuselt meelde tuleb on

võigas hais, kassi uriini hais. Tunnistaja tõi välja kraabitud uksepiidad, väga räpase

diivani, kassi uriinist läbi imbunud seina, vaibad mis olid võikalt mustad ja haisesid

looma väljaheite järgi, aknalauad ning mööbel oli paksu tolmu all, keset põrandat oli

sulama jäetud külmkapp. Tunnistaja kinnitas, et fotodelt (lisa 7), mida hageja on

kohtule esitanud, nähtub sama pilt, mis tema korteris 03.10.2020 nägi.

Tunnistaja tunnistas ka seda, et on selles korteris käinud ka sellel ajal, kui T.I seal

sees elas ja korter meenutas siis rohkem vanaasjade ladu või prügimäge. Korteris elas

6-7 kassi. Korter oli maast laeni täis asju, pappkaste, vanu riided ja muid vanu asju.

Korteris olid ainult kitsad käiguteed.

Kohus loeb tõendatuks esitatud fotode (hagi lisa 7), 03.10.2020 üleandmis-

vastuvõtmise akti, esitatud video ja tunnistaja XX ning XX ütlustega, et korteri

seisukord oli halb ning võrreldes kostjale üleandmisega oli korter olulises ulatuses

kahjustatud. Seisuga 03.10.20, eluruumi olukord on fikseeritud fotode, video ja

ülevaatamisaktiga. Lisaks tunnistasid mõlemad tunnistajad vande alla, et korter oli

sellises seisus, nagu fotodelt nähtub (lisa 7 fotodel) ning lisaks oli korteris vänge kassi

uriinihais. Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et eluruumile olid tekkinud

kostja valduses olemise aja jooksul alljärgnevad kahjud: ruumide uksepaled on

loomade poolt ära rikutud; seinad on loomade poolt ära rikutud nii kraapimise kui ka

väljaheidete tagajärjel; põrandatel on niiskuse (võimalik kassiuriin) kahjustused;

aknad ja aknalauad hallitavad; mööbel on kas tugevalt määrdunud või

kasutuskõlbmatu; kõik seinad olid rikutud ( tapeet maha kistud, seinad täis soditud ja

ära kraabitud; loomade poolt täis urineeritud).

Kuna hageja on tõendanud, milline oli korteri seisukord 03.10.2020, on

tõendamiskoormus kostjal, mida ka kohus selgitas. Kostja vastuväited esitatu fotodele

olid vaid sellised, et pole teada, millal need on tehtud, millisest vastuväitest kostja

loobus, kui hageja tõendid fotode kuupäevade kohta esitas. Järgnevalt kostja vaidles

lihtsalt vastu, et jääb enda seisukoha juurde, et korter oli korras, kui kostja välja kolis

ning tegemist on loomuliku kulumisega. Kostja on esitanud vastakuid seisukohti, s.o

et tellis korteri koristuse, aga oli nõus ka remondi tellima. Samas, miks oli kostja nõus

ka remonti tellima, kui väidetavalt korter remonti ei vajanud ja oli korras.

Ebatõene on ka kostja väide, et hageja ei nõustunud sellega, et kostja koristusteenuse

tellib. Asjas on tõendatud poolte kirjavahetusega, et hageja oli koristusteenusega nõus

ja nõus laskma koristusteenust teostaval isikul ise hiljem korterisse siseneda, kuid et

korteriomandi üleandmine peab toimuma endiselt 03.10.2020, lihtsalt maksjaks oleks

kostja. Kuid kostja vastavale kirjale enam ei reageerinud ja ei avaldanud, mis firmalt

on ta koristuse tellinud.

Hageja on esitanud hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tõendid, et tema

kahju on tekkinud kostja lepingu rikkumise tagajärjel. Seega oleks pidanud kostja

tõendama oma vastuväiteid, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud ja et korter ei

kahjustunud kostja tegevuse tagajärjel ajal, kui kostja seda kasutas. Kostja on esitanud

video, mis on tehtud 02.10.2020, kuid vastav video ei ole ülevaatlik, videos nähtuvad

valikuliselt asjad ja tehnika, pigem on kostja filminud, millised asjad on korteris.

Terviklikku ülevaadet korterist pole, pole filmitud ka eraldi uksepiitasid, liiste,

aknalaudu, põrandat. Ka seda, kas korteris oli hais, ei ole võimalik videost tuvastada.

Videost on näha, et korteris on hulgaliselt ladestatud asju prügikottidesse ja et korter

ei ole heas seisukorras. Filmimine on vahepeal katkestatud, ei näe tervikpilti korteri

seisundist. Video pealt on tuvastatav, et ei vasta korter sellele seisukorrale, mis nähtub

algsetelt fotodelt ja video ei tõenda, et korter on täiesti normaalses seisukorras, nagu

väidab kostja.

Kostja märgib, et koridoris/vahekäigus on ladestatud asju, kuid see ei tähenda, et

korterile oleks mingit kahju tekitatud. Tegemist oli kostja seisukohast normaalse

kogumiga asjadest, mis oli korterist ära kolimise käigus moodustunud ja korteri oleks

saanud korda teha koristamisega. Kohtu hinnangul, vaadeldes ja analüüsides asjas

esitatud tõendeid kogumis, ei nähtu, et tegemist oleks olukorraga, kus vaid koristus

oleks saanud muuta korteri selliseks, millisena ta kostjale üle anti, (arvestades

loomulikku kulumist).

Kostja on esitanud kohtule ka 2016. akti ja selle juurde kuuluva lisa, millega soovib

tõendada, et korteri seisukord mh kütte ja ventilatsiooni osas oli halb, mis võis ja

ilmselt põhjustaski hageja viidatud niiskus- jm -kahjustused. Kohus on seisukohal, et

vastav akt ei tõenda, et just vastaval korteriomandil olid probleemid küttega ja

ventilatsiooniga. Kostja pole selle aja jooksul, kui ta elas hageja korteriomandis

kordagi pöördunud hageja poole kütte või ventilatsiooni probleemiga. Samuti ei

olnud kostja viidanud üleandmise-vastuvõtmise aktis, kui ta korteri valduse sai, et

kuskil korteris oleks olnud niiskuskahjustused. Kostja ei ole kordagi pöördunud ka

korterit kasutades hageja poole, et niiskusega on probleeme ja aknalaudadele või

mujale on tekkinud hallitus või kahjustused.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja on eluruumi kaheksa-aastase hariliku kasutamise

järel kahjustanud seda üle hariliku kulumise määra. Kohus leiab, et hageja on

tõendanud, et 03.10.20 seisuga, akti, fotode ja videoga fikseeritud eluruumi

kahjustused tekkisid eluruumi kostja valduses olemise ajal, kuna eluruumi üleandmise

01.02.12 seisuga kahjustused puudusid. Kohus nõustub hageja seisukohaga selle

kohta, et eluruumi 03.10.20 üleandmise akt on piisavalt loetav ja seega arusaadav.

Kostjal oli võimalus viibida eluruumi tagastamise juures, kuid kostja seda ei teinud.

VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti

üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et üürnik vastutab

üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli

üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus

asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga

kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid

tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat

kulumist, kahjustusi ja muutusi.

Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja tagastas hagejale

eluruumi seisundis, mis ei vasta asja lepingujärgsele kasutusele. Eluruumi kasutamine

olukorras, mis fikseeriti 03.10.20 aktis, ei ole võimalik. Kostja, pidades eluruumis

koduloomi, ei olnud piisavalt hoolas korteris puhtuse hoidmisel ega loomade üle

järelevalve teostamisel, mille tagajärjel on eluruumi kahjustatud ulatuses, mida kohus

ei saa pidada lepingujärgseks amortisatsiooniks. Seega, arvestades 03.10.20 eluruumi

üleandmise aktis fikseeritud kahjustuste olemust ja ulatust, ei ole eluruumis

fikseeritud kahjustused tekkinud eluruumi harilikust kulumisest, mis kaasnevad asja

lepingujärgse kasutamisega. Kohus leiab, et kostja on rikkunud eluruumi üürilepingu

01.02.2012 p 8.3, mis kohustas kostjat tagastama korteri, mis peab olema korteri

üürnikule üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset

kulumist.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et üüritud eluruumi kahjustamine toimus

asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja tõendite

kummutamiseks. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja otsitud.

Antud asjas leidis tuvastamist, et eluruumi kahjustused on tekitatud kostja kontrolli all

olevate loomade ja tema enda poolt. Seega vastutab kostja üüritud eluruumile

tekitatud kahjustuste eest.

Seega, klohus on tuvastanud, et eluruum muutus kostja kasutamise ajal sisuliselt

kasutuskõlbmatuks. Muutused ei ole käsitletavad asja hariliku kulumisena. Kostja ei

ole tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust,

kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Seega vastutab kostja VÕS §

334 lg 2 järgi hageja ees.

19. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille

kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib VÕS § 115 lg 2

ls 1 kohaselt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva

seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud

VÕS § 115 lg-s 3.

Hageja teavitas kostjat 06.11.2020 järgmiselt: „Edastan Teile korteri ülevaatusakti

millega teavitame korteris avastatud puudustest. Saadan Teile peagi ka pakkumised

nende kahjude likvideerimiseks, mis korterisse on tekitatud“. Järgmise kirja koos

hinnapakkumistega saatis hageja 10.12.2020, andes kostjale aega kuni 28.12.2020

kahju hüvitamiseks summas 9195 eurot.

Kostja on seisukohal, et hageja ei andnud kostjale võimalust ise puuduseid

kõrvaldada, vaid lasi puudused ise kõrvaldada ja esitas kostjale kahju hüvitamise

nõude. Sellega võttis hageja kostjalt ka võimaluse tellida ekspertiis, mis tuvastaks

puuduste tekkepõhjused. Seega ei olnud võimalik kostjal esitada tõendeid selle kohta,

et ta ei vastuta tekkinud puuduste eest sellises ulatuses nagu nõuab hageja.

Esitatud tõendite kohaselt, XX Viimistlus OÜ on hagejale arve esitanud 22.12.2020 ja

hageja on materjalid ostnud 02.12.2020, 09.12.2020, 21.12.2020 ja 22.12.2020. Seega

vastab tõele, et hageja alustas juba kulutuste tegemist enne kui saabus kostjale antud

tähtaeg kahju hüvitamiseks. Arve on hageja poolt aga tasutud pärast kostjale antud

tähtaega, s.o 31.12.2020

Kohtu hinnangul saab 10.12.2020 saadetud kirja puhul saab rääkida VÕS § 115 lg 2

tähenduses antud täiendavast tähtajast. Poolte vahel pole vaidlust, et kostja ei

reageerinud hageja poolt saadetud 06.11.2020 ja 10.12.2020 kirjadele.

Kohus leiab, et hageja on täitnud VÕS § 115 lg-s 2 ettenähtud täiendava tähtaja

määramise kohustuse. Heauskselt käituv isik, kes avaldab tahet enda poolt vaidlust

lahendada, reageerib talle saadetud kirjadele. Kostjal oli võimalus reageerida hageja

poolt saadetud kirjale ja avaldada, et ta ei ole nõus hageja poolt tellitud

hinnapakkumistega, soovib ise tellida hinnapakkumised ning lasta vajalikud tööd

teostada. Kostja oleks ka saanud koheselt edastada soovi ekspertiisi teostamiseks.

Kostja kirjale ei reageerinud. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta poleks kirja kätte

saanud.

Kohus möönab, et kõige korrektsemini hageja ei ole VÕS § 115 lg 2 kohustust

täitnud, kuid hageja tegevus on piisav, et lugeda see hageja poolt täidetuks.

Kohus on seisukohal, et sellises olukorras saaks rakendada ka erandit, vastavalt VÕS

§ 115 lg 3, kuna tegemist oli olulise lepingu rikkumisega kostja poolt (raske

hooletusega tekitatud kahju). Hageja on menetluses välja toonud, et tema seisukohast

oli kostja poolt tegemist raske hooletusega, kuna kostja ei täitnud loomapidamise

nõudeid ja pidi ette nägema, et loomade poolt võib korterile kahju tekkida. Kohus on

nõus hageja seisukohaga, et loomapidamise nõuete rikkumine on raske hooletus.

Lisaks, kostja oli juba eelnevalt näidanud enda käitumisega, et temalt ei ole mõistlik

oodata kohustuste täitmist (poolte vaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-18330

üürilepingu üle). Kohus leiab, et asjaolude kohaselt oleks olnud ka kahju hüvitamine

puuduse kõrvaldamist võimaldamata mõistlik. On ilmne, et täiendava tähtaja

määramisel ei oleks tulemust, seega esinevad VÕS § 116 lg 2 p 3 4 sätestatud

eeldused.

Lähtudes eelnevast on kohus seisukorral, et hagejal oli õigus koheselt nõuda kahju

hüvitamist, vastavalt VÕS § 115 lg 3, kuid hageja on täitnud ka VÕS § 115 lg 1

täiendava tähtaja määramise nõuet.

20. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3

sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähendamise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes

ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

21. Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11):

21.1 võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

21.2 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

21.3 võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

21.4 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

21.5 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

21.6 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

22. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju

hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise

eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal

oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid ja tõendeid (vt Riigikohtu 10. juuni 2015

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 17).

23. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

Hageja on esitanud üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise (puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulutuste) ja viivise nõude. Kostja on rikkunud hagejale

eluruumi tagastades üürilepingu p 8.3, mille kohaselt pidi kostja tagastama korteri

üleandmise- vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist,

mistõttu on hagejal tekkinud kahju.

Hageja on esitanud hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tõendid, et tema

kahju on tekkinud kostja lepingu rikkumise tagajärjel. Seega oleks pidanud kostja

tõendama oma vastuväiteid, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud.

24. Hageja on tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud. Hageja on tõendanud

millised konkreetsed tööd eluruumil olevate kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud

ning missugune kahju ja missuguses ulatuses on hagejal tekkinud seoses kostja

kohustuse rikkumisega ja et tema kahju 8718,38 eurot (maha arvestatud 199 eurot

tagatisraha) tekkis kostja lepingu rikkumise tagajärjel.

Kostja on rikkunud üürilepingu p 8.3. Asjas on kohus tuvastanud, et korter ei vastanud

seisundile, milles ta kostjale üle anti ja tegemist ei olnud loomuliku kulumisega.

Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna kostja ei ole tõendanud, et kahjustused

korterile tekkisid ajal, kui korter ei olnud kostja käsutuses või kellegi teise süül.

Hagejale on tekkinud kahju. Hageja sai tagasi korteri, mis oli kahjustatud ja mida ei

oleks saanud sellises seisukorras ei hageja ise kasutada ega välja üürida. Seega pidi

hageja tegema kulutusi, et korter viia tagasi samasse seisukorda, nagu see oli korteri

kostjale üürimise ajal.

25. Kostja on leidnud, et hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millises summas on

esitatud nõudest maha arvutatud loomulik kulumine. Kostja on seisukohal, et korteri

seisukord selle üleandmisel hagejale vastab kostja poolt 8 aasta jooksul korteri

kasutamisele.

Hageja väidab, et ei saanud loomulikku kulumist arvesse võtta, kuna korteris ei olnud

üldse midagi, mis vastaks loomulikule kulumisele, mis kaasneb asja kasutamisega.

VÕS § 334 lg 2 ls 2 kohaselt üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega kõikide nende

kahjustuste ja kogu sellise kulumise eest, mis on vastava asja kasutamise puhul

tavaline, üürnik ei vastuta.

Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata,

kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus on

analüüsinud, kas ruumide kulumine, halvenemine ja muudatused võisid kaasneda

nende lepingujärgse kasutamisega. Kohus on seisukohal, analüüsides kõiki tõendeid,

et korteri seisukorda ei saa pidada harilikuks kulumiseks.

Loomulikku kulumine oma iseloomult on eseme või objekti jms amortiseerumine,

mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel, st loomulik kulum on kulum mis

tekib asja sihipärase kasutamisega. Arvestades, et tegemist on üürilepinguga, mille

kohaselt isik asus antud korterisse elama, siis ei saa pidada fotodelt nähtavaid

kahjustusi korteri sihipärase kasutamisega tekkinuks. Loomuliku kulumise all ei saa

silmas pidada maha kistud tapeeti või loomsete väljaheidete poolt tekitatud kahju.

Loomulik kulu on ajas kulumine, näiteks pleekimine või diivani porolooni ära

vajumine või diivanikatte ära kulumine istumisest.

Kohtu hinnangul polnud korteris asju ega viimistlust, mis oleks läinud loomuliku kulu

alla ja mida oleks saanud eraldi nt. kohtparandustega parandada või pestes

kasutuskõlblikuks muuta. Kohus möönab, et hageja võis remondi käigus teatud kasu

saada, kuid kohtupraktikas on selgitatud, et kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest võib

olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga olukorras, kus kannatanul ei ole

objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud

rikastumine) (Riigikohtu 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 17).

Praeguses olukorras ei saanud hageja korteri remondist võimalikku tekkivat kasu

vältida, kuna remonti vajas kostja rikkumise tõttu terve korter. Asjaoludest nähtuvalt

ei olnud hagejal plaanis tervet korterit remontida, vaid kui tegemist oleks olnud

loomuliku kulumisega, siis oleks saanud teha pisiremonti.

Hageja huvi on seadusega kaitstud, sest isegi kui perioodiline renoveerimine on

paratamatu, ei ole üürileandjal ükskõik, millal seda ette võtta. Tööde ajastus on seotud

rahavoo planeerimise ja kulude kokkuhoiuga. Seega ei saa eeldada, et korteri

pealesunnitud renoveerimine või remont ei ole üürileandja jaoks negatiivne tagajärg.

Hageja on selgitanud, et kapitaalremont võis olla korteris tehtud umbes aastal 2003 ja

pisemaid remonditöid järgneva 9 aasta jooksul. Vahetult enne üürilepingu sõlmimist

sai paigaldatud kõik uued aknalauad. Terviklikku korteri remonti korter ei oleks

vajanud ja kui kostja oleks kasutanud korterit heaperemehelikult, siis loomuliku

kulumi oleks saanud parandada pisiparandustega.

Seega leiab kohus, et hageja ei oleks pidanud kahju nõudest maha arvestama

loomulikku kulumist (mida hageja ka teha ei saanud, kuna remontima pidi terve

korteri).

26. Hageja on võtnud erinevad hinnapakkumised, mis näitavad palju kulub korteri

korda tegemisele. Hageja on valinud hinnapakkumistest väikseima. Hageja on välja

toonud, millised olid korteri kahjustused ja millised konkreetsed tööd eluruumil

olevate kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud ja milline on kahju suurus. Hageja on

ruumide kaupa välja toonud, millistele asjaoludele ja tõenditele ta tugineb.

Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Üleandmisakti

kohaselt oli üürnik kohustatud kasutama korterit heaperemehelikult ja üürnik on

kinnitanud seda oma allkirjaga. Üürnik ei ole seda teinud. Samuti on sätestatud

üleandmise seisundi põhimõtted VÕS § 334 lg 1 ja 2. Heaperemehelik kasutamise all

ei saa pidada tapeetide seinast kiskumist, uksepiitade kraapimist loomade poolt,

loomade poolt põrandate ja seinte katmine väljaheidetega ning aknalaudade ja akende

hallitamine, seega on täidetud VÕS § 127 lg 2.

Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav. Tekkinud kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Kui lepingus on välja

toodud, et korterit tuleb kasutada heaperemehelikult, siis kostja poolt pole seda

tehtud.

Heaperemehelik hoidmine tähendab, et korter säilib oma väljanägemise poolest.

Asjaolu, et loomad teevad oma hädad korterisse sisse ei ole tavapärane ning loomade

poolt ära kraabitud uksepiidad ei ole samuti tavapärane. Kostja pidi aru saama, et kui

ta sellisel viisil korterit kasutab, siis rikub ta lepingut ning selle tõttu tekib kahju

mille ta peab hiljem hüvitama.

Hageja seisukohalt oli kohati tegemist isegi tahtliku või raske hooletusega, kui

vaadata kuidas on loomade poolt antud korteris käitutud. Taoline asi viitab sellele, et

antud loomadega ei käidud väljas jalutamas või neil polnud kindlat kohta kuhu häda

teha(liivakast kasside puhul) ehk tegemist on juba isiku raske hooletusega.

Rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks

korterit heaperemehelikult kasutanud ei oleks hagejale kahju tekkinud.

27. Kohus on tuvastanud, et korter oli hagejale üleandmisel kahjustatud. Järgenvalt on

kohtul vaja tuvastada milliseid töid on tehtud, kas need olid vajalikud.

Hageja on esitanud ülevaate, viidates asjas esitatud tõenditele, missuguseid

konkreetseid remonditöid ja milliste eluruumide või eluruumi kahjustuste

kõrvaldamiseks hageja tegi, missuguseid materjale ja millises ulatuses ning

missuguse maksumusega hageja kasutas.

Hageja on välja toonud tubade ja ruumide kaupa, millised oli kahjustunud, kui suures

ulatuses, milliseid töid oli vaja teha ja milliseid töid tehti ning kui palju see maksis.

Hageja on esitanud ruumide kaupa fotode võrdluse enne ja pärast, lahti kirjutanud

millised olid kahjud, milliseid töid pidi tegema, millist materjali igasse ruumi kasutati.

Lisaks nähtub videost ruumide kaupa ja tunnistajate ütlustest, millised kahjud

ruumidel olid. Kohus ei leia, et ainult ekspertiisiakt saaks tõendada vajalikke töid ja

maksumusi. Hagejal on õigus oma nõuet tõendada enda valikul ja hageja on esitanud

võrdlevad fotod, XX Viimistlus OÜ hinnapakkumise, tehtud tööde nimekirja,

kuludokumendid. lisaks on tunnistaja XX Viimistlus OÜ juhatuse liige XX

tunnistanud, millises seisukorras korter oli, milliseid töid oli vaja teha, mida tehti, mis

materjal kulus, palju oli tööde maksumus. XX ise teostas korteris töid. Tunnistajal

pole küll ehitusalast kõrgharidust, kuid omab tunnistust maalri erialal, plaatija erialal,

on läbinud saunade-ja dušši ruumide ja värvimise koolituse. Omab praktikat 18 aastat.

Tunnistaja on tunnistanud, et korteri kahjustused olid suured, eriti pärast tapeedi

eemaldamist, kui selgus, et kipsplaadid on samuti kahjustunud. Esialgu, mis silma

hakkasid olid põrandaliistud, uksepiirdeliistud ja ukselengid, mis olid väga

kahjustunud. Kohati oli ka laminaat kahjustunud. Lisaks oli korteris kassi uriini hais.

Tunnistaja kinnitas, et kahjud olid sellised, nagu fotodelt nähtub ja korteris polnud

sellised kahjusid, mida saaks võtta loomuliku kulumisena. Loomulikku kulumist

saaks nt. kohtparandustega likvideerida, mööbli/vaipade

pesuga, korteri

koristamisega.

Tunnistajalt küsiti ka eraldi üle, kas teostatud tööd olid tõesti vajalikud ja miks.

Tunnistaja kinnitas vande all:

a) tapeedi eemaldamine oli vajalik, sest kassi uriinist oli tapeet läbi imbunud ning

tapeedi servad lahti löönud

b) kui tapeet sai maha võetud siis selgus, et kipsplaat on kahjustunud ja odavam oli

seda osaliselt eemaldada, mitte kõiki seinu lahti võtta ning kipsseinad ehitati osaliselt

uuesti.

c) aknalauad olid niiskuse kahjustusega ja osaliselt hallitasid. Neid ei saanud

parandada vaid tuli välja vahetada. Need olid pundunud, pealmine plastik kiht oli

lahti.

d) ukselengid olid päris sügavalt ära kraabitud ja ka ukse piirdeliistud, kuna need ei

olnud täispuidust, vaid MDF, siis neid ei saanud parandada ja tuli välja vahetada.

Tunnistaja selgitas ka lahti tööde nimekirjas märgitud tööd, mille kohta kostjal oli

eelnevalt küsimusi. Maalerdus tööde alla läheb kõik, alustades tapeedi eemaldamisest,

uuesti kipsi osaline vahetus mis on vuukide uuesti tegemine. Lisaks kõik risti vuugid,

mis tekkisid seoses osalise kipsi vahetusega. Samuti värvimine, aknapaled, uue

tapeedi panemine. Transport – viidi ära maha võetud tapeet ja üles võetud

põrandakate, samuti remondist tekkinud prügi jms. Prügi utiliseerimine - prügi viiakse

jäätme jaama ja see on tasuline.

Vajalikud ja teostatud tööd ruumide kaupa.

27.1 Elutuba, köögi, I ja II toa esine ja panipaik osa.

Enne üürilepingut on lisast 6 pildid 18308681, 19872029, 19872069, 19872110,

19872127, 19872147 19872147, 19872153. Pärast üürilepingut on lisast 7 pildid

8729, 8911, 8912, 8913, 8922, 8923, 8924. Remondi ajast on lisast 13 pildid 9111,

9116, 9117, 9120, 9159. Pärast remonti on lisast 19 pildid 9254, 9302, 9304, 9305,

9306, 9307, 9308, 9331.

Vajalikud tööd toas: Tuba vajas tapeedi eemaldamist ning uue parketi panemist.

Parketil olid ulatuslikud niiskusekahjustused loomsete välja heidete poolt ning samad

kahjud olid ka seintel. Seintelt oli osaliselt tapeet loomade poolt maha kraabitud.

Aknalaud oli ulatuslikke niiskuskahjudega ning vajasid vahetamist. Paigaldati uued

aknalaud maksumusega 13,65 eurot ning kahe paigaldus maksis 30 eurot. Paigaldati

uued põrandaliistud. Põrandaliiste läks kokku ca 36 meetrit, mis maksid 68,4 eurot

ning nende paigaldamine maksis 216 eurot. Toa põranda pind, mis on parketi all on

ca 25 ruutmeetrit ehk parkett läks maksma 124,75 eurot ning paigaldus 250 eurot.

Seina pinda on ca 50 ruutmeetrit ehk tapeedi eemaldus läks 100 eurot maksma ning

maalritööd 96(seinad ja lagi) ruutmeetri läksid 1850,88 eurot.

27.2 Esimene tuba.

Enne üürilepingut on lisast 6 pilt 19872173. Pärast üürilepingut on lisast 7 pildid

8730, 8731, 8733, 8916. Remondi ajast on lisast 13 pildid 9119, 9157. Pärast remonti

on lisast 19 pildid 9251, 9300, 9301. Vajalikud tööd toas: Tuba vajas tapeedi

eemaldamist ning uue põranda katte panemist. Põrandal olnud vaip oli täielikult

rikutud ja ära määritud. Lisaks olid vaiba peale loomad oma häda teinud ning samuti

olid loomad ka seintele tapeedi peale oma hädad teinud mis tõttu polnud võimalik

ruumi taastada vadi kõik tuli välja vahetada. Aknalaud oli ulatuslikke

niiskuskahjudega ning vajasid vahetamist. Uksed vajasid vahetust kuna lengid olid

loomade poolt kraabitud ja uksed olid niiskusest pundunud. Paigaldati uus aknalaud

maksumusega 20,65 eurot ning paigaldus maksis 15 eurot. Paigaldati uus uks koos

lengidega maksumusega 53,93 ning vanade eemaldus ja uute paigaldus maksis kokku

50 eurot. Paigaldati uued põrandaliistud. Põrandaliiste läks kokku ca 12 meetrit, mis

maksid 22,8 eurot ning nende paigaldamine maksis 72 eurot. Toa põranda pind on ca

9 ruutmeetrit ehk parkett läks maksma 44,91 eurot ning paigaldus 90 eurot. Seina

pinda on ca 30 ruutmeetrit ehk tapeedi eemaldus läks 60 eurot maksma ning

maalritööd 39(seinad ja lagi) ruutmeetri läksid 751,92 eurot.

27.3 Teine tuba. Enne üürilepingut on lisast 6 pilt 19872181. Pärast üürilepingut on

lisast 7 pildid 8735, 8736, 8737, 8738, 8739, 8914. Remondi ajast on lisast 13 pildid

9118, 9158. Pärast remonti on lisast 19 pildid 9250, 9298, 9299. Vajalikud tööd toas:

Tuba vajas tapeedi eemaldamist ning uue põranda katte panemist. Põrandal olnud

vaip oli täielikult rikutud ja ära määritud. Lisaks olid vaiba peale loomad oma häda

teinud ning samuti olid loomad ka seintele tapeedi peale oma hädad teinud mis tõttu

polnud võimalik ruumi taastada vaid kõik tuli välja vahetada. Aknalaud oli

ulatuslikke niiskuskahjudega ning vajasid vahetamist. Uksed vajasid vahetust kuna

lengid olid loomade poolt kraabitud ja uksed olid niiskusest pundunud. Paigaldati uus

aknalaud maksumusega 20,65 eurot ning paigaldus maksis 15 eurot. Paigaldati uus

uks koos lengidega maksumusega 53,93 ning vanade eemaldus ja uute paigaldus

maksis kokku 50 eurot. Paigaldati uued põrandaliistud. Põrandaliiste läks kokku ca

12 meetrit, mis maksid 22,8 eurot ning nende paigaldamine maksis 72 eurot. Toa

põranda pind on ca 9 ruutmeetrit ehk parkett läks maksma 44,91 eurot ning paigaldus

90 eurot. Seina pinda on ca 30 ruutmeetrit ehk tapeedi eemaldus läks 60 eurot

maksma ning maalritööd 39(seinad ja lagi) ruutmeetri läksid 751,92 eurot.

27.4 Kolmas tuba.

Enne üürilepingut on lisast 6 pilt 19872213. Pärast üürilepingut on lisast 7 pildid

8714, 8715, 8727, 8728, 8918, 8919, 8920. Remondi ajast on lisast 13 pildid 9115,

9160. Pärast remonti on lisast 19 pildid 9257. Vajalikud tööd toas: Tuba vajas tapeedi

eemaldamist ning uue parketi panemist. Parketil oli ulatuslikud niiskusekahjustused

ning samuti oli seintel, mille tõttu oli tapeet osaliselt maha koorunud. Aknalaud oli