3-23-2772/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2772

Haldusasi

X.Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2023 otsuse nr

15.3-3.4/1082-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.06.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2023 otsusega nr 15.3-3.4/1082-2 tunnistati X.Xi tähtajaline

elamisluba töötamiseks nr 1061605753/TE kehtetuks alates 24.11.2023 (dtl 17). Kehtetuks

tunnistamise aeg on toodud haldusakti punktis 15 „PPA otsus“ (dtl 21). Põhjendused:

-

Isik on Aserbaidžaani kodanik, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks Restoran

Armudu OÜ juurde kehtivusajaga 07.02.2023-07.02.2028.

-

Tööandja teavitas PPA-d 18.09.2023, et võtab tagasi oma kutse töötamiseks elamisloa andmiseks

X.X’le. Tööandja selgitas 24.10.2023 täiendavalt, et isik ei tööta ettevõttes, tööleping on lõpetatud

ning isik ei ole tööandja poole pöördunud ka pärast töövaidluskomisjoni otsust.

-

Töötamise registri (TÖR) kohaselt on töösuhted lõpetatud alates 14.07.2023.

-

Isik avaldas 02.11.2023, et tema töösuhe tööandjaga ei ole lõpetatud, vaid on kehtiv.

-

PPA on kontrollinud, kas isiku ja tööandja vahel on kehtivad töösuhted. Isik esitas

töövaidluskomisjoni 28.08.2023 otsuse, mille kohaselt TÖR kanded ei oma õiguslikke tagajärgi

töölepingu lõpetamise mõttes ehk töötamise registri kanne töölepingut ei lõpeta. PPA arvestas

selle seisukohaga, küll aga PPA ülesannete täitmisel omavad TÖR kanded õiguslikke tagajärgi

välismaalasele antud elamisloa omamisele ja pikendamisele.

-

Tööandja on teavitanud, et isik ei ilmunud pärast töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist tööle.

-

Tööandja teavitas täiendavalt 23.11.2023, et isik pidi täitma oma tööülesandeid. Samas ei ole isik

enda tööülesandeid alates 15.07.2023 täitnud. Tööandja käsitles isiku pikaajalist tööle

mitteilmumist kui põhjuseta puudumist ja ütles tema lepingu 21.11.2023 erakorraliselt üles.

-

Isik ei vastanud PPA täiendavale nõudele seisukohtade esitamiseks.

-

Kuna isiku ja tööandja vahelised töösuhted on lõppenud, on elamisloa alus ära langenud.

1(5)

2. X.X esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2023

otsuse nr 15.3-3.4/1082-2 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

1. Haldusakti resolutsioonis on kirjas, et kaebaja elamisluba on kehtetu alates xx.11.2023. Haldusakti

ei ole seega võimalik täita ning see on tühine.

2. Kaebaja ja tema tööandja vahel on kehtiv töösuhe. PPA ei ole kogunud tõendeid novembris 2023.a

töösuhte lõppemise kohta ega ole kuulanud kaebajat selle asjaolu suhtes ära. Vastustaja on jätnud

arvestamata, et kaebajal on õigus vaidlustada töölepingu ülesütlemine 30 päeva jooksul.

3. Kaebaja tagastas vastustajale 01.08.2023 elamisloa kaardi ja lahkus järgmisel päeval Eestist.

Kaebaja ei viibi käesoleva ajani (selgituse aeg – 22.04.2024) Eestis. Kaebaja soovis tulla tagasi

Eestisse, kuid see võimalus tekib kaebajal alles siis, kui jõustub viimane halduskohtu lahend ja

vastustaja otsus elamisloa kehtivuse kohta. Kaebaja taotles uut elamisloakaarti, kuid teda teavitati,

et seda ei saa väljastada, sest tema elamisluba on tunnistatud kehtetuks.

4. Kaebaja on töölepingu 22.11.2023 erakorralise ülesütlemise vaidlustanud. Tööloa andmise

tingimuseks on kehtiv tööleping, mitte isiku kohalviibimine töökohal. Töötaja võib töökohalt ka

erinevatel põhjustel puududa, nagu puhkus, haigus jne.

5. Kaebaja ei vastanud Vastustaja 02.11.2023 teabenõudele, sest leidis, et teises küsimuses toodud

andmed on juba olemas ning esimene ja kolmas küsimus on asjakohatud.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Vastustaja tuvastas, et esinesid tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustena VMS § 123 p

1; § 135 lg 2 p-d 1, 2 ja 4 ning § 189 lg 1 p 2.

2. Vastustaja avastas algses haldusaktis vea ning edastas kaebajale otsuse uuesti (dtl 44). Kehtetuks

tunnistamise tähtpäev on toodud ka haldusakti punktis 15.

3. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja tööleping lõppenud alates 21.11.2023. Kaebaja uut TÖR

kannet ei teinud tööandja, vaid töövaidluskomisjon. Samas oli kaebaja kohustatud tööle asuma,

mida ta ei teinud. Tööandja käsitles kaebaja pikaajalist mitteilmumist kui põhjuseta puudumist ja

lõpetas töölepingu.

4. Vastustaja on kaebajale korduvalt andnud võimaluse oma seisukohta selgitada. Kaebaja ei ole

üheski selgituses toonud, et ta oleks pärast töövaidluskomisjoni otsust alustanud tööandja juures

reaalselt töötamist. Kaebaja ka ei vastanud PPA 02.11.2023 järelepärimisele, kas kaebaja on

faktiliselt alates 14.07.2023 tööandja juures töötanud. Vastustaja määras 02.11.2023 küsimustele

ühepäevase vastamise tähtaja, kuna tegemist oli täiendavate küsimustega, mis ei eeldanud vastust,

mille koostamiseks oleks tulnud läbi viia andmete põhjalikku kogumist või analüüsi. Vastustaja

küsis pelgalt isiku asukoha ja töötamise kohta.

5. Kui kaebaja on seisukohal, et ta tööleping on kehtiv, ei ole arusaadav, miks ta ei ole täitnud oma

tööülesandeid. Tööandja selgitas vastustajale 23.11.2023 asjaolusid, millest kaebaja pidi olema

teadlik. Vastustaja ei pidanud kaebajat töösuhte lõppemisest teavitama.

6. Kaebajal oli pärast 04.10.2023 kohtuotsust kehtiv elamisluba ja kohustus seega töökohustuste

täitmist jätkata. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks Eestist 02.08.2023 lahkunud ning kaebaja

varasemad Eestisse saabumised ja siit lahkumised nähtuvad piiriületuste andmebaasist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, sest vaatamata vastustaja poolsetele menetluslikele

minetustele ärakuulamise osas, ei nähtu asjaolusid, mis tooksid kaasa teistsuguse haldusakti tegemist.

5. Vastustaja on tuginenud 24.11.2023 otsuse andmisel järgmistele õiguslikele alustele VMSis:

-

§ 123 p 1 - Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa andmise alus on

ära langenud.

-

§ 135 lg 2 p-d 1, 2 ja 4 - Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui: välismaalasele

elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole täidetud (p 1); välismaalase

2(5)

suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus (p 2); ning elamisloa

andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud (p 4).

-

§ 189 lg 1 p 2 - Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloas

kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.

Kaebajale oli antud elamisluba töötamiseks konkreetse tööandja juures. VMS § 185 lg 1 kohaselt

määratakse töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks välismaalase Eestis töötamise

tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Siinkohal tuleb silmas pidada,

et välismaalase Eestis viibimine peab olema kooskõlas avalike huvidega (VMS § 13 lg 1). Seega ei

ole välismaalase töötamiseks elamisloa andmise eesmärk välismaalasele Eestis töö ja/või sotsiaalsete

hüvede tagamine, vaid töökohtade täitmine ja töö tegemine, milleks Eesti ühiskonnast töötajaid ei

leita. Sellest tuleneb, et lisaks kehtivale töölepingule või muul alusel kehtivale töösuhtele peab

välismaalane ka faktiliselt tööandja juures töötama. Ainult kehtiva töölepinguga nimetatud eesmärki

tagatud ei ole.

6. Kaebaja töösuhte osas ei vaidle pooled selle üle, et:

-

Töötamise registri kohaselt on töösuhted lõpetatud alates 14.07.2023 (dtl 9).

-

Töövaidluskomisjon tuvastas 11.09.2023 otsusega, et kaebaja ja tööandja vahel on kehtiv

tööleping (dtl 61 p 15).

-

Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt 21.11.2023 üles, kuna kaebaja ei ole asunud vahepeal

tööle. Töötamise registrisse kanti erakorraline ülesütlemine sama kuupäeva seisuga (dtl 72).

7. Kohtule nähtub toimiku materjalidest ja kohtute infosüsteemist käesolevale kohtuasjale eelnevalt:

-

Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2023 kohtuotsusega (dtl 3 jj) kaebaja kaebuse kohtuasjas nr

3-23-1784 ning tunnistas õigusvastaseks PPA poolt 01.08.2023 antud lahkumisettekirjutuse nr

1052270633 lahkumiskohustuse osas; tühistas sama ettekirjutuse sissesõidukeelu osas ning

tühistas PPA 24.07.2023 otsuse, millega tunnistati kaebaja tähtajaline elamisluba töötamiseks

kehtetuks. Kohtuotsuse aluseks oli see, et vastustaja võttis kaebuse õigeks;

-

Tallinna Halduskohus lõpetas 30.11.2023 määrusega (dtl 15) menetluse haldusasjas nr 3-23-2538,

kus vastustaja tunnistas 18.10.2023 otsusega (dtl 13) oma varasema, 24.07.2023 otsuse kehtetuks

ning seejärel kohtumenetluse kestel omakorda 17.11.2023 otsusega 18.10.2023 otsuse kehtetuks.

PPA selgitas, et 18.10.2023 otsuse tegemiseks puudus vajadus.

Eeltoodust tuleneb, et:

-

Tallinna Halduskohtu 04.10.2023 kohtuotsus nr 3-23-1784 jõustus 04.11.2023. Seetõttu lõppes

vastustaja 27.04.2023 otsuse nr 15.3-3.4/795-2 kehtivus hiljemalt 04.11.2023 ning sellest ajast

alates oli kaebajal õigus Eestis seaduslikult viibida ja töötada.

-

Samas andis vastustaja juba 18.10.2023, s.o ca kaks nädalat enne halduskohtu kohtuotsuse

jõustumist haldusakti, millega (dtl 13) tunnistas kehtetuks PPA 24.07.2023 otsus nr 15.3-3.4/795-2

alates 14.10.2023 ning ennistas kaebaja elamisloa nr 1061605753/TE kehtivuse.

-

Vastustaja tunnistas enda 18.10.2023 haldusakti kehtetuks 17.11.2023 otsusega, mil Tallinna

Halduskohtu 04.10.2023 otsus oli juba jõustunud.

Seega oli kaebajal elamisluba ja Eestis viibimise õigus juba alates 18.10.2023 tagasiulatuvalt alates

14.10.2023. Edasiulatuvalt ei muutunud kaebaja õigus Eestis viibida ega töötada 04.11.2023

(halduskohtu otsuse jõustumisega) ega ka 17.11.2023 PPA otsusega. Sellegi poolest ei asunud

kaebaja alates 18.10.2023, mil tal oli nii kehtiv elamisluba töötamiseks kui ka kehtiv tööleping,

uuesti tööandja juurde tööle. Ka juhul, kui kaebaja viibis väljaspool Eestit, ei ole kaebaja teinud

katset Eestisse saabumiseks, vaid on kinnitanud, et viibis järjepidevalt Eestist väljaspool (22.04.2024

selgitus). Sellega ei ole kaebaja täitnud enda töölepingu tingimusi.

3(5)

Kohus ei välista, et kaebaja võis esmalt sattuda vastustaja 18.10.2023 otsuse (dtl 13) saamisel

segadusse, sealjuures nii osas, miks on vaja juba tühistatud haldusakt kehtetuks tunnistada, kui ka

osas, miks on kehtetuks tunnistamise otsustatud üksnes edasiulatuvalt. Siiski ei saanud nimetatud

otsuse resolutsioon tekitada küsimusi osas, kas kaebajal oli sellest päevast edasi kehtiv elamisluba

ning sellega kaasnev kohustus ka elamisloa tingimusi täita.

Kaebajale keelduti elamisloakaardi andmisest 06.12.2023 (dtl 110), mil kaebaja elamisluba oli

kehtetuks tunnistatud juba 24.11.2023 otsusega, mille kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud.

8. Vastustaja algatas haldusmenetluse elamisloa kehtetuks tunnistamiseks 18.10.2023 (dtl 50) ning

andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited (dtl 51). Kaebaja on esitanud enda

01.11.2023 selgituse vastustajale (dtl 23 ja 53), kus kaebaja kinnitab üksnes, et töösuhted ei ole

lõpetatud ning kehtivad; sj on tööandjal kohustus tasuda töötasu. Samas ei sisalda see selgitus

mistahes teavet või kinnitust selle kohta, et kaebaja teeks tegelikult tööandja juures tööd. Nimetatud

selgituses oli kaebajal võimalik esitada endale kõik teadaolevad asjaolud töölepingu kehtivuse kohta

kuni selle ajani.

Vastustaja sai tööandjalt teavituse töölepingu lõpetamise kohta 23.11.2023 ning andis haldusakti

24.11.2023. Vastustaja ei ole kaebajat 21.11.2023 töölepingu ülesütlemise osas ära kuulanud.

Samas on vastustaja muus osas asjakohased küsimused esitanud juba enda 02.11.2023 järelpärimises

(dtl 55):

-

Kus viibis X.X perioodil 02.08.2023 kuni 18.10.2023 (täpsustada X.X’i viibimiskohta –

peatumisaadress, linn, riik)?

-

Kas X.X on alates 14.07.2023 kuni 02.11.2023 faktiliselt töötanud Restoran Armudu OÜ-s ehk

kas X.X füüsiliselt viibis Restoran Armudu OÜ-s, täitis oma tööülesandeid, mille alusel on

tööandjal ehk Restoran Armudu OÜ-l võimalik teha töötundide arvestust?

-

Kus X.X viibib praegu, 02.11.2023 kuupäeva seisuga?

Kaebaja ei ole järelepärimisele vastanud. Ka juhul, kui kaebaja leidis, et vastamise aeg on liiga

lühike, ei ole kaebaja haldusmenetluse kestel, st ligikaudu 3 nädala jooksul esitanud hilinenud vastust

ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist; ega muul viisil reageerinud. Kohus märgib, et ka

kohtumenetluses on kaebaja nimetatud asjaolusid, mis on asja lahendamisel määrava tähtsusega,

selgitanud alles kohtu küsimuste peale (küsimused dtl 78, vastused dtl 85jj).

Kohtumenetluse käigus selgitas kaebaja, et on juba teisele küsimusele faktilise töötamise kohta

vastanud. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kaebaja 01.11.2023 vastus (dtl 23) ei sisalda vastust

selle kohta, kas kaebaja on töölepingu kehtivusest sõltumata tegelikult tööle asunud. Kehtivat

töölepingut on võimalik lõpetada juhul, kui töösuhe kehtib, aga üks pool oma lepingulist kohustust ei

täida (TLS § 88 lg 1 p 3 teine alternatiiv). Käesolevas asjas ei ole kaebaja avaldanud asjaolusid, et tal

oli seadusest tulenev alus töölt puudumiseks, nt puhkus või haigus. Ka varasem haldusmenetlus ja

kaebuse väited ei ole puudutanud küsimust, kas kaebajal esines 2023. aasta oktoobri keskpaigast

põhjendatud alus töölt eemalviibimiseks nimetatud põhjustel (pikaajaline haigus vms).

Erinevalt kaebajast peab kohus sarnaselt vastustajale 02.11.2023 teabenõude küsitud esimest ja

kolmandat küsimust kaebaja viibimiskoha kohta asjakohasteks. Kaebajal oli õigus viibida Eestis

alates 18.10.2023. Kui kaebaja sellegipoolest Eestis ei viibinud, ei olnud tal võimalik täita ka talle

töötamiseks antud elamisloa tingimusi, s.o töötada Eestis. Eestis tööle asumata jätmine on aga

aluseks elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on ka kohtumenetluses toonud, miks ta leiab,

et ei ole veendunud kaebaja Eestist lahkumises.

Kohus möönab, et HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist

menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Samas on käesolevas asjas keskse

4(5)

tähendusega asjaolu kohta – kas kaebaja asus faktiliselt uuesti tööle – juba vastustaja 02.11.2023

kaebajalt seisukohta küsinud. Küsimuse ja ka vastuse sisu ulatus ei muutu oluliselt, kui küsimusse

oleks lisatud ka tööandja poolne 21.11.2023 töölepingu ülesütlemine. Kaebaja ka ei väida käesolevas

kohtuasjas, et ta oleks vahepeal, s.o nii töölepingu kui ka elamisloa kehtivuse ajal alates 18.10.2023

uuesti tööandja juurde tööle asunud. Seega ka ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleks anda uus

samasugune haldusakt, sest kaebaja ei töötanud faktiliselt ajavahemikus 18.10.2023-21.11.2023

tööandja juures, kelle juures töötamiseks oli talle elamisluba antud. Tööandja juurde tööle

mitteasumist on kinnitanud 23.11.2023 ka tööandja ise (dtl 70).

Sealjuures ei võimalda VMS asjakohased normid (§-d 123, 135 ja 189) käesoleval juhul ka kaalutlus-

õigust jätmaks töötamiseks antud elamisluba kehtima, kui isik enam Eestis faktiliselt ei tööta ega ole

vaatamata õiguslike aluste olemasolule siin töötanud vähemalt 1 kuu kestel. Selline elamisluba ei ole

kooskõlas töötamiseks antava elamisloa eesmärgiga; s.o et välismaalane saabub Eestisse, et asuda

tööle ja teha siin tööd.

9. VMS ei sisalda samuti ooteaega, kuni töötajal on võimalik töölepingu lõpetamist vaidlustada ning

kuni vaidlustamise menetlus töövaidluskomisjonis ja kohtus toimub. Ainsaks erandiks on töölepingu

erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel (VMS § 1892). Juhul kui tuvastatakse töösuhte

kehtivus, on isikul võimalik taotleda haldusmenetluse uuendamist vastavalt HMS §-s 44 sätestatule.

Kui vaidlustamise ajal vajavad isiku õigused kaitset, on tal võimalik taotleda halduskohtult esialgset

õiguskaitset, sh vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg-d 1 ja 5). Kaebaja taotles kohtuasjas nr 3-23-

1784 esialgset õiguskaitset sissesõidukeelu ja elamisloakaardi osas, kuid mitte elamisloa kehtivuse

osas. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 18.08.2023 määrusega rahuldamata.

10. Haldusakt ei ole samuti tühine, kuivõrd algse haldusakti punktis 15 (dtl 21) on toodud kehtetuks

tunnistamise aeg ning samuti on vastustaja n-ö näpuvea samal päeval parandanud, selgitades ka

parandamise põhjust (dtl 38, 42 ja 44). Kaebaja ei saanud seetõttu sattuda eksimusse, mis ajast ta

elamisloa kehtivus lõppeb, ning haldusakti on võimalik täita.

11. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5(5)