2-23-119407/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-119407

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. N. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

195 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja E. A. (e-post XXX)

Kostja: A. N. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus tõendite kogumiseks, millega kostja taotles

nõuda hagejalt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA ja maaomanike vahel

sõlmitud lepingud; Osaühing EUROPARK ESTONIA ja Tallinna linna vahel

sõlmitud lepingud; andmed selle kohta, kes on paigaldanud liiklusmärgid ning

kas need on paigaldatud vastavalt liiklusseadusele; Osaühing EUROPARK

ESTONIA ja tema töötajate vahel sõlmitud töölepingud.

2. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi A. N. vastu.

3. Välja mõista kostjalt A. N. hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks

põhivõlgnevus 180 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 195 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja A. N. kanda.

5. Välja mõista kostjalt A. N. hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 09.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 195 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.08.2023 e-toimiku menetlemise

infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. N. esitas 29.08.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja

anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2023

määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi

21.09.2023, mille kohus võttis menetlusse 27.09.2023, paludes kostjal esitada

nõuetekohane vastus.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 180 eurot ning

sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja)

kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest:

• Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvinõuete väljastamise ajal;

• Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale;

• EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

• Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud;

• Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

• Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi;

• Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata;

• Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.

4. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale järgnevalt:

• 21.06.2021, Peetri 9, Tallinn, leppetrahvinumber 1782 1062 1144 7330,

maksetähtaeg 05.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot;

• 22.06.2021, Peetri 9, Tallinn, leppetrahvinumber 1932 2062 1164 3402,

maksetähtaeg 06.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot;

• 21.10.2021, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn./Lennusadama tn.,

leppetrahvinumber 1482 1102 1103 1391, maksetähtaeg 04.11.2021, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• 02.12.2021, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn./Lennusadama tn.,

leppetrahvinumber 1950 2122 1164 2194, maksetähtaeg 16.12.2021, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• 29.04.2022, Telliskivi 60, Tallinn, leppetrahvinumber 0372 9042 2190 9426,

maksetähtaeg 13.05.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

• 19.12.2022, Töökoja 9, Tallinn, leppetrahvinumber 0781 9122 2113 4036,

maksetähtaeg 02.01.2023, võlgnevuse summa 30 eurot.

5. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

6. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele

vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt

kohtueelselt saadetud meeldetuletusele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 23.09.2022 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ei tunnista ta enda vastu

esitatud nõuet. Kostjat huvitavad lepingud maaomanike ja Europark vahel ja ta soovib

lugeda missugused on parkimise korraldaja kohustused ? Kostja hinnangul mitte igal pool

ei ole parkimine korraldatud kasutaja sõbralikult ja üldise hea tava mõistes üheselt

arusaadav! Samuti soovib kostja lugeda töövõtu lepingut, mis on sõlmitud Europark

juhatuse ja parkimise kontrolöri vahel. Kostja hinnangul on praegune süsteem on selline et

trahvide väljastamine on tähtsam kui parkimistasu saamine. Miks muidu ei ole platsidel

suuri silte mida näeks juba kaugelt lugeda. Kohtunik võiks huvi pärast uurida kui mitu %

Europark tuludest moodustab trahvide osakaal? Kõige tobedam on see et mina ise ei olegi

nendes kohtades parkinud vaid seda on teinud minu pere liikmed. Kuna mind on kohtusse

antud siis kostja ei soovi oma pere liikmeid selles süüdistada ega survestada. Mitmetel

kodustel vestlustel on aga tulnud välja et jälle on pandud trahvi kviitung arusaamatutel

põhjustel. On juhtunud ka et parkimise tasu on läinud teisele operaatorile kuid selles nad

omavahel koostööd ei tee. Kostja isiklikult ei ole üldse selle vastu et on alad kus on

mõistlik tasuline parkimine korraldada nii et enamus kliente on rahul ja maksavad

ühemõtteliselt selle teenuse eest. Kõige arusaadavam on poomiga või väravatega suletud

ala kuhu teistel liiklejatel ei ole asja. Kostja loeb teenuseks ka seda, kui parkimise

kontrolör avastades, et elektriline kell ei tööta teeb märkuse selle kohta aga mitte ei kirjuta

kohe trahvi kviitungit. Samuti võiks parkimise kontrolör müüa kohapeal odava papist

kella kui ta märkab et inimene unustas või teadmatusest algusaega ei märkinud! Nii võib

olla et alal on küll tasuta parkimine 3 tundi kuid kui aega ei märgi saab kohe trahvi kuigi

enamik inimesi on juba ammu enne 3 tundi sellelt kohalt lahkunud! See on ka

vastuvõetamatu et auto omanikele ei jäeta võimalust maksta parkimise eest hiljem kui on

selgunud et pargitakse tasustatud alal! Igapäeva elu praktikas on tavapärane, et arvete eest

saab ka maksta hiljem peale maksetähtaja ületamist ning trahve ega viiviseid peale ei

laota. Paljugi mis inimese elus ette tuleb ja olukorrad muutuvad! Inkasso firmade tegevus

on ületanud igasugu piirid sest nad isegi ei tea mis põhjusel üks või teine võlgnevus on

tekkinud kuid käsitlevad seda nii nagu see oleks nende 100% õigus. Olgu selle juriidilise

poolega nagu ta on, sest tava inimene seda niikuinii ei tea, aga kostja ei pea õigeks, et ta

autot seisma jättes on automaatselt nõus väikeses kirjas tingimustega mis tegelikult ei too

selgelt välja kõige olulisemat ja suurte tähtedega 2 sõna TASULINE PARKIMINE! Kas

ei võiks kontrolör parkijaid aidata, viidates parkimise tasustamisele nii nagu kliente

teenindatakse teistes ettevõtetes? Päris suur küsimus on ka EUROPARK turuosa

suuruses? Kas ei või siin olla eksitud konkurentsi seaduse mõistes! Igal pool on Europark

alad enda kontrolli alla hõivanud. Isegi tühermaad ja ehitusplatsid on ahnuses ebaeetilist

raha teenima pandud!

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku summas 180 eurot tulenevalt

asjaolust, et kostja on rikkunud 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021,

29.04.2022 ja 19.12.2022 hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi,

parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse

ilma selle eest tasumata. Kostja on esile toonud, et tegelikult parkisid kostjale kuuluvaid

sõidukeid kostja perekonnaliikmed, kuid kostja ei ole esile toonud, kes konkreetselt tema

perest sõidukeid eespool märgitud kuupäevadel kasutas ja sõidukeid parkimistingimusi

rikkudes parkis.

13. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale

parkimise ajaks parkimiskoha.

14. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021,

02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022, s.o leppetrahvide väljastamise ajal, oli sõidukite

numbrimärkidega XXX ja XXX omanik/vastutav kasutaja just kostja. Kohus loeb hageja

poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis

21.06.2021, 22.06.2021, 29.04.2022 ja 02.12.2021 hagis nimetatud kohtades (Peetri 9

(EP182, 1616), Noblessneri parkimisala, (EP143, 1386) Telliskivi 60 (EP86, 1175)),

hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu

maksmata jättes (vt dtl 32-37, 40-45, 59-65, 68-74). Kohus loeb hageja poolt esitatud

tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 21.10.2021 ja

19.12.2022 hagis nimetatud kohas (Noblessneri parkimisala, (EP143, 1386), Töökoja 9

(EP174, 1611)) hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st

parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 50-56, 77-82).

15. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud

leppetrahvinõuded on tasumata. Kohus loeb hagiavaldusele lisatud tõendite alusel

tõendatuks hageja väited sõiduki numbrimärkidega XXX ja XXX parkimise kohta esile

toodud kuupäevadel ja kohtades.

16. Kostja on möönnud, et tegelikkuses parkisid nimetatud aegadel ning kohtades tema

perekonnaliikmed kedagi esile toomata. Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas

parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli

kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti

andmetega

(dtl

119).

Nii

nähtub

Transpordiameti

andmetest,

et

sõidukite

numbrimärkidega XXX ja XXX omanik oli 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021,

02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022 isik isikukoodiga 36605140211 ehk kostja.

17. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt

liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis

registreeritud

juriidiline

isik,

kes

kasutab

sõidukit

kasutuslepingu

või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki

omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest

tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega

vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust

omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.

18. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja,

on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle

kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu

põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval

kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS §

72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema

valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

19. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).

20. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja

parklasse keegi teine. Kostja ei ole tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes

parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Seega

tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.

21. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse

andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui

nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest

praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3

kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis

seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või

kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud

pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei

ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse

sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema

käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.

22. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

85-118), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste

avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud

tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu

sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda

pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite

parklatesse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kui kostjale sellised

tingimused ei sobinud, siis oli võimalik tal parkimisalalt lahkuda ning parkida oma sõiduk

mujale. Tingimuste mittesobivus ei anna alust ega õigust parkimistingimuste rikkumiseks.

23. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega

tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning

nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu

juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

kõikide parkimisalade sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja

eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas

infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010.

lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja

esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused

nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.

Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

24. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha

maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

25. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli kõikidel hagis

näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud

parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus

parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on kõikide

parkimislepingute rikkumise eest nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole

kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud

parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole

tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

26. Kostja on seadnud kahtluse alla, kas hagejal oli õigust parkimisoperaatorina tegutseda.

Kohus nõustub hagejaga, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas

vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv parkimiskoha üürileping. Kostja on

parkimisalale sisse sõites andnud nõustumuse sõlmida parkimiskoha üürileping justnimelt

hagejaga hageja esile toodud tingimustel. Kostja kohustused tulenevadki viidatud

parkimiskoha üürilepingust, millele kostja ise parkimisalale sisse sõites on nõustumuse

andnud. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe on eraldiseisev õigussuhe, millel ei

ole puutumust kostja õiguste ja kohustustega ning mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Kui maaomanik peaks leidma, et hageja korraldab tema maal parkimist ilma vastavat

kokkulepet omamata, on maaomanikul endal võimalik enda õiguste kaitseks kohtusse

pöörduda. Kohus ei hakka käesolevalt tuvastama hageja ja maaomaniku vahelisi

õigussuhteid.

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja parkimistingimustes sisalduv tüüptingimus leppetrahvi

kohta tühine, kuivõrd hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur.

28. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

29. Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1

esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Kohus märgib, et

leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb ühe asjaoluna arvestada, millise

kohustuse täitmise asendamiseks või täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 otsus nr 2-19-123666, p 41-44). Hageja

parkimislepingu tingimuste p 5 kohaselt ei asenda leppetrahvi tasumine parkimistasu

maksmist. Seega on poolte vahel sõlmitud parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi

tasumiseks eesmärgiga sundida parkijat parkimislepingut täitma. Täitmisele sundimise

eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see

motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei

ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur, eriti arvestades asjaolu, et

leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 punktis 40 märkinud, et: ”Täitmisele

sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see

motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune

leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka

maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel

leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes

vastav parkimisluba (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna

Ringkonnakohtu lahendit nr 2-17-117146 jpt).”

30. Samuti on kohtupraktikas leitud, et täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi

puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul seega lisaks võlgnetavale

parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud

isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks ja temalt leppetrahvi

sissenõudmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 2-17-117146, p 16.6).

Kohus rõhutab, et leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja

võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi

leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu

korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte.

31. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagis esitatud kuupäeval parkis keegi

teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisalal, ning hageja on

tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki

omanik (dtl 119), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks

sõlmitud lepingu osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid

sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Parkimistingimuste

kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot.

Kostja jättis 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022

lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 5

järgi tasuma hagejale leppetrahvi 6 x 30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid

sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on sõidukid parkimistingimusi

rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotod

parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Hageja on tõendid esitanud

selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud

tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema

liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda

enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu,

et kostjale kuuluv sõidukid hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja

esiletoodud parklates parkisid. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi

tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot.

32. Kostja on viidanud ka sellele, et leppetrahvinõuded võivad olla aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning TsÜS § 147 lg 2

kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kõige vanem leppetrahv (nr 1782 1062 1144

7330) on kostjale väljastatud 21.06.2021, maksetähtaeg oli 05.07.2021. Seega muutus

leppetrahv nr 1782 1062 1144 7330 sissenõutavaks 06.07.2021. TsMS § 486 lg 2 järgi

hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 09.05.2023. Kuivõrd

hagi kohtule esitamise ajaks ei olnud 21.06.2021 kostjale väljastatud leppetrahvi

sissenõutavaks muutumisest möödunud kolme aastat, ei ole hagi selles osas aegunud.

Samuti ei ole hagi aegunud ka teiste so hilisemate leppetrahvide suhtes.

33. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab

nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuga ning kirjalike

nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja

kostjale 24.08.2021, 2012.2021, 20.05.2021, 16.12.2022 ja 18.01.2023 kohtueelseid

meeldetuletuskirju (dtl 120-133), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte

transpordiametilt saadud andmetest (dtl 119), ning päringu rahvastikuregistrile kostja

isikuandmete teadasaamiseks. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15

eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist

on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

34. Kostja on avaldanud soovi tutvuda Tallinna linna ja hageja vaheliste lepingutega, mille

alusel hageja osutab parkimisteenust erinevatel kinnisasjadel. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et

kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda

kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite

kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 sätestab,

et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama,

millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite

kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad

andmed. Kostja on esile toonud, et teda huvitab parkimise korraldus ning õiguspärasus.

Hageja selgitas, et tema ja Tallinna linna vahel ei ole sõlmitud lepingut, kuivõrd

maaomanikuks ei ole Tallinna linn, vaid tegemist on eraomandis olevate parkimisaladega.

Sh ei ole hageja ja maaomanike vahel sõlmitud lepingud asjakohased, sest

parkimislepingud on sõlmitud kostja ja hageja vahel. Kostja esitas 22.04.2024 taotluse,

milles nõuab, et hageja esitaks: EuroParki ja maaomaniku vahel sõlmitud lepingu; samuti

palub kostja välja nõuda andmed, selle kohta, kes on paigaldanud liiklusmärgid ning kas

need on paigaldatud vastavalt liiklusseadusele; EuroParki ja tema töötaja vahel sõlmitud

töölepingu.

35. TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Sama sätte p 1 kohaselt tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat

asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus on

eelnevalt jõudnud seisukohale, et hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe ei oma

puutumust kostja õiguste ja kohustustega. Seega ei ole kostja taotletav tõend asjakohane,

kuivõrd tõendatavat asjaolu, s.o hageja ja maaomaniku vahelist õigussuhet, kohus ei

analüüsi. Samuti ei ole käesolevas vaidluses vajadust koguda tõendeid liiklusmärkide

paigaldaja kohta. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet või tõendit, et

parkimisalal ei oleks märgistus liiklusseadusega kooskõlas või see sootuks puuduks.

Samuti jääb kohtule arusaamatuks kostja nõue esitada hageja poolt sõlmitud töölepingud

parkimiskorraldajatega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse tõendite

kogumiseks rahuldamata.

36. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 180 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15

eurot, kokku 195 eurot.

Menetluskulude jaotus

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda.

38. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

39. Hageja esindaja esitas 02.10.2023 avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ning täiendatult 09.10.2023. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5

nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud

riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 330 eurot

(käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub

märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega.

40. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

41. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt

ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

42. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881

ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1

on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9

kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

43. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt

tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

44. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja

põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist

tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

45. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab

endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) hagiavalduse esitamine ja lisade komplekteerimine,

dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 2 tundi; 2) Menetluskulude nimekirja

koostamine ja esitamine Harju Maakohtule – 15 min; 3) Kostja vastustega tutvumine,

selle osas hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ning maakohtule

esitamine – 45 min.

46. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane. Kohtu

hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt

arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund,

vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Toimingu nr 2 ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud

ja vajalik, samuti on põhjendatud ajakulu seoses toimingutega kostjale vastamisega. Seega

on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on

käesolevas menetluses kokku 220 eurot (2 h min x 10). Kui menetlusosaline peab kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja

eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

39-16).

47. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole

põhjendatud

siduda

menetluskulusid

kandma

kohustatud

menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda

tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja

menetlusosalise

esindamiseks

vajalike

menetlustoimingute

tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

48. Kohtumenetluses tekib paratamatult kulusid ning seda eelkõige siis, kui hageja kasutab

menetluses lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kelle

tööaeg maksab. Samuti tuleb TsMS § 139 lg 2 kohaselt menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tasuda riigilõivu. Kohus

märgib, et kostjal oli võimalus võlgnevus tasuda juba maksekäsu kiirmenetluses, kus

menetluskulud

olid

oluliselt

väiksemad

või

koguni

enne

kohtumenetlust

meeldetuletuskirjade saamisel. Seega on kostja enda tegevusetus käesolevalt viinud

olukorrani, kus hageja lepingulisel esindajal on tulnud koostada hagiavaldus ning osaleda

kohtumenetluses.

49. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 340 eurot (100

+ 20 + 220), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele

märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

50. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik