2-23-18338/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-23-18338

Kohtuasi

OÜ

H&F

hagi

Sportland

International

Group

Aktsiaseltsi vastu Sportland International Group

Aktsiaseltsi

aktsionäride

01.11.2023

üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ H&F (registrikood 11832548), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maria Teder

Kostja: Sportland International Group Aktsiaselts

(registrikood

10993195),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Leho Pihkva ja Tarmo Repp

Asja läbivaatamise viis

03.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada Sportland International Group Aktsiaseltsi (registrikood 10993195)

aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisus.

3. Jätta menetluskulud Sportland International Group Aktsiaseltsi kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Sportland International

Group Aktsiaselts (registrikood 10993195) välja hageja OÜ H&F (registrikood

11832548) kasuks menetluskulud summas 3181,35 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

kostjal

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-23-18338

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ H&F esitas 29.12.2023 hagi Sportland International Group Aktsiaseltsi vastu Sportland

International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise nõudes.

2. Kostjal on kaks aktsionäri xxx (xxx) xxx

(edaspidi XXX) 60%-lise osalusega ning hageja 40%-lise osalusega.

3. XXX esitas 14.09.2023 kostja juhatusele nõude aktsionäride üldkoosoleku kokku

kutsumiseks. 10.10.2023, s.o vähem kui kuu aja pärast edastas XXX teate aktsionäride

üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Aktsionäride üldkoosolek toimus 01.11.2023.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt võtsid aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust osa

üksnes XXX esindajad. Kostja esindajad, ühingu juhatuse liikmed ega notar koosolekul ei

osalenud. XXX ei pidanud kinni Äriseadustiku (ÄS) § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulisest

tähtajast, st tal puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja selle päevakorda määrata.

4. Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise teates tugines enamusaktsionär lisaks

aktsionäride lepingu punktile 4.1.(b), mis sätestab, et: „Iga osanik võib nõuda osanike

koosoleku toimumist ja juhatus on kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma niipea, kui

mõistlikult võimalik, pärast vastava nõude saamist, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva

jooksul alates nõude saamisest. Kui juhatus osanike koosolekut selle aja jooksul kokku ei

kutsu, võib koosoleku toimumist nõudnud osanik ise koosoleku kokku kutsuda“. Hageja on

seisukohal, et aktsionäride lepinguga ei saa lühendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud tähtaega.

Aktsionäride lepinguga on võimalik üksnes täiendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud korda nii,

et see ei ole vastuolus seadusega, ent muus osas ei ole võimalik seaduses ette nähtud korda

muuta. Koosoleku kokkukutsumise korda puudutavad sätted ei ole dispositiivsed.

Aktsionäride lepingu punktis 4.1.(b) sisaldav tingimus on võrreldes äriseadustiku

imperatiivse normiga leebem ning seega tühine, kuna kaldub kõrvale antud juhul

aktsionäride kaitseks seatud normist. See tähendab, et vaatamata aktsionäride lepingus

sätestatule saab aktsionäril tekkida õigus ise kokku kutsuda erakorraline aktsionäride

koosolek üksnes siis, kui juhatus ei ole vastavale nõudele reageerinud seaduses sätestatud

ühe kuu jooksul. Antud juhul enamusaktsionär selle tähtajaga ei arvestanud.

5. Lisaks ei järginud enamusaktsionär aktsionäride lepingus ette nähtud koosoleku kokku

kutsumise korda (st tähtaegu ja vorminõudeid), mistõttu toimus 01.11.2023 koosolek

õigusliku aluseta koosoleku korda rikkudes ja 01.11.2023 koosolekul vastu võetud otsused

on ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tühised. Aktsionäride lepingu punkt 4.1.(c) kohaselt tuleb:

„vastav teade saata tähitud kirjaga või kulleriga (igal juhul üleandmisega allkirja vastu)

vähemalt 21 päeva enne vastavat aktsionäride koosolekut. Teate võib saata ka e-posti, faksi

või muu elektroonilise kanali kaudu, millisel juhul peab sellele alati järgnema kirjalik

2-23-18338

originaal tähitud kirja või kulleriga vähemalt 14 päeva enne vastavat aktsionäride

koosolekut.“

6. Enamusaktsionär edastas koosoleku kokkukutsumise teate 10.10.2023 kell 19:13, s.o pärast

tööpäeva lõppu, e-kirja teel. Enamusaktsionär rikkus aktsionäride lepingus sätestatud korda

kahe erineva nõude osas. Esiteks ei jäänud teate kättesaamise ja koosoleku vahele 21 päeva,

nagu nõuab aktsionäride leping. Teiseks saatis enamusaktsionär koosoleku kokkukutsumise

teate üksnes e-kirja teel ega saatnud järele teate originaali 14 päeva enne aktsionäride

koosoleku toimumist.

7. Hageja on seisukohal, et 01.11.2023 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud

otsused on tühised (ÄS § 3011 lg 1 p 4) koosoleku korra kokkukutsumise olulise rikkumise

tõttu (ÄS § 292 lg 2).

8. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune otsus nõukogu liikme valimise (ametiaja

pikendamise) kohta on tühine ka ÄS § 3011 lg 1 p 3 alusel, kuna otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei olnud notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7 kohaselt tuleb olukorras, kus isiku

volitused on lõppenud ja otsus uueks ametiajaks valimise kohta on vormistatud n-ö ametiaja

pikendamisena, siiski lugeda, et tegu on nõukogu liikme valimisega ning vastav protokoll

tulnuks notariaalselt tõestada. Antud juhul ei olnud tegemist nõukogu liikme ametiaja

pikendamisega, vaid nõukogu liikme valimisega. Pikendamine oleks võimalik olukorras,

kus nõukogu liige on jätkuvalt veel nõukogu liige pikendamise otsuse tegemise ajal. Antud

juhul lõppes vaidlusaluse nõukogu liikme J. Bi ametiaeg juba 24.05.2023.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

10. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses

rikutud hageja väidetud ühepäevase hilinemisega e-posti teel olukorras, kus vastav kutse on

saadetud ka tähitud postiga aktsionäride lepingu punktis 4.1(c) sätestatud korras. XXX

kutsus osanike koosoleku kokku kooskõlas aktsionäride lepingus sätestatuga ja

hääletamiskokkulepe sisaldus ka samas aktsionäride lepingus. Kostja juhatuse liikmed on

oma allkirjaga aktsionäride lepingul kinnitanud, et nad on nõus ÄS § 292 lg 2 tähtaja

lühendamisega. Aktsionäride lepingu p-de 4.2(b) ja 3.1(b) kohaselt on hagejal kohustus

hääletada XXX määratud nõukogu liikmete heakskiitmise ja sh nende volituste

pikendamise poolt. Koosolekuks ei ole seega vajalik pikalt valmistuda ega erinevaid

otsustusalternatiivse kaaluda, sest hääletuskohustus on aktsionäride lepingus eelnevalt

kokku lepitud. Sellised hääletuskokkulepped on õiguslikult lubatavad ja tavapärased.

11. XXX on lepingus sätestatud protseduuri (lepingu p-d 4.1.(b) ja 4.1.(c)) järginud 01.11.2023

aktsionäride koosoleku kokkukutsumisel. XXX saatis esmalt koosoleku kokkukutsumise

nõude 14.09.2023 kostja juhatuse liikmetele ja palus kokku kutsuda aktsionäride koosoleku

nõukogu liikme volituste pikendamiseks. Kostja juhatuse liikmed koosolekut kokku ei

kutsunud. XXX saatis 10.10.2023 kutse aktsionäride koosolekule 01.11.2023 päevakorraga

J D W B nõukogu liikme volituste pikendamine. Lisaks saatis XXX kutse tähtkirjaga

12.10.2023. XXX järgis koosoleku kokkukutsumise korda, sest 1) teade saadeti e-postiga

21 päeva enne koosoleku kuupäeva ja 2) kutse saadeti tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva

enne koosoleku kuupäeva (12.10 -> 01.11.2023 =20 päeva). Kuna sama kutse tähtkirjaga

saadeti 20 päeva vAm (nõutav oli vähemalt 14), oli hagejal igal juhul piisavalt aega

koosolekuks valmistuda ning aktsionäride lepingu eelnevalt viidatud punktide kohaselt oli

hagejal kohustus hääletada nõukogu liikme volituste pikendamise poolt. Lisaks elavad

hageja juhatuse liikmed A K ja A A Eestis ja koosolek toimus nende peamises tegevuskohas

(Sportlandi kontor, Pärnu mnt 144, Tallinn), mis on ühtlasi ka hageja registrijärgne aadress.

2-23-18338

12. Kostja ei nõustu, et aktsionäride lepinguga ei ole lubatud lühendada ÄS § 292 lg-s 2

sätestatud ühekuulist tähtaega. Kostja juhatuse liikmed A K ja A A olid ise ka aktsionäride

lepingu pooleks ja seega võtsid nad lepingulise kohustuse koosolek 10 päeva jooksul kokku

kutsuda. Samuti võtsid mõlemad aktsionärid (hageja ja XXX) kohustuse aktsepteerida

lühemat tähtaega.

13. .Kostja 01.11.2023 üldkoosoleku protokolli notariaalne tõestamine ei ole nõutav, sest

otsustati olemasoleva nõukogu liikme ametiaja pikendamine. J. B valiti 25.05.2018

kehtivalt nõukogu liikmeks ja tõestati notariaalselt. Samuti on tema ametiaega varasemalt

pikendatud. J. Bi nõukogu liikmeks valimise otsus on vastu võetud kirjalikult kooskõlas ÄS

§ 305 lg-s 2 sätestatuga ja aktsionäride lepingu punktiga 4.1(g). Lisaks nõukogu liikme

volituste pikendamine on lubatud nii enne kui ka pärast nende ametiaja möödumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et Sportland

International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsused on tühised

koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

15. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

15.1. kostja Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionärideks on XXX (XXX)

60%-lise osalusega ning hageja 40%-lise osalusega (dtl 7-14);

15.2. enamusaktsionär XXX esitas 14.09.2023 kostja juhatusele nõude aktsionäride

üldkoosoleku kokku kutsumiseks (dtl 15-17);

15.3. enamusaktsionär XXX edastas 10.10.2023 teate (dtl 18) aktsionäride

üldkoosoleku kokku kutsumiseks, et pikendada ühingu nõukogu liikme Bi volitusi (dtl

20-21);

15.4. kostja erakorraline aktsionäride üldkoosolek toimus 01.11.2023 ning

üldkoosoleku otsusega pikendati ühingu nõukogu liikme Bi volitusi tagasiulatuvalt

alates 25.05.2023 viie aasta võrra ja määrati tema volituste uueks lõpptähtajaks

25.05.2028 (dtl 23-25);

15.5. üldkoosoleku

protokolli

kohaselt

võtsid

aktsionäride

erakorralisest

üldkoosolekust osa üksnes enamusaktsionäri esindajad. OÜ H&F, ühingu juhatuse

liikmed ega notar koosolekul ei osalenud, protokoll on kirjalikus vormis, notariaalselt

tõestamata.

16. Käesoleval juhul on pooltel vaidlus selle üle, kas kostja aktsionäride 01.11.2023

üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.

17. Hageja on seisukohal, et kostja aktsionäride 01.11.2023 erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise korda on rikutud, kuivõrd kostja pole järginud seaduses sätestatud

koosoleku kokkukutsumise tähtaega (ÄS § 292 lg 2), rikutud on aktsionäride lepingus

sätestatud täiendavaid vormi- ja tähtaja nõudeid ning üldkoosoleku otsuse protokoll

nõukogu liikme ametiaja pikendamise kohta on jäetud notariaalselt tõestamata.

18. Kostja on seisukohal, et kostja aktsionäride 01.11.2023 erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ei ole TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses rikutud. XXX

kutsus osanike koosoleku kokku kooskõlas aktsionäride lepingus sätestatuga, st kutse

saadeti ka tähitud postiga aktsionäride lepingu punktis 4.1(c) sätestatud korras ja

hääletamiskokkulepe sisaldus ka samas aktsionäride lepingus. Kostja juhatuse liikmed on

2-23-18338

oma allkirjaga aktsionäride lepingul kinnitanud, et nad on nõus ÄS § 292 lg 2 tähtaja

lühendamisega. Aktsionäride lepingu p-de 4.2(b) ja 3.1(b) kohaselt on hagejal kohustus

hääletada XXX määratud nõukogu liikmete heakskiitmise ja sh nende volituste

pikendamise poolt. Koosolekuks ei ole seega vajalik pikalt valmistuda ega erinevaid

otsustusalternatiivse kaaluda, sest hääletuskohustus on aktsionäride lepingus eelnevalt

kokku lepitud. Sellised hääletuskokkulepped on õiguslikult lubatavad ja tavapärased.

19. ÄS § 290 lg 1 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride

üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 292 lg 2 sätestab, et kui juhatus

ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude

saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul

või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Aktsionäride lepingu punkt 4.1.(b) (dtl

33) sätestab lühema, 10 päevase tähtaja juhuks, kui juhatus koosolekut aktsionäri nõudmisel

kokku ei kutsu.

20. Pooled ei vaidle, et 14.09.2023 XXX üldkoosoleku kokkukutsumise nõude ja 10.10.2023

üldkoosoleku kokkukutsumise teate vahele jäi lühem periood kui ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud

üks kuu, kuid vaidlevad, kas selle tähtaja järgimata jätmine kujutab endast kokkukutsumise

korra rikkumist, mis toob kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse.

21. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivad sätted on imperatiivsed ehk nendest võib

kõrvale kalduda vaid äriseadustikus sätestatud juhtudel. Sealjuures peab vastav

kõrvalekaldumine olema reguleeritud aktsiaseltsi põhikirjas (ÄS § 244 lg 1 p 6). Tulenevalt

ÄS § 294 lg-s 3 sätestatust lubab seadus näha põhikirjaga ette seaduses sätestatud

miinimumnõuetest pikemat tähtaega.

22. Kohus nõustub hagejaga, et aktsionäride lepinguga ei saa lühendada ÄS § 292 lg-s 2

sätestatud tähtaega, kuivõrd äriseadustikus aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise korda

puudutavad sätted ei ole dispositiivsed. ÄS § 292 on ühemõtteliselt imperatiivne säte ning

ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulise tähtaja osas ei luba seadus kõrvale kalduda ka

põhikirjaga. Aktsionäride lepinguga seaduses sätestatust kõrvalekaldumist, seda enam,

seaduses sätestatud tähtaja lühendamist, seadus ei võimalda.

23. Asjaolu, et aktsionärid on aktsionäride lepingu punktis 4.1.(b) leppinud kokku tingimuses,

mis on võrreldes ÄS § 292 lg-s 2 toodud imperatiivse normiga leebem, ei oma mistahes

õiguslikku tähendust. Vastav aktsionäride lepingu punkt on tühine vastuolu tõttu seadusega

ega kuulu kohaldamisele.

24. Seega pidi kostja järgima ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud korda. Enamusaktsionär ei pidanud

kinni ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulisest tähtajast, st tal puudus 10.10.2023 õigus

koosolekut kokku kutsuda ja selle päevakorda määrata.

25. Kuivõrd 01.11.2023 erakorraline üldkoosolek on kutsutud kokku aktsionäri poolt, kellel

puudus selleks tulenevalt ÄS § 292 lg-st 2 õigus, siis on tegemist üldkoosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumisega ÄS § 296 tähenduses ning kostja 01.11.2023

erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel.

26. Vastuseks kostja seisukohtadele, et koosolekuks ei olnud vaja ette valmistada, et hageja

juhatuse liikmetel oli kohustus kindlal viisil häälteada ning et koosolek toimus hageja

juhatuse liikmete töökohas, selgitab kohus järgmist. ÄS-i imperatiivsete koosoleku

kokkukutsumise sätete rikkumist ei saa õigustada ega pisendada muude sisuliste

argumentidega, et mil viisil pidanuks isikud hääletama või et koosolekust võidi olla

teadlikud ja sellel osalemine ei oleks olnud raskendatud. Viidatud asjaolud ei kõrvalda

koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ehk asjaolu, et koosoleku kutsus kokku

2-23-18338

isik, kes kokkukutsumise hetkel vastavat pädevust ei omanud. ÄS § 3011 lg 1 p 4 tühisuse

alus on absoluutne. Koosoleku kokkukutsumine enne vastava pädevuse tekkimist

aktsionäril on oluline korra rikkumine.

27. Vastuseks hageja väidetele, et lisaks eeltoodule on rikutud ka aktsionäride lepingu punktist

4.1.(c) tulenevat kutsete saatmise korda osundab kohus käesoleva otsuse punktis 21 toodud

põhjendustele, mille kohaselt täiendavaid regulatsioone koosoleku kokkukutsumise korra kohta

saab sätestada üksnes põhikirjas, mitte aktsionäride lepingus.

28. Kuivõrd kohus tuvastab, et Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionäride

01.11.2023 üldkoosoleku otsused on tühised aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra

olulise rikkumise tõttu, ei hinda kohus poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisusega

tulenevalt notariaalsest vorminõudest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

30. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja

(dtl 173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel.

Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

31. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Hageja 03.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi

kokku 40,4 tunni ulatuses tunnitasuga 130-260 eurot (vandeadvokaat Maria Teder 22,4 tundi

tunnihinnaga 260 eurot ning jurist Albert Mihkel Ulla 18 tundi tunnihinnaga 130 euro) kokku

summas 8164 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane

ning on palunud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

33. Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on 205 eurot

ületavas osas põhjendamatu ning vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kohus peab

vandeadvokaadist esindaja puhul põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas olevaks

tunnihinnaks 205 eurot. Puutuvalt juristi kaasamisse menetlustesse on Riigikohus selgitanud,

et nimetatu on põhjendatud menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleval juhul ei nähtu, et

juristi kasutamine oleks toonud kaasa mistahes kokkuhoidu.

34. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja

keerukust arvestades oluliselt ülepaisutatud.

34.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodil 27.12.2023 kuni 29.12.2023

hagiavalduse koostamisele kulunud 11,5 tundi tunnihinnaga 260 eurot. Arvestades

hagiavalduse mahtu ja sisu, ei saanud hagiavalduse koostamisele koos kliendiga

konsulteerimise ja tõendite komplekteerimisega kuluda enam kui 5 tundi. Seega on

põhjendatud kuluks 1025 eurot (5 * 205).

34.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 02.01.2024 hagejale osutatud

õigusteenust 0,2 tunni ulatuses seoses hagi menetlusse võtmise teabe kliendile

edastamisega. Ajakulu on põhjendatud, seega on põhjendatud kuluks 41 eurot (0,2

*205).

2-23-18338

34.3. Hageja 03.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on 15.01.2024

menetluskulude nimekirja koostamisele seoses tagaseljaotsuse tegemisega kulunud

kokku 1,4 tundi (sellest 1 tund juristi tööd ja 40 minutit vandeadvokaadi tööd). Samas

märkis hageja oma 15.01.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 47), et kulud seoses

menetluskulude nimekirjaga on 0,3 tundi.

Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 61,50 eurot

(0,3 * 205).

34.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodil 05.02.2024 kuni 04.03.2024

hageja seisukoha (seisukoht kostja vastusele ja kolmanda isiku kaasamise taotlusele)

koostamisele kulunud 23,8 tundi, sh sisaldab aeg juristipoolset materjalidega tutvumist

4 tunni ulatuses ja dokumendi koostamist ühes materjalidega tutvumisega veel 13 tunni

ulatuses. Vastava ajakulu tulemiks on 04.03.2024 menetlusdokument, mille sisuline osa

moodustab 3 lk ja mis osaliselt kordab varasemaid seisukohti (dtl 136-138). Kohus peab

põhjendatuks kuni 5 tundi vandeadvokaadi tööd. Seega on põhjendatud kuluks 1025

eurot (5 * 205).

34.5. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 07.02.2024 ja 08.02.2024 hagejale

osutatud õigusteenust 0,3 tunni ulatuses seoses tähtaja pikendamise taotlusega. Kohus

peab ajakulu põhjendatuks 0,3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 61,50 eurot

(0,3 * 205).

34.6. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 20.03.2024 ja 21.03.2024 hagejale

osutatud õigusteenust 0,4 tunni ulatuses seoses kohtumäärusega tutvumisega ja

menetluses edasiste toimingutega. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,4 tunni ulatuses,

seega on põhjendatud kuluks 82 eurot (0,4 * 205).

34.7. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 26.03.2024 ja 27.03.2024 hagejale

osutatud

õigusteenust

0,6

tunni

ulatuses

seoses

kostja

26.03.2024

menetlusdokumendiga. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,6 tunni ulatuses, seega on

põhjendatud kuluks 123 eurot (0,6 * 205).

34.8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud 02.04.2024

õigusteenust 2,2 tunni ulatuses seoses istungiks ettevalmistamisega. Kohus peab

istungiks ettevalmistamise kulu põhjendatuks 1 tunni ehk 205 euro ulatuses.

34.9. 03.04.2024 kohtuistungil esitas hageja taotluse arvestada kohtuistungil

esindamisega seotud ajakulu vastavalt protokollile. Istung kestis 40 minutit ehk 0,67

tundi. Seega on põhjendatud kulu 137,35 eurot (0,67*205).

35. Hageja põhjendatud kulutused õigusabile moodustavad 13,47 tundi tunnitasuga 205

eurot ehk 2761,35 eurot.

36. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3181,35 (2761,35 + 420)

eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

37. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

2-23-18338

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik