2-21-2406/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2406

Kohtuasi

X OÜ hagi C, Y, F, W, Q, Z ja Ü vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

C, Y, F, W, Q, Z ja Ü vastuhagi X OÜ vastu hüvitise või

töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

X

OÜ

(registrikood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi

Kostjad C (isikukood XXXXXXXXXXX), Y (isikukood

XXXXXXXXXXX), F (isikukood XXXXXXXXXXX),

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

Z

(isikukood

XXXXXXXXXXX), Ü (isikukood XXXXXXXXXXX),

kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri

Härginen, vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko ja

vandeadvokaat Carri Ginter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2023 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulude hüvitise X OÜ kasuks Qlt välja mõistmata 474,73 euro ulatuses, Clt

798,11 euro ulatuses, Ylt 798,11 euro ulatuses, Flt 798,11 euro ulatuses, Wlt 798,11

euro ulatuses, Zlt 798,11 euro ulatuses ja Ült 798,11 euro ulatuses. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ka

selles osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada X OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2-21-2406

3.2. Mõista X OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja:

a. Qlt 2435,22 eurot;

b. Clt 4001,42 eurot;

c. Ylt 4001,42 eurot;

d. Flt 4001,42 eurot;

e. Wlt 4001,42 eurot;

f. Zlt 4001,42 eurot;

g. Ült summas 4001,42 eurot.

3.3. Mõista Clt, Ylt, Flt, Wlt, Qlt, Zlt ja Ült X OÜ kasuks välja punktis 3.2 nimetatud

menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X OÜ (hageja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule C (kostja I), Y (kostja II), F (kostja III),

W (kostja IV), Q (kostja V), Z (kostja VI) ja Ü (kostja VII) vastu hagi, milles palus tuvastada,

et kostjate 15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Menetluskulud

palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Kostjad esitasid 26.04.2021 vastuhagi, milles palusid mõista hagejalt töölepingu olulise

rikkumise tõttu töölepingu erakorralisele ülesütlemisele tuginedes iga kostja kasuks välja

töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 kohase hüvitise ning alates 16.01.2021 kuni hüvitise

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Juhuks, kui

kostjate töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused osutuvad tühiseks, palusid kostjad

alternatiivselt mõista hagejalt enda kasuks välja ajavahemiku 16.01–07.02.2021 eest saamata

jäänud töötasu ning alates 08.02.2021 kuni töötasu maksmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise.

3. Harju Maakohus rahuldas 17.12.2021 otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud 75% ulatuses võrdselt kostjate kanda ja 25%

ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud hageja menetluskulud kogu ulatuses võrdsetes

osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud iga kostja enda kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2023 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis

hagiga seotud hageja menetluskuludest 10,7% kostja V ja 89,3% võrdsetes osades kostjate I–

VII kanda ning ülejäänud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Ringkonnakohus

jättis apellatsiooniastme menetluskulud võrdsetes osades kostjate I–IV, VI ja VII kanda.

2-21-2406

Riigikohus jättis 01.08.2023 määrusega ringkonnakohtu otsuse peale kostjate I–IV, VI ja VII

esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme kulud nende enda

kanda.

5. Hageja esitas 01.11.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista

kostjatelt enda kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 24 755,95 eurot, mis koosneb

tõlkekulust 1442,95 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 23 313 eurot (käibemaksuta).

Hageja lepingulised esindajad tegid tunnitasuga 190 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades

kokku toiminguid 122 tunni 45 minuti ulatuses. Hageja palus hüvitatavatelt menetluskuludelt

välja mõista seadusjärgses määras viivise.

6. Hageja esitas 02.02.2023 ja 04.04.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles

palub mõista kostjatelt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 8388,5 eurot, mis

koosneb üksnes lepinguliste esindajate kuludest, ja lisada sellele kohtuistungil osalemisega

seotud kulu. Hageja lepingulised esindajad tegid tunnitasuga 190 eurot (käibemaksuta) hagejat

esindades kokku toiminguid 44 tunni 9 minuti ulatuses. Kohtuistungil osalemisega seotud kulu

palus hageja välja mõista vastavalt selle ajalisele kestusele tunnitasuga 190 eurot

(käibemaksuta). Hageja kinnitas, et kulud on seotud selle kohtuvaidlusega ja palus

hüvitavatavatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgses määras viivise.

7. Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu. Lepinguliste esindajate osutatud õigusabi

maht on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Mitme lepingulise esindaja kasutamine ei

ole põhjendatud ning seetõttu on põhjendamatu kostjatelt topelt töö eest menetluskulude

väljanõudmine. Arusaamatu on varasemas menetluses hageja lepingulise esindaja

vandeadvokaadi abina toiminguid teinud Maris Alti tegevused ja tunnihind. Õigusabi tunnihind

190 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhjendatud

keskmiseks tunnihinnaks pidada 120 eurot (käibemaksuta). Tegu ei ole keeruka ega mahuka

vaidlusega, mistõttu ei ole tunnitasu suurendamine põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 08.09.2023 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt. Maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt V välja menetluskulude hüvitise

1960,49 eurot ning kostjatelt I–IV, VI ja VII menetluskulude hüvitise 3203,31 eurot koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni

seadusjärgses määras viivist.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud maakohtu menetluses on kokku 15 692,95 eurot, sh 95 tunni ulatuses

lepinguliste esindajate kulu 14 250 eurot (95 tundi tunnihinnaga 150 eurot) ja dokumentaalse

tõendi tõlkimise kulu 1442,95 eurot. Sellest pool (7846,47 eurot) on seotud hagiga ja pool

(7846,47 eurot) vastuhagiga.

8.1.1. Dokumentaalse tõendi tõlkimise kulu on tõendatud ja kogu ulatuses põhjendatud.

8.1.2. Hageja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendatud.

Arvestades seda, et vaidlus oli keskmisest keerukam, oli kahe esindaja kasutamine TsMS § 175

lg 3 järgi põhjendatud, kui toimingu ajakulu on objektiivselt mõistlik ning kahe esindaja osavõtt

ei suurenda ebamõistlikult kulusid.

2-21-2406

Hageja lepinguste esindajate toimingute ajakulu 122,7 tundi on osaliselt ülemäärane.

Põhjendatud ajakulu on kokku 95 tundi.

Hageja lepinguliste esindajate tunnihind 190 eurot (käibemaksuta), on keskmisest oluliselt

kõrgem ja põhjendamatu. Vaidlus oli veidi üle keskmise keerukusega. Selle ajaline kestus oli

tavapärane, maakohtus toimus üks istung ja ringkonnakohtus kaks istungit. Toimiku ja tõendite

maht oli tavapärane. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide

sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Riigikohus on

leidnud, et advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks õigusabi osutamisel saab lugeda 120 eurot

(käibemaksuta) (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kuigi selle küllalti vana lahendi

järgimine ei ole kohustuslik, annab see indikatsiooni õigusabi tunnitasu mõistliku määra kohta.

Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku

turuhinda, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihind 150 eurot (käibemaksuta).

8.1.3. Arvestades menetluskulude jaotust ja seda, et hageja menetluskuludest pool

(7846,47 eurot) on seotud hagiga ja pool (7846,47 eurot) vastuhagiga, tuleb kostjalt V hageja

kasuks välja mõista 839,57 eurot ning ülejäänud kostjatelt igaühelt 1167,81 eurot hagiga seotud

menetluskulude katteks ning igalt kostjalt 1120,92 eurot vastuhagiga seotud menetluskulude

katteks.

8.2. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu

5487,5 eurot (36 tundi 35 minutit tunnihinnaga 150 eurot).

Hageja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu 45 tundi 17 minutit on osaliselt ülemäärane.

Põhjendatud ajakulu on kokku 36 tundi 35 minutit.

Lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta).

8.3. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb igalt apellatsioonimenetluses osalenud kostjalt

mõista hageja kasuks välja 914,58 eurot.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude taotluse, ja teha uue määruse,

millega mõista kostjalt V hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 474,73 eurot

ning ülejäänud kostjatelt igaühelt menetluskulude hüvitis 798,11 eurot.

9.1.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hageja vandeadvokaatidest

lepinguliste esindajate tunnihinda alusetult vähendanud, ületanud diskretsioonipiire ja jätnud

määruse nõueutekohaselt põhjendamata. Tuginedes asjakohasele kohtupraktikale ja

vandeadvokaatide osutatava õigusteenuse turuhinnale, sh kostjate esindajate oluliselt

kõrgemale tunnihinnale, oleks maakohtul tulnud hageja lepinguliste esindajate tunnihind 190

eurot (käibemaksuta) lugeda põhjendatuks. Kohtud on 2017–2023 pidanud põhjendatuks

lepingulise esindaja tunnitasu 190–200 eurot. Tunnitasu vähendamine on vastuolus valitseva

kohtupraktikaga, hagejate lepinguliste esindajate suhtes ebaõiglane ja kostjaid eelistav.

Maakohus tugines vääralt Riigikohtu 2013. a lahendile. Tasumäärad on 10 aasta jooksul

oluliselt muutunud, mistõttu ei ole asjakohane lepingulise esindaja tunnitasu määramisel

tugineda 10 aasta vanusele kohtulahendile. Maakohus kinnitas, et tegemist on keskmisest

keerulisema vaidlusega, kuid vähendas sellest hoolimata tunnitasu. Kohtupraktikas loetakse

keskmisest keerukama vaidluse puhul tavapäraseks tasumääraks 200 eurot. Kostjate

2-21-2406

lepinguliste esindajate tunnitasu oli kõrgem kui hageja lepinguliste esindajate tunnitasu

(vandeadvokaadil keskmiselt 260,85 eurot ja vandeadvokaadi abil 173,86 eurot).

10. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei ole väljunud kaalumispiiridest, kui määras hageja lepinguliste esindajate

tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Mitmete 2013. a ja 2015. a Riigikohtu lahendites on

peetud tunnitasu 120–156 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatuks. 2017 aastal on tunnitasu

200 eurot (käibemaksuta) peetud põhjendatuks eriti keerulises asjas.

Lisaks ei ole hageja esindaja kulud kontrollitavad. Mh on selgusetu varasemas menetluses

hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi abina toiminguid teinud Maris Alti tunnihind, kuna

kokku on lepitud vaid üks tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta).

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 vaidlustatud osas rahuldada ja maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega mõistab kostjatelt

hageja kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise.

13. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu

määrust hagejale välja mõistmata jäetud menetluskulude osas, täpsemalt vaidlustab hageja

lepinguliste esindajate tasumäära vähendamist ja selle tõttu välja mõistmata jäänud lepingulise

esindaja. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes selles osas.

14. Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte

järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole

põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes

juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14;

21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14.04.2021, 2-19-10324, p 17; 03.06.2013, 3-2-1-65-13,

p 18).

15. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendades

väljunud kaalumispiiridest ega ole kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud.

2-21-2406

15.1. Maakohus vähendas hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 190 eurolt (käibemaksuta)

150 euroni (käibemaksuta), leides, et tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist

turuhinda sarnase keerukusega asjas. Seejuures leidis maakohus, et tegemist oli keskmisest

keerukama, kuid tavapärase mahuga vaidlusega.

15.2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et arvestades toimiku materjale, oli vaidlus selgelt

keskmisest keerukam ja mahukam.

Asja mahukust kinnitab ühest küljest see, et menetluses esitas tööandja hagi töötajate poolt

töölepingute erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töötajad esitasid omakorda

vastuhagi tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise eest

hüvitise saamiseks või juhuks, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lepingu

korralise

lõppemiseni

töötasu

saamiseks.

Lisaks

esitas

tööandja

menetlusliku

tasaarvestusavalduse ja palus tasaarvestada oma leppetrahvinõude töötajate esmase nõuetega

juhul, kui vastuhagi esmane nõue osutub põhjendatuks, ning kahju hüvitamise nõude

alternatiivsete nõuetega juhul, kui see nõue osutub põhjendatuks. Seega oli vaidluses esitatud

mitmeid nõudeid. Samuti oli menetluses mitu kostjat. Asja keskmisest suuremat mahtu kinnitab

ka asjas esitatud asjaolude ja tõendite suur hulk (ainuüksi hagiavaldusele on lisatud 56 tõendit

ja vastuhagi vastusele 26 tõendit). Keskmisest suuremat mahtu kinnitab ka asjas tehtud

kohtlahendite maht (maakohtu otsus 45 lk, ringkonnakohtu otsus 23 lk).

Kuigi tegemist oli töövaidlusega, muutis mitmete erinevate (alternatiivsete) nõuete esitamine

asja koosmõjus ka keskmisest keerukamaks, nagu leidis õigesti ka maakohus. Vaidluse

keerukust hinnates tuleb lisaks arvestada, et tegemist oli tööandja vaates võtmepositsioonidel

IT-valdkonnas tööd teinud töötajatega, kes lahkusid päevapealt töölt tööandja endise juhatuse

liikme asutatud äriühingusse, mille osanikeks olid osad töötajad vahetult enne saanud. Seega ei

olnud tegemist tavapärase töölepingust tuleneva vaidlusega.

15.3. Keskmisest keerukama ja mahukama vaidluse puhul ei ületanud lepingulise esindaja

tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) vaidluse ajal oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära

sarnase keerukuse vaidluse puhul.

Iseenesest võis küll hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta)

menetluse algusaastatel olla vandeadvokaadi keskmist turuhinda arvestades turuhinda ületav.

Kuivõrd siinse menetluse puhul on aga tegu keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega,

ei ületa hageja vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) oluliselt

vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluse puhul. Seetõttu ei olnud ka

kohtumenetluse alguses selline tasumäär ülemäärane. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus

on samal ajal pidanud vandeadvokaadi puhul kassatsioonimenetluses keskmise keerukusega

asjas põhjendatuks keskmist tunnitasu 209,68 eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 18.05.2022,

2-21-1824, p 13).

16. Vastuseks kostjate väitele märgib kolleegium, et menetluse alguses hageja lepingulise

esindaja vandeadvokaadi abi Maris Alti poolt ei ole tehtud menetluses ühtegi toimingut peale

hagiavalduse allkirjastamise ning tema esindusõigus lõppes 22.02.2022. Kuna menetluskulude

nimekirjas on hageja märkinud, et toimingud on teinud vandeadvokaadid, ei ole kohtul põhjust

selles kahelda ega asuda seisukohale, et vandeadvokaadi abi on menetluskulude nimekirjas

olevaid toiminguid teinud. Seega ei anna need väited jätta määruskaebust rahuldamata.

2-21-2406

17. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus kokku 26 443,78 eurot. Hageja kasuks tuleb kostjalt V välja mõista

2435,22 eurot ja ülejäänud kostjatelt igaühelt 4001,42 eurot.

17.1. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses on kokku

19 492,95 eurot, sh lepinguliste esindajate kulu 18 050 eurot (95 tundi × 190 eurot/tund

(käibemaksuta)) ja dokumentaalse tõendi tõlkimise kulu 1442,95 eurot. Kuna maakohtu

menetluses tuleb eristada hagiga ja vastuhagiga seotud menetluskulusid, on hagiga seotud

menetluskulud 9746,48 eurot ja vastuhagiga seotud menetluskulud 9746,48 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja kasuks maakohtu menetluses kantud kulude

hüvitamiseks kostjalt V välja mõista 2435,22 eurot (1042,87+1392,35) ja ülejäänud kostjatelt

igaühelt 2842,95 eurot (1450,6+1392,35).

17.2. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses on kokku

6950,83 eurot (36 tundi 35 minutit × 190 eurot/tund (käibemaksuta)).

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja kasuks ringkonnakohtu menetluses kantud

lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks igalt apellatsioonimenetluses osalenud kostjalt välja

mõista 1158,47 eurot.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus vähendas

hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja mõistis selles tulenevalt kostjatelt hageja kasuks välja

väiksema menetluskulude hüvitise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise V 473,73 eurot ning

ülejäänud kostjatelt igaühelt täiendava menetluskulude hüvitise 798,11 eurot.

19. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)