2-23-122549/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122549

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi ITEST Invest OÜ

vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

170 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490),

asukoht XXX, 10143 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post: xxx

Kostja: ITEST Invest OÜ (registrikood 12327964), seaduslik

esindaja: M.D

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt ITEST Invest OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 170

eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 130 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja ITEST Invest OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt ITEST Invest OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskulud 340 eurot.

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal ITEST Invest OÜ tasuda

hagejale OÜ EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 170 euro

saamiseks, millest leppetrahvide võlgnevused on kokku 130 eurot ja

sissenõudekulu 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks

viie parkimislepingu rikkumine perioodil 22.07.2020 kuni 07.11.2021,

millest tulenevad leppetrahvid on kostja jätnud tasumata.

Hageja on esitanud kostjale alljärgnevad leppetrahvinõuded,

paigutades need sõiduki kojamehe vahele:

1) 22.07.2020, Kalevi Jahtklubi parkla, Tallinn, leppetrahvinumber 1482

2072 0190 0578, maksetähtaeg 05.08.2020, võlgnevuse summa 30

eurot;

2) 25.09.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1352 5092 0171

6189, maksetähtaeg 09.10.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.

3) 22.06.2021, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1932 2062 1175

7013, maksetähtaeg 06.07.2021, võlgnevuse summa 10 eurot.

4) 14.09.2021, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1931 4092 1133 2511,

maksetähtaeg 28.09.2021, võlgnevuse summa 30 eurot.

5) 07.11.2021, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1410 7112 1162 4108,

maksetähtaeg 21.11.2021, võlgnevuse summa 30 eurot.

Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lepingu

rikkumine seisnes selles, et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Sh ei olnud korrektselt fikseeritud parkimiskellaga

parkimise algusaega või parkimise algusaja fikseerimisel oli tasuta

parkimiseks aeg ületatud. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX

omanik/vastutav kasutaja alates 23.03.2017 kuni 07.02.2022. Hageja

palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lg 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda.

2. Hageja märgib, et teadetetahvlite näol on tegemist tüüptingimustega,

mille hageja on paigaldanud kõikide parkimisalade sissesõitude juurde

nii, et iga mõistlik isik peab neid nägema. Hageja ei vaheta

teadetetahvleid tihti ning need on oma olemuselt püsivad, seega ei ole

alust eeldada, et leppetrahvide väljastamise kuupäevadel

teadetetahvlid puudusid. Kui kostja seda väidab, siis peab ta seda ka

ise tõendama. Asjaolu, et Viru Hotelli parkimisala sissesõidu juures olev

infotahvel asub murualal, mis on piiratud madala aiaga, ei peaks

tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru Hotelli parkla kohta.

Lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist parklat, mille osaks tahvlit ekslikult

pidada saaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab leppetrahvi

kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda

leppetrahvi kokkuleppe tingimustega. Kostjale jääb arusaamatuks

trahvi väljastamise kuupäeval parkimiskorraldaja poolt tehtud fotode

seos hiljem paigaldatud tüüptingimuste tahvlitega 2020-2021. Kostja ei

vaidlusta asjaolu, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et

tegemist on eraparklaga, osaliselt oli parkimiskellaga võimalik parkida

tasuta, muidu on parkimine tasuline. Kostja on seisukohal, et juhul, kui

sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega

üürileping, siis ei pea sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral

leppetrahvi olemasolu. Kostja väitel ei olnud parkimistingimustes viidet

leppetrahvi kokkuleppele. Lisaks märgib kostja, et praegusel ajal

paigaldatud hagiavalduse lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel

on paigaldatud aia taga, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et

parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkuleppe.

4. Kostja märgib, et nii Viru hotelli kui ka Kristiine keskuse parklatesse

sisenemisel on hageja paigaldatud tahvlil kirjas, et parkimistingimused

asuvad parkas. Tegelikult parklas parkimistingimusi ei ole. Kuna

parkimistingimusi parklates ei ole,

ei saa hageja tugineda

leppetrahvikokkuleppele. Kostja on seisukohal, et märgid peaksid

olema paigaldatud teest paremale. Kui märk paigaldatakse teest

vasakule, siis on tegemist lisamärgiga, s.o dubleeriva märgiga. Viru

parklas pargivad vasakut kätt taksod ja seetõttu ei ole hageja

paigaldatud väljaspool parklat infotahvel parkimistingimustega nähtav

vaid ka läbipääsetav. Kostja märgib, et Kristiine keskuse parkla

parkimistingimusi sisaldav infotahvel asub parklast 200 meetri

kaugusel. Kostja viitab, kas leppetrahvi suuruse saab otsustada ühepoolselt ja kas

leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav –

kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk

parkimistasu. Nimetatud alal on võimalik parkida parkimiskella kasutades neli tundi

tasuta. Parkimiskorraldaja on esimesel korral määranud leppetrahvi 10 eurot, teisel korral

aga juba 30 eurot. Juhul kui parkimine oli antud alal tasuta, siis leppetrahvi suurus 30

eurot on teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav. Kostja on seisukohal,

et 22.07.2020 leppetrahvi õiguse tekkimise aega ja kohtusse pöördumise kuupäeva

(31.05.2023) kui ka 03.05.2023 meeldetuletuskirja saatmise arvestades, on ilmselgelt

antud leppetrahvinõue esitatud ja kostjale teatavaks tehtud ebamõistliku tähtaja möödudes

ning hageja on kaotanud seetõttu antud nõude osas leppetrahvi nõudmise õiguse. Lisaks

nimetatud alal on võimalik parkida parkimiskella kasutades 30 minutit tasuta

(hagiavalduse lisa 6 p 1 ja hageja 22.08.2023 seisukoha lisa 1 ja 4) ja nähtub, et ööpäev

parkimist maksab antud alal 3,2 eurot, kuid parkimiskorraldaja on määranud leppetrahvi

summas 30 eurot. Juhul kui parkimine antud alal ööpäeva eest on 3,20 eurot, siis

leppetrahvi suurus 30 eurot on teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav.

Juhul kui kohus otsustab siiski Kalevi jahtklubi parkla osas väljastatud leppetrahv välja

mõista, siis leppetrahvi suurus peaks olema märkimisväärselt vähendatud. Kostja on

seisukohal, et eraparkla peab siiski esitama oma nõude mõistlikul ajal ning kuue kuu

möödumisel on juba palju raskem tõendamiskoormust sõidukiomaniku õlgadele panna.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

1) Kostja oli perioodil 23.03.2017-07.02.2022 sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/

vastutav kasutaja (dtl 85-89).

2) Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust (dtl 112-

123);

3) Kalevi Jahtklubi parkla (EP41, 1070), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel,

parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 73-76);

Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.07.2020 pargitud Kalevi Jahtklubi parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-36).

4) Kristiine keskus (, 1542), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste

kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal

õigus nõuda leppetrahvi (dtl 76-80);

Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.09.2020 pargitud Kristiine keskuse parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 37-45).

5) Kristiine keskus (, 1542), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste

kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal

õigus nõuda leppetrahvi (dtl 76-80);

Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.06.2021 pargitud Kristiine keskuse parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 46-52).

6) Viru Hotell (EP1, 1010), Tallinn oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt

oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus

nõuda leppetrahvi (dtl 81-84);

Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 14.09.2021 pargitud Viru Hotell parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 53-62).

7) Viru Hotell (EP1, 1010), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste

kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal

õigus nõuda leppetrahvi (dtl 81-84);

Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 07.11.2021 pargitud Viru Hotell parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 63-72).

8) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete

teadasaamiseks (dtl 85-89) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide

tasumiseks (dtl 90-91).

7. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna parkimislepinguga annab üks

pool teisele poolele raha eest kasutamiseks asja (parkimiskoha), siis võib poolte vaheline

õiguslik suhe tuleneda üürilepingust VÕS § 271 mõttes. Hageja nõude aluseks võib olla

leppetrahvi kokkulepe üürilepingu tingimuste rikkumise korral (VÕS § 158 lg 1).

8. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas

õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma

ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud

lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

9. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st

lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada

VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel

oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et

leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja

hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi

tasumise kohustust.

10. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel olid kehtivad lepingud.

11. Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud

võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe tingimustega.

12. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet

olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud

(VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu

võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab

lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab

nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et parkimistingimused on tüüptingimused.

Vaidlusküsimus on, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt

võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1) tüüptingimused

on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile

kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada

(esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust

teada saada (teine lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud

eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste

sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega

tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta,

et tegemist on eraparklaga, osaliselt on parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on

parkimine tasuline. Parkimistingimused asusid käesoleval juhul sissesõidul või parklas.

Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui

sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (parkimislepingu tingimused p 1). Hageja poolt

avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt

nähtavad. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et parkimistingimused võisid asuda juhist

vasakul pool. Ka kostja kinnitab, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et

tegemist on eraparklaga, osaliselt oli parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on

parkimine tasuline (dtl 105). Seega ei saanud kostjal tekkida arusaama, et tegemist on

üleüldise tasuta parkimise alaga. Kostja viitab, et praegusel ajal paigaldatud hagiavalduse

lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel on paigaldatud aia taga, mistõttu ei ole

võimalik järeldada, et parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkuleppe. Kohus nõustub

hagejaga, et asjaolu, et infotahvel asub murualal, mis on piiratud madala aiaga ei peaks

tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru Hotelli parkla kohta. Kohtule esitatud fotolt

nähtub, et lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist parklat, mille osaks tahvlit ekslikult pidada

saaks (dtl 83). Kostja märgib, et Viru parklas pargivad vasakut kätt taksod ja seetõttu ei

ole hageja paigaldatud väljaspool parklat infotahvel parkimistingimustega nähtav vaid ka

läbipääsetav (dtl 172-178). Kohus möönab, et parklates võib olla erinevatel ajahetkedel

pargitud palju autosid, mistõttu ei pea kohus ebamõistlikuks, et parkimistingimustega

tutvumiseks tuleb parkijal liikuda vajadusel jalgsi autode vahelt. Kui pargitud autod on

järginud üldiseid parkimisnõudeid on see võimalik. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt

asuvad parkimistingimused tavapäraste liiklusmärkide kõrgusel, mistõttu ei ole eluliselt

usutav, et parkimistahvlite ees olevate autode tõttu ei ole tahvlite olemasolu nähtav.

Ühtlasi märgib kohus, et kostja esitatud fotod (dtl 172, 176-178), millega kostja tõendab,

et parkimistingimusi ei ole võimalik näha parkivate taksode tõttu, on tehtud parklast

väljasõidul mitte sissesõidul. Kohtu hinnangul ei olegi eeltoodu tõttu võimalik esitatud

fotodega tuvastada parkimistingimuste sisu nähtavust, samas kinnitavad need kohtule, et

parkimistahvli olemasolu oli nähtav. Kostja põhjenduste kohaselt asub Kristiine keskuse

parkla parkimistingimusi sisaldav infotahvel parklast 200 meetri kaugusel. Kohtu

hinnangul on käesolevas asjas määrav, et parkimistingimusi sisaldav infotahvel asus

parkimisalal ning selle asjaolu osas ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja esitas tõendid

parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui

muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Lähtudes Tallinna

Ringkonnakohtu praktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-123666 p

39) kui ka TsMS § 230 lg-s 1 väljatoodud põhimõttest selgitas kohus, et kui kostja soovib

väita, et sel päeval, kui leppetrahv väljastati, kehtisid teistsugused parkimistingimused,

siis seda asjaolu peaks tõendama kostja ise. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

leppetrahvi väljastamise päeval kehtisid teistsugused tingimused, kui hageja esile on

toonud. Kohus on seisukohal, et parkijal oli mõistlik võimalus parkimistingimustega

tutvumiseks ning parkimistingimused on saanud lepingu osaks. Hagis esitatud asjaoludel

ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja

kostja vahel 22.07.2020 Kalevi Jahtklubi parklas, 25.09.2020 ja 22.06.2021 Kristiine

keskuse parklas, 14.09.2021 ja 07.11.2021 Viru Hotell parklas parkimisel.

13. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide

maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).

Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral

võib hageja nõuda leppetrahvi. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja

kohustatud tasuma parkimise eest.

14. Kostja sõiduk oli pargitud 5 korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud

tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et kostja ei ole parkimistasu

maksnud. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud 5 parkimislepingut, jättes parkimistasu

maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli

hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

15. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab

(VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse

määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades

(vt Riigikohtu 29. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab

jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel

saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas

võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-11, p 16; kokkuvõtvalt 9. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene

lõik).

16. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS

§ 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi,

loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse

väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut

rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab

tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-

17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks

mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks

(RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud

selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

17. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi

teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil 5 korral. Esiklaasile kojamehe alla

jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll

tuvastada. Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid

arvestades käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi

teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal

oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatiste sisu osas paremini

tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas

ebavajalikuks peetud kulutusi. Isegi kui hageja esitaks menetluses teatise

(leppetrahvinõude) sõidukile paigutatuga identsel kujul (st samast materjalist paberil ja

samas formaadis), ei annaks see teatisele kui tõendile eelduslikult paremat kvaliteeti või

suuremat kaalu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale

leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohtueelselt saatis hageja

kostjale elektroonilisel teel ka nõudekirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx

(dtl 90).

Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust

täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja

hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud 5

lepingut, mida kostja rikkus. Kalevi Jahtklubi parkla parkimislepingu tingimuste p. 6

kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50

eurot (dtl 114), Kristiine keskuse parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 40

eurot (dtl 121), Viru Hotell parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 30 eurot

(dtl 122). Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud

leppetrahvi määrades ning hageja on esitanud oma nõude kokklepitud määrade piirides.

VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Eelnevast tulenevalt ei oma kohtu hinnangul

tähtsust parkimise tasu suurus leppetrahvi nõudmisel. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on

tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis, kui sellega

nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Tingimuste kohase tasu maksmata jätmisega

eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi

ettenägemine ei ole kohtu hinnangul tühine tüüptingimus. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb

hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas

eelkõige kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kui leppetrahvi funktsioon

on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte

majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jms. Parkimistingimuste rikkumise tõttu

leppetrahvi nõude eesmärk on sanktsioneerida rikkumist, sh ära hoida järgnevad

rikkumised. Arvestades parkimistingimustes toodud parkimise hinda, on parkijal alati

võimalus täita parkimistingimused, vältimaks parkimistasu mitmekordses määras

leppetrahvi nõuet. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse või ebaoluliselt

suurema määra võrreldes parkimistasuga, ei motiveeri see sõidukijuhti parkimistingimusi

täitma ja nende rikkumisest hoiduma. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue kuni 30

eurot ei koorma kostjat ebamõistlikult. Kohus ei tuvastanud aluseid leppetrahvide suuruste

vähendamiseks ega pea tüüptingimusi tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks.

Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 130 eurot (leppetrahvinumber

1482 2072 0190 0578 võlgnevuse summa 30 eurot; leppetrahvinumber 1352 5092 0171

6189 võlgnevuse summa 30 eurot; leppetrahvinumber 1932 2062 1175 7013 võlgnevuse

summa 10 eurot; leppetrahvinumber 1931 4092 1133 2511 võlgnevuse summa 30 eurot;

leppetrahvinumber 1410 7112 1162 4108 võlgnevuse summa 30 eurot).

18. Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist,

summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja nõude

suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu,

et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse

kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus

on hageja teinud päringud Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid

võlgnevuse sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud ja tõendatud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

20. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning §

177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas koos kohtule enda menetluskulude

nimekirja (dtl 429-430). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 2 h ja 45 min eest tariifiga 110 eurot tunnis.

21. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS §

4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro

ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

tüüphagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1

tundi. Hagiavalduse vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamisele saab pidada

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Seega kokku peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks õigusabile kulutatud ajaks 2 tundi. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks

juristist esindaja tasu kuni 120 eurot tunnis. Seega peab kohus käesoleval juhul esindaja

tunnitasu suurust mõistlikuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 220 eurot (2*110). Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 340 (100+20+220) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 340 eurot.

22. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS §

177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

23.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik