3-23-567/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Legislator headnote
AI generated3-23-567/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-567
Haldusasi
H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V kaebus Lääne-
Harju Vallavolikogu 20.12.2022 otsusele nr 93,
28.02.2023
määrusele
nr
ning
28.03.2023
vaideotsusele
Menetlusosalised
Kaebajad – H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V,
esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat
Gerli Helene Gritsenko
Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindajad Erki Ruben
ning vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
02.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Jätta H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning
Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-567 muutmata.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024.
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-567
2(9)
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Lääne-Harju Vallavolikogu korraldas 20.12.2022 otsusega nr 93 ümber Laulasmaa
Kooli tegevuse, otsustades muu hulgas lõpetada alates 30.06.2023 Laulasmaa Kooli Lehola
koolimajas koolitustegevuse põhikooli I ja II astmes.
Laulasmaa Kool loodi 01.09.2017 ning tegutseb viies erinevas asupaigas. Selline ühendasutus
on hakanud koolide ja lasteaedade arengut takistama ega õigusta end. Surve Laulasmaa kooli
õpilas- ja lasteaiakohtadele on pidevalt kasvav ning järjest enam lapsi ei saa soovitud lasteaias
kohta ning kool ei mahuta III kooliastmes kõiki soovijaid, sest III kooliastmes toimub õpe
vaid Laulasmaa koolimajas.
Klooga 6-klassilise koolimaja baasil tuleb moodustada iseseisev 9-klassiline Lodijärve Kool.
See võimaldab vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa
koolimajale. Lehola lasteaed-koolimajas ei ole võimalik tagada isegi 6-klassilise põhikooli
õpikeskkonna kõikide nõuete täitmist. Majas puudub töö- ja tehnoloogia klass, õppeköögi
kasutamise võimalus ning olulised vajakajäämised on õppekavajärgse kehalise kasvatuse
ainekava läbiviimiseks. Klooga maja on seevastu ehitatud koolimajaks, mistõttu on selle
hoone laiendamine otstarbekam, kui Lehola hoonet koolimajaks ümber ehitada. Lehola majas
I ja II kooliastmes õppetöö lõpetamine võimaldab suurendada valla lasteaiakohtade arvu ja
leevendada seda just Kloogaranna ja Keila linna vahele jäävas piirkonnas. Vahemaa
Kloogarannast Kloogale või Leholast Kloogale ei ületa kümmet kilomeetrit ning
koolitranspordi ümberkorraldamise kulud sisuliselt puuduvad või on minimaalsed. Klooga 6-
klassilise koolimaja baasil iseseisva 9-klassilise põhikooli moodustamise kasuks räägib veel
asjaolu, et Klooga koolimaja asub Klooga alevikus, kus elab üle 1100 elaniku ning
lähipiirkonna rahvastiku arv on tugevas kasvutrendis. Leholas on elanike arv enam kui poole
väiksem ja Lehola on ümbritsetud hajaasustusega küladega. Huvitegevuse võimalused on
Laulasmaa Kooli õppekohtades (Laulasmaa, Klooga, Lehola) tagatud erinevatel tasemetel.
Lehola koolimajas on need kõige väiksemad.
Lehola külas elavatel õpilastel on võimalik valida Klooga ja Vasalemma koolide vahel
vallasiseselt või äärmisel juhul Keila linnas asuva kooli vahel. Kõik need koolid asuvad 10
kilomeetri piires. Transpordiühendused on tagatud.
Vallal on vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele. Viimase viie aastaga on 0–6 aastaste
laste arv suurenenud. Lasteaiakohtade vajakajäämine on eriti tuntav Laulasmaa, Kloogaranna
ja Lehola piirkonnas. Laulasmaa Koolist lasteaedade eraldamine võimaldab lasteaedade osa
paremini juhtida ja keskenduda paindlikumalt alushariduse võimaluste tagamisele. Lehola
koolimajja jääb tegutsema lasteaed. Lehola, Klooga ja Karjaküla lasteaia baasil luuakse
eraldisesva asutusena Lustipesa lasteaed.
2. Lääne-Harju Vallavolikogu muutis 28.02.2023 määrusega nr 8 Laulasmaa Kooli
põhimäärust (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2018 määrusega nr 18), viies selle
kooskõlla volikogu 20.12.2022 otsusega nr 93.
3. Lääne-Harju Vallavolikogu jättis 28.03.2023 vaideotsuse rahuldamata volikogu
20.12.2022 otsusele esitatud vaide.
3-23-567
3(9)
4. H.H, B.H, J.I, A.K, K.K, V.K, E.L, A.T, R.T ja E.V esitasid 12.03.2023 Tallinna
Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 20.12.2022 otsuse nr 93, 28.02.2023
määruse nr 8 ja 28.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks Lehola koolimaja puudutavas osas.
Volikogu otsus nr 93 ning määrus nr 8 toovad Lehola koolimajas õppivate laste ja nende
vanemate jaoks kaasa olulised ja pöördumatud muudatused. Lastel ei ole enam võimalik
iseseisvalt jala kooli liikuda, vaid nad hakkavad sõltuma vanematest või koolitranspordist,
mille korralduse ja sobivuse üle puudub igasugune teave. Lapsevanematel tõuseb transpordi-
ja ajakulu, et lapsi turvaliselt kooli toimetada. Enamikel õpilastest pikeneb koolitee oluliselt
ning väheneb võimalus ühitada lapsevanemate elu- ja töökorraldust lapse vajadustega, sh
koolivälise tegevuste harrastamisega. Erakordselt keeruliseks muutub nende lapsevanemate
elu, kelle lapsed vajavad tulenevalt hariduslikest erivajadustest väiksemaid klasse ja keda on
vaja regulaarselt peale kooli transportida Keila teraapiakeskusesse.
Lehola koolimaja sulgemine on vastuolus Laulasmaa kooli arengukavaga. Vallavalitsuse
töörühm ei teinud Lehola koolimaja sulgemiseks ettepanekut. Koolimaja õppetingimused või
valla finantsolukord ei nõua koolimaja sulgemist. Sulgemisel tugines volikogu ekslikult
demograafilisele olukorrale. Koolimaja sulgemine ei aita vähendada lasteaiakohtade puudust
kaugemates piirkondades. Kaalutud ei ole mõju piirkonna arengule. Lapsevanemaid ei
kaasatud seaduses ettenähtud korras menetlusse.
5. Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides
avaldatud seisukohtade juurde.
6. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. A.Ke, V.Ki ja
R.Ti osas lõpetas halduskohus menetluse, sest nad ei osalenud vaidemenetluses, mistõttu pole
kaebus esitatud tähtaegselt.
Kohus kontrollib otsuse õiguspärasust üksnes kaebajate subjektiivsete õiguste riivest
lähtuvalt. Kaebajatel ei ole võimalik tugineda avalikule huvile ega kolmandate isikute õiguste
rikkumisele. Vastavad kaebuse väited jäävad seega tähelepanuta.
Hariduspõhiõiguse riive esineks juhul, kui Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemise tõttu ei
oleks kaebajate lastel põhihariduse omandamine enam võimalik ning neil puuduksid muud
mõistlikud võimalused põhihariduse omandamiseks. Praegusel juhul on Lehola külas elavatel
õpilastel võimalik valida Klooga ja Vasalemma koolide vahel või otsustada Keila kooli
kasuks. Seega on Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemisel põhihariduse omandamine
tagatud. Eraldi küsimus on selles, kas õppetegevuse asukoha muutmine toob kaasa kaebajate
õiguste rikkumise.
Vaidlust pole selles, et kõikide kaebajate jaoks koolitee pikeneb. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 7 lg 3 kohaselt vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks
põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
Vastustaja andmed kinnitavad, et see nõue on täidetud: Karjakülast Kloogale on bussiga 50
minutit, Ohtust Kloogale 24 minutit ja Leholast Kloogale 12 minutit. Seega B.Hi jaoks
pikeneb koolitee märkimisväärselt, teiste kaebajate jaoks on negatiivne muutus väiksem.
Kaebajatel puudub õigus nõuda, et laps peaks saama koolis käia jala või jalgrattaga nagu seni.
PGS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene nõuet, et kooli või selle osa tegevuse
lõpetamisel tuleb lahendada sellega tulevikus seonduv koolitranspordi küsimus.
E.Vu lapsele on Rajaleidja otsusega ette nähtud õppimine väikeses ehk 10–12 õpilasega
klassis. Kloogal asuvas koolimajas ei pruugi see olla võimalik. Lisaks pikeneks teekond
Keilas asuvasse teraapiakeskusesse kaks korda. Samas ei ole kaebaja õigusi rikutud, sest tema
elukoht asub Keila linnas. PGS § 10 lg 1 järgi tagab kohalik omavalitsus kõigile
koolikohustuslikele lastele õppimiskoha elukohajärgses koolis. Vastustaja kohustuseks ei ole
3-23-567
4(9)
tagada üldhariduse kättesaadavust isikule, kelle elukohaks ei ole Lääne-Harju vald. Kui
kaebajale muudatus ei sobi, on tal võimalik jätkata õppimist Keila Koolis, kus on tõhustatud
toega klassid kuni 12 õpilasele.
Haridusvõrgu üle otsustab vallavolikogu ning tal on selleks laialdane autonoomia.
Lapsevanemal on õigus eeldada, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused on tehtud
õiguspäraselt. Samas on haridusvõrgu otsused suures osas väärtuspõhised ja otstarbekusel
põhinevad ning mõjutatud valla finantsvõimekusest. Kohus ei saa hinnata vastustaja
eelarvelist seisu ega otsuse majanduslikku otstarbekust. Kohus saab üksnes otsustada, kas
kõiki olulisi asjaolusid on kaalutud.
Vastustaja on ümberkorraldamisel märkinud, et otsuse eesmärgiks on muu hulgas täita
koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohustust tagada lastele lasteaiakohad.
Geomedia analüüs (rahvastikuregistri andmed 01.01.2022 seisuga), et Klooga, Kloogaranna ja
Laulasmaa piirkonnas on kokku 79 last vanuses 0–1 aastat. Nende puhul tekkis õigus
lasteaiakohale 01.09.2023 või tekib vastav õigus 01.09.2024. Samas olid kõik olemasolevad
lasteaiakohad täidetud. Seisuga 28.03.2022 oli järjekord Laulasmaa Kooli lasteaeda 119 last,
Klooga lasteaeda 43 last ja Lehola lasteaeda 17 last. Vaatamata vastustaja pingutustele
(täiendavate moodulite kasutusele võtmine), näitab olukord, et kaalutlus võtta Lehola
koolimaja tervikuna kasutusele lasteaiana, oli õiguspärane. Määrav ei ole, kui suur on
puuduolevate lasteaiakohtade arve konkreetsel ajahetkel. Vastustaja oli otsuses ebatäpne,
väites, et lasteaiakohtade vajakajäämine on ka Lehola piirkonnas. Statistika seda ei näita.
Nimetatud põhjendamispuudus ei sea aga kahtluse alla lasteaiakohtade puudust Laulasmaa ja
Klooga piirkonnas ning lahendusena Lehola koolimajja täiendavate lasteaiarühmade loomist.
Lehola
piirkonnas
võib
tulevikus
tekkida
lasteaiakohtade
puudus
seoses
kehtestatud/kehtestamisel olevate detailplaneeringutega. Lisaks on oluline, et Kloogaranna ja
Klooga puhul ei ole ümbersõidu kulu selline, et see välistab selle piirkonna lapsevanematel
laste Lehola lasteaeda panemise.
Lehola koolimajas õppivate laste õppe jätkamine Kloogal Lodijärve Koolis eeldab koolimaja
laiendamist. Selle lahendusega sobis eesmärk muuta Lodijärve Kool 9-klassiliseks, et
vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa koolimajale.
Lehola koolimajas õppetegevuse lõpetamist põhjendas vastustaja ka sellega, et seal puuduvad
töö- ja tehnoloogi klass, õppeköögi kasutamise võimalus ning tingimused kehalise kasvatuse
õppekava täitmiseks. Vastustajal on kohustus tagada õppekava nõuetele vastava
õppekeskkonna olemasolu (PGS § 7 lg 1). Vastustaja on veenvalt selgitanud, et Lehola
koolimaja ruumilahendus ei võimalda täita nõudeid ning ainsaks lahenduseks oleks koolimaja
laiendus. Kvaliteetse hariduse andmiseks tulevikus pidas vastustaja sobivaks laiendada
Kloogal asuvat koolimaja.
Võimalikud alternatiivid, mida kaaluti enne otsuse vastuvõtmist, olid: olemasoleva olukorra
säilitamine, koolitustegevuse jätkamine põhikooli I astmes ning koolitustegevuse lõpetamine
põhikooli I ja II astmes. Vastustaja lähtus valiku tegemisel asjakohastest kaalutlustest,
märkides, et jätkates Lehola koolimajas I kooliastmega, jääb endiselt püsima olukord, kus
kulu õpilase kohta on valla keskmisest oluliselt kõrgem; samuti ei muutu olukord, kus õpilasel
tuleb põhikooli astmes mitmel korral kooli vahetada.
Vastustaja oli otsusele eelnevalt teinud olulise investeeringu Laulasmaa Kooli hoone
juurdeehituse näol. Sellele vaatamata on puudu õppekohti III kooliastmes. Vastustajal oli
valida Lehola ja Klooga koolimajade vahel, lähtudes valla investeerimisvõimekusest. Sellises
olukorras, koosmõjus lasteaiakohtade vajadusega, ei saa vastustajale ette heita otsust eelistada
Kloogal asuva koolimaja laiendust.
3-23-567
5(9)
Kooli tegutsemiskoha muutmisel tuleb järgida PGS § 66 lg 2 teise lause nõudeid ning küsida
arvamust
hoolekogult,
õpilasesinduselt
ja
õppenõukogult.
See
säte
on
erinorm
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 suhtes, võimaldades lapsevanemate ja õpilaste
arvamuse ärakuulamist hoolekogu ja õpilasesinduse vahendusel. Seega ei tulnud
lapsevanemaid otsuse tegemisse kaasata.
Laulasmaa Kooli arengukava näeb vähemalt aastani 2025 ette Lehola koolimaja tegevuskoha.
Eeltoodu ei takistanud vaidlustatud haldusaktide andmist. Arengukava on strateegiline
dokument, mille üheks mõjutajaks on vastustaja finantsvõimekus. Samuti saavad arengukava
arvestamata jätmist mõjutada demograafilised uuringud.
Kaebaja leiavad, et otsusest kajastatakse vääralt töörühma ettepanekut. Kuigi töörühma
13.06.2022 protokollist ei nähtu ettepanekut sõnastuses, nagu see on toodud volikogu otsuses
nr 93, on töörühma seisukoht siiski järeldatav muudest järeldustest. Seega lähtus vastustaja
töörühma sisendist.
Kaebuse kohaselt tingivad demograafilised arengud (uute arenduste lisandumisest lähtuv
elanike arvu kasv) Leohola koolimaja kui kodulähedase algkooli säilitamise vajaduse.
Vastustaja ei ole seda asjaolu otsuse tegemisel eraldi hinnanud, kuid on põhjendanud Klooga
kooli eelistamist. Geomedia rahvastiku prognoosi kohaselt suurenes aastatel 2018–2022
Kloogal elanike arv 10%.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu
06.12.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad
jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised
vastuväited.
Halduskohus hindas ebaõigesti vastustaja kaalutlust sulgeda Lehola koolimaja lasteaiakohtade
tagamiseks. Vastustaja peamine kaalutlus Lehola koolimaja sulgemisel on olnud tagada
Lääne-Harju vallas piisaval arvul lasteaiakohti. Samas Lehola piirkonnas ei ole
lasteaiakohtade puudust. Ei ole usutav, et vastustaja lähtus otsuse nr 93 tegemisel
lasteaiakohtade puudusest Laulasmaa ja Klooga piirkonnas. Asudes sellisele seisukohale,
teostas halduskohus kaalutlusõigust haldusorgani asemel.
Isegi kui võtta arvesse lasteaiakohtade puudust Kloogal või Laulasmaal, ei selgitanud
halduskohus välja, kui paljudele Lääne-Harju vallas elavatele lastele tegelikult lasteaiakohta
Leholas või selle läheduses taotletakse. Vastustaja ei ole ka näidanud, kui palju lasteaia
järjekorras olevatest lastest on kohaliku omavalitsuse lapsed. Lisaks ei ole teada, kui palju
järjekorras olevaid lapsi peab just järgmisel aastal lasteaeda minema, arvestades, et levinud on
praktika panna laps kohe sündides lasteaia järjekorda. Samuti on ebaselge, kui paljud lapsed
on pandud korraga mitme lasteaia järjekorda.
Halduskohus
leidis
vääralt,
et
Lehola
koolimaja
sulgemist
õigustas
vastustaja
investeerimisvõimekus. Sellele pole otsuses nr 93 tuginetud. Halduskohus lähtus lubamatult
alles kohtumenetluses esitatud väidetest. Asjaolu, et kohus ei hinda otstarbekusega seotud
otsustusi, ei tähenda, et halduskohtul puuduks õigus ja kohustus kontrollida, kas vastustaja on
kaalutlusvigadeta hinnanud valla finantsvõimekust koolimaja ülalpidamiseks. Otsus nr 93 ja
määrus nr 18 ei sisalda arvutuskäiku ega algandmeid, mis võimaldaks kontrollida, kas
koolimaja pidamine käib vallal üle jõu.
Halduskohus leidis samuti, et vastustaja pidi valima, kas säilitada Lehola koolimaja või
laiendada Kloogal asuvat koolimaja (Lodijärve Kool). Otsuses nr 93 puudub aga igasugune
analüüs, kas Lodijärve Kooli laienemisel eelistaksid lapsevanemad seda Laulasmaa Koolile,
3-23-567
6(9)
arvestades, et koolide omavaheline kaugus on 10 km. Lapsevanemate seas ei ole korraldatud
ühtegi küsitlust, mis kinnitaks, et Lodijärve Kooli laiendamisel väheneks Laulasmaa Kooli
surve.
Põhjendatud pole halduskohtu järeldus, et vastustaja kaalus Lehola koolimaja sulgemisel
alternatiive. Otsuses nr 93 on vastustaja vaid üldsõnaliselt selgitanud, et Leholas I kooliastme
jätkamisega ei parane vastustaja finantsolukord. Otsusest ei selgu, miks on hädavajalik terve
Lehola tegevuskoha kaotamine vähem riivamate lahendustega võrreldes.
Halduskohus leidis, et ainus kriteerium koolitee hindamisel on PGS § 7 lg-st 3 tulenev
kohustus, et vähemalt 80% õpilastest ei tohi kooli jõudmiseks kulud üle 60 minuti.
Halduskohus jättis tähelepanuta, et koolipidajal lasub PGS § 7 lg-st 1 tulenev kohustus tagada
turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused
õpilase arengu toetamiseks. Neid kohustusi ei saa kooli pidaja täita, kui kool asub kohas, kuhu
lastel puudub mõistlik ja ohutu juurdepääs. Esimeses ja teises klassis õppivad lapsed on veel
liiga noored, et iseseisvalt tipptunnil maanteed ületada, mis on vajalik bussipeatusse
jõudmiseks. Lisaks tekib kaebajatel oluliselt suuremaid aja- ja transpordikulusid seoses
lisasõitudega, mida on vaja ette võtta lastega, kellel on Rajaleidja otsusega ette nähtud
erinevad teraapiad, mis toimuvad Keila teraapiakeskuses. Õigusvastane on olukord, kus
haldusakti vastuvõtmise seisuga puudus vastustajal selge ülevaade koolitee ja transpordiga
seotud küsimustest.
Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne
haridus. Halduskohus lähtus õppekvaliteedi hindamisel vaid tehnoloogiaklasside ja õppeköögi
tingimustest, jättes tähelepanuta, et Haridus- ja Teadusministeerium pole Lehola koolimajale
ühtegi etteheidet teinud. Vastustaja jättis kaalumata, kui palju läheks maksma koolimaja
nõuetele vastavusse viimine, mistõttu ei saanud vastustaja langetada informeeritud otsust.
Kaasaegsema tehnoloogiaklassi loomisele ei saa eelistada koolihoone tervikuna sulgemist ja
laste kaugemasse kooli saatmist.
Halduskohus hindas Lehola piirkonna kasvutrendi vastuoluliselt, asudes ühelt poolt
seisukohale, et detailplaneeringutest tulenevalt kasvab tulevikus Leholas elanike arv ning on
vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele, kuid leides samas, et Lehola elanike arv ei ole
koolimaja säilitamiseks piisav. Kohus jättis tähelepanuta argumendi, et Lehola piirkonnas on
noorte elanike osakaal Lääne-Harju vallas üks suurimaid, mistõttu vajadus elukohajärgse
kooli järele kasvab, mitte ei vähene. Kohus ei põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja
kaaluma Lehola ja Leholat ümbritsevate külade huvi koolimaja säilimiseks. Lehola koolimaja
teenindab piirkonda, kus on ligikaudu 1050 elanikku.
Ekslik on halduskohus seisukoht, et Lääne-Harju Vallavalitsuse kokku kutsutud töörühma
protokollist järeldub ettepanek Lehola koolimaja sulgemiseks. Töörühm arutas pelgalt
lasteaiakohtade ootejärjekorras olevate laste teemal ning kokkuvõttes leiti muu hulgas, et
Lehola maja lasteaiaks ümberkorraldamisega lisanduks 60 lasteaiakohta. Töörühma viis liiget
tegid ettepaneku Lehola koolimaja sulgeda ning seitse liiget arvasid, et koolimaja võiks edasi
toimida või jätkata ainult I kooliastmega.
Halduskohus leidis, et ka määrus on 8 on õiguspärane, kuid ei andnud hinnangut
menetlusreeglite rikkumisele määruse nr 8 menetlemisel. Tähelepanuta jäi ringkonnakohtu
24.04.2023 määruse seisukoht, mille järgi kaitseb kooli tegutsemiskoha muutmisel lapse
õigusi kooli põhimääruse muutmise kord. Määruse muutmise eelnõule on lisatud Laulasmaa
Kooli hoolekogu arvamus, mille kohaselt on hoolekogu justkui põhimääruse eelnõu heaks
kiitnud. Kuna eelnõule andsid arvamuse alla poole hoolekogu liikmetest, ei saanud hoolekogu
sellist otsust vastu võtta. Lääne-Harju Vallavolikogu oleks pidanud enne määruse nr 18
muutmist lahendama vaide otsusele nr 93. Nimetatud puudused on kaasa toonud ebaõige
3-23-567
7(9)
määruse. Halduskohus eiras kaebajate subjektiivset õigust heale haldusele põhiseaduse (PS) §-
de 13 ja 14 tähenduses.
Halduskohus jättis ebaõigesti analüüsimata väited, mis puudutavad kogukonna elu pärssivat
mõju. Kuna kaebajad ja nende lapsed elavad Leholas või on Leholaga tihedalt seotud, mõjutab
koolimaja sulgemine kindlasti nende elukvaliteeti. Tegemist pole avalikes huvides esitatud
kaebusega.
Kuna kohus jättis oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige
kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, oleks tulnud kaebajate menetluskulud jätta
HKMS § 108 lg 61 alusel vastustaja kanda.
8. Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu
otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele
märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Kaebajad lähtuvad ebaõigest eeldusest, et vastustaja peamine kaalutlus koolimaja
sulgemisel oli tagada Lääne-Harju vallas piisaval arvul lasteaiakohti. Vastustaja lahendas
otsusega nr 93 kompleksselt kohtade puudust nii lasteaias kui ka põhikooli III kooliastmes.
Kuna Laulasmaa koolimaja ei katnud enam ära vajadust III kooliastme õppekohtade järele
ning läbivalt esines ka lasteaiakohtade puudus, langetaski vastustaja otsustuse, et Klooga
koolimaja baasil tuleb välja arendada 9-klassiline põhikool ning Lehola koolimaja jääb
tervikuna lasteaia kasutusse.
11. Halduskohus järeldas õigesti, et eelkirjeldatud ümberkorraldamine ei riku PGS-i või muu
asjakohase õigusakti sätteid. Peale ümberkorraldust on lastele tagatud õigusnormides
sätestatud standardile vastav haridus. Seega sõltub kaebuse rahuldamine sellest, kas
vaidlustatud haldusaktid on antud kaalutlusvigadeta ehk kas vastustaja on lähtunud
asjakohastest kaalutlustest.
11.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, kas Lehola piirkonnas on
konkreetsel hetkel lasteaiakohtade puudus, ei olnud otsuse nr 93 tegemisel määrav. Seega
sõltumata sellest, et vastustaja on otsuses viidanud kohtade puudusele, ei ole tegemist
kaalutlusveaga. Nimelt nähtub otsusest samaaegselt, et vastustaja on lasteaiakohtade puudust
vaadelnud laiemalt kui vaid Lehola piirkonna vajadus konkreetsel ajahetkel. Nii on vastustaja
muu hulgas tuginenud sellele, et laste arv on ka Lehola piirkonnas kasvutrendis ning kuigi
Laulasmaa, Klooga, Lehola ja Karjaküla lasteaedade täituvus on 100%, on Laulasmaa ja
Kloogaranna piirkonnas kohti tuntavalt vajaka. Seega ei näinud vastustaja ette, et Leholas
asuv lasteaed jääb teenindama vaid kitsalt seda piirkonda. Kaebajate seisukoht, et Laulasmaa
ja Kloogaranna elanikud ei soovi lapsi Leholasse sõidutada, on kaheldav. Kui vald loob uued
lasteaiakohad just sinna piirkonda ning pakub need lapsevanematele valikuna välja, pole
usutav, et lapsevanemad valdavalt keelduvad ning kohad jäävad seetõttu täitmata. Erinevate
asulate vahel ei ole tegemist nii suurte vahemaadega, et Lehola lasteaias kohtade loomine
lahendaks kohapuuduse vaid näiliselt.
11.2. Nii Klooga kui ka Lehola koolimajas tegutses vaid põhikooli I ja II kooliaste. Kuna
vallal oli vajadus täiendava III kooliastme järele, otsustati Klooga koolimaja baasil asutada
Lodijärve Kool. Ringkonnakohus leiab, et valla kaalutlused, miks langetati valik Klooga
koolimaja kasuks, on asjakohased. Lühidalt kokku võttes olid need järgmised: Klooga
3-23-567
8(9)
koolimaja on hoonena põhikooliks sobivam ning asub suuremas asumis, muudatus mõjutab
vähem lapsi, Lehola hoonet pole seevastu võimalik vajalikus mahus laiendada.
Samuti on asjakohased kaalutlused, miks ei peetud võimalikuks säilitada Lehola õppekohta
kas tervikuna või ainult I kooliastme jaoks. Vastustaja on otsuses nr 93 välja toonud, et ühe
õpilaskoha maksumus kujuneks liiga kõrgeks ning see pole kooskõlas ressursside otstarbeka
kasutamisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja oleks pidanud ära
näitama, et Lehola koolimaja pidamine käiks vallale üle jõu ning tegevuskoha kaotamine on
hädavajalik. Ühestki õigusnormist ei tulene tingimust, et haridusvõrgu ümberkorraldamine on
lubatav vaid siis, kui seda nõuab kohaliku omavalitsuse finantsolukord. Lähtuda tuleb
pakutava hariduse sisulisest kvaliteedist ning leida mõistlik tasakaal elanikkonna ootuste ja
kohaliku omavalitsuse võimekuse vahel. Võimekuse all ei tule vaadata üksnes eelarvelisi
vahendeid, vaid näiteks ka võimekust tagada kvaliteetne õpikeskkond ning kvalifitseeritud
personal.
Vastustaja ega halduskohus pole leidnud, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne
haridus. Tehnoloogiaklassi ja õppeköögi puudumisele on tuginetud võrdluses Klooga
koolimajaga ning seoses vajadusega tagada täiemahulise põhikooli tegevuseks vajalikud
tingimused.
11.3. Ümberkorraldused mõjutavad kahtlemata kaebajate ja nende perede harjumuspärast
elurütmi, kuid kaebuse rahuldamiseks peavad need mõjutused olema ebaproportsionaalsed.
Praegu pole sellise olukorraga tegemist. Lapsevanematel on alati teatud aja- ja transpordikulu
seoses algkooliealiste laste sõidutamisega kooli, huviringi, arsti juurde jne. Pole võimalik
tõmmata täpset piiri, kust alates see kulu muutub ülemääraseks. Praeguse vaidluse asjaolusid
arvestades on ringkonnakohus veendunud, et muutused pole sellised, mis mõjutaksid
arvestatavalt juurdepääsu haridusele. Otsusest nr 93 nähtub seejuurest üheselt, et vastustaja
tagab lastele vajaliku koolitranspordi. Vastustaja ei pidanud juba otsuses nr 93 sätestama,
kuidas täpselt hakkab koolibuss liikuma. See ei ole volikogu ülesanne. Kuna koolibussid
peatuvad asula sees, ei pea Lehola asumis elavad lapsed koolibussile minekuks maanteed
ületama. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende elukorraldus ei muutuks.
12. Lääne-Harju Vallavalitsuse töörühma ettepanekute kajastamine otsuses nr 93 ei ole asja
lahendamise seisukohast määrav. Töörühma seisukoht ei olnud vallavolikogule siduv. Samas
pole vaidlust selles, et töörühm kinnitas vajadust täiendavate lasteaiakohtade ning III
kooliastme järele.
13. Kuna otsus nr 93 on materiaalselt õiguspärane, pole vajadust täiendavalt analüüsida
kaebajate poolt osundatud võimalikke menetlusvigu. Asjaoludest ei ilmne, et need võisid
mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Sama kehtib määruse nr 8 puhul.
14. Haridusvõrgu ümberkorraldamine toimus PGS-i, KELS-i ja Eesti Vabariigi
haridusseaduse alusel. Seega piiritles halduskohus kaebajate subjektiivsete õiguste riive
õigesti ning leidis põhjendatult, et hindama ei tule hakata otsuse mõju kogukonnale.
15. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kaebus jäi rahuldamata eelkõige
kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, mistõttu tuleks kohaldada HKMS § 108 lg-t 61
ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja ei ole otsuses nr 93 esitatud
põhjendustest kõrvale kaldunud. Asjaolu, et kaebuse väidete põhjal esitab vastustaja
kohtumenetluses täiendavaid selgitusi või tõendeid, ei tähenda, et algne haldusakt oli antud
põhjendamispuudustega.
16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda
(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
17. Otsuse avaldamisel tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
3-23-567
9(9)
(allkirjastatud digitaalselt)