3-23-567/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-567

Haldusasi

H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V kaebus Lääne-

Harju Vallavolikogu 20.12.2022 otsusele nr 93,

28.02.2023

määrusele

nr

ning

28.03.2023

vaideotsusele

Menetlusosalised

Kaebajad – H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V,

esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat

Gerli Helene Gritsenko

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindajad Erki Ruben

ning vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

02.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-567 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-567

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Harju Vallavolikogu korraldas 20.12.2022 otsusega nr 93 ümber Laulasmaa

Kooli tegevuse, otsustades muu hulgas lõpetada alates 30.06.2023 Laulasmaa Kooli Lehola

koolimajas koolitustegevuse põhikooli I ja II astmes.

Laulasmaa Kool loodi 01.09.2017 ning tegutseb viies erinevas asupaigas. Selline ühendasutus

on hakanud koolide ja lasteaedade arengut takistama ega õigusta end. Surve Laulasmaa kooli

õpilas- ja lasteaiakohtadele on pidevalt kasvav ning järjest enam lapsi ei saa soovitud lasteaias

kohta ning kool ei mahuta III kooliastmes kõiki soovijaid, sest III kooliastmes toimub õpe

vaid Laulasmaa koolimajas.

Klooga 6-klassilise koolimaja baasil tuleb moodustada iseseisev 9-klassiline Lodijärve Kool.

See võimaldab vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa

koolimajale. Lehola lasteaed-koolimajas ei ole võimalik tagada isegi 6-klassilise põhikooli

õpikeskkonna kõikide nõuete täitmist. Majas puudub töö- ja tehnoloogia klass, õppeköögi

kasutamise võimalus ning olulised vajakajäämised on õppekavajärgse kehalise kasvatuse

ainekava läbiviimiseks. Klooga maja on seevastu ehitatud koolimajaks, mistõttu on selle

hoone laiendamine otstarbekam, kui Lehola hoonet koolimajaks ümber ehitada. Lehola majas

I ja II kooliastmes õppetöö lõpetamine võimaldab suurendada valla lasteaiakohtade arvu ja

leevendada seda just Kloogaranna ja Keila linna vahele jäävas piirkonnas. Vahemaa

Kloogarannast Kloogale või Leholast Kloogale ei ületa kümmet kilomeetrit ning

koolitranspordi ümberkorraldamise kulud sisuliselt puuduvad või on minimaalsed. Klooga 6-

klassilise koolimaja baasil iseseisva 9-klassilise põhikooli moodustamise kasuks räägib veel

asjaolu, et Klooga koolimaja asub Klooga alevikus, kus elab üle 1100 elaniku ning

lähipiirkonna rahvastiku arv on tugevas kasvutrendis. Leholas on elanike arv enam kui poole

väiksem ja Lehola on ümbritsetud hajaasustusega küladega. Huvitegevuse võimalused on

Laulasmaa Kooli õppekohtades (Laulasmaa, Klooga, Lehola) tagatud erinevatel tasemetel.

Lehola koolimajas on need kõige väiksemad.

Lehola külas elavatel õpilastel on võimalik valida Klooga ja Vasalemma koolide vahel

vallasiseselt või äärmisel juhul Keila linnas asuva kooli vahel. Kõik need koolid asuvad 10

kilomeetri piires. Transpordiühendused on tagatud.

Vallal on vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele. Viimase viie aastaga on 0–6 aastaste

laste arv suurenenud. Lasteaiakohtade vajakajäämine on eriti tuntav Laulasmaa, Kloogaranna

ja Lehola piirkonnas. Laulasmaa Koolist lasteaedade eraldamine võimaldab lasteaedade osa

paremini juhtida ja keskenduda paindlikumalt alushariduse võimaluste tagamisele. Lehola

koolimajja jääb tegutsema lasteaed. Lehola, Klooga ja Karjaküla lasteaia baasil luuakse

eraldisesva asutusena Lustipesa lasteaed.

2. Lääne-Harju Vallavolikogu muutis 28.02.2023 määrusega nr 8 Laulasmaa Kooli

põhimäärust (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2018 määrusega nr 18), viies selle

kooskõlla volikogu 20.12.2022 otsusega nr 93.

3. Lääne-Harju Vallavolikogu jättis 28.03.2023 vaideotsuse rahuldamata volikogu

20.12.2022 otsusele esitatud vaide.

3-23-567

3(9)

4. H.H, B.H, J.I, A.K, K.K, V.K, E.L, A.T, R.T ja E.V esitasid 12.03.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 20.12.2022 otsuse nr 93, 28.02.2023

määruse nr 8 ja 28.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks Lehola koolimaja puudutavas osas.

Volikogu otsus nr 93 ning määrus nr 8 toovad Lehola koolimajas õppivate laste ja nende

vanemate jaoks kaasa olulised ja pöördumatud muudatused. Lastel ei ole enam võimalik

iseseisvalt jala kooli liikuda, vaid nad hakkavad sõltuma vanematest või koolitranspordist,

mille korralduse ja sobivuse üle puudub igasugune teave. Lapsevanematel tõuseb transpordi-

ja ajakulu, et lapsi turvaliselt kooli toimetada. Enamikel õpilastest pikeneb koolitee oluliselt

ning väheneb võimalus ühitada lapsevanemate elu- ja töökorraldust lapse vajadustega, sh

koolivälise tegevuste harrastamisega. Erakordselt keeruliseks muutub nende lapsevanemate

elu, kelle lapsed vajavad tulenevalt hariduslikest erivajadustest väiksemaid klasse ja keda on

vaja regulaarselt peale kooli transportida Keila teraapiakeskusesse.

Lehola koolimaja sulgemine on vastuolus Laulasmaa kooli arengukavaga. Vallavalitsuse

töörühm ei teinud Lehola koolimaja sulgemiseks ettepanekut. Koolimaja õppetingimused või

valla finantsolukord ei nõua koolimaja sulgemist. Sulgemisel tugines volikogu ekslikult

demograafilisele olukorrale. Koolimaja sulgemine ei aita vähendada lasteaiakohtade puudust

kaugemates piirkondades. Kaalutud ei ole mõju piirkonna arengule. Lapsevanemaid ei

kaasatud seaduses ettenähtud korras menetlusse.

5. Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides

avaldatud seisukohtade juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. A.Ke, V.Ki ja

R.Ti osas lõpetas halduskohus menetluse, sest nad ei osalenud vaidemenetluses, mistõttu pole

kaebus esitatud tähtaegselt.

Kohus kontrollib otsuse õiguspärasust üksnes kaebajate subjektiivsete õiguste riivest

lähtuvalt. Kaebajatel ei ole võimalik tugineda avalikule huvile ega kolmandate isikute õiguste

rikkumisele. Vastavad kaebuse väited jäävad seega tähelepanuta.

Hariduspõhiõiguse riive esineks juhul, kui Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemise tõttu ei

oleks kaebajate lastel põhihariduse omandamine enam võimalik ning neil puuduksid muud

mõistlikud võimalused põhihariduse omandamiseks. Praegusel juhul on Lehola külas elavatel

õpilastel võimalik valida Klooga ja Vasalemma koolide vahel või otsustada Keila kooli

kasuks. Seega on Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemisel põhihariduse omandamine

tagatud. Eraldi küsimus on selles, kas õppetegevuse asukoha muutmine toob kaasa kaebajate

õiguste rikkumise.

Vaidlust pole selles, et kõikide kaebajate jaoks koolitee pikeneb. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 7 lg 3 kohaselt vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks

põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

Vastustaja andmed kinnitavad, et see nõue on täidetud: Karjakülast Kloogale on bussiga 50

minutit, Ohtust Kloogale 24 minutit ja Leholast Kloogale 12 minutit. Seega B.Hi jaoks

pikeneb koolitee märkimisväärselt, teiste kaebajate jaoks on negatiivne muutus väiksem.

Kaebajatel puudub õigus nõuda, et laps peaks saama koolis käia jala või jalgrattaga nagu seni.

PGS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene nõuet, et kooli või selle osa tegevuse

lõpetamisel tuleb lahendada sellega tulevikus seonduv koolitranspordi küsimus.

E.Vu lapsele on Rajaleidja otsusega ette nähtud õppimine väikeses ehk 10–12 õpilasega

klassis. Kloogal asuvas koolimajas ei pruugi see olla võimalik. Lisaks pikeneks teekond

Keilas asuvasse teraapiakeskusesse kaks korda. Samas ei ole kaebaja õigusi rikutud, sest tema

elukoht asub Keila linnas. PGS § 10 lg 1 järgi tagab kohalik omavalitsus kõigile

koolikohustuslikele lastele õppimiskoha elukohajärgses koolis. Vastustaja kohustuseks ei ole

3-23-567

4(9)

tagada üldhariduse kättesaadavust isikule, kelle elukohaks ei ole Lääne-Harju vald. Kui

kaebajale muudatus ei sobi, on tal võimalik jätkata õppimist Keila Koolis, kus on tõhustatud

toega klassid kuni 12 õpilasele.

Haridusvõrgu üle otsustab vallavolikogu ning tal on selleks laialdane autonoomia.

Lapsevanemal on õigus eeldada, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused on tehtud

õiguspäraselt. Samas on haridusvõrgu otsused suures osas väärtuspõhised ja otstarbekusel

põhinevad ning mõjutatud valla finantsvõimekusest. Kohus ei saa hinnata vastustaja

eelarvelist seisu ega otsuse majanduslikku otstarbekust. Kohus saab üksnes otsustada, kas

kõiki olulisi asjaolusid on kaalutud.

Vastustaja on ümberkorraldamisel märkinud, et otsuse eesmärgiks on muu hulgas täita

koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohustust tagada lastele lasteaiakohad.

Geomedia analüüs (rahvastikuregistri andmed 01.01.2022 seisuga), et Klooga, Kloogaranna ja

Laulasmaa piirkonnas on kokku 79 last vanuses 0–1 aastat. Nende puhul tekkis õigus

lasteaiakohale 01.09.2023 või tekib vastav õigus 01.09.2024. Samas olid kõik olemasolevad

lasteaiakohad täidetud. Seisuga 28.03.2022 oli järjekord Laulasmaa Kooli lasteaeda 119 last,

Klooga lasteaeda 43 last ja Lehola lasteaeda 17 last. Vaatamata vastustaja pingutustele

(täiendavate moodulite kasutusele võtmine), näitab olukord, et kaalutlus võtta Lehola

koolimaja tervikuna kasutusele lasteaiana, oli õiguspärane. Määrav ei ole, kui suur on

puuduolevate lasteaiakohtade arve konkreetsel ajahetkel. Vastustaja oli otsuses ebatäpne,

väites, et lasteaiakohtade vajakajäämine on ka Lehola piirkonnas. Statistika seda ei näita.

Nimetatud põhjendamispuudus ei sea aga kahtluse alla lasteaiakohtade puudust Laulasmaa ja

Klooga piirkonnas ning lahendusena Lehola koolimajja täiendavate lasteaiarühmade loomist.

Lehola

piirkonnas

võib

tulevikus

tekkida

lasteaiakohtade

puudus

seoses

kehtestatud/kehtestamisel olevate detailplaneeringutega. Lisaks on oluline, et Kloogaranna ja

Klooga puhul ei ole ümbersõidu kulu selline, et see välistab selle piirkonna lapsevanematel

laste Lehola lasteaeda panemise.

Lehola koolimajas õppivate laste õppe jätkamine Kloogal Lodijärve Koolis eeldab koolimaja

laiendamist. Selle lahendusega sobis eesmärk muuta Lodijärve Kool 9-klassiliseks, et

vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa koolimajale.

Lehola koolimajas õppetegevuse lõpetamist põhjendas vastustaja ka sellega, et seal puuduvad

töö- ja tehnoloogi klass, õppeköögi kasutamise võimalus ning tingimused kehalise kasvatuse

õppekava täitmiseks. Vastustajal on kohustus tagada õppekava nõuetele vastava

õppekeskkonna olemasolu (PGS § 7 lg 1). Vastustaja on veenvalt selgitanud, et Lehola

koolimaja ruumilahendus ei võimalda täita nõudeid ning ainsaks lahenduseks oleks koolimaja

laiendus. Kvaliteetse hariduse andmiseks tulevikus pidas vastustaja sobivaks laiendada

Kloogal asuvat koolimaja.

Võimalikud alternatiivid, mida kaaluti enne otsuse vastuvõtmist, olid: olemasoleva olukorra

säilitamine, koolitustegevuse jätkamine põhikooli I astmes ning koolitustegevuse lõpetamine

põhikooli I ja II astmes. Vastustaja lähtus valiku tegemisel asjakohastest kaalutlustest,

märkides, et jätkates Lehola koolimajas I kooliastmega, jääb endiselt püsima olukord, kus

kulu õpilase kohta on valla keskmisest oluliselt kõrgem; samuti ei muutu olukord, kus õpilasel

tuleb põhikooli astmes mitmel korral kooli vahetada.

Vastustaja oli otsusele eelnevalt teinud olulise investeeringu Laulasmaa Kooli hoone

juurdeehituse näol. Sellele vaatamata on puudu õppekohti III kooliastmes. Vastustajal oli

valida Lehola ja Klooga koolimajade vahel, lähtudes valla investeerimisvõimekusest. Sellises

olukorras, koosmõjus lasteaiakohtade vajadusega, ei saa vastustajale ette heita otsust eelistada

Kloogal asuva koolimaja laiendust.

3-23-567

5(9)

Kooli tegutsemiskoha muutmisel tuleb järgida PGS § 66 lg 2 teise lause nõudeid ning küsida

arvamust

hoolekogult,

õpilasesinduselt

ja

õppenõukogult.

See

säte

on

erinorm

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 suhtes, võimaldades lapsevanemate ja õpilaste

arvamuse ärakuulamist hoolekogu ja õpilasesinduse vahendusel. Seega ei tulnud

lapsevanemaid otsuse tegemisse kaasata.

Laulasmaa Kooli arengukava näeb vähemalt aastani 2025 ette Lehola koolimaja tegevuskoha.

Eeltoodu ei takistanud vaidlustatud haldusaktide andmist. Arengukava on strateegiline

dokument, mille üheks mõjutajaks on vastustaja finantsvõimekus. Samuti saavad arengukava

arvestamata jätmist mõjutada demograafilised uuringud.

Kaebaja leiavad, et otsusest kajastatakse vääralt töörühma ettepanekut. Kuigi töörühma

13.06.2022 protokollist ei nähtu ettepanekut sõnastuses, nagu see on toodud volikogu otsuses

nr 93, on töörühma seisukoht siiski järeldatav muudest järeldustest. Seega lähtus vastustaja

töörühma sisendist.

Kaebuse kohaselt tingivad demograafilised arengud (uute arenduste lisandumisest lähtuv

elanike arvu kasv) Leohola koolimaja kui kodulähedase algkooli säilitamise vajaduse.

Vastustaja ei ole seda asjaolu otsuse tegemisel eraldi hinnanud, kuid on põhjendanud Klooga

kooli eelistamist. Geomedia rahvastiku prognoosi kohaselt suurenes aastatel 2018–2022

Kloogal elanike arv 10%.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

06.12.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad

jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised

vastuväited.

Halduskohus hindas ebaõigesti vastustaja kaalutlust sulgeda Lehola koolimaja lasteaiakohtade

tagamiseks. Vastustaja peamine kaalutlus Lehola koolimaja sulgemisel on olnud tagada

Lääne-Harju vallas piisaval arvul lasteaiakohti. Samas Lehola piirkonnas ei ole

lasteaiakohtade puudust. Ei ole usutav, et vastustaja lähtus otsuse nr 93 tegemisel

lasteaiakohtade puudusest Laulasmaa ja Klooga piirkonnas. Asudes sellisele seisukohale,

teostas halduskohus kaalutlusõigust haldusorgani asemel.

Isegi kui võtta arvesse lasteaiakohtade puudust Kloogal või Laulasmaal, ei selgitanud

halduskohus välja, kui paljudele Lääne-Harju vallas elavatele lastele tegelikult lasteaiakohta

Leholas või selle läheduses taotletakse. Vastustaja ei ole ka näidanud, kui palju lasteaia

järjekorras olevatest lastest on kohaliku omavalitsuse lapsed. Lisaks ei ole teada, kui palju

järjekorras olevaid lapsi peab just järgmisel aastal lasteaeda minema, arvestades, et levinud on

praktika panna laps kohe sündides lasteaia järjekorda. Samuti on ebaselge, kui paljud lapsed

on pandud korraga mitme lasteaia järjekorda.

Halduskohus

leidis

vääralt,

et

Lehola

koolimaja

sulgemist

õigustas

vastustaja

investeerimisvõimekus. Sellele pole otsuses nr 93 tuginetud. Halduskohus lähtus lubamatult

alles kohtumenetluses esitatud väidetest. Asjaolu, et kohus ei hinda otstarbekusega seotud

otsustusi, ei tähenda, et halduskohtul puuduks õigus ja kohustus kontrollida, kas vastustaja on

kaalutlusvigadeta hinnanud valla finantsvõimekust koolimaja ülalpidamiseks. Otsus nr 93 ja

määrus nr 18 ei sisalda arvutuskäiku ega algandmeid, mis võimaldaks kontrollida, kas

koolimaja pidamine käib vallal üle jõu.

Halduskohus leidis samuti, et vastustaja pidi valima, kas säilitada Lehola koolimaja või

laiendada Kloogal asuvat koolimaja (Lodijärve Kool). Otsuses nr 93 puudub aga igasugune

analüüs, kas Lodijärve Kooli laienemisel eelistaksid lapsevanemad seda Laulasmaa Koolile,

3-23-567

6(9)

arvestades, et koolide omavaheline kaugus on 10 km. Lapsevanemate seas ei ole korraldatud

ühtegi küsitlust, mis kinnitaks, et Lodijärve Kooli laiendamisel väheneks Laulasmaa Kooli

surve.

Põhjendatud pole halduskohtu järeldus, et vastustaja kaalus Lehola koolimaja sulgemisel

alternatiive. Otsuses nr 93 on vastustaja vaid üldsõnaliselt selgitanud, et Leholas I kooliastme

jätkamisega ei parane vastustaja finantsolukord. Otsusest ei selgu, miks on hädavajalik terve

Lehola tegevuskoha kaotamine vähem riivamate lahendustega võrreldes.

Halduskohus leidis, et ainus kriteerium koolitee hindamisel on PGS § 7 lg-st 3 tulenev

kohustus, et vähemalt 80% õpilastest ei tohi kooli jõudmiseks kulud üle 60 minuti.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et koolipidajal lasub PGS § 7 lg-st 1 tulenev kohustus tagada

turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused

õpilase arengu toetamiseks. Neid kohustusi ei saa kooli pidaja täita, kui kool asub kohas, kuhu

lastel puudub mõistlik ja ohutu juurdepääs. Esimeses ja teises klassis õppivad lapsed on veel

liiga noored, et iseseisvalt tipptunnil maanteed ületada, mis on vajalik bussipeatusse

jõudmiseks. Lisaks tekib kaebajatel oluliselt suuremaid aja- ja transpordikulusid seoses

lisasõitudega, mida on vaja ette võtta lastega, kellel on Rajaleidja otsusega ette nähtud

erinevad teraapiad, mis toimuvad Keila teraapiakeskuses. Õigusvastane on olukord, kus

haldusakti vastuvõtmise seisuga puudus vastustajal selge ülevaade koolitee ja transpordiga

seotud küsimustest.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne

haridus. Halduskohus lähtus õppekvaliteedi hindamisel vaid tehnoloogiaklasside ja õppeköögi

tingimustest, jättes tähelepanuta, et Haridus- ja Teadusministeerium pole Lehola koolimajale

ühtegi etteheidet teinud. Vastustaja jättis kaalumata, kui palju läheks maksma koolimaja

nõuetele vastavusse viimine, mistõttu ei saanud vastustaja langetada informeeritud otsust.

Kaasaegsema tehnoloogiaklassi loomisele ei saa eelistada koolihoone tervikuna sulgemist ja

laste kaugemasse kooli saatmist.

Halduskohus hindas Lehola piirkonna kasvutrendi vastuoluliselt, asudes ühelt poolt

seisukohale, et detailplaneeringutest tulenevalt kasvab tulevikus Leholas elanike arv ning on

vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele, kuid leides samas, et Lehola elanike arv ei ole

koolimaja säilitamiseks piisav. Kohus jättis tähelepanuta argumendi, et Lehola piirkonnas on

noorte elanike osakaal Lääne-Harju vallas üks suurimaid, mistõttu vajadus elukohajärgse

kooli järele kasvab, mitte ei vähene. Kohus ei põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja

kaaluma Lehola ja Leholat ümbritsevate külade huvi koolimaja säilimiseks. Lehola koolimaja

teenindab piirkonda, kus on ligikaudu 1050 elanikku.

Ekslik on halduskohus seisukoht, et Lääne-Harju Vallavalitsuse kokku kutsutud töörühma

protokollist järeldub ettepanek Lehola koolimaja sulgemiseks. Töörühm arutas pelgalt

lasteaiakohtade ootejärjekorras olevate laste teemal ning kokkuvõttes leiti muu hulgas, et

Lehola maja lasteaiaks ümberkorraldamisega lisanduks 60 lasteaiakohta. Töörühma viis liiget

tegid ettepaneku Lehola koolimaja sulgeda ning seitse liiget arvasid, et koolimaja võiks edasi

toimida või jätkata ainult I kooliastmega.

Halduskohus leidis, et ka määrus on 8 on õiguspärane, kuid ei andnud hinnangut

menetlusreeglite rikkumisele määruse nr 8 menetlemisel. Tähelepanuta jäi ringkonnakohtu

24.04.2023 määruse seisukoht, mille järgi kaitseb kooli tegutsemiskoha muutmisel lapse

õigusi kooli põhimääruse muutmise kord. Määruse muutmise eelnõule on lisatud Laulasmaa

Kooli hoolekogu arvamus, mille kohaselt on hoolekogu justkui põhimääruse eelnõu heaks

kiitnud. Kuna eelnõule andsid arvamuse alla poole hoolekogu liikmetest, ei saanud hoolekogu

sellist otsust vastu võtta. Lääne-Harju Vallavolikogu oleks pidanud enne määruse nr 18

muutmist lahendama vaide otsusele nr 93. Nimetatud puudused on kaasa toonud ebaõige

3-23-567

7(9)

määruse. Halduskohus eiras kaebajate subjektiivset õigust heale haldusele põhiseaduse (PS) §-

de 13 ja 14 tähenduses.

Halduskohus jättis ebaõigesti analüüsimata väited, mis puudutavad kogukonna elu pärssivat

mõju. Kuna kaebajad ja nende lapsed elavad Leholas või on Leholaga tihedalt seotud, mõjutab

koolimaja sulgemine kindlasti nende elukvaliteeti. Tegemist pole avalikes huvides esitatud

kaebusega.

Kuna kohus jättis oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige

kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, oleks tulnud kaebajate menetluskulud jätta

HKMS § 108 lg 61 alusel vastustaja kanda.

8. Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebajad lähtuvad ebaõigest eeldusest, et vastustaja peamine kaalutlus koolimaja

sulgemisel oli tagada Lääne-Harju vallas piisaval arvul lasteaiakohti. Vastustaja lahendas

otsusega nr 93 kompleksselt kohtade puudust nii lasteaias kui ka põhikooli III kooliastmes.

Kuna Laulasmaa koolimaja ei katnud enam ära vajadust III kooliastme õppekohtade järele

ning läbivalt esines ka lasteaiakohtade puudus, langetaski vastustaja otsustuse, et Klooga

koolimaja baasil tuleb välja arendada 9-klassiline põhikool ning Lehola koolimaja jääb

tervikuna lasteaia kasutusse.

11. Halduskohus järeldas õigesti, et eelkirjeldatud ümberkorraldamine ei riku PGS-i või muu

asjakohase õigusakti sätteid. Peale ümberkorraldust on lastele tagatud õigusnormides

sätestatud standardile vastav haridus. Seega sõltub kaebuse rahuldamine sellest, kas

vaidlustatud haldusaktid on antud kaalutlusvigadeta ehk kas vastustaja on lähtunud

asjakohastest kaalutlustest.

11.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, kas Lehola piirkonnas on

konkreetsel hetkel lasteaiakohtade puudus, ei olnud otsuse nr 93 tegemisel määrav. Seega

sõltumata sellest, et vastustaja on otsuses viidanud kohtade puudusele, ei ole tegemist

kaalutlusveaga. Nimelt nähtub otsusest samaaegselt, et vastustaja on lasteaiakohtade puudust

vaadelnud laiemalt kui vaid Lehola piirkonna vajadus konkreetsel ajahetkel. Nii on vastustaja

muu hulgas tuginenud sellele, et laste arv on ka Lehola piirkonnas kasvutrendis ning kuigi

Laulasmaa, Klooga, Lehola ja Karjaküla lasteaedade täituvus on 100%, on Laulasmaa ja

Kloogaranna piirkonnas kohti tuntavalt vajaka. Seega ei näinud vastustaja ette, et Leholas

asuv lasteaed jääb teenindama vaid kitsalt seda piirkonda. Kaebajate seisukoht, et Laulasmaa

ja Kloogaranna elanikud ei soovi lapsi Leholasse sõidutada, on kaheldav. Kui vald loob uued

lasteaiakohad just sinna piirkonda ning pakub need lapsevanematele valikuna välja, pole

usutav, et lapsevanemad valdavalt keelduvad ning kohad jäävad seetõttu täitmata. Erinevate

asulate vahel ei ole tegemist nii suurte vahemaadega, et Lehola lasteaias kohtade loomine

lahendaks kohapuuduse vaid näiliselt.

11.2. Nii Klooga kui ka Lehola koolimajas tegutses vaid põhikooli I ja II kooliaste. Kuna

vallal oli vajadus täiendava III kooliastme järele, otsustati Klooga koolimaja baasil asutada

Lodijärve Kool. Ringkonnakohus leiab, et valla kaalutlused, miks langetati valik Klooga

koolimaja kasuks, on asjakohased. Lühidalt kokku võttes olid need järgmised: Klooga

3-23-567

8(9)

koolimaja on hoonena põhikooliks sobivam ning asub suuremas asumis, muudatus mõjutab

vähem lapsi, Lehola hoonet pole seevastu võimalik vajalikus mahus laiendada.

Samuti on asjakohased kaalutlused, miks ei peetud võimalikuks säilitada Lehola õppekohta

kas tervikuna või ainult I kooliastme jaoks. Vastustaja on otsuses nr 93 välja toonud, et ühe

õpilaskoha maksumus kujuneks liiga kõrgeks ning see pole kooskõlas ressursside otstarbeka

kasutamisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja oleks pidanud ära

näitama, et Lehola koolimaja pidamine käiks vallale üle jõu ning tegevuskoha kaotamine on

hädavajalik. Ühestki õigusnormist ei tulene tingimust, et haridusvõrgu ümberkorraldamine on

lubatav vaid siis, kui seda nõuab kohaliku omavalitsuse finantsolukord. Lähtuda tuleb

pakutava hariduse sisulisest kvaliteedist ning leida mõistlik tasakaal elanikkonna ootuste ja

kohaliku omavalitsuse võimekuse vahel. Võimekuse all ei tule vaadata üksnes eelarvelisi

vahendeid, vaid näiteks ka võimekust tagada kvaliteetne õpikeskkond ning kvalifitseeritud

personal.

Vastustaja ega halduskohus pole leidnud, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne

haridus. Tehnoloogiaklassi ja õppeköögi puudumisele on tuginetud võrdluses Klooga

koolimajaga ning seoses vajadusega tagada täiemahulise põhikooli tegevuseks vajalikud

tingimused.

11.3. Ümberkorraldused mõjutavad kahtlemata kaebajate ja nende perede harjumuspärast

elurütmi, kuid kaebuse rahuldamiseks peavad need mõjutused olema ebaproportsionaalsed.

Praegu pole sellise olukorraga tegemist. Lapsevanematel on alati teatud aja- ja transpordikulu

seoses algkooliealiste laste sõidutamisega kooli, huviringi, arsti juurde jne. Pole võimalik

tõmmata täpset piiri, kust alates see kulu muutub ülemääraseks. Praeguse vaidluse asjaolusid

arvestades on ringkonnakohus veendunud, et muutused pole sellised, mis mõjutaksid

arvestatavalt juurdepääsu haridusele. Otsusest nr 93 nähtub seejuurest üheselt, et vastustaja

tagab lastele vajaliku koolitranspordi. Vastustaja ei pidanud juba otsuses nr 93 sätestama,

kuidas täpselt hakkab koolibuss liikuma. See ei ole volikogu ülesanne. Kuna koolibussid

peatuvad asula sees, ei pea Lehola asumis elavad lapsed koolibussile minekuks maanteed

ületama. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende elukorraldus ei muutuks.

12. Lääne-Harju Vallavalitsuse töörühma ettepanekute kajastamine otsuses nr 93 ei ole asja

lahendamise seisukohast määrav. Töörühma seisukoht ei olnud vallavolikogule siduv. Samas

pole vaidlust selles, et töörühm kinnitas vajadust täiendavate lasteaiakohtade ning III

kooliastme järele.

13. Kuna otsus nr 93 on materiaalselt õiguspärane, pole vajadust täiendavalt analüüsida

kaebajate poolt osundatud võimalikke menetlusvigu. Asjaoludest ei ilmne, et need võisid

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Sama kehtib määruse nr 8 puhul.

14. Haridusvõrgu ümberkorraldamine toimus PGS-i, KELS-i ja Eesti Vabariigi

haridusseaduse alusel. Seega piiritles halduskohus kaebajate subjektiivsete õiguste riive

õigesti ning leidis põhjendatult, et hindama ei tule hakata otsuse mõju kogukonnale.

15. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kaebus jäi rahuldamata eelkõige

kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, mistõttu tuleks kohaldada HKMS § 108 lg-t 61

ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja ei ole otsuses nr 93 esitatud

põhjendustest kõrvale kaldunud. Asjaolu, et kaebuse väidete põhjal esitab vastustaja

kohtumenetluses täiendavaid selgitusi või tõendeid, ei tähenda, et algne haldusakt oli antud

põhjendamispuudustega.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

17. Otsuse avaldamisel tuleb kaebajate nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

3-23-567

9(9)

(allkirjastatud digitaalselt)