3-22-2509/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2509

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

01.11.2022 otsusele nr 12205240054-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja JK

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2509

resolutsiooni p 3 osas, milles Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti kaebaja kasuks

välja tõlgikulu 150 eurot. Jätta see tõlgikulu kaebaja enda kanda.

3. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu

23.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2509 resolutsiooni p-i 2 ning kohustada

vastustajat andma kaebajale rahvusvaheline kaitse.

4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude

katteks välja 4500 eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi

kanda.

5. Kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärgiga X, Y ja Q nimed ning „DDD“,

„TTT“, „YYY“, „FFF“, „QQQ“, „AAA“, „ZZZ“, „CCC“ ja „RRR“ nimetused.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2509

2(15)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X (kaebaja) saabus Eestisse 21.04.2022 lühiajalise

(C-liiki) viisa alusel. Ta esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 26.04.2022 taotluse anda

uus viisa, millest PPA keeldus 10.05.2022. Kaebaja esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse

taotluse, mida põhjendas tagakiusamisega poliitiliste veendumuste tõttu ja seotuse tõttu

opositsionäär Qga.

2. PPA luges 01.11.2022 otsusega nr 12205240054-1-1 rahvusvahelise kaitse taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel

põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), tegi

kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkumiseks VF-i vabatahtliku täitmise tähtajaga kümme päeva, mis kuulub

täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni p 2), ning kohaldas VSS §

74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu kuueks kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest

(resolutsiooni p 3).

Kaebajat ei saa tunnustada pagulasena. Tema ütlused on üldjoontes usutavad, kuid usutav

pole kaebaja järeldus, et teda hakatakse VF-s taga kiusama. Kaebaja on olnud poliitiliselt

aktiivne 2006. a-st, kuid seni pole teda selle tõttu väärkoheldud. PPA ei kahtle, et kaebaja on

VF riigivõimu suhtes kriitiline, ta on osalenud poliitilistel meeleavaldustel ning talle on

määratud meeleavaldusel osalemise eest rahaline karistus, kuid sellest ei saa järeldada

tagakiusamise ohtu. Tagakiusamiseks ei saa pidada juhuslikku kinnipidamist meeleavaldusel

ning sellest ei saa järeldada ka kaebaja kõrget poliitilist profiili. Kaebaja on teinud

sotsiaalmeedias VF sisepoliitikat ja Ukraina sõda kritiseerivaid avaldusi, kuid varjunime all.

Seega ei ole neid avaldusi võimalik seostada kaebajaga. Puuduvad andmed, et VF-i riigivõim

oleks kaebaja vastu nende postituste tõttu huvi tundnud. Riigivõimust erineva arvamusega

inimesi on VF-s palju. Päritoluriigi teabe järgi on olukord VF-s muutunud ja igasugune

riigivõimu kritiseerimine ei too tingimata kaasa võimude kõrgendatud tähelepanu või

tagakiusamist. On usutav, et kaebaja on vabatahtlikuna tegutsenud organisatsioonides DDD ja

TTT, sh DDDt rahaliselt toetanud, kuid need ei ole VF-s keelatud organisatsioonid, kuigi

DDD lisati 2021. a septembris nn välisagentide nimekirja. Pole selge, kas VF ametivõimud on

praegu teadlikud kaebaja seotusest nende organisatsioonidega, aga kui see on nii, pole usutav,

et kaebaja võidakse samuti kanda välisagentide nimekirja. Kui kaebaja kantaks sellesse

nimekirja, kaasneksid sellega piirangud, kuid mitte nii suured, et ületada tagakiusamise

künnist. Kaebaja väide, et politsei käis teda registreeritud elukohas otsimas ja on talle

korduvalt helistanud, on usutav. Samas ei saa politsei suulisi hoiatusi pidada tagakiusamiseks

ning pole tõendatud, et politsei külastused ja telefonikõned olid seotud kaebaja aktivismiga.

Kaebaja sai takistusteta VF-st lahkuda. Kaebaja lõpetas pärast keelavate seaduste

vastuvõtmist oma turvalisuse huvides poliitilistel meeleavaldustel osalemise, mistõttu pole

3-22-2509

3(15)

alust arvata, et ta osaleks keelatud tegevustes ka VF-i tagasi pöördudes. Pealegi selgitas

kaebaja, et kui ta ei saa Eestis rahvusvahelist kaitset, siis lahkub ta mõnda kolmandasse riiki.

Kokkuvõttes ei ole kaebaja profiil ning tema poliitilise meelsuse tähtsus ja püsivus sellised, et

teda võidakse päritoluriigis selle tõttu taga kiusata.

Kaebaja kardab tagakiusamist ka oma poja poliitilise tegevuse tõttu: Y elab alates 2021. a

maist Eestis ja on Q Youtube’i kanali „YYY“ tehnilise toe spetsialist, samuti on töötanud Qga

seotud FFFis ja QQQis. Puudub päritoluriigi teave, mille kohaselt kiusatakse taga Qga seotud

ühingute töötajate pereliikmeid, olenemata nende tegevusest või profiilist. Kaebaja poeg võib

olla VF-i võimude huviorbiidis, kuid see ei tähenda kavatsust kaebajat taga kiusata, sest

sellise soovi korral oleks seda tehtud juba varem. Y pole Qga seotud ühingutes nn

võtmeisikuks.

Kaebaja ärakuulamisel antud selgitused ei muuda PPA seisukohta. Kaebaja esitatud tõendid,

mille järgi avaldati survet Q kaastööliste peredele, puudutavad prominentseid opositsionääre,

kelle hulka kaebaja poeg ei kuulu. Pereliikmetele ei ole ka tekkinud olulisi kahjulikke

tagajärgi, nt vangistus. Suurem osa asjaoludest, mille tõttu kaebaja kardab tagakiusamist,

esinesid juba tema VF-s elamise ajal ning pärast tema VF-st lahkumist ei ole toimunud olulisi

muutusi. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 01.11.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

Kaebaja poeg on töötanud erinevates Qga seotud vabaühendustes. Praegu töötab ta FFF (FFF)

ja tema ülesanne on sotsiaalmeedia kanali „YYY“ tehnilise poole administreerimine. Kaebaja

poeg lahkus 2021. a-l VF-st, kui Qga seotud QQQ tunnistati ekstremistlikuks

organisatsiooniks. FFF on kantud VF-s ebasoovitavate välisorganisatsioonide nimekirja ning

selle tegevuse korraldamine või rahastamine on kriminaalkorras karistatav (sh vangistusega).

Kaebajat võidakse taga kiusata, et survestada tema poega, sest FFF ja Qga seotud ühingute

võrgustik tegutsevad aktiivselt ja püsivalt VF-s valitseva režiimi vastu. Pole alust arvata, et

VFi eriteenistus ei tea, kes FFF-s töötavad ja milline on nende taust. Töötajate mõjutamiseks

võidakse survestada ka nende pereliikmeid. Kaebaja on konsulteerinud ja koolitanud

vabatahtlikult „YYY“ saatejuhte. PPA ei ole hinnanud kaebaja vabatahtlikku tegutsemist

FFF-s ning järeldus, et VF-s ei juhtunud kaebajaga oma poja tõttu midagi, on meelevaldne.

Kui kaebaja lahkus VF-st, ei olnud ta ise veel seotud ekstremistlikuks või ebasoovitavaks

kuulutatud organisatsioonidega. Kaebaja on korduvalt öelnud, et tema tagakiusamise eesmärk

oleks tema poja mõjutamine, kuid kaebaja ei ole ekspert, kes oskaks täpselt selgitada VF-i

politsei motiive ja loogikat. Kaebaja püüdis anda ausat teavet ilma seda „sobivamaks“

tõlgendamata. Samas on raske mitte märgata ajalist ja loogilist seost kaebaja poja VF-st

lahkumise ja ametivõimude visiitide vahel. Kaebaja poeg ei pruugi olla küll Qga seotud nn

võtmeisik, kuid päritoluriigi teabe järgi on eriteenistused püüdnud värvata ka sellistes

ühendustes töötanud taustainimesi, kellel on ligipääs teabele ja isikuandmetele.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus tühistas 23.02.2023 otsusega PPA 01.11.2022 otsuse ja kohustas

PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p-d 1 ja 2)

ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3270 eurot (resolutsiooni p 3).

Halduskohus määras, et otsuse võib avaldada osaliselt (resolutsiooni p 4).

Vaidlustatud haldusaktis leiti õigesti, et enne VF-st lahkumist kaebajaga toimunu

(kinnipidamine, ülekuulamine ja kohtlemine politseijaoskonnas; trahvimine ja kohtu poolt

selle tühistamata jätmine; politsei poolne ähvardamine, otsimine ja helistamine perioodil

2021–2022 kuni riigist lahkumiseni; üldine poliitiliste vaadete avaldamise vabaduse piirang)

ei ole ka kogumis sellise raskusastmega, et küündida tagakiusamiseni VRKS § 4 lg 1 mõttes.

3-22-2509

4(15)

Sellega on teatud reservatsioonidega nõustunud ka kaebaja. Nõustuda ei saa aga eeltoodu

põhjal tehtud järeldusega, et kaebajat ei ootaks tõenäoliselt tagakiusamine VF-i

tagasipöördumise korral, sh põhjusel, et tal oli võimalik viisaga probleemideta oma

pärioluriigist lahkuda. Viimati nimetatud asjaolu võib näidata, et kaebaja polnud oma

pärioluriigis tagaotsitav või kantud selliste isikute nimekirja, kelle riigist lahkumist soovitakse

tõkestada. PPA väide tugineb eeldusele, et VF-i võimud on huvitatud kõigi opositsiooniliste

vaadetega inimeste riigis hoidmisest, mis ei pruugi olla tõsi. Seega ei saa riigist seaduslikult

lahkumisele omistada üleliia suurt tähtsust. Tagakiusamise ohu tuvastamisel ei ole ka määrav,

kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud. Hinnata tuleb ka pärast isiku

päritoluriigist lahkumist muutunud olukorda. Nõustuda ei saa PPA hinnanguga, et VF-s on

hakatud võime kritiseerivate kodanike käitumisele leebemalt reageerima ning VF-i kohtud on

asunud

tagama

võime

kritiseerivate

inimeste

kodanikuõigusi,

jättes

haldus-

ja

kriminaalkaristused poliitilise iseloomuga tegude eest kohaldamata. Õige pole PPA järeldus,

et riigivõimu suhtes kriitiliste vaadete laiem levik tähendab, et võimud kohtlevad poliitilisi

aktiviste leebemalt. PPA järelduste aluseks olev päritoluriigi info on selles osas ebapiisav ega

kinnita PPA väiteid.

Pole alust pidada kaebajat üldiselt ebausaldusväärseks. Tema seletustes ei ole

märkimisväärseid vastuolusid. Vestluste protokollidest nähtub, et kaebaja ei elanud politsei

külaskäikude ajal registrijärgses elukohas ja on püüdnud loogiliselt tuletada, keda ja mis

põhjusel võidi taga otsida, samuti on andnud edasi ema poolt vahendatut. Seega selles osas on

selgituste ebatäpsus mõistetav. Kuna kaebaja ei elanud registreeritud elukohas, pole täpselt

teada, kui palju kordi käis politsei kaebajat otsimas.

PPA pole pidanud kaebaja poliitilist meelsust piisavalt tähtsaks ja tema elu lahutamatuks

osaks ning on leidnud, et päritoluriiki naastes hoiduks kaebaja tõenäoliselt turvalisuse

kaalutlustel oma poliitilise meelsuse avalikust väljendamisest. Kohtumenetluses tuvastatu

kohaselt on kaebaja riigivõimu suhtes kriitiline poliitiline meelsus püsiv ja pikaajaline (ligi 15

aastat) ning pigem on tõenäoline, et kaebaja jätkab VF-s oma meelsuse väljendamist. Reaalse

tagakiusuohu tuvastamiseks ei ole nõutav, et tegevus seisneks kohest vahistamist kaasa toovas

provokatsioonis. Isegi kui võimude huvi kaebaja vastu oli varem mõõdukas ega küündinud

tagakiusuni, tuleks PPA-l uuesti hinnata kaebaja poliitilisest meelsusest ajendatud tegevust

Eestis koosmõjus minevikusündmustega ning arvestades kaebaja poja tegevust. Lähtuda

tuleks eeldusest, et Eestis avalikult poliitilise meelsuse väljendamisega on kaebaja tõenäoliselt

sattunud VF-i võimude huviorbiiti ja seetõttu ei saa välistada piiril tema suhtes põhjalikuma

kontrolli läbiviimist. Hinnata tuleks, mis võiks olla selle tagajärjeks. Kaebaja on pärast

01.11.2022 otsuse tegemist jätkanud vabatahtlikuna koostööd „YYY“ programmi tegeva

meeskonnaga, jätkanud tööd DDD, aidanud korraldada ja osalenud CCC miitingutel (nt

21.01.2023 meeleavaldus Ukraina sõja vastu ja poliitiliste vangide vabastamiseks), osalenud

FFF-i üritustel, sh abistanud nende organiseerimisel. Seega on kaebaja teinud koostööd VF-i

poolt ebasoovitavaks või ekstremistlikuks tunnistatud ühingute töötajatega. Kaebaja on

sattunud meelevalduse osalejana ka meediasse (kohtuistungil esitatud foto ajalehes). Pole

põhjust eeldada, et see avalik info pole teada VF-i vastava kompetentsiga ametnikele.

PPA järeldused on kohati tendentslikud. Näiteks on PPA leidnud, et ametivõimudel on piisava

huvi korral võimekus üles leida kaebaja ema, ükskõik kus ta VF-s ka ei ela. Teisalt on PPA

seadnud kahtluse alla VF-i eriteenistuste võimekuse koguda infot selle kohta, kes on ZZZ-i

töötajad (vastus kaebusele, p 2.7). PPA möönab 01.11.2022 otsuses, et kaebaja poeg on VF-i

võimude huviorbiidis, kuid põhjendab kohtumenetluses, et nn madala profiiliga isikud, olgugi

nn ekstremistlike ja ebasoovitavate organisatsioonide kasuks töötavad, ei lange tagakiusu alla

ning seda pole karta ka nende lähedaste või pereliikmete puhul. Kaebaja on vestlusel välja

toonud, et tema pojaga sama tööd tegev tehniline töötaja on perekondlikel põhjustel VF-i

3-22-2509

5(15)

naasmisel kinni peetud ja viibib eeluurimisvanglas (21.07.2022 vestluse p 10). Kohtuistungil

täpsustas kaebaja, et poja töökaaslase saatus on praegu teadmata. Kuna tegu on täpselt

samasuguse profiiliga isikuga nagu kaebaja poeg, pole võrdluseks kohane viidata üksnes

üldisele päritoluriigi infole, vaid võrdluseks tuleb võtta analoogne olukord. Samuti on

ainuüksi selle juhtumi põhjal võimalik järeldada, et VF-i võimudele on teada, kes ja kus

hoiavad töös kanalit „YYY“. Kaebajaga saab nõustuda, et pole välistatud, et VF-i naastes

represseeritakse teda poja tegevuse tõttu ning üritatakse Eestis viibivat poega seeläbi

survestada või koostööle sundida. Kaebaja enda tegevus annab selleks võimudele piisavalt

võimalusi. Infot sellise stsenaariumi võimalikkuse kohta saab PPA küsida mh kaebaja pojalt.

Kuigi üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole tagakiusuohu tuvastamiseks piisav, võib

tagakiusamine seisneda nt riigi poolt ebaproportsionaalses süüdimõistmises ja karistamises,

kui riigivõimule saavad isiku vaated teatavaks või riik omistab isikule need vaated. Õigus

omada poliitilist veendumust ja sõnavabadus on fundamentaalsed vabadusõigused. Inimeselt

ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest veendumustest või varjaks neid, et vältida

tagakiusu oma päritoluriigis. Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks

käituma või võiks päritoluriiki naastes käituda, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema

eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat

tagakiusuohtu. Praegusel juhul puudub vaidlus, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad

avaldused on VF-s jätkuvalt keelatud ja karistatavad. Karistused võivad ulatuda kuni 15 aasta

pikkuse vangistuseni. PPA 01.11.2022 otsuses (lk 10–12) analüüsitud päritoluriigi info põhjal

saab järeldada, et karistusi praktikas ka rakendatakse. Kaebaja tegevus ei piirdu

sotsiaalmeedias varjunime all avaldatud sõjavastaste või sõjaväge diskrediteerivate

avaldustega, vaid sellele lisandub vabatahtlikkuse alusel koostöö nn ekstremistlikuks

tunnistatud organisatsiooniga ning avalik osalemine ebasoovitava välisorganisatsiooni

tegevuses, avalikel meeleavaldustel osalemine ja nende organiseerimine. Ei ole tõenäoline, et

kaebaja taganeks päritoluriigis oma vaadetest või loobuks nende väljendamisest. Samas on

pigem tõenäoline, et kaebaja tegevus Eestis on VF-i esindajatele silma jäänud. Kaebajale ei

saa ette heita, et ta realiseerib oma inimõigusi Eestis. Pole põhjust arvata, et õiguste

kasutamise eesmärk oleks lihtsalt provotseerida ja tekitada alus rahvusvahelise kaitse

saamiseks. Tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge,

et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku

kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub.

Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka või

korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks.

Pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise

staatuse omandamine selgelt ettenähtav, nagu leiab PPA.

Kaebaja

alustas

enda

sõnul

VF-s

aktivistina

tegutsemist

2006.

a-l

seoses

keskkonnateemadega. 2011., 2018. ja 2019. a-tel oli tema tähelepanu keskmes valimistega

seonduv. Kaebaja osales 2018. a presidendivalimistel vaatlejana, kus oli tunnistajaks

mitmetele rikkumistele, juhtides neile tähelepanu. 2018. a-l pärast valimisi kolis kaebaja

registreeritud elukohast turvalisuse kaalutlustel ära. Kaebaja tõi kohtuistungil selle

põhjenduseks, et nägi, kuidas avalikult represseeritakse ja jälitatakse võimudele tülikaid

inimesi. Samuti ei avaldanud kaebaja õiget elukohta last kooli pannes. Politsei poolse huvi

tekkimise järel on ta loobunud ametlikult töötamisest. 2019. a-l osales kaebaja kõigil

meeleavaldustel, kuna sõltumatuid kandidaate ei lubatud valimistele. Kaebaja selgitas

kohtuistungil, et poliitilise meelsuse avaldamine pole tema igapäevane tegevus, kuid ta

tegeleb sellega püsivalt muude tegevuste kõrvalt nii individuaalselt kui ka erinevates

gruppides – olles osaline miitingute korraldamises, jagades lendlehti, kogudes allkirju,

toetades rahaliselt ja tööpanusega inimõiguste kaitsega tegelevaid organisatsioone, eelkõige

DDDt, andes kõnekoolitusi „YYY“ meediakanali saatejuhtidele, jagades sotsiaalmeedias

3-22-2509

6(15)

võimukriitilist infot jms. Kaebaja avaldas kohtuistungil arvamust, et tema tegevus poliitilise

aktivistina viis selleni, et poeg kandideeris tööle Q meediakanalisse.

Kaebaja tegevus alates 2006. a-st ning kohtuistungil antud emotsionaalne selgitus poliitilise

meelsuse avaldamise möödapääsmatust vajadusest veenab, et poliitilise meelsuse

väljendamine on kaebaja jaoks fundamentaalse tähtsusega. Meelevaldne on PPA seisukoht, et

taotlejaga vestlusest ei ilmnenud, et ta sooviks tegeleda avaliku poliitilise tegevusega. Kaebaja

on väljendanud enda poliitilist meelsust VF-s korduvalt avalikult ja saanud selle eest ka

karistada. Kaebaja väljendab poliitilist meelsust avalikult ka Eestis ning on sattunud sellega

meediasse. Kaebaja väide, et ta ei kavatse varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral VF-s

elada, vaid proovib minna mõnda kolmandasse riiki, ei välista rahvusvahelise kaitse vajadust,

sest ükski aus varjupaigataotleja ei taotle varjupaika, kui ta tegelikult sooviks naasta oma

päritoluriiki.

Vaidlustatud otsuses välja toodud päritoluriigi infost nähtub, et VF-s on inimesi süüdi

mõistetud palju vähema eest kui kaebaja tegevus VF-s ja Eestis. Seetõttu ei oma määravat

tähtsust, kas VFs sanktsioneerimata meeleavaldusel osalemise eest kaebajale määratud

karistus on kustunud. PPA pole veenvalt näidanud, et kaebaja tegevus pole tõenäoliselt VF-i

võimudele teada. PPA on alahinnanud VF-i teabekogumise võimekust. PPA välja toodud

päritoluriigi teave ja kaebaja tegevus ei haaku PPA järeldusega, et kaebaja puhul on

tagakiusuoht piisavalt välistatud. Kaebaja tegevus VF-s ja Eestis tooks päritoluriigis

tõenäoliselt kaasa raskema tagajärje kui pelgalt diskrimineerimine ning võimaliku vangistuse

puhul pole kohane arutleda, kas kaebaja saaks teenida elatist, omandada haridust või

praktiseerida usku. Kaebajalt on võetud põhivabadus enda poliitilise meelsuse väljendamiseks

ning juhul, kui ta seda siiski teeb, mis on pigem tõenäoline, ei saa välistada, et teda võib

ähvardada vanglakaristus, arvestades PPA 01.11.2022 otsuses analüüsitud VF-i seadusi ja

nende kohaldamise praktikat.

PPA toob 01.11.2022 otsuses välja, et VF-i seadusi on täiendatud viisil, et Ukraina sõjast ja

vene vägedest oleks võimalikult keeruline rääkida. Samas viidatakse, et kriitika on muutunud

levinumaks ja järeldatakse, et väidetava erioperatsiooni sõjaks nimetamine ja VF-i võimude

tegevuse kritiseerimine ei too enam kohe kaasa võimude kõrgendatud tähelepanu või

tagakiusamist. 30.01.2023 menetlusdokumendis toob PPA samas välja, et VF-s on Facebook

koos Instagrami ja teiste platvormidega tunnistatud äärmusorganisatsiooniks ja blokeeritud.

Ka inimõigusi käsitlev, sõltumatu, vahatahtlikkuse alusel toimiv meediaprojekt DDD, kus

kaebaja tegutseb, on 2021. a septembrist kantud välisagentide nimekirja (31.01.2023

menetlusdokument, p 4.2). Seega ei viita miski võimuvastase kriitika aktsepteerimisele VF-s.

On usutav, et kõiki kriitikuid tõepoolest ei suudeta vahistada ja vangistada, ning nõustuda

saab ka sellega, et pelgalt hoiatamine ja ähvardamine ei kvalifitseeru tagakiusuks. Kaebaja

puhul ei seisneks aga võimalik tagakius üksnes sõjateemalise kriitika väljendamisega

kaasnevates riskides. Päritoluriigi teabest ei nähtu olukorra märkimisväärset paranemist.

Sellest, et kriminaalkoodeksi alusel süüdimõistmisi sõjateemalise väärinfo levitamise asjades

ei ole veel massiliselt toimunud, ei saa järeldada, et karistusi ei määrata, kui aega nõudvad

menetlused on läbi viidud. Ka PPA 30.01.2023 menetlusdokumendis on märgitud, et suvel

alustatud uurimiste kohta pole uut teavet ilmnenud (viide 34).

VF-i kohtute poolt õiglase kohtupidamise tagamine ja poliitiliselt motiveeritud tegude eest

karistuste määramata jätmine pole kuigi tõenäoline. Freedom House’i raporti kohaselt on VF-i

kohtusüsteem poliitilise survestamise vahend ja sellel puudub autonoomia täitevvõimust.

30.01.2023 vastuses kohtunõudele on PPA viidanud (viide 33), et kohtud ei mõista inimesi

armee diskrediteerimise asjades alati süüdi. Artiklis tuuakse välja, et 5159 juhtumist 127

otsust on tühistatud ja 409 asja saadetud tagasi politseile. Artiklist nähtub aga, et peamised

põhjused asjade tagasisaatmisel on menetluslikud vead. Samuti on artiklis leitud, et enamus

3-22-2509

7(15)

kohtunikest järgib seaduse kohaldamisel kõrgemalt poolt antud juhiseid. Sõltumatu

meediaplatvorm Mediazona vahendab 08.02.2023 artiklis aktivisti ja ajakirjaniku MP suhtes

toimuvat kohtumenetlust, kus kriminaalasjas kohtualust võib oodata 9-aastane vanglakaristus

ning artiklis on toodud inimõigusadvokaadi PT arvamus, et VF-i kohtud on võtnud rangema

hoiaku sõjaväe kohta nn valeuudiste levitamise asjades ning tal pole illusiooni

kohtumenetluse tulemuse osas. Eelneva põhjal ei saa nõustuda PPA järeldustega VF-s

olukorra paranemisest. PPA-l tuleb arvesse võtta kaebaja tegevus kogumina, sh tema poja

tegevusest lähtuvat ohtu, ning hinnata seda koosmõjus päritoluriigi teabega ning kaebaja ja

tema poja olukorraga sarnanevaid konkreetseid teadaolevaid juhtumeid arvesse võttes.

Kokkuvõttes pole PPA haldusmenetlust läbi viinud vajaliku hoolsusega ning haldusaktis

tehtud järeldused ei haaku seal toodud päritoluriigi infoga ega ole veenvad. Kohtumenetluse

ajal on lisandunud uusi asjaolusid, mida tuleb hinnata koosmõjus olemasoleva teabega ning

vajadusel koguda uut päritoluriigi teavet. Kohtul pole eeltoodu tõttu võimalik teha ise

rahvusvahelise kaitse andmiseks kohustavat otsust. Kuna rahvusvahelise kaitse andmisest

keelduv otsus tühistatakse, tuleb tühistada HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel ka sellega õiguslikult

seotud otsused, millega tehti kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutus

ning määrati sissesõidukeeld.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata.

PPA pole väitnud, et kõiki kaebaja ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks. PPA ei pidanud

usutavaks kaebaja väiteid temale VF-s osaks saava tagakiusamise kohta. Politsei külaskäikude

kohta antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kaebaja selgitas, et ähvardused nn

fabritseeritud kriminaalasjade kohta jõudsid kaebajani ema vahendusel 2021. a-l enne Eestisse

lahkumist. Kui kaebajal oli reaalne hirm VF-i tagasi pöörduda, ei ole arusaadav, miks ta ei

taotlenud Eestis kohe rahvusvahelist kaitset, sh pärast viisa kehtivusaja lõppemist. See viitab,

et kaebaja lahkumine Venemaalt ei olnud sunniviisiline ja ta ei tunne hirmu politsei

külaskäikude ees. Kaebaja Eestis viibimise ajal ei ole tulnud infot, et keegi otsiks kaebajat või

tema poega taga.

Alates 2022. a veebruarist on Euroopa Liitu sisenenud ligikaudu 1,4 miljonit VF-i kodanikku

ning peaaegu sama palju on VF-i tagasi pöördunud, kuid usaldusväärses päritoluriigi teabes ei

ole andmeid kehtetu viisaga tagasi pöördunud VF-i kodanike tagakiusamise kohta.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mis puudutab kaebaja poega. Y kolis Eestisse 2021. a

mais ning kaebaja ligikaudu aasta hiljem. Kaebaja ei väida, et pärast poja lahkumist oleks

keegi teda sundinud koostööle riigivõimu esindajatega. Kaebaja pole oma poja tegevuse tõttu

ohus, arvestades mh kaebaja endaga seotud asjaolusid. PPA ei pea uurima kaebaja poja

kaastöötajate pereliikmete käekäigu kohta, samuti ei saa lähtuda üksnes huvitatud isiku

ütlustest, mille paikapidavust ei saa kontrollida. PPA lähtus usaldusväärsest päritoluriigi

teabest. DDD, mis kogub andmeid represseeritute kohta, ei ole toonud ühtki näidet, kus

ekstremismis süüdistatud inimeste pereliikmeid oleks taga kiusatud (sh Q või tema

meeskonna liikmete puhul). Sellist infot pole ka Human Rights Watch’i 2023. a raportis.

Kohus lähtus ainult kaebaja ütlustest ega arvestanud päritoluriigi teabega. Kaebaja poja

kaastööline oli kanali „YYY“ tehniline direktor, mistõttu ei ole tema profiil võrreldav kaebaja

pojaga. Päritoluriigi teabe järgi võetakse vastutusele eeskätt Q meeskonna juhtivaid figuure.

VF pole õigusriik, kuid ainult selle tõttu pole alust anda kaebajale rahvusvahelist kaitset. Kui

karistus poliitilise meelsuse avaldamise eest on rahaline ja riigil puudub võimekus võtta kõiki

isikuid vastutusele või neid vangistada, puudub tagakiusamise oht. Päritoluriigi teabe järgi on

3-22-2509

8(15)

ekstremismi süüdistustega kriminaalasjades süüdi mõistetud inimeste hulk VF-i rahvaarvu

arvestades marginaalne. Kohus ei arvestanud sõjaväe diskrediteerimise eest karistamise

praktikaga. Enamasti on karistuseks rahaline trahv, mis ei anna välja tagakiusamise mõõtu. Ka

sõjaväe diskrediteerimisega seotud süüteomenetluste arv on rahvaarvu arvestades

marginaalne. Seega päritoluriigi teabe järgi ei karistata süstemaatiliselt inimesi, kes mõistavad

VF-i agressiooni hukka. Halduskohus tõlgendas päritoluriigi teavet meelevaldselt.

Vangistusega karistatud isikute profiilid on kaebaja omadest erinevad.

PPA ei eelda, et kaebaja peaks oma poliitilisi veendumusi varjama või nende väljendamisest

loobuma, kuid ajalehele antud intervjuu oli sihilik tegevus kohtu mõjutamiseks. Pole usutav,

et umbes 90 osalejaga meeleavaldusel on juhuslikult just kaebaja see, kellest tehakse eraldi

tema tuvastamist võimaldav foto, võetakse intervjuu ja lisatakse kaebaja täisnimi avalikku

meediasse. Kaebaja meeleavaldusel osalemine võib olla seotud tema poliitilise meelsuse

väljendamisega, kuid kõnealuse intervjuu andmine ja nime avaldamine ei ole poliitiliselt

motiveeritud ning kaebaja peab arvestama selle tagajärgedega. Isikuandmete avaldamine ei

ole olnud kaebajale omane, sh teeb ta sotsiaalmeedias postitusi varjunime all ja

opositsiooniliikumiste juures tegutseb vabatahtlikuna. Seega on kaebaja asunud looma

rahvusvahelise kaitse saamise alust. VF-i agressiooni ja režiimi hukka mõistvad

meeleavaldused toimuvad kogu maailmas ja pole alust arvata, et VF-i võimud teavad igast

inimesest, kes seal osaleb. Politsei andmetel ei ole 21.01.2023 meeleavalduse korraldaja

kaebaja, nagu ta väidab, vaid teine isik. Kaebaja koostöö ekstremistliku organisatsiooniga

seisneb selles, et ta on hariduselt lavakõne pedagoog ning on konsulteerinud ja koolitanud

vabatahtlikult „YYY“ saatejuhte. Pole eluliselt usutav, et sellise tegevusega satuks ta VF-i

võimude huviorbiiti, eriti kui kaebaja väitel ei kajastatud kuskil tema nime, vaid ta on

osalenud erinevate organisatsioonide tegevuses mitteametlikult.

Kohtuistungil pingelises olukorras võib inimene muutuda emotsionaalseks ja hakata nutma,

kuid see ei anna automaatselt tema ütluste suuremat kaalu, vaid võib tähendada ka kohtu

usalduse ärakasutamist. See, et kaebaja osaleb erinevatel (sh poliitikaga mitteseotud)

meeleavaldustel 2006. a-st, ei tähenda, et tema jaoks oleks tegemist fundamentaalset tähtsust

omava küsimusega. Kaebaja saab oma meelsust väljendada ka VF-s, sest seal korraldatakse

meeleavaldusi ning kõik seal osalejad ei ole tagakiusamise ohus. Inimesed annavad

intervjuusid ja mõistavad režiimi avalikult hukka. Venelaste toetus sõjategevusele Ukrainas

on vähenenud.

Kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud on ülemäärased.

7. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja edastas PPA-le VF-i politsei külaskäikude kohta ausalt kogu teabe, mis tal oli.

Kaebaja Eestis toimuva poliitilise tegevuse eesmärk ei ole kohtu mõjutamine – selline väide

on laimav ja alandav. Kaebajal puudub kontroll ajalehe toimetuse tegevuse üle ja ta ei

tundnud isiklikult teda intervjueerinud ajakirjanikku. PPA väide, et korraldajaid oli teisigi,

pole oluline, sest ilmselgelt ei saa nii suure meeleavalduse korraldajaks olla vaid üks isik.

Korraldajateks olid CCC aktivistid. Kaebaja roll oli osalejate teavitamine, plakatite jagamine,

avaliku sõnavõtuga esinemine. Kaebaja on aidanud korraldada veel mitut CCC meeleavaldust,

millest kahel esines ka sõnavõttudega. Kuna Moskvas korraldatud meeleavaldustel oli palju

rohkem osalejaid, oli seal võimalik osaleda suurema tähelepanuta. Tallinnas olid osalejad

rohkem meedia tähelepanu all ning meeleavalduse usaldusväärsusele ei oleks mõjunud hästi,

kui kaebaja oleks varjanud oma nime. Kaebaja pole kunagi teadlikult välistanud enda nime all

esinemist, vaid lihtsalt pole selleks initsiatiivi üles näidanud. Kaebajale meeldib olla abistaja

3-22-2509

9(15)

rollis, kuid alates 2022. a veebruarist on ta aktiivsem. DDD veebilehel on sadu uudiseid selle

kohta, kuidas aktivistide pereliikmeid kiusatakse taga.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.06.2023 otsusega PPA apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistades halduskohtu 23.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles PPA-lt

mõisteti kaebaja kasuks välja tõlgikulu 150 eurot. Muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata.

9. Riigikohus rahuldas 12.12.2023 otsusega PPA kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistades

ringkonnakohtu 28.06.2023 otsuse ning saates asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohus tõi otsuses esile järgmised asja lahendamisel olulised seisukohad.

HKMS § 158 lg 31 tähendab nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude ex nunc hindamist, st

kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.

PPA-le taotluse uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel oleksid kohtud pidanud ise

andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt kas

PPA otsuse jõusse jätma või pagulasstaatuses veendumuse korral kohustama PPA-d andma

kaebajale rahvusvaheline kaitse. Pagulasseisundi hindamine ei ole kaalutlusõiguse küsimus,

vaid hindamisotsus, ja kõike, mida on pärast PPA otsuse tegemist kohtumenetluse ajal

võimalik hinnata, tuleb hinnata kohtul.

Genfi konventsiooni ja direktiivi 2011/95/EL kohaselt ei pea pagulaseks tunnistamiseks või

täiendava kaitse saamiseks rahvusvahelise kaitse taotleja olema lahkunud oma päritoluriigist

põhjendatud tagakiusamishirmu või reaalse tõsise ohu tõttu. Isikut, kes ei olnud pagulane, kui

ta oma riigist lahkus, kuid kellest hiljem saab pagulane, nimetatakse pagulaseks sur place.

Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavat asjaolud võivad seega tekkida pärast

taotleja päritoluriigist lahkumist. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda

rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel, millega ta on tegelenud pärast päritoluriigist

lahkumist. See, kas selline tegevus on piisav, et õigustada põhjendatud tagakiusamishirmu,

tuleb kindlaks teha asjaolusid hoolikalt uurides. Eelkõige tuleks arvesse võtta, kas sellised

tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need

ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad. Samuti seda, kas tegevus, millele rahvusvahelise

kaitse taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus

ja jätkamine. Kolmandate isikute tegevus (nt kaebaja poja tegevus) võib samuti mõjutada

taotleja individuaalselt olukorda.

Üldiselt on väga raske hinnata, kas isik on tõeliselt huvitatud kõnealusest tegevusest, olgu see

siis poliitiline eesmärk või religioon, või kas isik on sellega tegelenud ainult selleks, et luua

põgenemisjärgne alus asukohariiki jäämiseks. Nn omakasupüüdlik tegevus ei tekita

põhjendatud hirmu tagakiusamise ees konventsiooni alusel taotleja päritoluriigis, kui sellise

tegevuse oportunistlik iseloom on kõigile, sh sealsetele ametiasutustele, ilmne ja kui isiku

tagasisaatmine ei tooks kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi.

Oluline on hinnata, kas päritoluriigi andmed on muutunud ja olukord halvenenud pärast seda,

kui asukohariigi ametiasutused tegid väljasaatmist puudutava otsuse; seda kas päritoluriigis

võetakse

sageli

kinni

ja

väärkoheldakse

isikuid,

kes

osalevad

rahumeelselt

opositsiooniliikumises või inimõigustealases tegevuses, kas nende isikute hulgas on ainult

poliitiliste organisatsioonide juhid ja muud kõrgetasemelised isikud või ähvardab igaüht, kes

demonstreerib praegusele režiimile vastuhakkamist või on mingil muul moel sellele vastu,

kinnipidamine ning väärkohtlemine või piinamine. Arvesse tuleb võtta nii üldist olukorda

päritoluriigis kui ka taotleja isiklikku seisundit ja seda, kas taotleja põhilugu oli kogu

menetluse vältel järjepidev.

Pagulase sur place puhul tuleb hinnata, kas taotleja on pidevalt osalenud üha intensiivsemas

tõelises poliitilises ja inimõigustealases tegevuses, ilmunud fotode ning nimedega nt

3-22-2509

10(15)

veebisaitidel ja telesaadetes, kas ta on muu hulgas väljendanud oma individuaalseid arvamusi

inimõiguste küsimustes. Arvesse tuleb võtta, kas päritoluriigi võimud jälgivad tõhusalt

internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis kui ka väljaspool.

Direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 2 eesmärk on muu hulgas välistada varjupaigaõiguse

kuritarvitamine tagakiusu teadliku provotseerimisega, eriti kui see toimub pärast

rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust. Kuritarvitamisega on tegu siis, kui

poliitilise tegevuse alustamise või intensiivistamise ainus või peamine eesmärk on luua

provokatsiooniga tagantjärele rahvusvahelise kaitse andmise eeldusi. Kui taotleja alustas

poliitilise tegevusega alles eksiilis või muutis seda oluliselt intensiivsemaks, peab ta ära

näitama veenvad põhjendused, et tema motiivid olid siirad.

10. PPA täiendas 28.03.2024 seoses Riigikohtu 12.12.2023 lahendiga oma seisukohti, jäädes

ka algse apellatsioonkaebuse juurde.

Kaebaja elukäiku iseloomustavad artiklid, teatud olulised vastuolud kaebaja ütlustes,

erinevate ekstremistlike organisatsioonidega kokkupuudete afišeerimine ning rahvusvahelise

kaitse taotluse koheselt mitteesitamine viitavad selgele tagakiusuhirmu puudumisele ning

soovile luua kunstlikult juriidiliselt korrektne viibimisalus Eesti Vabariigis.

Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enne oma aktivistliku tegevuse algust Eestis.

Esialgse tagakiusuhirmu põhjuseks oli see, et VF võib kaebajale survet avaldada poja

tegevuse tõttu. Kaebaja loobus VF-s meeleavaldustel osalemisest väidetavalt VF võimude

ähvarduste tõttu, kuid samas oli ta nõus tegema koostööd VF riigivõimu poolt hallatavate

projektidega.

Kaebaja ei ole poja tegevuse tõttu ohus. 2023. a-t käsitav Human Rights Watch toob esile, et

opositsionääride pereliikmeid karistatakse kättemaksuks Tšetšeenias. Taolistest sündmustest

mujal Venemaal pole kirjutatud. Kuigi teisitimõtlejate pereliikmete survestamist võib pidada

VF-le iseloomulikuks, ei ole see praktika niivõrd laialdaselt levinud, et selline kohtlemine

võiks saada osaks kaebaja profiiliga isikule. Peale kaebaja poja lahkumist Eestisse 2021. a-l

pole ette võetud ühtegi tõsist sammu, et avaldada kaebajale survet tema poja tegevuse tõttu.

Mediazonas avalikustatud VF-s tagaotsitavaks kuulutatud isikute seast ei leia kaebajat ega

tema poega.

Kohtumenetluses selgus, et kaebaja kardab tagakiusamist ka oma kohtumenetluse ajal

tekkinud aktivistliku tegevuse tõttu. Siiraks ei saa pidada käitumist, kus isikul puuduvad enne

rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmist sarnased ja järjepidevad mustrit ning tugev

avalikult meelsuse avaldamise soov tekib isikul alles pärast PPA-lt keelduva otsuse saamist.

Meeleavaldustel osalemine võib olla küll seotud oma meelsuse väljendamisega, kui

piketeerimised VF saatkonna ees viisil, et see oleks isikuliselt tuvastatav ja meedias

afišeeritav, ei ole poliitiliselt motiveeritud teod. Kaebaja varasem avalik protest VF võimude

vastu piirdus harvade sündmustega ning seetõttu on tema Eestis käitumise motiiv väga

küsitav.

Ei nähtu, et kaebaja vältis Venemaal oma tõekspidamiste ja väärtushinnangute avalikult

demonstreerimist hirmu tõttu tagakiusamise ees. Esmakordselt sai ta trahviga karistada alles

2021. a-l, kuid väidetavalt ulatub tema aktivistlik tegevus 2006. a-sse. Jätkates oma tavapärast

tegevust Venemaal, poleks kaebaja ohus olnud. Rahvusvahelise kaitse aluste kunstlik

tekitamine ja nende Eesti meedias süsteemiselt ja teadlikult afišeerimine on Eesti riigiasutuste

ja asüüliprotsessi manipuleerimine.

Puuduvad igasugused viited, et kaebaja oleks VF võimude huviorbiidis. Halduskoormuse

suuruse tõttu tundub ebausutav, et pea miljoni Venemaa kodaniku tegevust jälgitakse üksiku

kodaniku täpsusega. Kohtumenetluses pole leitud näiteid isikutest, kes oleks Venemaale

3-22-2509

11(15)

naastes mõistetud vangi välisriigis meeleavaldustel osalemise tõttu. Venemaa on võtnud vastu

repressiivseid seadusi ühiskonna võimuvastasuse mahasurumiseks, kuid kui sõjavastaseid

madalama profiiliga inimesi soovitaks ka tegelikkuses reaalset vanglakaristust kandma panna,

oleks neid kindlasti rohkem kui 267. DDD andmetel on vahemikus 24.02.2022–22.01.2024

sõjavastaste vaadete eest vahistatud 19 850 inimest. Kõigist aastatel 2022–2023 algatatud

poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistustest on valdav enamus seotud sõjavastaste

vaadetega. Päritoluriigi informatsioon ei anna siiski alust arvata, et tegemist oleks süsteemse

ja järjepideva praktikaga ning Venemaal oleks ressurssi taolise praktika loomiseks. Venemaal

ei toimu elanikkonna valimatut ja ulatuslikku represseerimist. Kui ka eeldada, et VF võimud

saavad kaebaja tegevusest Eestis teada, siis võib sellele teoreetiliselt järgneda sanktsioon nt

rahalise karistuse näol. Pole usutav, et kaebajat karistataks reaalse vangistusega.

Hollandi migratsiooniameti 2023. a märtsi raportis on väidetud, et need välismaal elavad

Venemaa

aktivistid,

kes

omavad

usaldusväärset

infot,

et

nad

pole

kodumaal

kriminaaluurimise all, julgevad lühikesteks visiitideks Venemaal käia. Sellest nähtub, et kuigi

VF piirivalve teeb piiril valikulisi ülekuulamisi, ei kaasne sellega kohe võimude poolset

tagakiusamist või vangistust.

Pagulasstaatuse andmine on põhjendatud vaid juhul, kui viibimine päritoluriigis on muutunud

väljakannatamatuks. Venemaa polnud ka enne sõda sõnavabadust austav riik. Jääb

selgusetuks, miks peaks kaebaja viibimine päritoluriigis muutuma väljakannatamatuks

olukorras, kus ka enne sõda üritas kaebaja vältida riigiga konflikti sattumist. Kaebaja

varasema käitumise pinnalt ei saa väita, et Venemaa piirangutega kohanemine mõjutaks teda

üliraskelt Genfi konventsiooni tähenduses.

11. X jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja on seotud organisatsioonidega, mis on

Venemaal tunnistatud ekstremistlikeks või ebasoovitavateks. VF kriminaalkoodeksi järgi on

ekstremistlikus või ebasoovitavas organisatsioonis tegutsemine karistatav kuni 10-aastase

vangistusega.

Venemaale naasmine on poliitiliste aktivistide jaoks praegu äärmiselt ohtlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jääb 28.06.2023 otsuses avaldatud alljärgnevate seisukohtade juurde.

12.1 PPA on õigesti määranud kaebaja tagakiusamise alusena poliitilise veendumuse.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajat saab pidada üldiselt usaldusväärseks ja

tema poliitilisi veendumusi püsivaks, ega korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi

(HKMS § 201 lg 4).

12.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 9.1 toodud seisukohaga, et kaebaja

isiklikud asjaolud ja temale osaks saanud kohtlemine enne VF-st lahkumist eraldi võetuna ei

annaks alust tunnustada teda pagulasena. Rahvusvahelise kaitse vajadus võib aga tekkida ka

pärast taotleja päritoluriigist lahkumist – näiteks kui oluliselt muutub olukord päritoluriigis

või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist (nn pagulane sur

place, vt VRKS § 19 lg 4 ja direktiivi 2011/95/EL art 5). Sel juhul tuleb PPA-l rahvusvahelise

kaitse andmise otsustamisel hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale

päritoluriiki tagasipöördumise korral, arvestades kogumis taotleja varasemat tegevust

päritoluriigis ja pärast päritoluriigist lahkumist muutunud asjaolusid.

12.3. Praeguses asjas on olulised järgmised pärast kaebaja VF-st lahkumist ilmnenud asjaolud:

Eestis viibimise ajal kaebaja emalt saadud info, et politsei otsib taga kaebaja poega; kaebaja

poliitiline tegevus Eestis, sh kohtumenetluse ajal; olukorra muutumine VF-s. Halduskohus

3-22-2509

12(15)

selgitas õigesti, et neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis kaebaja profiiliga ja tema tegevusega

VF-s, arvestades ka kaebaja poja tegevust.

12.4. PPA ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja selgitusi, et tema poeg asus pärast keskkooli

lõpetamist tööle Qga seotud organisatsioonis, pakkudes tehnilist tuge sotsiaalmeedia kanalile

„YYY“. Pärast seda, kui Qga seotud organisatsioonid kuulutati VFs ekstremistlikuks ja nende

tegevus peatati ning mitmete töötajate suhtes alustati kriminaalmenetlus, lahkus Y VF-st,

saabus 2021. a mais Eestisse ja töötab alates 01.01.2022 FFF-s, mille kaudu hoitakse käigus

kanalit „YYY“. FFF kanti VF-s 29.07.2022 ebasoovitavate välisorganisatsioonide nimekirja.

Lisaks on Y osalenud Qga seotud FFFi ja QQQi tegevuses, millest viimane on samuti

kuulutatud ekstremistlikuks organisatsiooniks. Pole põhjust kahelda ka kaebaja selgituses, et

2021. a septembris (s.o kaebaja VF-s viibimise ajal) käisid VF ametivõimud Yt otsimas.

Pärast VF-st lahkumist sai kaebaja ema kaudu teate, et VF politsei on käinud kaebaja

registreeritud elukohas ja jätnud sinna Y jaoks kirju (kutseid võtta ühendust politseiga).

Kaebaja ema tegi kirjadest fotod ja saatis kaebajale, kes esitas fotod haldusmenetluses ka

PPA-le.

12.5. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja usaldusväärsust ei vähenda haldusmenetluses

antud ütlused VF-i politsei külaskäikude kohta tema registreeritud elukohta. Kaebaja selgitas,

et sai info nende külaskäikude kohta oma emalt, kes ei elanud külaskäikude ajal kaebaja

registreeritud elukohas ega kohtunud isiklikult kirju jätnud isikutega, vaid leidis ukse alt sisse

lükatud kirjad kaebaja korteri külastamise käigus. Seetõttu ei saanudki kaebaja külaskäikude

ja kirjade jätmise asjaolusid kuigi täpselt teada. Kaebaja esitas haldusmenetluses vastuseks

PPA küsimusele oma versiooni, mis võis olla nende külaskäikude põhjus: kuna kaebaja poeg

on seotud Qga, võib poeg olla VF-i ametivõimude huviorbiidis; kaebaja pojani jõudmiseks

võidakse survestada ka kaebajat, sest praktikas on selline teguviis VF-i riigivõimule omane.

See ei tähenda, et kaebaja on andnud kirjade ja külaskäikude kohta valeütlusi, sest tuleb

eristada valeväiteid faktiliste asjaolude kohta (mille esitamist ei ole PPA kaebajale ette

heitnud) ning neile taotleja poolt antud subjektiivseid hinnanguid.

12.6. Halduskohtu otsuses toodud põhjendustel, sh arvestades seal viidatud päritoluriigi

teavet, on usutav, et Y pakub oma tegevuse tõttu VF-i riigivõimule huvi ja tema

survestamiseks võidakse ära kasutada ka kaebajat, eriti kuna kaebaja on samuti olnud juba

aastaid poliitiliselt aktiivne ja tema riigivõimu suhtes kriitilisi poliitilisi vaateid saab lugeda

püsivateks. Ringkonnakohtu 13.06.2023 istungi ajal töötas Y jätkuvalt FFF-s, sh oli osalenud

04.06.2023 Tallinnas Q toetuseks korraldatud meeleavaldusel. Seega on halduskohtu

järeldused seoses Yga jätkuvalt asjakohased. Kuigi Yt ei saa pidada avalikkuses laialdaselt

tuntud opositsionääriks või Qga seotud liikumiste võtmeisikuks, on kaebaja asjakohaselt välja

toonud, et Yl on oma tööalase tegevuse tõttu juurdepääs Qga seotud isikute andmetele jms

teabele, mis võivad VF-i riigivõimule huvi pakkuda. Seega pole kaebaja pelgalt Qga seostatud

ühingus tehnilist tööd tegeva isiku poliitikakauge pereliige, kelle tagakiusamine VF-i

ametivõimude poolt võiks PPA välja toodud päritoluriigi teavet arvestades olla ebatõenäoline.

12.7. Kaebaja on ka ise olnud aastaid poliitiliselt aktiivne. Kaebaja alustas 2006. a-l

keskkonnaalaste protestidega. Hiljem on kaebaja olnud seotud mitmesuguste meelevaldustega,

mis on suunatud ebaausate valimiste ja Ukraina sõja vastu või korraldatud Q toetuseks.

23.01.2021 Q toetuseks korraldatud meeleavaldusel peeti kaebaja kinni ja talle määrati

rahaline karistus, mille kohtus vaidlustamine ei olnud edukas. Trahvi maksis kaebaja eest Q

fond. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et pärast trahvi maksmist tundis politsei tema

vastu jätkuvalt huvi, sh helistas ja käis teda kodust otsimas. Alates 2019. a-st on kaebaja kaasa

löönud ka inimõiguste kaitseks ja poliitilise tagakiusamise jälgimiseks 2011. a-l loodud DDD

tegevuses, sh on regulaarselt annetanud sellele ühingule raha ja tegutsenud seal

vabatahtlikuna. 2022. a aprillist alates osales kaebaja ka Ukraina sõjaga seotud poliitvangide

3-22-2509

13(15)

toetamisele keskendunud Musta veebruari tegevuses. Kaebaja on neis ühingutes

vabatahtlikuna mh toimetanud uudiseid, aidanud mobilisatsiooni eest põgenevaid VF-i

kodanikke ja koostanud ülevaateid VF-i kohalike omavalitsuste volikogude kandidaatide

poliitilistest vaadetest. VF lisas DDD 2021. a septembris välisagentide nimekirja, kuid

organisatsioon tegutseb edasi. Musta veebruari tegevus VF-s on alates 2022. a septembrist

peatatud selle juhi suhtes alustatud kriminaalmenetluse tõttu. Kaebaja on vabatahtlikuna lisaks

seotud kanaliga „YYY“, sh on kirjutanud esinejatele stsenaariume ja andnud neile

esinemiskoolitusi. Kaebaja on avaldanud VF-i riigivõimu suhtes kriitilisi seisukohti ka

sotsiaalmeedias, kuid varjunime all. PPA ei ole eeltoodud faktilisi asjaolusid kahtluse alla

seadnud.

12.8. Kaebaja osales 21.01.2023 Tallinnas VF-i suursaatkonna ees toimunud meeleavaldusel,

millel nõuti Q ja teiste poliitvangide vanglast vabastamist ning millega seoses avaldati

kaebajaga intervjuu Eestis ilmuvas ajalehes (viide dtl 235). Pole alust arvata, et kaebaja osales

sellel meeleavaldusel, sh esines seal sõnavõtuga, halduskohtu manipuleerimiseks.

Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et kaebaja poliitilised vaated on püsivad ning sellisel

meeleavaldusel osalemine ei ole tema jaoks ebaharilik. Kaebaja on andnud ka meeleavaldust

puudutava intervjuu ilmumise kohta loogilise selgituse: ta ei tundnud intervjuud küsinud

ajakirjanikku, kuid ürituse tõsiseltvõetavuse nimel ei olnud sobilik intervjuust, sh oma nime

avaldamisest, keelduda, eriti kuna kaebaja ei pidanud Eestis poliitilise meelsuse avaldamist

ohtlikuks. Kuna kaebaja väitel jagas ta kohapeal osalejatele plakateid ja korraldajate sõnumeid

ning esines sõnavõtuga, on usutav, et kaebajalt küsiti intervjuud põhjusel, et teda seostati

meeleavalduse korraldamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema ainuisikuliselt korraldas

meeleavalduse, vaid ta on enda sõnul selle korraldamisele ja läbiviimisele kaasa aidanud.

Seetõttu ei ole tähtsust, et avaliku koosoleku luba ei taotlenud või selle peamise korraldajana

ei ole PPA andmebaasis märgitud kaebaja. Kaebaja selgituste järgi on korraldajaks CCC, mis

on Ameerika Ühendriikides registreeritud kodanikuühenduse RRR Eesti üksus (vt viide

apellatsioonkaebuse p-s 7). RRR on samuti kantud VF-s ebasoovitavate organisatsioonide

nimekirja. Kaebaja selgitas vastuses apellatsioonkaebusele (p 8) ja ringkonnakohtu

13.06.2023 istungil, et on osalenud VF-i suursaatkonna ees toimunud poliitilise sisuga

meeleavaldustel ka 24.02.2023, 08.04.2023 ja 29.04.2023 ning Tammsaare pargis 04.06.2023,

sh esinenud mitmel meeleavaldusel sõnavõtuga. Ajakirjanduses on kaebajat 28.02.2023

ilmunud artiklis mainitud kui CCC ühte võtmeisikut (vt viide apellatsioonkaebuse vastuse p-s

8). Lisaks selgitas kaebaja 13.06.2023 kohtuistungil, et on andnud seoses oma poliitilise

tegevusega intervjuu veel kahele väljaandele, kuid need ei ole veel ilmunud.

12.9. Kaebaja tegevus enne ja pärast VF-st lahkumist näitab tema poliitiliste vaadete püsivust.

Ühtlasi annab see aluse arvata, et kaebajale on aktivism, sh oma poliitiliste vaadete

avaldamine, oluline. Kaebaja on andnud usutava selgituse, et vahetult enne VF-st lahkumist

lõpetas ta mõneks ajaks meeleavaldustel osalemise VF-s sellist tegevust keelustavate seaduste

vastuvõtmise tõttu ja ka põhjusel, et kartis oma lähedasi ohtu seada. VF-i tagasi pöördudes

tuleks kaebajal enda ja oma lähedaste turvalisuse huvides poliitilise meelsuse avaldamisest

taas hoiduda – mida ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodata, nagu ka halduskohus õigesti

märkis –, või päritoluriigi teavet arvestades riskida oluliselt tõsisemate tagajärgedega kui

pelgalt diskrimineerimine või mõningad ebamugavused, millele viitab PPA. Kaebaja on

seotud organisatsioonidega, mis on tunnistatud ekstremistlikuks või ebasoovitavaks.

Arvestades korduvaid VF-i Tallinnas asuva suursaatkonna ees toimunud meeleavaldusi ja

kaebaja rolli neis, ei saa pidada ebatõenäoliseks, et kaebaja isik ja tema tegevus on saanud

VF-i ametivõimudele teatavaks. Koostoimes asjaoluga, et kaebaja on Q meeskonnas töötava

isiku ema ja kaebaja poeg võib samuti olla VF-i riigivõimu huviorbiidis, ei saa seetõttu

nõustuda PPA järeldusega, et VF-i huvi kaebaja vastu (sh VF-i piiri ületamisel) ei ole usutav.

3-22-2509

14(15)

12.10. Päritoluriigi teabega seoses saab PPA-ga nõustuda, et ekstremismina käsitatava

tegevuse ja armee diskrediteerimise eest süüdimõistetute arv ei ole VF-i üldist rahvaarvu

arvestades väga suur ja ka karistusena mõistetakse vähemalt armee diskrediteerimise asjades

enamasti rahatrahv (vt viited PPA apellatsioonkaebuse p-des 2.16–2.19). Samas näitavad

kaebaja esitatud ajakohased andmed, et kriminaal- ja väärteomenetluste, vahistamiste ning

karistuse saanud isikute arv on aja jooksul kasvanud, mis näitab nii VF-i riigivõimu jätkuvat

huvi kui ka võimekust tegeleda selliste menetlustega (vt 11.06.2023 seisukoha lisad). Kaebaja

selgitab ka õigesti, et süüteomenetluste ja karistuste arvu ei tuleks praegusel juhul võrrelda

VF-i üldise elanikkonna arvuga ega ka üldiselt sõja vastu olevate elanike arvuga, vaid nende

isikute eeldatava hulgaga, kes on seotud VF riigivõimu poolt ekstremistlikuks või

ebasoovitavaks kuulutatud organisatsioonidega, kelle vastu sellised meetmed on eeskätt

suunatud. Kaebaja ja tema poeg on seotud mitme sellise organisatsiooniga. Halduskohus

märkis ka õigesti, et VF-i kohtuvõimu sõltumatusele ei saa poliitiliselt motiveeritud

süüteomenetluste puhul loota.

12.11. Kaebajat ei ole alust pidada ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et ta ei taotlenud

rahvusvahelist kaitset kohe pärast Eestisse jõudmist. Kaebaja saabus Eestisse seaduslikult

lühiajalise viisa alusel. Kaebaja selgitas, et kuna Eestis elas tema poeg, lootis ta saada siin

viibimiseks pikaajalise viisa perekonnaliikme juurde; kui PPA keeldus viisa väljastamisest,

siis pärast juristiga konsulteerimist esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ebatavaline, et kõigepealt otsitakse võimalust päritoluriigist

seaduslikult lahkuda ning saada turvalises välisriigis viibimisalus muul viisil kui

rahvusvahelise kaitse taotlejana. Isegi kui kaebaja oleks võinud esitada rahvusvahelise kaitse

taotluse varem, ei oleks see rahvusvahelise kaitse andmist välistav asjaolu (VRKS § 22 lg 1).

Kaebajaga seotud asjaolusid arvestades ei saa talle ette heita ka rahvusvahelise kaitse süsteemi

kuritarvitamist, mis annaks aluse lugeda tema taotluse selgelt põhjendamatuks (VRKS § 201 p

7).

12.12. Nõustuda ei saa PPA hinnanguga, et kaebaja poliitiliste vaadete väljendamine ei ole

tema jaoks kuigi oluline ning negatiivsete tagajärgede vältimiseks võib kaebajalt VF-i

tagasipöördumise korral oodata oma poliitilise meelsuse avaldamisel vaoshoitust. PPA on

järjekindlalt rõhutanud, et enne kaebaja VF-st lahkumist ei saanud talle osaks kohtlemist, mis

ületaks tagakiusamise künnise, kuid pärast päritoluriigist lahkumist on olukord muutunud.

13. Riigikohtu 12.12.2023 otsuse ning PPA poolt esitatud täiendava informatsiooni põhjal

pole alust asuda eeltoodust erinevale seisukohale või hinnata kogutud tõendeid teisiti. Olukord

Venemaal pole stabiliseerunud või paremaks muutunud. Samuti on kaebaja jätkuvalt

poliitiliselt aktiivne ning ringkonnakohus jääb varasemas lahendis toodu juurde, et kaebaja

käitumine ei ole seejuures ebasiiras või omakasupüüdlik.

Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et Venemaale naastes võib kaebajat maksimaalselt

ähvardada rahatrahv. Nagu ringkonnakohus oma 28.06.2023 lahendis selgitas, ei saa kaebaja

puhul rääkida üksnes meeleavaldustel osalemisest. Ta on lisaks seotud selliste

organisatsioonide tegevusega, mis on VF-s tunnistatud ekstremistlikeks või ebasoovitavateks.

Samuti on tõendatud, et VF-i võimud on tundud huvi kaebaja poja tegevuse vastu. Seega pole

asjakohane PPA väide, et kaebaja poeg ei oma FFF-is piisavalt olulist positsiooni.

Kuna praegusel juhul esineb piisavalt tõsine oht, et VF-i naastes võib kaebajale osaks saada

kinnipidamine ja väärkohtlemine, muudab ringkonnakohus halduskohtu 23.02.2023 otsuse

resolutsiooni p-i 2 ning kohustab vastustajat kaebajale rahvusvahelist kaitset andma (HKMS §

41 lg 3). Ringkonnakohus selgitab, et käesolev otsus ei takista PPA-l pagulasseisundi

kehtetuks tunnistamist VRKS § 49 alusel samas otsuses, millega ta kaitse annab.

3-22-2509

15(15)

14. PPA vaidles apellatsioonkaebuses vastu ka halduskohtu otsusega kaebaja kasuks välja

mõistetud menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus jääb 28.06.2023 otsuses võetud

seisukohtade juurde.

Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3270 eurot, mis

hõlmas riigilõivu (20 eurot), tõlgikulu (150 eurot) ja õigusabikulusid (3100 eurot).

Halduskohtul on avar hindamisruum otsustamaks, millised on vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Arvestades vaidluse mahtu ja sisu, asja läbivaatamist kohtuistungil ning seda,

et kaebaja menetlusdokumendid on üldiselt konkreetsed ja asjakohased, samuti on kaebaja

selgitanud, et ligikaudu neljatunnine ettevalmistus halduskohtu istungiks hõlmas ajakohase

päritoluriigi teave kogumist ja analüüsimist, ei ole halduskohus teinud kaebaja kasuks

väljamõistetud õigusabikulude suuruse hindamisel ilmseid vigu, mida ringkonnakohtul oleks

põhjust korrigeerida. Riigilõivu kulu oli samuti vajalik.

HKMS § 109 lg 11 laieneb vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kuludele, s.o esindaja

kuludele. Tõlgi kulude väljamõistmiseks tuleb esitada kulu kandmist tõendav dokument, nt

maksekorraldus. Kaebaja esitas halduskohtule tõlgi kulude kohta arved, kuid mitte nende

tasumist tõendavat dokumenti. Seetõttu ei olnud see kulu vastustajalt väljamõistetav. Selles

osas tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

15. Kuna ringkonnakohus jätab vastustaja apellatsioonkaebuse sisulist vaidlust puudutavas

osas rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Samuti tuleb jagada kassatsioonimenetluse kulud.

Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusega päädinud menetluses olid kaebaja menetluskulud

ringkonnakohtus 2620 eurot, millest 120 eurot oli tõlgikulu ja ülejäänu õigusabikulu.

Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et apellatsioonimenetluse käiku ja vaidluse sisu ning

PPA apellatsioonkaebuse rahuldamise väga väikest osa arvestades on kaebaja vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud 2000 eurot, mis tuleb vastustajalt välja nõuda.

Riigikohtus taotles kaebaja esindajakulude hüvitamist 1400 eurot õigusteenuse osutamise eest

seoses kassatsioonkaebusega tutvumisega, sellele vastamisega ja kaebaja nõustamisega.

Kassatsioonimenetlusele järgnenud apellatsioonimenetluse kulud on 18.04.2024 ja 19.04.2024

menetluskulude nimekirjade kohaselt 2370 eurot, s.o õigusabikulu 2250 eurot ja tõlgikulu 120

eurot.

Arvestades kassatsioonimenetluses ja sellele järgnenud apellatsioonimenetluses esitatud

menetlusdokumente ning tehtud menetlustoiminguid, leiab ringkonnakohus, et vajalik ja

põhjendatud menetluskulu on 2500 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

kokku 4500 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

16. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas

kohtuotsuses asendada tähemärgiga kaebaja ja tema poja ning Q nimi ning nendega seotud

ühingute ja liikumiste nimetused (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)