2-23-145367/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145367

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. R. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

15 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post

elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi M. M. vastu.

2. Välja mõista kostjalt M. M. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

võlgnevus summas 15 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja M. M. kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. M. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 165 eurot, kokku 285 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED NING

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. P. 45 euro saamiseks. Kohus tegi 13.11.2023

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik M. P. esitas 28.11.2023 nõudele vastuväite,

kuivõrd leidis, et tema ei ole sõidukit parkinud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 18.12.2023 hagi M. P.i vastu, mis võeti Harju Maakohtu

04.01.2024 määrusega menetlusse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

võlgnevus summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on

sissenõudekulud, menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kostja M. P.i esitas vastuse hagile 21.01.2024. Kostja avaldas, et ei vaidle, et oli sõiduki

xxxx vastutav kasutaja, kuid kostja ei ole hagis viidatud kuupäeval seda autot märgitud

asukohta parkinud. Kostja M. P. esitas kirjavahetuse, kus M. M. kinnitas kostjale, et tema

parkis seal ja sai ka selle parkimistrahvi. Kostja leidis, et hagi tuleks esitada M. M., mitte

M. P.i vastu.

3. Kohus asendas 14.02.2024 määrusega hageja taotlusel menetluses senise kostja M. P.

(isikukood xxxx, elukoht xxxx) kostjaga M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), luges

hagi M. P.i suhtes tagasivõetuks ja jättis hagi M. P.i vastu läbi vaatamata.

4. Hageja esitas hagi kostja M. M. vastu, milles palus kostjalt mõista kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi võlgnevus summas 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud

kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

võttis hageja hagi kostja M. M. vastu menetlusse 16.02.2024 määrusega.

5. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA M. M.lt leppetrahvi

võlgnevuse sissenõudmist, sest:

• Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) kasutaja leppetrahvi

väljastamise ajal;

• Sõidukit pargiti 15.04.2021 EP opereeritavale parkimisalale Maakri 34;

• EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimisautomaadist

ostetud

parkimispiletit

ning

mobiilse

parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest

tasumata.

• Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on

selgelt parkimistingimustes väljendanud;

• Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

• Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb tasuda leppetrahvi;

• Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue osaliselt käesoleva

ajani tasumata;

• Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud

leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud

kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.

• Kostja on pärast hagi esitamist tasunud 17.11.2023 leppetrahvi osaliselt.

6. Esialgse kostja vastu esitatud hagi esemeks oli leppetrahvinõue 1411 5042 1120 4381,

maksetähtaeg 29.04.2021summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Võlgnevuse

katteks on kuupäeval 17.11.2023 laekunud 30 eurot. Kuivõrd võlgnevus on tasutud

osaliselt, on hageja arvestanud tasutud 30 eurost 15 eurot sissenõudmiskulu katteks ja 15

eurot põhinõude ehk leppetrahvi katteks. Põhinõude jääk on 15 eurot. Hageja palub

kostjalt nimetatud summa välja mõista ja kohtukulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et on selle summa tasunud

ammu enne hagi esitamist 16.11.2023. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väitega, et

tema tasutud 30-st eurost läks mingite kulude katteks. Hageja ei ole selgitanud ega

tõendanud, mille alusel ja millisel kaalutlusel on ta leidnud, et just 15 eurot on tema

sissenõudmiskulud. Hageja ei saa seda oma suva järgi otsustada, kui seadus annab selged

juhised. Hageja hinnangul tuleb VÕS § 88 lg 6 ps-t 1, mille järgi tuleb esmalt lähtuda

sellest, mida pool ise määrab, mille katteks ta on tasunud. Kostja maksekorralduse

viitenumbriks on märgitud 1411504211204381, mille alusel arvutab hageja ise üksnes

leppetrahvi mitte kõrvalkohustuste tasumist. Kostja jättis selgituse lahtri tühjaks ja märkis

üksnes viitenumbri, et oleks üheselt selge, et tasus ainult viitenumbriga ühendatud

kohustuse ehk leppetrahvi põhisumma. Seetõttu ei saa kostja tasutud summat lugeda mitte

mingil juhul millekski muuks kui leppetrahvi tasumiseks.

8. Isegi, kui viitenumbri sidumine ei peaks mingil põhjusel näitama põhikohustust, siis tuleb

lähtuda VÕS § 88 lg 6 p-st 1, mis sätestab, et kui pool ei ole määranud, mille katteks ta

tasub, siis tuleb esmalt lugeda kaetuks sissenõutavaks muutunud kohustus. Pole kahtlust,

et esimeses järjekorras muutub sissenõutavaks alati põhikohustus. Seega isegi, kui kostja

selgitusest ei selguks, mille katteks ta ülekande tegi, on selle sätte alusel täidetud kostja

põhikohustus ning nõue oli lõppenud juba enne hagi esitamist.

9. Hageja ei ole välja toonud milline tema (sissenõudmiskulu) nõue oli, millisest hetkest

alates sissenõutavaks muutunud ja millise normi alusel. Alles seejärel saaks hinnata seda,

kas seda võinuks kostja tasutud summast maha arvata või mitte.

10. Kolmandaks leiab kostja, et TsMS § 200 lg 1 järgi peab menetlusosaline kasutama oma

õigusi heauskselt. Hageja iseteenindusest tehtud väljavõtte alusel on trahv tasutud. Seega

on kogu hagis toodud konstruktsioon ilmselt hageja esindaja poolt pahatahtlikult

fabritseeritud. Kuidas hageja saab valetada kohtudokumendis, et pool trahvist on siiani

üleval, kui hageja enda avalikul veebilehel on kirjas, et nõuet pole.

11. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on pahatahtlik. Nõue

on kostja poolt täies ulatuses tasutud juba enne kostja vastu hagi esitamist. Kõik

menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

13. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

14. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.04.2021, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga xxxx kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga

xxxx parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes. Pooled ei vaidle ka selle üle,

et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõude alusel on kostja on hageja

kostjale 16.11.2023 tasunud 30 eurot.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas selle 30 euro tasumisega saab lugeda kostja kohustuse

täielikult täidetuks. Hageja leiab, et kuivõrd kostja tasus 30 eurot 16.11.2023 so pärast

hagi esitamist, hageja on sellest summast 15 eurot arvestanud sissenõudekulude katteks ja

15 eurot leppetrahvi katteks, siis võlgneb kostja hagejale jätkuvalt 15 eurot. Kostja on

seisukohal, et leppetrahv on täies ulatuses tasutud enne hagi tema vastu esitamist ning

hagejal puudus õigus midagi sissenõudekulude katteks kinni pidada.

18. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejale tasutud 30 eurot on tasutud pärast kostja

vastu hagi esitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esialgse kostja vastu esitatud

09.11.2023.Makseettepanek esialgse kostja suhtes on koostatud ja talle edastatud

13.11.2023. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et „Ka juhul, kui

menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist

algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse

jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.“ RKTKo 3-2-1-105-10). Seega

on käesoleva tsiviilasja alustamise aeg 09.11.2023 ja seega on kostja tasunud hagejale 30

eurot pärast hagi esitamist.

19. Lisaks leppetrahvile nõudis hageja kohtule esialgselt esitatud hagis parkimisetingimuste

rikkujalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2

p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

20. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud

päringutega ning nõudekirja saatmisega sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus

nõustub, et nimetatud kulud on käesoleval juhul põhjendatud ka uue kostja suhtes. Ilma

rahvastikuregistrile ja transpordiametile saadetud päringuteta oleks hagejal olnud võimatu

selgitada välja sõiduki omanik ja tema kontaktandmed. Hageja on proovinud lahendada

asja kohtuväliselt, edastades sõiduki omanikule nõudekirju. Nõudekirjade ärakirjadega on

tõendatud, et hageja saatis vähemalt kahel korral nõudekirja sõiduki omaniku e-posti

aadressile. Ilma sõidukiomaniku tuvastamiseta ei oleks selgunud ka uue kostja isik. Seega,

kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132

lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamiseks seotud nõude

esitamiseks.

21. VÕS § 88 lg 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks

muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama sätte lõike 9 kohaselt võlgnik

ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes

8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega selles, et kuivõrd

kostja on maksekorraldusele märkinud viitenumbrina leppetrahvi numbri, tuleb seda

lugeda tahte avaldamiseks tasuda ainult leppetrahv. Kohus märgib, et viitenumber

võimaldab tuvastada konkreetse sõidukiga seotud nõudeid, pelgalt viide viitenumbrile ei

tähenda seda, et võlgnik on sellega määranud millise kohustuse on ta täitnud. Kohus

osundab, et juba esimeses meeldetuletuskirjas sõiduki omanikule on hageja palunud

tasuda lisaks leppetrahvile ka sissenõudmiskirjadega kaasnev sissenõudekulu 10 eurot,

teises meeldetuletuskirjas lisandus sissenõudekulu veel 5 eurot, kokku 15 eurot, kuid

hageja viitas samale viitenumbrile 4800057. Et kostja on viitenumbrina märkinud

leppetrahvi numbri, ei anna alust seda lugeda tahteavalduseks. Lisaks juhtis hageja juba

nõudekirjas tähelepanu, et kohustuse mittekohasel täitmisel (osalise tasumise korral)

arvestatakse esimeses järjekorras tasutuks sissenõudmiskulud, seejärel viivise võlgnevuse

ning seejärel leppetrahvid, vastavalt nende ajalisele järjekorrale.

22. Kohus

juhib

tähelepanu,

et

kostjal

on

käesoleval

juhul

kohustus

tasuda

sissenõudmiskulud, kuivõrd hageja on kostja isiku väljaselgitamisega kandnud kulutusi.

VÕS § 88 lg 9 ei võimalda võlgnikul ilma võlausaldaja nõusolekuta määrata VÕS § 88 lg

8 erinevat järjekorda. Võlausaldaja so hageja kostjale vastavat nõusolekut andnud ei ole.

Seega on hageja põhjendatult lugenud kostja tasutud 30 eurost 15 eurot

sissenõudmiskulude katteks ja kostjal on leppetrahvist tasumata 15 eurot, mis tuleb

kostjalt välja mõista. Kostja viide hageja veebilehel olevale kinnitusele, et leppetrahv on

tasutud ei ole asjakohane. Hinnates vaidluse asjaolusid on üheselt selge, et osa

leppetrahvist on kostja poolt tasumata.

23. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahvi osa summas

15 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

26. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5

nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud

riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 220 eurot

(käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub

märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

28. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt

ka Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja

vajalikkus.

29. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881

ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1

on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9

kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

30. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt

tasutud riigilõiv summas 100 eurot.

31. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu

01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

32. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Õigusabikulud on tekkinud

käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade

komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega.

33. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole

põhjendatud

siduda

menetluskulusid

kandma

kohustatud

menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda

tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja

menetlusosalise

esindamiseks

vajalike

menetlustoimingute

tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

34. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.

Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on

menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega

tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid

käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-lüngad“ stiilis hagiga,

mille koostamisele 2 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib ka,

et sarnaseid hagiavaldusi on kohtule esitatud sadu kui mitte tuhandeid. Kohus leiab, et

mõistlik aeg hagiavalduse koostamisele ning selle kohtusse esitamisega seonduvate

toimingutele võiks olla 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Lisaks on hageja

pidanud tutvuma kostja vastuväidetega ja koostama täiendavalt ka menetlusdokumente,

milles lükkas ümber kostja vastuväited. Kohtu hinnangul tuleb täiendavateks hageja

menetlustoiminguteks arvestada 0,5 tundi. Kohtu hinnangul vastab tööaeg kokku 1,5 tundi

hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud

ja vajalik.

35. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 110 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-

2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja

lepingulise esindaja ühe töötunni hind 110 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on

hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 165 eurot.

36. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 285 eurot (riigilõiv, maksekäsu

kiirmenetluse kulu, õigusabikulu).

37. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik