2-21-10998/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Siiri

Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10998

Kohtuasi

X hagi OÜ Brändikultuur vastu nõude tunnustamiseks

osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Brändikultuur apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Kostja

(apellant)

OÜ

Brändikultuur

(registrikood

11125868), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 18. aprillil 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-10998

vaidlustatud osas muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus on vaidlustamata jõustunud osas, milles

X nõue osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) pankrotimenetluses jäi 537,66 euro osas

tunnustamata, maakohtus kantud menetluskuludest jäi 5,8% X kanda ja X taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jäi osaliselt rahuldamata,

samuti osas, milles kohus määras kanda OÜ Brändikultuur poolt kohtu

ettemaksude kontole tasutud ettemaksu 308 eurot asjas tehtud käekirjaekspertiisi

kulude katteks riigituludesse.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Brändikultuur kanda.

5. Määrata X ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

ja mõista OÜ-lt Brändikultuur X kasuks välja 1418,25 eurot (sh käibemaks).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg

2-21-10998

2 (17)

1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 13. juulil 2021 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Brändikultuur (kostja) vastu,

milles palus tunnustada osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses hageja

nõuet, mis tuleneb kahest realiseerimise lepingust ja kahest esitatud arvest, kokku 9209,16

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 16. veebruaril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-

1055 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas 4. märtsil 2021 pankrotihaldurile nõudeavalduse,

mida parandati 8. märtsil ning milles taotles nõude 9209,16 euro tunnustamist. 14. juuni 2021.

a nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja, mistõttu hageja nõuet

võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud.

1.2. Hageja nõue tuleneb kahest realiseerimise lepingust ja kahest esitatud arvest, kokku

9209,16 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 1. detsembril 2018 kauba realiseerimise lepingu

nr 1/12/18, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba vastavalt arve-

saatelehel nr D-100 välja toodule. Hageja ja võlgnik sõlmisid 12. septembril 2019 kauba

realiseerimise lepingu nr 2/09/19, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba

vastavalt arve-saatelehel nr D-200 välja toodule. Kaup on võlgniku poolt realiseeritud, kuid

võlgnik ei ole hagejale kauba eest tasu üle andnud.

1.3. Hageja leidis, et kostja vastuväited hagile põhinevad oletustel ja väljamõeldistel, olles

alusetud ja tõendamata. Hageja selgitas, et tema ja võlgniku juhatuse liige on käinud korduvalt

koos ehete messidel ja näitustel erinevates riikides. Hageja käis juba alates 2017. aastast mitmel

näitusel Türgis ja Itaalias, kust omandas esimesed ehted, mis anti seejärel võlgnikule

realiseerimiseks. Taoline ehete ostmine ja edasine müügiks andmine on toimunud juba

vähemalt viis aastat. Hageja on külastanud nt 2017. a augustis Türgit, 2017. a septembris

Itaaliat, 2018. a jaanuaris Itaaliat, 2018. a märtsis Istanbuli, 2018. a detsembris Istanbuli, 2019.

a veebruaris Istanbuli, 2019. a märtsis Istanbuli, 2019. a juunis Istanbuli ja 2019. a septembris

Itaaliat. Hagejal on püsiv sissetulek 2016. aastast, teda toetab rahaliselt elukaaslane ja hagejal

on ka lisasissetulekuid, millest ta saab lubada ehete ostmist nii endale kui ka müügiks. Hageja

ja võlgnik on sõlminud kauba realiseerimise lepingud. Võlgniku võlg hageja ees on

2-21-10998

3 (17)

16. veebruari 2021. a seisuga 9209,16 eurot. Lepingute tingimustest tuleneb, et kauba

realiseerimise tähtaeg on 365 päeva alates tarnimise päevast ning tähtaeg on poolte kokkuleppel

pikendatav. Hageja üle antud kaup on müüdud, mida tõendavad nii 2018. a ja 2019. a

raamatupidamisdokumentatsioon kui ka pankrotihalduri 15. detsembri 2021. a e-kiri. Hagejal

ei ole omandiõigust kaubale. Hageja pöördus võlgniku juhatuse poole, et saada realiseeritud

kauba eest raha, kuid võlgnik palus väljamaksega oodata, kuna äriühingu halvenenud

majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik väljamakset teha. Hageja ja võlgniku sõlmitud

lepingud ei sätesta kauba edasimüügihinda, vaid summa, mille võlgnik on kohustatud tasuma

hagejale realiseeritud kauba eest. Selline kokkulepe ei keela võlgnikul müüa ese kõrgema

hinnaga. Hindade vahe on müüja kasum.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kuna hagist ei selgu, mis alusel ja asjaoludel hagejal on võlgniku vastu rahaline nõue

tekkinud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

2.2. Kostja vaidlustas hageja esitatud kauba realiseerimise lepingute nr 1/12/18 ja nr 2/09/19

ning arve-saatelehtede nr D-100 ja nr D-200 ehtsuse. Need dokumendid on ilmselt vormistatud

tagantjärgi. Dokumentide tagantjärgi vormistamisele viitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liige

AS ja hageja on elukaaslased. Seega ei ole eluliselt usutav, et nad sõlmisid väidetavalt hagejale

kuuluva kauba realiseerimiseks elukaaslase poes kirjalikud lepingud ja arve-saatelehed. Hageja

ei tegele ehete ostu-müügiga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hagejal oli nii suures kogused

ehteid, mida võlgniku poodi müügile anda. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kust ja kelle

käest ta ehted omandas. Hagejal puudub vajalik kogemus juveeliäris, mistõttu ta ei saanud

esitada hulgitellimust ega teha hulgimüüki. Hagejal puudusid rahalised vahendid suures

koguses ja hageja väidetud maksumuses ehete omandamiseks. Hageja on olnud pikka aega

töötu, töötades väidetavate lepingute sõlmimise ajal autorehvimüüja andmesisestajana

miinimumpalga eest. Hageja andis ehted võlgnikule väidetavalt üle 1. detsembril 2018 ja 12.

septembril 2019. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei õnnestunud neid ligi kahe aasta jooksul

(võlgniku pankrot kuulutati välja 16. veebruaril 2021) müüa. Kauba realiseerimise lepingutes

nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ei ole sätestatud, et võlgnikul oli õigus saada kauba realiseerimise eest

tasu. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing (võlgnik) sõlmiks oma äritegevuses lepingu, mille

täitmise eest ei ole tal õigust saada tasu.

2.3. Kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 on võlaõigusseaduse (VÕS) § 692

lg-s 1 nimetatud komisjonilepingud. Väidetavalt andis hageja võlgnikule üle hagejale kuuluva

kauba valduse, et võlgnik müüks selle kauba ja kannaks saadud raha hagejale üle 30 päeva

jooksul alates kauba müümisest (lepingute p-d 1.1 ja 2.2.3). Kui kaup ei ole müüdud, kuulub

selle omandiõigus jätkuvalt hagejale ja hageja ei saa olla selle kauba osas pankrotivõlausaldaja.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad

kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab

haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude

osas pankrotivõlausaldajaks.

Menetluse edasine käik

3. Kostja taotles 11. mail 2022 ekspertiisi määramist.

2-21-10998

4 (17)

4. Hageja vaidles kostja ekspertiisi korraldamise taotlusele vastu.

5. Kohus määras 6. septembri 2022. a määrusega dokumendiekspertiis ja tegi ekspertiisi

läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdile.

6. EKEI edastas 23. veebruaril 2023 maakohtule ekspertiisiakti nr 22E-DM0020.

7. Kostja taotles 15. mail 2023 kordusekspertiisi korraldamist.

8. Hageja vaidles kostja taotlusele kordusekspertiisi korraldamiseks vastu.

9. Maakohus jättis 8. juunil 2023 kostja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

10. Kostja esitas 14. juunil 2023 maakohtu tegevusele vastuväite ning palus määrata asjas

kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis vastavalt oma 15. mai 2023. a taotlusele.

Alternatiivselt palus kostja võimaldada tal tellida eriteadmistega isiku arvamus, andes kostjale

selleks mõistliku tähtaja ja võimaldades Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eksperdil NKl

tutvuda kõikide 23. veebruari 2023. a ekspertiisiakti nr 22E-DM0020 lk-del 1 ja 2 toodud

vaidlustatud materjalina, võrdlusmaterjalina ja tutvumismaterjalina nimetatud dokumentidega.

11. Maakohus jättis 15. juuni 2023. a istungil kostja vastuväite ja 14. juuni 2023. a

menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses

8671,50 euro osas. Kohus jättis menetluskulud 5,8% ulatuses hageja kanda ja 94,2% ulatuses

kostja kanda. Kohus määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 5830 eurot ja kostja

põhjendatud menetluskulude suuruseks 2828 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5327,84 eurot. Kohus kohustas kostjat tasuma

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

12.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 16. veebruaril 2021 kell

16.00 tsiviilasjas nr 2-21-1055 välja võlgniku pankroti ja võlgniku pankrotihalduriks määrati

Andrus Õnnik. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 9209,16 eurot,

millele kostja esitas 14. juuni 2021. a nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite.

12.2. Kuna võlgnik esitas pankrotiavalduse kohtule 2021. a jaanuaris ning kohus võttis

pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-21-1055 menetlusse ja määras ajutise halduri 29. jaanuari

2021. a määrusega, tuleb nõuete kaitsmisele kehtiva PankrS § 193 lg 5 järgi kohaldada kuni 31.

jaanuarini 2021 kehtinud PankrS 5. ptk 2. jao redaktsiooni.

12.3. Maakohus viitas kuni 1. veebruarini 2021 kehtinud PankrS § 103 lg-tele 1 ja 2 ning § 106

lg-le 1. Nõuete kaitsmise koosolek, kus nõudele vastuväide esitati, toimus 14. juunil 2021 ja

hagiavaldus nõude tunnustamiseks esitati kohtule 13. juulil 2021.

12.4. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja muutis hagi alust. Hageja üksnes täiendas

esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid.

12.5. Hageja nõue tuleneb järgmistest lepingutest:

2-21-10998

5 (17)

• hageja ja võlgniku 1. detsembril 2018 sõlmitud kauba realiseerimise leping nr 1/12/18,

mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks üle kauba vastavalt kauba

saatelehele nr D-100, kauba väärtus määratakse saatelehel ja kõik kauba

realiseerimisega seotud kulud kannab võlgnik. Arve-saatelehe nr D-100 järgi anti üle

kaubad, s.o ehted, 43 nimetust kokku 6704,99 euro väärtuses;

• hageja ja võlgniku 12. septembril 2019 sõlmitud kauba realiseerimise leping nr 2/09/19,

mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks üle kauba vastavalt kauba

saatelehele nr D-200, kauba maksumus määratakse poolte kokkuleppel kauba saatelehel

ja kõik kauba realiseerimisega seotud kulud kannab võlgnik. Arve-Saatelehe nr D-200

järgi anti üle kaubad, s.o ehted, 47 nimetust kokku 2504,17 euro väärtuses.

12.6. Kohtule ei esitatud ühtki tõendit, et eelmises punktis nimetatud dokumendid koostati või

allkirjastati oluliselt hiljem kui dokumentidel märgitud kuupäev.

12.6.1. Hageja esitas kohtule vaidlusaluste kauba realiseerimise lepingute ja arve-saatelehtede

originaalid. Kohus määras dokumendiekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI). EKEI ekspertide 23. veebruari 2023. a arvamuse kohaselt

ei ole ekspertiisiks esitatud dokumentide vormistamise aja kohta võimalik arvamust anda.

12.6.2. Kostja taotles määrata asjas kordusekspertiis ja teha see ülesandeks Nora Kasemaa

Ekspertiisibüroo OÜ eksperdile NKle. Kohus jättis kordusekspertiisi taotluse rahuldamata.

Eesti Vabariigis on dokumendiekspertiisi pädevus EKEI-l. EKEI eksperdid jõudsid järeldusele,

et vaidlusaluste dokumentide valmistamise ja allkirjastamise aja kohta ei ole võimalik arvamust

anda; dokumentide allkirjastamise aja määramine tindi vanuse järgi ei ole võimalik, kuna

puudub teaduslikult väljatöötatud meetod. Kostja esitas kohtule Nora Kasemaa

Ekspertiisibüroo OÜ-st ÜK vastuse, mille kohaselt saab ekspertiisi teha, kui allkiri on

pastapliiatsiga tehtud ja olemas on piisavalt võrdlusmaterjali. Sellise ekspertiisi puhul

kasutatakse kemikaale, mida müüakse Venemaal; ta ei tea, kas neid praegu üldse kätte saab,

ostetakse iga ekspertiisi jaoks eraldi, varutud ei ole; sellise ekspertiisi tegemise järgselt ei jää

dokumendile mingeid märke, kuid teist samasugust ekspertiisi enam teha ei saa. Kohtu arvates

ei ole sellisel viisil dokumendiekspertiisi tegemine usaldusväärne, kuna ekspertiisi tegemiseks

puudub teaduslikult väljatöötatud meetod, kasutatakse Venemaalt pärit teadmata kemikaale

ning ekspertiis on kontrollimatu, kuna seda saab teha ainult ühe korra, st teise samasuguse

ekspertiisi tegemine pole enam võimalik ja dokumendid on pärast ekspertiisi tegemist sisuliselt

rikutud.

12.7. Olukorras, kus kostja vaidlustas kaupade hageja poolt võlgnikule müügiks üleandmise ja

leidis, et lepingud ja üleandmise aktid on võltsitud dokumendid (allkirjastatud tagantjärgi),

leidis kohus, et lepinguid ja üleandmise akte saab tõendina arvestada, kuid ainult nende toodete

osas, millel on individualiseeritavad koodid, mis on võlgniku raamatupidamises kajastatud ja

mille kohta on olemas müügidokumendid. Kohtule ei esitatud tõendeid, et võlgnik oleks need

tooted uuena või komisjonikaubana kelleltki teiselt ostnud.

12.8. Hageja ja võlgniku 1. detsembri 2018. a ja 12. septembri 2019. a kauba realiseerimise

lepingud on komisjonilepingud VÕS § 692 tähenduses, millega nõustusid ka pooled.

12.9. Kõnealuste ehete kogus ja väärtus (9209,16 eurot) ei ole selline, mida tavakodanik ei

saaks endale osta. Tunnistaja ASi ütlustega on tõendatud, et hageja ostis ehted Türgist, andis

need võlgnikule müügiks üle ja pidi saama müügist saatelehel märgitud summa. Kohtul ei olnud

põhjust kahelda ASi ütlustes, kuna ta oli võlgniku juhatuse liige ja pidi olema osaühingu

2-21-10998

6 (17)

majandustegevusega kursis. Ainuüksi see, et AS ja hageja on elukaaslased, ei välista lepingute

sõlmimist ja toodete võlgnikule müügiks andmist. Tunnistaja ütlused olid valdavas osas

kooskõlas asjas esitatud kirjalike tõenditega, s.o pankrotihalduri esitatud dokumentidega.

Kostja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et võlgnik oleks ostnud vaidlusalused ehted

muult isikult kui hageja.

12.10. Põhjendatud ei olnud kostja väited, et komisjonitasus ei oldud kokku lepitud. ASi ütluste

kohaselt oli saatelehel olev hind see, mille järgi kaup hagejalt vastu võeti. Peale seda lisati

hinnale „protsent“ ja pandi kaup müüki. „Protsent“ sõltus tootest. Hageja pidi saama saatelehel

märgitud summa ja ülejäänu jäi võlgnikule. Tunnistaja selgitatud viisil komisjonitasu

kokkuleppimine ei olnud seadusega vastuolus. Kauba müügidokumentide kohaselt müüs

võlgnik hagejalt vastu võetud kauba oluliselt kallimalt kui üleandmise aktides märgitud hind,

mille pidi saama hageja.

12.11. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et nõue lepingute alusel on välistatud, kuna kauba

realiseerimise tähtaeg oli 365 päeva alates tarnimise päevast ning tähtaja pikendamine pidi

olema kirjalikult vormistatud ja kehtis poolte allkirjade olemasolul. Seadus ei sätesta

komisjonilepingule kirjalikku vorminõuet ja pooled on kokkuleppel kauba realiseerimise

tähtaega pikendanud. Võlgniku juhatuse liige on lepingutele nr 1/12/18 ja nr 02/09/19 peale

kirjutanud, et lepingut on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, ja lisanud oma allkirja. Pooled

on lepinguid täitnud. Lepingute p 9.1 järgi jõustub leping peale allkirjastamist ning selle

kehtivus lõpeb peale kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja nõuab üleantud ja müüdud

kauba eest rahalise nõude tunnustamist.

12.12. Võlgniku pankrotihaldur edastas kohtule arved ja müügikviitungid kauba müümise

kohta, mis on loetletud arve-saatelehel D-100, kokku 43 nimetust, ja arve-saatelehel D-200,

kokku 47 nimetust. Pankrotihaldur edastas kohtule arve-saateleht D-100 kohta 29 arvet 42

nimetuse kohta ja 27 müügikviitungit 37 toote kohta (puudub 3 müügikviitungit 6 erineva toote

kohta: read 14, 15, 37, 38, 39), s.t arved on olemas kõigi 43 nimetuse kohta ja puudub 3

müügikviitungit 6 nimetuse kohta. Pankrotihaldur esitas kohtule arve-saateleht D-200 kohta 35

arvet 42 nimetuse kohta, 32 müügikviitungit 39 toote kohta, st arved puuduvad 5 nimetuse kohta

(read 4, 32, 40, 41, 42) ja olemasolevate arvete juurest puudub 3 kviitungit 3 toote kohta.

Pankrotihalduri

sõnul

puuduvaid

dokumente

haldurile

üle

antud

võlgniku

raamatupidamisdokumentide seas ei ole, samuti ei ole haldurile üle antud pankrotivara hulgas

puuduvate arvete ja müügikviitungite ID-koodidega tooteid.

12.13. Kohtule esitatud arve-saateleht D-100 ridadel 2, 8, 20 ja 43 on märgitud tooted ühe ID-

koodiga rb1812002. Real 2 on toote nimetus kõrvarõngad, kogus 1, kaal 1,74, hind 27.08; real

8 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 3,04, hind 25,83; real 20 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 0,99, hind

27,08; real 43 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 1,04, hind 27,08. Tunnistaja ASi ütluste järgi oli

saatelehel olev ID tootekood, et toodet saaks saatelehtedelt koodi järgi leida. See kood on igal

tootel individuaalne. Tema arvates ei saa mitmel tootel olla sama kood. Toote küljes on lipik,

kus on peal kood ja proov, kaal ja müügihind. Kohus leidis, et igal tootel peab olema erinev

kood, mille järgi eset individualiseerida. Nimetatu on tõendatud tunnistaja ASi ütlustega. Kuna

neljal tootel, s.o kõrvarõngad, on üks kood, aga erinevad kaalud ja hinnad (read 2, 8, 20 ja 43),

arvestas kohus, et tegemist on ühe tootega väiksema hinnaga 25,83 eurot (rida 8). Seega ei

olnud põhjendatud nõue ridade 2, 20 ja 43 järgi kokku 81,24 eurot (27,08 + 27,08 + 27,08).

Samuti ei olnud põhjendatud nõue real 14 märgitud kõrvarõngaste osas, kaal 4.09, hind 60,42

eurot, ID rb1812018. Arve-kviitungil 1. aprill 2019 on nimetatud koodiga müüdud hoopis

sõrmus hinnaga 90 eurot (+ km). Muud dokumendid nende toodete kohta puuduvad ja kohus

2-21-10998

7 (17)

leidis, et nende toodete üleandmine võlgnikule ei ole usaldusväärselt tõendatud. Seega ei ole

nõue arve saatelehe D-100 järgi põhjendatud 141,66 euro (81,24 + 60,42) ulatuses.

12.14. Kohtule esitatud arve-saateleht D-200 real 47 on üle antud toode kõrvarõngad, kaal 0,89,

hind 13,92, ID arb1911002. Arve-müügitšekk nr 30/21.12.2019 järgi on sama koodiga müüdud

toode käevõru, 0,87 hinnaga 60 eurot. Toote nimetus ja kaal on erinevad, ID-kood on sama.

Erinevatel toodetel ei saa olla sama kood. Nimetatud toote kohta muud tõendid puudusid ja

kohus leidis, et selle osas ei olnud nõue usaldusväärselt tõendatud summas 13,92 eurot. Arve-

saatelehe ridadel 4, 32, 40, 41 ja 42 olevate toodete s.o kõrvarõngad hinnaga 25 eurot,

kõrvarõngad hinnaga 45,83 eurot, sõrmus hinnaga 33,33 eurot, ripats hinnaga 40,83 eurot ja

sõrmus hinnaga 33,33 eurot kohta võlgniku raamatupidamises igasugused dokumendid

puuduvad. Järelikult ei ole nõue nende toodete eest summas 178,32 eurot (25 + 45,83 + 33,33

+ 40,83 + 33,33) usaldusväärselt tõendatud. Arve-saatelehe D-200 real 17 oleva toote ripats,

kaal 2,81, hind 47,92, ID ARB 1909098 müügidokument puudus. Arve-müügitšekk nr

34/29.02.2020 on olemas toote ripats koodiga RB 1909098 kohta, kaalu kohta andmed

puuduvad. Kuna ID on erinev ja müüdud toote kaalu kohta andmed puuduvad, leidis kohus, et

nõue summas 47,92 eurot ei ole usaldusväärselt tõendatud ja põhjendatud. Arve-saatelehe D-

200 real 20 on toode kõrvarõngad, kaal 6,16, hind 47,92, toote ID arb1909113. Arve-

müügitšekk nr 2/02.11.2019 on toote kõrvarõngad koodiga RB 19090113 kohta. Kuna ID oli

erinev nii tähtede kui numbri osas, siis ei olnud tegemist sama tootega ning nõue summas 47,92

eurot ei olnud usaldusväärselt tõendatud. Arve-saatelehe D-200 rea 22 ripats, kaal 17,77, hind

107,92, ID arb1909109 kohta müügidokument puudus. Arve-müügitšekk nr 21/15.11.2019

kohta oli olemas toode koodiga RB 19090109, kaal 17,77, hind 100 eurot. Tegemist ei ole sama

tootega, kuna kood on erinev nii tähtede kui numbri osas. Järelikult ei ole nõue summas 107,92

eurot usaldusväärselt tõendatud. Nimetatud esemeid ei ole ka pankrotihaldurile üle antud. Seega

ei olnud nõue arve-saatelehe D-200 järgi põhjendatud 396 euro (13,92 + 178,32 + 47,92 + 47,92

+ 107,92) ulatuses.

12.15. Mõlema saatelehe järgi kokku ei kuulunud nõude tunnustamisele summas 537,66 eurot

(141,66 + 396).

12.16. Järelikult kuulus hagi rahuldamisele osaliselt s.o 8671,50 eurot (9209,16 - 537,66).

Hageja nõuet tuli võlgniku pankrotimenetluses tunnustada summas 8671,50 eurot.

12.17. Kuna hagi rahuldati 94,2% ulatuses, jäid menetluskulud hageja kanda 5,8% ulatuses ja

kostja kanda 94,2% ulatuses.

12.18. Kohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv oli vältimatu ja vajalik kulu. Samuti oli

põhjendatud kütusekulu 15. juuni 2023. a kohtuistungile Tallinn- Pärnu- Tallinn 35 eurot. X

Law andmebaasi kasutamise kulu ei olnud vajalik ja põhjendatud, kuna lepinguline esindaja

kasutab andmebaasi oma töös pidevalt kohtupraktikaga kursis olemiseks ja seda ei saa teiselt

poolelt välja mõista. Päring äriregistrist 2 eurot ei olnud põhjendatud kulu, kuna ei olnud

arusaadav, kelle kohta päring tehti ja päringu vastust kohtule ei esitatud. Järelikult oli hageja

põhjendatud kulud kokku 85 eurot (50+35).

12.19. Kohus määras kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse.

12.19.1. Arvestades asja mahtu ja keskmist keerukust, oli hageja õigusabi tunnitasu 70 eurot,

140 ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga.

Maakohus hindas hageja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ja nende ajakulu

põhjendatust ja leidis, et hageja põhjendatud õigusabikulu oli kokku 4787,50 eurot, millele

2-21-10998

8 (17)

lisandub käibemaks, s.o 5745 eurot. Lisaks luges maakohus põhjendatud kuludeks riigilõivu 50

eurot ja kütusekulu 15. juuni 2023. a kohtuistungile (Tallinn – Pärnu – Tallinn) 35 eurot. Hageja

vajalikud ja põhjendatud kulud olid kokku 5830 eurot (50 + 35 + 5745).

12.19.2. Kostja õigusabikulu tunnitasu 100 eurot oli mõistlik, põhjendatud ja kooskõlas

kohtupraktikaga. Kostja esindaja õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud kokku 2450 eurot

ilma käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja kütusekulu kahele

kohtuistungile kokku 70 eurot (Tallinn – Pärnu – Tallinn) ja eksperditasu 308 eurot olid

põhjendatud. Seega olid kostja vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 2828 eurot (70 + 308 +

2450).

12.19.3. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 5327,84

eurot. Hageja nõudel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi

rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja menetluskulude ja viivise

väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostja palus määrata asjas kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis, määrates

ekspertiisi tegijaks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ. Alternatiivselt taotles kostja

võimaldada tal endal tellida eriteadmistega isiku arvamus.

13.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse

norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja

taotluse kordusdokumendiekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks. Seetõttu taotleb

kostja määrata asjas kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis. Alternatiivselt taotleb

kostja, et ringkonnakohus võimaldaks tal endal tellida eriteadmistega isiku arvamuse.

13.1.1. Kuna EKEI 23. veebruari 2023. a ekspertiisiakti kohaselt ei ole ekspertidel võimalik

ekspertiisiks esitatud dokumentide vormistamise aja kohta arvamust anda, st eksperdid ei ole

andnud kohtu küsimustele sisulist vastust, esineb TsMS § 304 lg-te 1 ja 3 kohaselt alus

kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks.

13.1.2. Kuna EKEI eksperdid ei ole võimelised arvamust andma, tuleb kordus- või täiendava

ekspertiisi tegemine teha ülesandeks eksperdile või eriteadmistega isikule, kes on võimeline

arvamuse andma. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ on teada andnud, et nende ekspert NK

on võimeline ekspertiisiaktis nr 22E-DM0020 nimetatust erinevat meetodit kasutades andma

kohtule vastuse dokumentide vormistamise aja kohta, mistõttu on põhjendatud määrata

arvamuse andjaks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ.

13.1.3. Asjaolu, et Eesti Vabariigis on dokumendiekspertiisi pädevus EKEI-l, ei tähenda, et

arvamust mingi dokumendi vormistamise aja kohta ei tohiks ega saaks anda muu eriteadmistega

isik (TsMS § 294 lg-d 1 ja 2). Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eriteadmistega isikul NKl

on olemas arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Seda tõendab mh see, et

talle on Sõltumatute Ekspertide Rahvusvahelise Föderatsiooni sertifitseerimise komisjoni poolt

väljastatud sertifikaat, mis tõendab, et ta on spetsialist käekirjaliste ekspertiiside ja dokumentide

tehniliste ekspertiiside teostamise valdkonnas ning tema kvalifikatsioon vastab kehtestatud

standarditele.

2-21-10998

9 (17)

13.1.4. Eriteadmisi nõudvas küsimuses arvamuse andmine ei ole välistatud ka juhul, kui selleks

puudub n-ö teaduslikult väljatöötatud meetod. Lisaks selgub eksperdi või eriteadmistega isiku

kasutatud täpne meetod ja see, kas tegemist on teaduslikult väljatöötatud või aktsepteeritud

meetodiga, alles NK arvamusest. Kohus saab anda eksperdi või eriteadmistega isiku arvamuse

usaldusväärsusele hinnangu alles pärast selle kohtule esitamist. Maakohtu etteheide ekspertiisi

kontrollimatuse kohta ei ole põhjendatud, sest lepingutest peab olema kaks eksemplari ning

ekspertiisi käigus ei ole vaja analüüsida igat allkirja (igal lepingul on kokku kuus allkirja, kuid

piisab vaid kahe allkirja analüüsimisest, kuna need on antud samal ajal).

13.1.5. Kohus on esile toonud, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et vaidlusalused

dokumendid on koostatud või allkirjastatud oluliselt hiljem kui dokumentidele märgitud

kuupäev. Samas on kohus menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes võtnud kostjalt võimaluse

oma väidet tõendada täiendava ekspertiisiga. Asjas omab määravat tähtsust see, kas kauba

realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200 on

koostatud tagantjärgi või mitte. Juhul kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis ei saa neid

lepinguid ja arveid pidada usaldusväärseteks tõenditeks.

13.2. Hageja muutis hagi alust, milleks puudus kohtu ja kostja nõusolek. Ekslik on kohtu

seisukoht, nagu ei oleks hageja soovinud hagi alust muuta. Kuna algne hagi ei võimalda hagi

rahuldamist, tuleb hagi jätta rahuldamata.

13.3. Maakohus jättis hindamata hageja esitatud tõendite usaldusväärsuse. Hageja tõendid ei

ole usaldusväärsed. Kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehed

nr D-100 ja nr D-200 on koostatud tagantjärgi ning selliseid dokumente ei saa pidada

usaldusväärseteks. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada ASi ütlusi nendes esinevate oluliste

vastuolude tõttu.

13.4. Kostja esitas vastuväite, et hagejal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et sellises koguses

kalleid ehteid osta. Kostja vastuväite tõttu oli hagejal kohustus tõendada vastupidist. Hageja ei

tõendanud, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid, s.o vähemalt 9209,16 eurot ehete ostmiseks.

Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et hageja on olnud pikalt töötu, töötades väidetavate

lepingute sõlmimise ajal autorehvimüüa andmesisestajana miinimumpalga eest. Järelikult ei

saanud hageja mingeid ehteid võlgnikule üle anda. Seejuures väitis hageja, et teda toetab

rahaliselt elukaaslane, s.o AS. AS selgitas aga istungil, et tema ei ole hagejale raha andnud.

Maakohus jättis hindamata tunnistaja ütluste usaldusväärsuse ning kostja esile toodud

vastuolud ja asjaolud, mis viitavad elulisele mitteusutavusele.

13.5. Võlgniku juhatuse liige AS ja hageja on elukaaslased, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et

nad hakkasid väidetava hagejale kuuluva kauba realiseerimiseks elukaaslase poes sõlmima

kirjalikke lepinguid ja vormistama arve-saatelehti. AS selgitas istungil, et lepingute sõlmimise

mõte oli tagada kindlus, kuna täna on tegemist elukaaslastega, aga pole kindel, mis saab

tulevikus. Sellise selgituse juures ei ole eluliselt usutav, et võlgnik unustas lepingutesse nr

1/12/18 ja nr 2/09/19 märkida võlgniku tasu saamise õiguse. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik

sõlmiks oma äritegevuses lepingu, mille täitmise eest tal pole õigust saada tasu. Lepingu p 2.2.3

kohaselt tuleb realiseeritud kauba maksumus tervikuna üle anda hagejale (st võlgnikul tasu

saamise õigus puudub). Vastuolus lepingutes tooduga on AS istungil väitnud, et võlgniku ja

hageja vahel oli siiski tasus kokku lepitud. Samas ei osanud AS anda mingit mõistlikku selgitust

selle kohta, miks võlgniku õigust oma teenuste eest tasu saada ei ole märgitud lepingutesse.

ASi selgituste põhjal valmistas lepingud ette jurist – ei ole eluliselt usutav, et jurist unustaks

lepingut koostades lisada sellesse äriühingu õiguse saada tasu. Asjaolu, et lepingud ei sisalda

2-21-10998

10 (17)

võlgniku õigust tasule, viitab sellele, et nende koostamise ainuke eesmärk oli tõendi loomine

hageja olematu nõude tõendamiseks.

13.6. Kohtu viide, et seadus ei sätesta komisjonilepingule kohustuslikku kirjaliku vormi nõuet

ja pooled on kokkuleppel kauba realiseerimise tähtaega pikendanud, on asjakohatu ja väär.

Esiteks ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et lepinguid oleks poolte kokkuleppel pikendatud.

Teiseks on pooled lepingus selgelt kokku leppinud, et lepingu pikendamine on võimalik vaid

poolte kirjaliku kokkuleppe korral.

13.7. Hageja nõue võlgniku vastu põhineb lepingutel, mis on lõppenud. Järelikult ei saa hageja

nende lepingute alusel võlgniku vastu nõuet esitada. Ühelgi muul alusel hageja võlgniku vastu

nõuet esitanud ei ole.

13.8. Hageja menetluskulude summa on ebamõistlik. Kohus ületas diskretsioonipiire, asudes

seisukohale, nagu oleks hageja põhjendatud õigusabikulu 5745 eurot. Kostja jääb oma

seisukoha juurde, et hageja esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu ei ületa 16 t ning

põhjendatud tunnitasu määraks saab asja mahtu ja keerukust arvestades pidada maksimaalselt

120 eurot.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

15. Ringkonnakohus lahendas kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlused kordusekspertiisi

või täiendava ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt kostjal eriteadmistega isiku arvamuse

tellimise võimaldamiseks 18. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil, jättes need taotlused

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud

jäävad kostja kanda.

17. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses

asjas rahuldas maakohus hageja hagi osaliselt ning tunnustas hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses 8671,50 euro osas. Lähtudes apellatsioonkaebuse taotlustest ja

põhjendustest, vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis

menetluskulud 94,2% ulatuses kostja kanda, määras hageja põhjendatud menetluskulude

suuruseks 5830 eurot ja mõistis menetluskulude tasaarvestuse järgselt kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 5327,84 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus ei tunnustanud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses

537,66 euro osas (9209,16 - 8671,50), jättis menetluskuludest 5,8% hageja kanda ja jättis hageja

taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Samuti ei ole otsust

vaidlustatud osas, millega kohus määras kanda kostja poolt kohtu ettemaksude kontole tasutud

ettemaksu 308 eurot asjas tehtud käekirjaekspertiisi kulude katteks riigituludesse (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 7). Nimetatud osades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg

4 teise lause kohaselt jõustunud.

2-21-10998

11 (17)

18. Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud,

mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi osalist rahuldamist

puudutavas osas ning neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus kostja kordusekspertiisi või

täiendava ekspertiisi määramise taotlust ja alternatiivset kostjal endal eriteadmistega isiku

arvamuse tellimise võimaldamise taotlust rahuldamata jättes menetlusõiguse norme

(apellatsioonkaebuse p-d 2.3 ja 3.9). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega taotluste

rahuldamata jätmiseks (maakohtu 6. juuni 2023. a määrus; 15. juuni 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:16:12; maakohtu otsuse p 8.3) ning viitab täiendavalt oma 18. aprilli

2024. a kohtuistungil tehtud määruse põhjendustele samade taotluste rahuldamata jätmiseks (vt

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:20), neid põhjendusi siinses otsuses kordamata.

21. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja on muutnud hagi alust, tehes seda kostja või kohtu

nõusolekuta (apellatsioonkaebuse p 4.1). Hageja tõi juba esialgses hagiavalduses välja, et tal on

võlgniku vastu nõue 9209,16 eurot, mis tuleneb kahest kauba realiseerimise lepingust (nr

1/12/18 ja nr 2/09/19), mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba vastavalt

arve-saatelehtedele nr D-100 ja nr D-200. Ehkki edasistes menetlusdokumentides hageja

täpsustas oma väiteid, märkides, et tema nõue tuleneb sellest, et kaup on müüdud ja kauba

realiseerimisest saadud raha ei ole hagejale välja makstud, nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et tegemist oli faktiliste ja õiguslike väidete täiendamise ja parandamisega TsMS

§ 376 lg 4 p 1 mõttes, millega hageja ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.

Eelnevat ei peeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. Kostja ei ole menetluses väitnud,

et hageja oleks taotlenud nõude tunnustamist muul alusel või suuremas ulatuses kui nõude

puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul (vt enne 1. veebruari 2021.

a kehtinud PankrS § 107). Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu

tuvastatut, et hageja oli esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 9209,16

eurot, s.o hagiavaldusega samas summas (vt maakohtu otsuse p 5.1). Kui hageja esitas hagi

samas suuruses ja samadel asjaoludel nagu nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on

PankrS §-s 107 sätestatud nõue täidetud.

22. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kauba võlgnikule

müümiseks üleandmist, mh kuna hageja tõendid ei ole usaldusväärsed (apellatsioonkaebuse p

4.2).

22.1. Maakohus leidis, et hageja väiteid selle kohta, et hageja andis need ehted, mille osas hagi

rahuldati, võlgnikule komisjonimüügi eesmärgil üle ja pidi saama nende müügist saatelehtedel

märgitud summa, tõendavad lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19, arve-saatelehed nr D-100 ja nr

D-200, ASi ütlused ja võlgniku pankrotihalduri poolt kohtule esitatud arved ja müügikviitungid

(maksetõendid) arve-saatelehtedel märgitud kauba müümise kohta.

22.2. Kohtul ei ole alust arvata, et kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning

arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200 oleks koostatud tagantjärgi. Võlgniku endine juhatuse

liige AS kinnitas tunnistajana ütlusi andes, et lepingutel ja arve-saatelehtedel on tema ja hageja

allkirjad ning lepingud on allkirjastatud neile märgitud või sellele lähedasel ajal (võimalik, et

kuni mõni päev või paar nädalat hiljem) (II kd, tl-d 52–53). Kostja väide dokumentide oluliselt

hiljem allkirjastamise kohta ei leidnud menetluses tõendamist. Kohtuliku ekspertiisi tulemusel

2-21-10998

12 (17)

leiti, et kõnealuste dokumentide vormistamise (valmistamise, allkirjastamise) aja kohta ei ole

võimalik arvamust anda (I kd, tl 182). Seejuures märkisid eksperdid, et dokumentide

allkirjastamise aja määramine tindi vanuse järgi ei ole võimalik, kuna antud juhtumi jaoks

puudub teaduslikult väljatöötatud meetod (I kd, tl 180). Mingeid muid tõendeid, millest kas või

kaudselt saaks järeldada, et kõnealused dokumendid on koostatud või allkirjastatud neile

märgitud kuupäevadest oluliselt hiljem, ei ole asjas esitatud.

22.3. Põhjendatud ei ole kostja väide, et lepingute usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et

neis ei ole ette nähtud võlgnikule tasu kaupade realiseerimise eest. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et ASi ütlused kinnitavad hageja väidet, et võlgniku tasu kujunes kauba tegeliku

müügihinna ja hagejale realiseeritud kauba eest makstava summa vahest (vt nt hageja 17.

detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 3; 15. juuni 2022. a menetlusdokument, p 5). ASi

ütlustest saab järeldada, et hageja pidi saama saatelehel märgitud summa ja ülejäänu jäi

võlgnikule, seega pidi võlgnik saama tasuks summa, mille võrra kaup müüdi saatelehel

märgitud summast kallimalt (vt maakohtu otsuse p 9.1). Ringkonnakohus nõustub selle

järeldusega. Seejuures tuvastas maakohus võlgniku pankrotihalduri poolt kohtule esitatud

raamatupidamisdokumentide põhjal, et võlgnik ongi müünud hagejalt saadud kauba oluliselt

kallimalt kui üleandmise aktides märgitud hind (samas).

22.4. Maakohus märkis põhjendatult, et isegi kui vaidlusalused lepingud ja arve-saatelehed

oleksid allkirjastatud neil märgitud ajast hiljem (nn intellektuaalne võltsimine), ei välistaks see

lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 14; 9. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 15). Siinsel

juhul kinnitavad hageja väiteid tema ja võlgniku kokkulepete kohta ning arve-saatelehtedel

loetletud kauba hagejalt võlgnikule komisjonimüügiks üleandmist ka ASi ütlused (II kd, tl-d

52–53) ja kaudselt ka pankrotihalduri esitatud võlgniku raamatupidamisdokumendid, mille

kohaselt arve-saatelehtedelt nähtuvad ehted on võlgniku äritegevuses müüdud (I kd, tl-d 109–

135). Selliseid tõendeid, mis hageja väiteid lepingute sõlmimise ja kauba võlgnikule

üleandmise kohta kummutaks, ei ole kostja menetluses esitanud.

22.5. Kostja etteheited ASi ütluste usaldusväärsusele on alusetud, mistõttu maakohus on ASi

ütlustega asja lahendamisel põhjendatult arvestanud.

22.5.1. Väidetavate vastuoludena ASi ütluste ja muude tõendite või hageja väidete vahel on

kostja viidanud järgnevale:

-

AS on istungil selgitanud, et tema hagejale raha andnud ei ole; hageja on aga väitnud,

et tema elukaaslane AS toetab teda rahaliselt;

-

ASi väitel oli realiseerimislepingutes võlgnikule ette nähtud tasu kauba realiseerimise

eest; lepingute tekst aga võlgniku tasu saamise õigust ei sisalda;

-

ASi väitel pidi võlgnik tasuma hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingutega seoses

kõik maksud; kirjalik leping aga sellist kohustust ei sisalda ning hageja eest maksude

tasumine pole ka eluliselt usutav;

-

AS selgitas istungil, et ta ei mäleta, millal lepingud on sõlmitud ja ta ei oska öelda, millal

hageja need allkirjastas; hageja väitel sõlmiti lepingud 1. detsembril 2018 ja 12.

septembril 2019;

-

ASi ütluste kohaselt võlgnik ei kasutanud komisjonimüügi praktikat; hageja puhul aga

kasutati väidetavalt komisjonimüüki.

22.5.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ASi ütluste puhul selliseid vastuolusid ütlustes

endas või teiste tõenditega võrreldes, mis annaks alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses.

2-21-10998

13 (17)

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja ütlused on valdavalt kooskõlas asjas

esitatud kirjalike tõenditega, s.o pankrotihalduri poolt kohtule esitatud võlgniku dokumentidega

(maakohtu otsuse p 8.6). Kostja viidatud vastuolude kohta märgib kolleegium järgmist.

22.5.3. Seoses hagejale raha andmisega avaldas AS, et ta ei andnud hagejale ehete ostmiseks

raha (15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:54:35). Samas kinnitas AS, et pere

ühised väljaminekud kandis AS ja hageja raha kulus tema enda väljaminekutele (samas). Sellest

saab järeldada, et AS toetas hagejat rahaliselt, mis on kooskõlas hageja väidetuga.

22.5.4. Asjaolust, et lepingutes ei olnud selgelt välja toodud võlgnikule ehete müümise

korraldamise eest makstava komisjonitasu suurust, ei saa järeldada, et lepingud tasu ette ei

näinud. Lepinguid koosmõjus ASi ütlustega hinnates tuvastas maakohus õigesti, et võlgniku

tasu kujunes kauba tegeliku müügihinna ja hagejale realiseeritava kauba eest makstava summa

vahest (vt ka praeguse otsuse p 22.3). ASi ütlused (vt 15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:54:35 ja 01:15:27) ei ole selles osas lepingutega vastuolus. Ka lepingute enda

põhjal saab järeldada, et kui võlgnik pidi maksma hagejale kauba eest saatelehel märgitud hinna

(vt lepingute p 3.1), siis sellest üle jääva müügihinna sai võlgnik jätta endale.

22.5.5. AS ei ole ütlusi andes väitnud, et võlgnik oleks pidanud täitma hageja eest viimase

võimalikku maksukohustust (tulumaks). AS võis pidada maksude tasumise all silmas

käibemaksu, mida käibemaksukohustuslasest äriühing peab vastavalt käibemaksuseadusele

kauba ettevõtluse käigus võõrandamise korral tasuma. Seda kinnitab ASi avaldatu, et saatelehel

olevale hinnale lisati võlgniku „huvi ja käibemaks“ (vt 15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:15:27).

22.5.6. Ebaõige on kostja väide, et ASi ütluste kohaselt ta ei mäleta, millal lepingud on sõlmitud

ja ta ei oska öelda, millal hageja need allkirjastas. Seoses lepinguga nr 01/12/2018 avaldas AS,

et ta ei mäleta täpselt, millal see leping sõlmiti: „Võimalik, et sellel ajal, mis lepingul kirjas

01.12.2018. Võib-olla, et minu allkiri ei ole pandud täpselt 01.12.2018, vaid võis olla ka 2. või

3. detsember“ (15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:25:09). Seega mäletas AS,

et ta allkirjastas lepingu nr 01/12/2018 kas sellel märgitud kuupäeval või päev-paar hiljem.

Lepingu nr 02/09/2019 kohta avaldas AS, et ta on allkirjastanud selle kas septembri lõpus või

oktoobris 2019 (samas). Seega mäletas tunnistaja mõlema lepingu puhul nende allkirjastamise

ligikaudset aega. Arvestades, et möödunud on mitu aastat, ei saanudki tunnistajalt eeldada

allkirjastamise täpse aja mäletamist. Ehkki tunnistaja ei osanud täpselt öelda, millal pandi

lepingutele hageja allkiri, arvas ta selle vähemalt lepingu nr 01/12/2018 puhul olevat võib-olla

nädal või kaks hiljem (samas). See, et lepingupooled lisavad oma allkirja lepingule eri aegadel

vastavalt võimalusele, ei ole ebatavaline ega keelatud. AS kinnitas, et mõlemal lepingul on

hageja allkirjad. Lepingute sõlmimise ajana on hageja menetluses lähtunud lepingutel märgitud

kuupäevadest, mis võis olla aeg, mil pooled olid hiljemalt jõudnud kokkuleppele selliste

lepingute sõlmimises. Eelnevat arvestades ei ole alust pidada ASi ütlusi lepingute või hageja

väidetega vastuolus olevaks.

22.5.7. See, et ASi sõnul ei kasutanud võlgnik üldiselt komisjonimüügi praktikat, ei tähenda, et

hagejaga ei võidud kõnealuseid komisjonimüügi lepinguid sõlmida. Konkreetse isikuga

ühekordse või üksikute tehingute tegemine ei ole käsitatav sellekohase praktikana.

22.6. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et hagejal ei olnud võimalik võlgnikule

kaupa üle anda, kuna hagejal puudusid kauba omandamiseks vajalikud vahendid. Eelnevat ei

saa järeldada pelgalt kostja avaldatust, et hageja on olnud pikka aega töötu, töötades lepingute

sõlmimise ajal autorehvimüüja andmesisestajana miinimumpalga eest. Esiteks ei ole kostja neid

2-21-10998

14 (17)

väiteid tõendanud. Teiseks nõustub kolleegium maakohtuga, et vaidlusaluste ehete väärtust

arvestades ei ole alust arvata, et tavainimene ei oleks saanud neid endale osta (vt maakohtu

otsuse p 8.5). Hageja väitel on ta ehted omandanud mitme aasta jooksul, mil ta käis koos ASiga

Itaalias ja Türgis messidel ehteid ostmas (vt nt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument,

lk 2). Arvestades ka hageja väiteid, et tal on alates 2016. a-st püsiv sissetulek ja teda toetab

rahaliselt ka elukaaslane AS (vt nt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 3), pole

välistatud, et hagejal võis ehete ostmiseks vajalik raha olemas olla.

22.7. Maakohus märkis põhjendatult, et kostja ei ole esitanud asjas tõendeid, millest nähtuks,

et võlgnik oleks vaidlusalused ehted ostnud või muul moel saanud kelleltki teiselt kui hagejalt.

Seejuures on kostja ise kinnitanud, et võlgniku raamatupidamises ei olnud dokumente, millest

nähtuvalt võlgnik oleks vaidlusalused ehted ise ostnud (vt nt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:44:51), ehkki võlgnikul oli (erinevalt hagejast) seadusest tulenev

kohustus selliseid dokumente säilitada (vt ka maakohtu otsuse p 8.6).

22.8. Arvestades asjas esitatud ja kogutud tõendeid, mis hageja väiteid kinnitavad, ei anna hagi

aluseks olevates asjaoludes alust kahelda kostja hinnang, et selliste kauba realiseerimise

lepingute sõlmimine ja arve-saatelehtede vormistamine ei ole eluliselt usutav (vt

apellatsioonkaebuse p-d 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9). Samuti ei lükka tõendite põhjal tuvastatud

asjaolusid ümber kostja hinnang, et eluliselt pole usutav, et hageja oleks olnud nõus sellega, et

talle pika aja jooksul ehete eest midagi ei maksta (apellatsioonkaebuse p 4.2.8). Hageja väitel

ei maksnud võlgnik talle raha kohe välja, kuna kauba realiseerimise ajal oli võlgnik

makseraskustes ning AS tahtis enne maksete tegemist makseraskused ületada ja ei tahtnud

riskida ühe võlausaldaja teistele eelistamisega (vt nt 28. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:38:16). Võlgniku juhatuse liige AS selgitas vande all, et võlgnikul olid finantsilised

raskused ja ta leppis hagejaga kokku, et raha jääb veel ettevõttesse võlgniku kulutuste

tasumiseks ja makstakse hagejale välja siis, kui tuleb parem aeg ja tekib raha (II kd, tl 53).

Seega kinnitavad hageja väiteid ka tunnistaja ütlused.

22.9. Tuvastatud asjaolusid ei lükka ümber kostja väide, et võlgniku teisel juhatuse liikmel

polnud teavet selle kohta, et võlgnik oleks sõlminud kellegagi komisjonimüügi lepinguid.

Esiteks ei ole kostja seda väidet tõendanud, mh pole kostja taotlenud võlgniku teise juhatuse

liikme vande all ülekuulamist. Teiseks on kostja menetluses küll väitnud, et võlgniku

raamatupidamisdokumendid ei sisalda väidetavast komisjonimüügist tulenevaid võlgniku

rahalisi kohustusi hageja ees, sh et võlgniku päevaraamatusse ei ole selliseid kohustusi märgitud

(vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:46:51), kuid pole seda väidet

tõendanud,

mh

pole

asjas

esitatud

võlgniku

päevaraamatuid

või

muid

raamatupidamisdokumente, kust võlgniku kohustused hageja ees oleks pidanud nähtuma.

Vaidlusaluste lepingute sõlmimise tuvastamist ei mõjuta kostja väited selle kohta, et hageja

pole tõendanud varasemate (enne 1. detsembrit 2018 sõlmitud) lepingute olemasolu ja

võlgnikult hagejale ehete müügi eest maksete tegemist.

23. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal ei ole võlgniku vastu lepingute alusel nõuet,

kuna lepingute tähtaeg on möödunud (apellatsioonkaebuse p 4.3).

23.1. Kostja viitab sellele, et lepingute p 7.3 kohaselt on kauba realiseerimise tähtaeg 365 päeva

alates tarnimise päevast, tähtaega võib pikendada poolte vastastikusel kokkuleppel ning tähtaja

pikendamine peab olema kirjalikult vormistatud ja on kehtiv poolte allkirjade olemasolu korral.

Kostja leiab, et eelnevast tulenevalt kehtis 1. detsembril 2018 sõlmitud leping nr 1/12/18 kuni

1. detsembrini 2019 ja 12. septembril 2019 sõlmitud leping nr 2/09/19 kuni 12. septembrini

2-21-10998

15 (17)

2020. Kostja on seisukohal, et kuna lepingud on lõppenud, ei saa hageja nende lepingute alusel

võlgniku vastu nõuet esitada.

23.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et pooled on kokkuleppel kauba

realiseerimise tähtaega pikendanud. Maakohus tuvastas, et lepingule nr 1/12/18 on võlgniku

juhatuse liige peale kirjutanud, et lepingut on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, lisades ka

oma allkirja; lepingule nr 02/09/18 on võlgniku juhatuse liige peale kirjutanud, et lepingut on

pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, lisades oma allkirja. Kostja ei ole neid asjaolusid

vaidlustanud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna lepingute pikendamise kohta puudub

lepingute p 7.3 kohane kirjalik kokkuleppe, ei ole lepingud pikenenud. Seadusest ei tulene

selliste lepingute sõlmimisele või muutmisele vorminõudeid. Ehkki pooled olid lepingus endas

kokku leppinud, et lepingu tähtaega võib muuta kirjaliku kokkuleppega, on VÕS § 13 lg-st 3

tulenevalt võimalik lepingut muuta ka muus vormis kui see vorm, mis oli lepingus selle

muutmisele ette nähtud. Siinsel juhul tõendavad ASi, kes oli võlgniku tollane seaduslik

esindaja, märked lepingutel seda, et lepingupooled olid lepinguid pikendanud. Hageja kui teine

lepingupool ei ole menetluses vastupidist väitnud, vaid on oma nõuete esitamisel (pikendatud

tähtajaga) lepingutele tuginenud ning ka viidanud sellele, et lepingutes sätestatud kauba

realiseerimise tähtaeg oli poolte kokkuleppel pikendatav (vt hageja 17. detsembri 2021. a

menetlusdokument, lk 3).

23.3. Lisaks märgib kolleegium, et lepingutes ettenähtud kauba realiseerimise tähtaja

möödumine ei mõjutaks hageja õigust nõuda realiseeritud kauba eest tasu. Maakohus on

põhjendatult märkinud, et lepingute p 9.1 järgi lõpeb lepingu kehtivus alles pärast kõigi

lepinguliste kohustuste täitmist poolte poolt. Kostja ei ole ka väitnud, et kauba realiseerimine

oleks toimunud pärast lepingutes ette nähtud realiseerimistähtaja möödumist.

24. Eeltoodut arvestades ei ole alust maakohtu otsust hagi sisulise lahendamise osas

apellatsioonkaebuse alusel tühistada.

25. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu lahendit hagi sisulise lahendamise osas, ei ole

seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras

kus maakohus hagi osaliselt rahuldas, jaotas maakohus menetluskulud põhjendatult ja

kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohus oleks menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse

normide vastu eksinud.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on ületanud hageja põhjendatud

õigusabikulu hindamisel diskretsioonipiire.

26.1. Kostja hinnangul on hageja esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu kuni 16 t ning

tunnitasu määr asja mahtu ja keerukust arvestades maksimaalselt 120 eurot/t. Konkreetseid

etteheiteid hageja õigusabikulude hindamisel kostja maakohtule ei teinud, vaid viitas

apellatsioonkaebuses oma 19. juuli 2023. a menetlusdokumendi p-dele 3.3 ja 3.4.

26.2. Oma 19. juuli 2023. a menetlusdokumendi p-s 3.3 on kostja esitanud vastuväiteid hageja

lepingulise esindaja toimingute ajakulule. Maakohus on vaidlustatud otsuses hageja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatust põhjalikult konkreetsete toimingute lõikes hinnanud, vähendades

seda paljude toimingute puhul (vt maakohtu otsuse p 14.1). Kostja ei ole esitanud

apellatsioonkaebuses vastuväiteid konkreetsetele maakohtu seisukohtadele. Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, lähtudes mh vastaspoole maakohtus esitatud vastuväidetest, vaid seda, kas

2-21-10998

16 (17)

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus

teha juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus

hageja

lepingulise

esindaja

ajakulu

põhjendatuse

hindamisel

selgelt

diskretsiooniõigust rikkunud. Seda ei saa järeldada üksnes asjaolust, et vastaspoole hinnangul

oleks hageja esindaja ajakulu menetluses pidanud olema väiksem.

26.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasud 70

eurot, 140 eurot ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on asja sisu ja keerukust arvestades

põhjendatud. Siinse asja maht ja keerukus vastavad keskmisele hagimenetluses lahendatavale

asjale. Tunnitasud 140 eurot ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, vastavad sarnastes

asjades kohtupraktikas põhjendatuks peetud advokaadist esindaja tasumääradele.

26.4. Eelnevat arvestades ei ole alust muuta maakohtu otsust ka hageja menetluskulude

kindlaksmääramise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

28. Kooskõlas

TsMS

§

lg-ga

määrab

ringkonnakohus

kindlaks

hageja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

28.1. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-

16-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).

28.2. Hageja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 19. aprillil 2024. Selle

kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 1601,25 eurot koos

käibemaksuga. Täpsemalt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt:

-

1. septembril 2023 kohtuotsuse vastuvõtmine, läbivaatamine ja analüüs, edastamine

kliendile koos selgitustega – 45 min;

-

23. jaanuaril 2024 kostja 2. oktoobri 2023. a apellatsioonkaebuse ja täiendava ekspertiisi

taotlusega tutvumine, kohtupraktika analüüs koos kostja väidete hindamisega ning

apellatsioonkaebusele ja kostja taotlusele vastuse koostamine – 6 t;

-

18. aprillil 2024 istung Tallinna Ringkonnakohtus – 1 t 30 min;

-

19. aprillil 2024 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi

keskmise tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

28.3. Kostja esitas hageja menetluskuludele 22. aprilli 2024. a menetlusdokumendis

vastuväiteid. Kostja hinnangul ei ole tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega.

Arvestades seda ning ka hageja esindaja menetlusdokumente (sh nende sisu) ja

menetlustoimingute kestust, ei ole hageja õigusabikulud esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja

palus kohtul hinnata hageja esindaja ajakulu põhjendatust. Kostja hinnangul ei saa hageja

õigusabikulu pidada põhjendatuks rohkem kui 4 t 15 min ulatuses. Kostja arvates on 1.

septembri 2023. a toimingute ajakulu tervikuna põhjendamatu, kuna tegemist ei ole

apellatsioonimenetluse kuluga; 23. jaanuari 2024. a toimingute ajakulu on põhjendatud

2-21-10998

17 (17)

maksimaalselt 2 t 30 min ulatuses: hageja on korranud vastuses maakohtus esitatud seisukohti

ning põhjendamata on vajadus teha kohtupraktika analüüs koos kostja väidete hindamisega; 19.

aprilli 2024. a toimingu ajakulu on põhjendatud 15 min ulatuses. Arvestades et tegemist ei ole

mahuka ega keerulise vaidlusega, on põhjendamatult suur ka hageja esindaja tunnitasu 150

eurot. Siinses asjas saaks pidada põhjendatud tunnitasuks maksimaalselt 120 eurot.

28.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks on põhjendatud kokku 6 t ulatuses, sisaldades ka selleks vajalikus

ulatuses maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumist ning õiguslikku analüüsi. Sellele

järeldusele jõudmisel lähtub kolleegium maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisust ja

mahust ning hageja 23. jaanuari 2024. a vastuse sisust ja mahust. Seejuures ei ole maakohtu

otsuse analüüsimise ja kliendile koos selgitustega edastamise ajakulu apellatsioonimenetluse

kuluna tervikuna põhjendatud juba ainuüksi sellepärast, et maakohtu otsusega jäeti hagi

osaliselt rahuldamata ning analüüs ja selgitused võisid seonduda ka hagi rahuldamata jäetud

osaga, mille peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Ringkonnakohus loeb seega 6 t ulatuses

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja 23. jaanuari 2024. a toimingud, arvestades ka seda, et

1. septembril 2023 ei olnud apellatsioonkaebuse esitamine ja sellele vastamise vajadus veel

teada. 18. aprilli 2024. a kohtuistungil osalemise ajakulu on 1 t 30 min ulatuses põhjendatud,

kuna see oli kohtuistungi protokolli järgselt istungi tegelik kestus. Hageja menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on apellatsioonimenetluses tehtud ja

menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute vähesust arvestades 15 min. Eelnevast

tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses

7 t 45 min (6 t + 1 t 30 min + 15 min).

28.5. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 150 eurot,

millele lisandub käibemaks. See ei ületa advokaadist esindaja puhul kohtupraktikas

aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud (vt ka praeguse otsuse p 26.3).

28.6. Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1162,50

eurot (7,75 × 150), koos käibemaksuga (22%) 1418,25 eurot. Kuna hageja on füüsiline isik ning

on maakohtus kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), tuleb hageja

menetluskulud määrata kindlaks koos käibemaksuga.

28.7. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates

praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

28.8. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)