2-20-7691/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7691

Tsiviilasi

X, Q ja Y hagi F, HHH, W ja AAA OÜ

(likvideerimisel, endine VVV OÜ) vastu andmete

ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitise ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F ja W 30.10.2023 apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7280 eurot ja 7280 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt

1(20)

Mürk

Kostja I F (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja III W (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Asja läbivaatamine

15.04.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2023 kohtuotsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud täies ulatuses solidaarselt F ja W kanda, samuti mõistis Flt ja Wlt välja X,

Q ja Y kasuks menetluskulude hüvitise 1938,72 eurot ületavas osas. Teha selles osas uus

otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud 70% ulatuses solidaarselt F ja W kanda ja

30% ulatuses X, Q ja Y kanda. Mõista solidaarselt Flt ja Wlt välja maakohtu

menetluskulud X kasuks 1938,72 eurot, Q kasuks 1938,72 eurot ja Y kasuks kasuks

1938,72 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. F ja W apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 90% ulatuses solidaarselt F ja W kanda ning 10%

ulatuses solidaarselt X, Q ja Y kanda.

4. Määrata X, Q ja Y ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude suuruseks igaühe osas

706,16 eurot ja mõista see välja solidaarselt Flt ja Wlt.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Mõista välja Flt riigilõiv 598,50 eurot ja Wlt riigilõiv 598,50 eurot riigituludesse. Mõista

välja Xlt, Qlt ja Ylt solidaarselt riigilõiv 133 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt

raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).

7. Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamatult Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).

8. Menetlus on kuulutatud kinniseks Z 13.01.2021 seletuse osas (II kd, tl 56-57) viimase

eraelu (delikaatsete terviseandmete) kaitseks ja menetlusosalistel ei ole selle sisu lubatud

avaldada.

9. Jõustunud kohtuotsuses asendada F ja W ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood,

otsuses märgitud äriühingute nimed ja registrikoodid tähemärkidega.

Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

10. Rahuldada X, Q ja Y hagi osaliselt.

11. Kohustada HHH-i 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehe

www.XXX esilehel alltoodud teksti ja hoidma seda teksti esilehel vähemalt 12 tunni jooksul

järjest HHH valitud vähemalt ühel päeval. Pärast 12-tunnise perioodi lõppu peab artikkel

olema lugejatele veebilehel vabalt kättesaadav veel vähemalt 10 kuud. Artikkel tuleb

avaldada ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendustega, kusjuures pealkiri on

2(20)

mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 18 ning muu tekst tähesuurusega

vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„F JA W LAIMASID X, QD JA YT JA AVALDASID NENDE KOHTA VALEVÄITEID

F ja W avaldasid artiklis „Kas X, Q ja Y tegelevad Eestis ja Soomes väljapressimisega?“

mitmeid valeväiteid X, Q ja Yga seoses. Kõik alljärgnevalt loetletud väited on ebaõiged:

- X, Q ja Y ei suhelnud VVV tooteid puudutavate probleemidega seoses VVV OÜ-ga;

- X, Q ja Y mõtlesid välja plaani, kuidas ettevõttelt VVV OÜ-lt raha välja pressida;

- X, Q ja Y on ise välja mõelnud ja võltsinud VVV tooteid puudutavaid analüüse;

- X, Q ja Y on soovitanud VVV OÜ klientidel nõuda VVV OÜ-lt kahjuhüvitist.“

12. Kohustada F ja Wt solidaarselt hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist esitama HHH-le tahteavaldus, et I HHH avaldaks veebilehe www.XXX esilehel

alltoodud teksti ja hoiaks seda teksti esilehel vähemalt 12 tunni jooksul järjest I HHH

valitud ajavahemikus vähemalt ühel päeval. Pärast 12 tunnise perioodi lõppu peab artikkel

olema lugejatele veebilehel vabalt kättesaadav veel vähemalt 10 kuud. Artikkel tuleb

avaldada ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendustega, kusjuures pealkiri on

mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 18 ning muu tekst tähesuurusega

vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„F JA W LAIMASID X, QD JA YT JA AVALDASID NENDE KOHTA VALEVÄITEID

F ja W avaldasid artiklis „Kas X, Q ja Y tegelevad Eestis ja Soomes väljapressimisega?“

mitmeid valeväiteid X, Q ja Yga seoses. Kõik alljärgnevalt loetletud väited on ebaõiged:

- X, Q ja Y ei suhelnud VVV tooteid puudutavate probleemidega seoses VVV ettevõttega;

- X, Q ja Y mõtlesid välja plaani, kuidas ettevõttelt VVV OÜ-lt raha välja pressida;

- X, Q ja Y on ise välja mõelnud ja võltsinud VVV tooteid puudutavaid analüüse;

- X, Q ja Y on soovitanud VVV OÜ klientidel nõuda VVV OÜ-lt kahjuhüvitist.“

13. Jätta rahuldamata X, Q ja Y nõue kohustada F, HHH ja Wt solidaarselt lükkama

ümber artiklis „Kas X, Q ja Y tegelevad Eestis ja Soomes väljapressimisega?“ avaldatud

järgmised andmed:

- Q ja Y esitavad valesüüdistusi;

- X, Q ja Y on võtnud ühendust VVV OÜ-ga.

14. Jätta rahuldamata X, Q ja Y nõue kohustada F ja Wt solidaarselt esitama HHH-le

tahteavaldus artiklis „Kas X, Q ja Y tegelevad Eestis ja Soomes väljapressimisega?“

avaldatud järgmiste andmed ümberlükkamiseks:

- Q ja Y esitavad valesüüdistusi;

- X, Q ja Y on võtnud ühendust VVV OÜ-ga.

15. Kohustada Wt ja VVV OÜ-d solidaarselt hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist avaldama veebilehe www.OOO.ee esilehel alltoodud teksti ja hoidma seda teksti

esilehel vähemalt 12 tunni jooksul järjest W ja VVV OÜ valitud vähemalt ühel päeval koos

samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud artikli „Mis tegelikult juhtus

VVV toodetega?“ juures. Pärast 12-tunnise perioodi lõppu peab artikkel olema lugejatele

veebilehel vabalt kättesaadav veel vähemalt 10 kuud. Artikkel tuleb avaldada ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendustega, kusjuures pealkiri on mustas kirjas

trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 18 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 12,

valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

3(20)

„W LAIMAS X, QD JA YT JA AVALDAS NENDE KOHTA VALEVÄITEID

W avaldas artiklis „Mis tegelikult juhtus VVV toodetega?“ mitmeid valeväiteid X, Q ja

Yga seoses. Kõik alljärgnevalt loetletud väited on ebaõiged:

- X, Q ja Y hakkasid raha välja pressima;

- X, Q ja Y on saatnud VVV OÜ klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

16. Kohustada F hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist esitama VVV

OÜ-le tahteavaldus, et VVV OÜ avaldaks veebilehe www.OOO.ee esilehel alltoodud teksti

ja hoiaks seda teksti esilehel vähemalt 12 tunni jooksul järjest VVV OÜ valitud

ajavahemikus vähemalt ühel päeval. Pärast 12 tunnise perioodi lõppu peab artikkel olema

lugejatele veebilehel vabalt kättesaadav veel vähemalt 10 kuud. Artikkel tuleb avaldada

ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendustega, kusjuures pealkiri on mustas

kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 18 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt

12, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„F LAIMAS X, QD JA YT JA AVALDAS NENDE KOHTA VALEVÄITEID

F avaldas artiklis „Mis tegelikult juhtus VVV toodetega?“ mitmeid valeväiteid X, Q ja Yga

seoses. Kõik alljärgnevalt loetletud väited on ebaõiged:

- X, Q ja Y hakkasid raha välja pressima;

- X, Q ja Y on saatnud VVV OÜ klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

17. Jätta rahuldamata X, Q ja Y nõue kohustada F, Wt ja VVV OÜ-d solidaarselt lükkama

ümber artiklis „Mis tegelikult juhtus VVV toodetega?“ avaldatud järgmised andmed:

- X, Q ja Y on rünnanud F, Wt ja äriühingut VVV OÜ.

- X, Q ja Y otsustasid teadmatusest, vähesest haridusest ning ego upitamiseks hävitada W

ettevõtmise.

18. Välja mõista Flt, HHH-lt ja Wlt solidaarselt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300

eurot. ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Välja mõista Flt, Wlt ja VVV OÜ-lt solidaarselt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis

200 eurot ning viivis põhinõudelt (200 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Välja mõista Flt, HHH-lt ja Wlt solidaarselt Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300

eurot ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Välja mõista Flt, Wlt ja VVV OÜ-lt solidaarselt Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis

200 eurot ning viivis põhinõudelt (200 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22. Välja mõista Flt, HHH-lt ja Wlt solidaarselt Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300

eurot ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

23. Välja mõista Flt, Wlt ja VVV OÜ-lt solidaarselt Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis

200 eurot ning viivis põhinõudelt (200 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4(20)

24. Jätta X, Q ja Y maakohtu menetluskuludest 70% solidaarselt HHH, VVV OÜ, F ja W

kanda ning ülejäänud 30% solidaarselt HHH ja VVV OÜ kanda. Ringkonnakohtu

menetluskulud jätta 90% ulatuses solidaarselt F ja W kanda ning 10% ulatuses

solidaarselt X, Q ja Y kanda.

25. Mõista solidaarselt HHH-lt, VVV OÜ-lt, Flt ja Wlt välja X, Q ja Y kasuks välja igale

hagejale maakohtus hüvitatavad menetluskulud 1938,70 eurot ning solidaarselt HHH-lt ja

VVV OÜ-lt täiendavalt igale hagejale maakohtus hüvitatavad menetluskulud 830,90 eurot

(2769,60 - 1938,70). Mõista solidaarselt Flt ja Wlt välja X, Q ja Y kasuks igale hagejale

ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud 706,16 eurot.

26. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Mõista välja Flt riigilõiv 598,50 eurot ja Wlt riigilõiv 598,50 eurot riigituludesse. Mõista

välja Xlt, Qlt ja Ylt solidaarselt riigilõiv 133 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt

raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).

28. Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamatult Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).

29. Menetlus on kuulutatud kinniseks Z 13.01.2021 seletuse osas (II kd, tl 56-57) viimase

eraelu (delikaatsete terviseandmete) kaitseks ja menetlusosalistel ei ole selle sisu lubatud

avaldada.

30. Jõustunud kohtuotsuses asendada F ja W ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood,

otsuses märgitud äriühingute nimed ja registrikoodid tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (v.a menetluse kinniseks kuulutamise

ja andmesubjektide osas) 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid

mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I), Q (hageja II) ja Y (hageja III) esitasid 27.05.2020 Harju Maakohtule hagi F

(kostja I), HHH (kostja II), W (kostja III) ja AAA OÜ (likvideerimisel, endise nimega VVV OÜ,

5(20)

kostja IV) vastu andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks. Hagejad esitasid 07.12.2020 taotluse hagist osaliselt loobumiseks ning

14.01.2022 haginõude täpsustuse.

1.1. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad Eestis ja Soomes tegutsevad ettevõtjad, kes tegelevad

erinevate kaupade edasimüügiga. Kostjad I ja III on samas valdkonnas kaupu pakkuvad

ettevõtjad, kes pakkusid oma VVV taimset suhkruasendajat (toode) kostja IV kaudu hagejatele,

et need seda Soomes edasi müüksid. Koostöö lõppes, kuna hagejad avastasid, et kostja IV

pakutav toode ei vasta nõuetele.

1.2. 11.01.2019 avaldasid kostjad I ja II veebiväljaande i-BBB lehel artikli „Kas X, Q ja Y

tegelevad Eestis ja Soomes väljapressimisega?“ (artikkel I), mis sisaldas hagejate kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja II on kostja I kontrolli all. Artikli autoriks

oli märgitud ka kostja III, kuid tänaseks on kostjad üritanud kostja III autorsust varjata ning on

selle teabe kustutanud.

21.05.2019 avaldati kostjale IV kuuluval veebilehel www.OOO.ee artikkel „Mis tegelikult juhtus

VVV tootega?“ (artikkel II), mille autoriteks olid kostjad I ja III. Artikkel sisaldas hagejate kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Mõlemad artiklid sisaldavad hagejate kohta alusetuid süüdistusi. Hagejaid nimetati neis kahes

artiklis kostjate poolt väljapressijateks, samuti väideti, et nad on võltsinud dokumente ning

esitanud valeandmeid. Lisaks väideti, et hagejad olevat kostjaid rünnanud ning et hagejad

oleksid justkui soovinud kostjate ettevõtmist hävitada.

Kostjad avaldasid hagejate kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kõik hagiavalduses väljatoodud faktiväited ja väärtushinnangud on hagejate

isiklikke õigusi kahjustavad ning nende tõttu tekkis hagejatele märkimisväärne mittevaraline

kahju.

1.3. Hagejatel on hirm uute kontaktide loomisel ning inimestega (ka tuttavatega) suhtlemisel.

Nende nime internetist otsimisel on esimeste tulemuste seas kostjate avaldatud laim. See on

rikkunud ära hagejate ambitsiooni tegeleda samas valdkonnas edasi ettevõtjatena. Neil on

võimatu leida koostööpartnereid, sest laim tekitab potentsiaalses koostööpartneris nende suhtes

usaldamatust. Hagejatel tuleb tunda pidevalt häbi ning inimestele selgitada, et nende kohta

internetis kättesaadav teave ei vasta tõele. Selline pidev õigustamine on hagejates tekitanud

tugevat stressi ja meelehärmi, mis mõjutab nii nende igapäevast meeleolu kui ka tervist.

Kostjate tegevus oli ajendatud pahatahtlikkusest ning kättemaksuhimust, soovides hagejatele

haiget teha selle eest, et hagejad nendega koostöö lõpetasid.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

2.1. Kostjad I ja III tõid välja, et hagejad ostsid kostja IV poolt turustatavat toodet VVV (toode),

eesmärgiga seda Soomes edasi müüa. Mingil hetkel tekkisid neil toote osas kahtlused ning nad

tellisid tootele analüüsi, millest selgus ka kostjatele üllatuseks, et toote märgistus ei vasta

nõuetele. Kostja IV oli nõus kauba tagasi võtma ja raha tagastama. Samuti oli kostja IV nõus,

6(20)

juhul kui peaks selguma, et pakendil on eksitav informatsioon, pakendile lisama täiendava ja

täpsustava info. Selle asemel, et kaup tagastada, esitasid hagejad kostjale IV 2500 euro suuruse

nõude, kusjuures kaupa tagastama hagejad nõus ei olnud. Kui kostja IV keeldus neile 2500 euro

tasumisest, pöördusid hagejad ajakirjanduse poole ning esitasid seal kostjaid kahjustavaid

valeväiteid. Hoopis hagejad I ja III on põhjustanud kostjatele kahju ning sekkunud kostja IV

majandustegevusse, avaldades ebaõigeid andmeid.

Kostjad on avaldanud vaidlusalused artiklid õigusrahu huvides. Hagejad on ise oma käitumise ja

tegevusega põhjustanud olukorra, kus kostjad on sunnitud hagejate poolt esitatud kostjate

äritegevust kahjustavatele väidetele reageerima. Avaldatud faktiväited ei ole asjaolusid

arvestades ebakohased ega kahjusta hagejate isiklikke õigusi. Avaldatud väärtushinnangud on

kohased. Kui kostjad on juhtinud tähelepanu hagejate esitatud tegelikkusele mittevastavatele

väidetele ning andnud sellele tegevusele tähenduse, millisena kostjad seda tajuvad, ei ole see

käsitletav hagejate laimamisena, vaid see on hagejate tegevuse kirjeldus kostjate taju ja

kogemuse pinnalt. Hagejate väited kahju tekkimise kohta on hüpoteetilised.

Kostjad selgitasid 14.01.2022 menetlusdokumendi p-s 2.3.1 (II kd, tl 2), et hageja II ostis toodet

G OÜ-lt, et seda koos teiste hagejate abiga maha müüa. Kostja IV selgitas 15.01.2022

menetlusdokumendis, et hagejad ei ostnud toodet edasimüügiks temalt, kuna ta asutati alles

10.01.2019. Kostja IV ja hagejate vahel lepingulised suhted puuduvad.

2.2. Kostja IV selgitas, et tema ei saa olla kostjaks, sest ta ei ole domeeni www.OOO.ee omanik.

Kostja IV ei ole ka 21.05.2019 artiklit avaldanud. Artikli avaldas kostja III. Hagejad on aluseta

põhjustanud kostjale IV märkimisväärse materiaalse kahju ja nad on ise põhjustanud kostjatele

vajaduse hagejate tegevust selgitada ja kommenteerida. Avaldatud andmed on õiged ja

hinnangud on põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus tegi 29.09.2023 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning:

- Kohustas kostjat II ümber lükkama veebilehe www.XXX esilehel ebaõiged andmed, et hagejad

ei suhelnud tooteid puudutavate probleemidega seoses kostjaga IV; hagejad mõtlesid välja

plaani, kuidas kostja IV ettevõttelt raha välja pressida; hagejad on ise välja mõelnud ja võltsinud

tooteid puudutavaid analüüse; hagejad on soovitanud kostja IV klientidel nõuda kostjalt IV

kahjuhüvitist.

- Kohustas kostjaid I ja III solidaarselt esitama kostjale II tahteavaldus, et kostja II avaldaks

veebilehe www.XXX esilehel samasisulise teksti samadel tingimustel eelnevas punktis tooduga.

- Jättis rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjaid I, II ja III solidaarselt ümber lükkama

artiklis I avaldatud järgmised andmed: hagejad II ja III esitavad valesüüdistusi; hagejad on

võtnud ühendust kostjaga IV, samuti kohustada solidaarselt kostjaid I ja III esitama

vastavasisuline tahteavaldus kostjale IV.

- Kohustas kostjaid III ja IV solidaarselt ümber lükkama järgmised väited: hagejad hakkasid raha

välja pressima; hagejad on saatnud kostja IV klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

- Kohustas kostjat I hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist esitama kostjale IV

tahteavaldus, et kostja IV avaldaks veebilehe www.OOO.ee esilehel samasisulise teksti samadel

tingimustel eelnevas punktis tooduga.

7(20)

- Jättis rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjaid I, III ja IV solidaarselt lükkama ümber

artiklis II avaldatud järgmised andmed: hagejad on rünnanud kostjaid I, II ja III; hagejad

otsustasid teadmatusest, vähesest haridusest ning ego upitamiseks hävitada kostja III ettevõtmise.

- Mõistis välja kostjatelt I, II ja III solidaarselt iga hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 300

eurot, kostjatelt I, III ja IV solidaarselt iga hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot

ning viivise põhinõudelt alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Maakohus määras kohtuotsuse täitmise korra ja viisi.

Maakohus jättis hagejate I-III menetluskulud solidaarselt kostjate I-IV kanda; mõistis kostjatelt

I-IV solidaarselt välja igale hagejale menetluskulud 2769,60 eurot ning märkis, et lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

- kostja IV müüb toodet, kostjad I ja III panustavad kostja IV majandus- ja kutsetegevusse ning

tegelevad samuti toote müümise ja reklaamimisega;

- kostja III on ka kostja IV juhatuse liige;

- hagejad ostsid toodet eesmärgiga asuda seda edasi müüma;

- 11.01.2019 ilmus kostja II veebilehel www.XXX artikkel I;

- www.OOO.ee omanik on kostja IV;

- artikli I autoriteks on kostjad I ja III, kes edastasid selle kostjale II veebilehele ülespanemiseks;

- 21.05.2019 ilmus veebilehel www.OOO.ee artikkel II, mille autorid on kostjad I ja III ja kostja

III avaldas artikli veebilehel;

- kostjad I ja III edastasid artikli II kostjale IV veebilehele ülespanemiseks.

3.2. Kostjad I, II ja III on artiklis I ning kostjad I, III ja IV artiklis II sisalduvate andmete

avaldajad VÕS § 1047 tähenduses.

3.4. Dokumentaalsete tõendite põhjal asjaolude tuvastamisel ja väidete kvalifitseerimisel tegi

kohus järgmised menetluslikud ja õiguslikud järeldused artiklis I avaldatud andmete kohta.

Väide, et jaanuaris 2019 tekkis vaikus ja hagejad ei suhelnud enam VVV ettevõttega, oli

hagejate mainet mittekahjustav ebaõige faktiväide, mistõttu tuli see kostjatel I, II ja III ümber

lükata VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Väide, et hagejad olid välja mõelnud kavala plaani, kuidas raha välja pressida ettevõttelt, oli

hagejate mainet kahjustav ebaõige faktiväide, mille õigsust ei suutnud kostjad tõendada, mistõttu

ei vabanenud nad vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel.

Väide, et samaaegselt hakkasid hagejad raha välja pressima erinevate omal algatusel tehtud ja

välja mõeldud võltsanalüüside, kulutuste ja hageja III moraalse šoki katteks, oli liitväitena

hagejate mainet kahjustav faktiväide, mille õigsust ei suutnud kostjad tõendada, mistõttu ei

vabanenud nad vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel.

Vaidluses ei omanud tähtsust tarbimiseks lubatud toote kogus või veresuhkru mõõtmine või selle

tõus, kui tarbitakse soovituslikust rohkem toodet.

8(20)

Väide, et hagejad soovisid alusetult rikastuda valesüüdistuse ja väljamõeldud lugudega, oli

väärtushinnang, mille ümberlükkamist hagejad nõuda ei saanud, mistõttu jäi hagi selles osas

rahuldamata.

Väide, et hagejad on võtnud ühendust erinevate toote klientide ja kasutajatega, et neile rääkida,

et toode ei sisalda Steviat ja et nad ei kasutaks seda, kaebaksid selle peale ja nõuaksid koos

nendega kahju, oli vaidlustatud osaliselt. Kostjad vaidlustasid seda osas, mille järgi oleks

hagejad soovitanud kolmandatel isikutel nõuda kostjalt IV kahjuhüvitist. Väide oli hagejate

mainet kahjustav faktiväide, sest kujutas neid artikli kontekstis isikutena, kes teevad

kolmandatele isikutele põhjendamatuid ettepanekuid asuda alusetult nõudma kostjalt IV

kahjuhüvitist. Kostjatel I, II ja III lasub kohustus tõendada, et väide vastab tõele.

Dokumentaalsete tõendite alusel leidis tuvastamist, et tõenäoliselt on keegi hagejatest võtnud

kostja IV klientidega ühendust ja avaldanud teavet toote kohta. Tõendamist ei leidnud, et hagejad

oleksid soovitanud klientidel nõuda kostjalt IV kahjuhüvitist. Seega ei vabanenud kostjad

vastutusest viimase väite avaldamise eest VÕS § 1047 lg 2 alusel.

Kostjad ei ole tõendanud, et eelkäsitletud faktiväidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS §

1047 lg-te 1 või 3 alusel. Tuvastatud ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1046

mõttes. Kostjad on avaldanud, et hagejad I ja III on põhjustanud kostjatele kahju ning sekkunud

kostja IV majandustegevusse, avaldades ebaõigeid andmeid. Isegi juhul, kui kostjate väide

vastanuks tõele, ei andnuks see neile õigust avaldada hagejate mainet kahjustavaid väiteid.

Õiguspärane ei ole see, kui isik, kellele õigusvastaselt kahju tekitatakse, vastab sellele tegevusele

omalt poolt teise isiku au teotamisega (vt nt RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 12).

Väited, et hagejad on ebaeetilised, ebausaldusväärsed ja salakavalad, on hagejate mainet

kahjustavad väärtushinnangud. Kostjad I, II ja III ei tõendanud, et väärtushinnangud on

põhjendatud ja et hagejate maine kahjustamine nende avaldamisega ei ole õigusvastane VÕS §

1046 lg-te 1 või 2 alusel.

Kostjate I, II ja III avaldatud hinnangute osas, et hagejad soovisid alusetult rikastuda ja et

hagejad esitasid valesüüdistusi, ei leidnud tõendamist, et väärtushinnangud olid põhjendatud ja et

hagejate maine kahjustamine nende avaldamisega ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 või 2

alusel.

3.5. Kostjal III puudub kontroll kostja II üle ning ligipääs äriühingu veebilehele. Seega ei saa

kohustada kostjaid I ja III solidaarselt kostjaga II andmeid ümber lükkama. Kostjat II tuleb VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel kohustada lükkama ümber kohtu tuvastatud artiklis I

hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed (TsMS § 445 lg 1). Kostjal I ja kostjal III tuleb

solidaarselt VÕS § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel esitada kostjale II

tahteavaldus andmeid ümberlükkava artikli avaldamiseks, millega lükatakse ümber artiklis I

hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed.

3.6. Dokumentaalsete tõendite põhjal asjaolude tuvastamisel ja väidete kvalifitseerimisel tegi

kohus järgmised menetluslikud ja õiguslikud järeldused artiklis II avaldatud andmete kohta.

Väide, et koostöö lõpetamise asemel hakkasid hagejad kostjaid ründama, et toode kahjustab

tervist ja on ohtlik inimesele, on kostjate ründamise osas hagejate mainet kahjustav

väärtushinnang, mille ümberlükkamist hagejad nõuda ei saa, mistõttu jäi hagi selles osas

9(20)

rahuldamata. Kostjad ei ole tõendanud, et hinnang on põhjendatud ja et hagejate maine

kahjustamine ebakohase hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 või 2

alusel.

Väide, et hagejad hakkasid oma õigusi nõudma ja raha välja pressima, kuna on teinud väga palju

kulutusi ja kaotanud oma maine, mille kostjad peavad kinni maksma, on hagejaid kahjustav

faktiväide osas, nagu oleksid hagejad tegelenud väljapressimisega.

Väide, et mõned nädalad hiljem hakkasid kostjad kuulma kaebusi, et hagejad on saatnud kostjate

klientidele ja partneritele eksitavat ja halvustavat infot, on hagejate õigusi kahjustav faktiväide

osas, nagu oleksid hagejad saatnud klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

Eeltoodud kahe väite puhul ei ole kostjad tõendanud väidete tõele vastavust. Seega ei vabane

kostjad vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostjad ei ole tõendanud, et andmete avaldamine ei

olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 või 3 alusel. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid

asjaolusid VÕS § 1046 kohaselt.

Väide, et hagejad otsustasid oma teadmatusest, vähesest haridusest ja oma ego upitamiseks

hävitada kostjate ettevõtmise, on väärtushinnang. Hagejad ei saa nõuda väärtushinnangu

ümberlükkamist, mistõttu jääb hagi selles osas rahuldamata. Hinnang kahjustab hagejate mainet,

sest kujutab neid väheharitud inimestena, kes otsustasid hävitada kostjate I, III ja IV äritegevuse.

Kostjad ei ole tõendanud, et hinnang on põhjendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejate

maine kahjustamine ebakohase hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1

või 2 alusel.

3.7. Kostja IV on kostja III kontrolli all, sest viimane on kostja IV juhatuse liige. Kostjal III on

ligipääs äriühingu veebilehele, kus avaldati artikkel II. Kostjad III ja IV peavad solidaarselt VÕS

137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel lükkama ümber järgmised artiklis II

hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed:

- hagejad hakkasid raha välja pressima;

- hagejad on saatnud kostja IV klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

Kostja III on artikli II kaasautor ja kostja IV juhatuse liige. Kostja III avaldas artikli kostja IV

veebilehel. Seega on mõlemad kostjad põhjustanud oma tegevusega hagejatele õigusvastaselt

kahju, avaldades nende mainet kahjustavaid ebaõigeid andmeid. Seega vastutavad kostjad III ja

IV hagejate ees solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Seetõttu tuleb kohustada neid solidaarselt

ebaõiged andmed ümber lükkama hagejate taotletud viisil (TsMS § 445 lg 1).

Esitatud andmetest nähtub, et kostjal I puudub kontroll kostja IV üle ja ligipääs äriühingu

veebilehele. Sellel põhjusel ei saa kohustada kostjat I solidaarselt kostjatega III ja IV andmeid

ümber lükkama. Samas on kostja I artikli II kaasautor ja artikkel oli avaldatud kostja IV

veebilehel. Kostja I peab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel esitama kostjale IV

tahteavalduse andmeid ümberlükkava artikli avaldamiseks, millega lükatakse ümber järgmised

11.01.2019 artiklis hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed:

- hagejad hakkasid raha välja pressima;

- hagejad on saatnud kostja IV klientidele halvustavat ja eksitavat infot.

3.8. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, tuleb määrata hüvitise suurus VÕS

§ 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude

alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Hagejad on taotlenud

10(20)

TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu

väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega.

3.8.1. Artikli I osas arvestas kohus hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:

- Iga hageja kohta avaldati artiklis kolm mainet kahjustavat faktiväidet, neljas faktiväide oli

neutraalse tähendusega. Lisaks sisaldas artikkel viit iga hageja mainet kahjustavat

väärtushinnangut.

- Artikkel avaldati kostja II veebilehel. Artikkel on eesti keeles, kuigi enamik lehel

avaldatavatest andmetest on inglise keeles. Lehte külastab igakuiselt üle nelja tuhande inimese.

Näiteks juulis 2019 külastas veebilehte 4542 inimest, kellest 258 külastajat olid Eestist. Artikli

keelt ja Eestist pärit külastajate arvu tuleb arvestada hindamaks hagejate mainele tekitatud kahju

ulatust.

- Artikkel avaldati 11.01.2019 ja kustutati hiljemalt 04.11.2020. Artiklis sisalduvad andmed olid

avalikkusele kättesaadavad ca üks aasta ja kümme kuud.

- Kostjate poolt avaldatud andmed on küll ebaõiged ja hagejate mainet kahjustavad, kuid

tegemist ei ole vulgaarsete, inimväärikust alandavate või hagejaid mõnitavate andmetega.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjatelt I, II ja III solidaarselt mõista iga hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Kuna kostjad loetakse artikli I avaldajateks, on nad

põhjustanud oma tegevusega hagejatele õigusvastaselt kahju ja hüvitis on võimalik välja mõista

kostjatelt I, II ja III solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Iga hageja taotlusel tuleb kostjatelt I, II ja

III solidaarselt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest (27.05.2020) kuni põhinõude täitmiseni.

3.8.2. Artikli II osas arvestas kohus hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:

- Iga hageja kohta avaldati kaks mainet kahjustavat faktiväidet ja kaks mainet kahjustavat

väärtushinnangut.

- Artikkel avaldati kostja IV veebilehel. Kostjate esitatud andmete järgi ei külasta lehte palju

inimesi. Näiteks juulis 2019 külastas veebilehte kokku 338 inimest, kellest 263 inimest oli

Eestist.

- Artikkel avaldati 25.05.2019 ja kustutati 04.11.2020. Artiklis sisalduvad andmed olid

avalikkusele kättesaadav ca üks aasta ja kuus kuud.

- Kostjate poolt avaldatud andmed on küll ebaõiged ja hagejate mainet kahjustavad, kuid

tegemist ei ole vulgaarsete, inimväärikust alandavate või hagejaid mõnitavate andmetega.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjatelt I, III ja IV tuleb solidaarselt välja mõista iga hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Kuivõrd kostjad loetakse artikli II avaldajateks, on

nad põhjustanud oma tegevusega hagejatele õigusvastaselt kahju ja kostjatelt I, III ja IV on

võimalik välja mõista kahjuhüvitis solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel ja viivis kahjuhüvitiselt

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (27.05.2020) kuni põhinõude täitmiseni.

3.9. Hagejad loobusid menetluse kestel küll kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudest ning

hagejate nõuded rahuldatakse osaliselt, kuid arvestades nõuete rahuldamist ulatust, jäävad iga

hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 4).

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad I ja III esitasid ühiselt apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse

hagi rahuldavas osas ja jätta menetluskulud hagejate kanda.

11(20)

4.1. Maakohus hindas vääralt tõendeid ja jättis osa kostjate tõendeid põhjendamatult

tähelepanuta.

4.2. Kostja IV registreeriti äriregistris 14.01.2019, st pärast artikli I ilmumist. Seetõttu vastab

tõele artiklis esitatud kostjate väide, et hagejad ei suhelnud kostjaga IV, sest teda polnud olemas.

Kostja IV ei ole kunagi olnud veebilehe www.OOO.ee omanik. Kostja IV on küll hiljem

tegelenud toote turustamisega ja veebilehel on olnud kostja IV kontaktandmed, kuid see ei

tõenda, et kostja IV oleks veebilehe omanik.

4.3. Maakohus pidas kostjate I ja III poolt hagejatele antud hinnanguid ebakohaseks, kuid ei

hinnanud jälgitavalt VÕS § 1046 lg 1 teises lauses sätestatud kohustust arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit. Tähelepanuta jäid hagejate poolt saates Kuuuurija esitatud väited ja

seisukohad, mis on ilmselgelt kostjaid I ja III kahjustavad. Hagejad levitasid saates oma

seisukohti ja ähvardasid kostjaid nende äritegevuse lõpetamisega. Saates korraldati veider

teadusliku sisuta katse ja jäeti tähelepanuta endokrinoloogi kinnitus, et toode ei ole diabeetikule

ohtlik.

Nende väljaütlemiste põhjal on piisav alus hinnata hagejaid diabeedi kontekstis väheharitud

inimesteks. See hinnang ei ole halvustav ega õigusvastane. Hagejad ei ole ise diabeetikud ega

meditsiinilise haridusega inimesed. On arusaamatu, miks pidas kohus normaalseks, et sellised

isikud esitavad telesaates kostjaid halvustavaid oletusi, aga kostjad ei tohi sellele omapoolset

hinnangut anda ega neid ümber lükata. Kostjatel oli õigus end valesüüdistuste vastu kaitsta.

4.4. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis puudutasid väiteid partneritele eksitava ja halvustava

info saatmise kohta. Selliseid tõendeid on esitatud mitmeid - näiteks loobusid mitmed tellijad

hagejate tegevuse mõjul tellimustest ning tagastasid tooted. Hagejad ei ole viidatud asjaolusid ka

eitanud.

4.5. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis puudutasid ebakohaste väärtushinnangute

avaldamist. Toode on tervisele ohutu ja selle vigane pakend asendati korrektsega. Ainuüksi

vigane pakend ei saa olla õigustuseks avaldamaks valeväiteid ja süüdistusi.

Väärtushinnangud ei ole ebakohased. Need ei ole rohkem kahjustavad kui hagejate poolt kostjate

kohta avaldatu. Hagejatele hüvitise väljamõistmine on põhjendamatu.

4.6. Kostjad ei nõustu maakohtu otsusega menetluskulude kostjate kanda jätmise ja suuruse osas.

Menetluskulud tulnuks TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte kanda, kuna nende apellantide kanda

jätmine on vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane.

5. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse täiendused, millega kostja I liitus.

5.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, st VÕS §-s 1043, § 1046 lg-tes 1 ja

2, 1047 lg-tes 2 ja 4, § 134 lg-s 2 ning § 137 lg-s 1 sätestatut. Maakohus jättis kohaldamata VÕS

§-s 1050, § 127 lg-s 4 ning § 139 lg-s 1 sätestatu.

Hagejad tuginesid hagi esitamisel argumendile, et esitatud faktiväited ning väärtushinnangud

kahjustasid nende mainet. Seega oleks maakohus pidanud tuvastama, et esinevad tõendid ning

asjaolud VÕS § 1046 lg 1 esimese lause ning VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks. Maakohus nentis

12(20)

lihtsalt fakti, et tegemist on au teotavate väärtushinnangutega, kuid ei hinnanud, kuidas nad seda

kahjustavad.

Kohtuotsusest ei ole jälgitav, kas maakohus tuvastas ebaõigete andmete avaldamise lähtudes

VÕS § 1047 lg-st 1 või lg-st 2. VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks tuleb kannatanul ära näidata, et

avaldatud asjaolu teotab tema au ehk kahjustab tema mainet. Maakohus jättis välja selgitamata,

kuidas kahjustasid avaldatud andmed hagejate mainet.

5.2. Maakohus jättis hindamata, kas esinevad kõik delikti üldkoosseisu kuuluvad elemendid.

Maakohus väitis, et tegu oli õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 või lg 2 alusel. Tegemist on kahe

erineva õigusvastasuse alusega. Maakohus ei põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis.

Ebaõigete andmete avaldamisel tuleb kaaluda ka VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatut, mida maakohus ei

ole teinud. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 1050, mis tähendab, et tõendatud ei ole kostjate

süü kahju tekitamises.

5.3. Maakohus rahuldas ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi VÕS § 1047 lg 4 alusel. Samas

ei ole otsuses analüüsitud, kas esinevad nõude eeldused. Maakohus pole kaalunud, kas esinevad

VÕS § 1047 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud asjaolud.

5.4. Otsusest ei ole jälgitav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kostja III pani toime teod, mis

teotasid hagejate au, kas esines põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Hüvitise

väljamõistmisel ei põhjendanud maakohus, kuidas on tegemist mõistliku rahasummaga.

Maakohus jättis hindamata, kas esinevad alused hüvitise vähendamiseks (VÕS § 139 lg 1 alusel)

ja selgitamata kostjatele sellise võimaluse kasutamise õigust.

5.5. VÕS § 137 lg 1 annab aluse mitmelt isikult nõuda kahju hüvitamist solidaarselt, kuid ei näe

ette võimalust, et sama põhimõtet saab rakendada sellisel juhul, kui kohustus seisneb

tahteavalduse andmises.

5.6. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme. Hagejad nõudsid, et kostjad hüvitaks solidaarselt

mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel artiklis I sisalduva kuue faktiväite ja

kolme ebakohase väärtushinnangu eest ning artiklis II esitatud nelja ebaõige faktiväite eest.

Hagejad palusid ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist ning viivise tasumist

kahjuhüvitiselt. Kahju hüvitamisel võttis kohus arvesse, et artiklis I oli kolm mainet kahjustavat

faktiväidet ning viis mainet kahjustatavat väärtushinnangut. Kohus jõudis järeldusele, et artiklis

II avaldati kaks mainet kahjustavat faktiväidet ja kaks mainet kahjustatavat väärtushinnangut.

Sellega ületas maakohus hagi piire TsMS § 439 järgi.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ning

menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate I ja III kanda, samuti mõistis kostjatelt I ja III

välja iga hageja kasuks menetluskulude hüvitise 1938,72 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus

teeb selles osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud 70% ulatuses solidaarselt

13(20)

kostjate I ja III kanda ja 30% ulatuses hagejate kanda ning mõistab solidaarselt kostjatelt I ja III

välja igale hagejale maakohtu menetluskulud 1938,72 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus

lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt selle põhjendusi täiendamise

teel (TsMS § 659 lg 1 p 2 ja 21). Kostjate I ja III apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele

osaliselt.

8. Maakohtu otsus on jõustunud seoses kostjate II ja IV apellatsioonkaebuste menetlusse

mittevõtmisega resolutsiooni p-de 3 ja 3.1, samuti seoses maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse

esitamata jätmisega resolutsiooni p-de 5, 6 ja 9 osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 7.1

on jõustunud osas, mis kohustab kostjat IV andmeid ümber lükkama.

Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle ei

vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja

lahendamisel.

I

9. Kostjad tuginesid maakohtus asjaolule, et kostja IV asutati alles peale artikli I ilmumist ja

hageja II ostis toodet G OÜ-lt. Maakohus ei ole otsuses kostjate vastuväitele vastanud.

Kuigi asja materjalide hulgas puuduvad sellekohased tõendid, on kostjate väide eluliselt usutav,

sest avalikult kättesaadava kostja IV äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja IV registrisse kantud

14.01.2019. Hagejad ei vaielnud viimasele väitele ka ringkonnakohtu istungil vastu ja seoses

sellega täpsustas hageja ringkonnakohtu istungil oma nõuet. Hagejad paluvad täpsustatud nõudes

ümber lükata artiklis I avaldatud andmed, mille kohaselt ei suhelnud hagejad toodet puudutavate

probleemidega seoses VVV ettevõttega (VVV OÜ asemel maakohtu otsuses).

Täpsustatud nõude kohaselt tuleb kostjatel I ja III tuleb ümber lükata väide, mille kohaselt ei

suhelnud hagejad VVV ettevõttega. Seoses hagejate poolt nõude täpsustamisega on maakohtu

otsus selles osas õige.

10. Maakohus tuvastas õigesti asjas esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal, et kostja IV

registreeris www.OOO.ee veebilehe ajavahemikuks 21.09.2019–01.02.2020 ja veebileht kuulus

artikli II avaldamise ajal kostjale IV. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjate esitatud

tõendid seda ümber ei lükka. Kostjad ei ole ka apellatsioonkaebuses selgitanud, miks on olnud

toote turustamisega seotud kostja IV kontaktandmed veebilehel ja miks on domeeni

registreerimist kajastavas tõendis (I kd, tl 34) domeeni registreerija kostja IV. Seetõttu ei ole

maakohtu otsuse muutmiseks selles osas alust.

II

11. Kostjate I ja III väide, et maakohus ei ole kõiki nende esitatud tõendeid hinnanud, on üldine.

Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja on hinnanud kõiki asjas

tähtsust omavaid tõendeid. Hindamata on jäetud tõendid, mis seonduvad küsimusega, kas

kostjate antud info toote omaduste kohta oli tõene ja mis tagajärjed olid hagejate avaldatul

kostjate majandustegevusele.

11.1. Maakohus on selgitanud, et kumbki nendest asjaoludest ei oma siinse asja lahendamisel

tähtsust (maakohtu otsuse p 15.2 ja 19). Maakohtu põhjendus otsuse p-s 15.2 on õige, sest

hagejad ei ole palunud lükata ümber faktiväiteid seoses infoga toote omaduste kohta, samuti ei

arutata asjas kostjate hagi hagejate vastu seoses ebaõigete andmete avaldamisega. Maakohus

leidis põhjendatult, et hagejate au teotamist ei õigusta see, kui hagejad oleksid kostjatele

õigusvastaselt kahju tekitanud. Sarnaselt on leidnud Riigikohus maakohtu viidatud lahendis, et

14(20)

õiguspärane ei ole see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema

au teotanud isiku au teotamisega (RKTKo 16.11.2022, nr 2-19-8673, p 12). Seetõttu ei tule

vastavaid tõendeid asjas hinnata.

11.2. Maakohus hindas Kuuuurija saatega seonduvaid dokumentaalsed tõendeid otsuse p-des

14.1 ja 15.2. Saatelõigud koosmõjus teiste kohtu poolt analüüsitud tõenditega ei tõendanud

hagejate plaani hakata kostjalt IV raha välja pressima, toote analüüside väljamõtlemist või

võltsimist. Kuna maakohus ei pidanud hindama seda, kas hagejate väited olid õiged, ei pidanud

maakohus hindama ka Kuuuurija saates osalenud endokrinoloogi kinnitusi selle kohta, et toode

ei ole diabeetikule ohtlik.

12. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt olid apellatsioonkaebuses

vaidlustatud kostjate avaldatud faktiväited valed ja väärtushinnangud ebakohased, järgib neid ja

ei korda (TsMS § 654 lg 6).

Isegi kui hagejad ise ei ole diabeetikud või neil puudub meditsiiniline haridus, ei ole neile antav

väärtushinnang – harimatusest tulenev ettevõtte hävitamine – antud kontekstis kohane ja on

halvustav.

Kostjatel I ja III oli õiguspärane võimalus selgitada artiklites oma seisukohti ja lükata ümber

hagejate avaldatud seisukohad toote ohutuse või pakendil esinenud vigade kohta ilma hagejate

kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid andmata. Vaidluse esemeks

olevates artiklites avaldatud andmed on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest

huvist ning hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse. Kostjad ei diskuteeri objektiivselt

teema üle, vaid solvavad meedia vahendusel hagejaid. Tegemist on õigustatud kriitika piiri

teadliku ja tarbetu ületamisega. Nimetatud põhjustel ei olnud hagejate au teotamine õigustatud,

isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud

väljendusvabaduse õigusega. Seetõttu pole võimalik väita, et kohus kohaldas ebaõigesti VÕS §

1046 lg-s 2 sätestatut ja kostjate I ja III huve tulnuks eelistada huvide kaalumisel hagejate

huvidele.

13. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus hindas vääralt tõendeid, mis

puudutasid kostjate väiteid, et hagejad saatsid partneritele eksitavat ja halvustavat infot toote

kohta. Asjaolud, et mitmed tellijad loobusid tellimustest ja tagastasid toote, ettevõtte käive

vähenes, ei tõenda hagejate poolt eksitava ja halvustava info saatmist. Hagejad ei ole sellist

asjaolu omaks võtnud maakohtu menetluses ega kinnitanud Kuuuurija saates toote kohta kostjate

klientidele halvustava ja eksitava info saatmist.

III

14. Vastuseks apellatsioonkaebuste täiendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei tuvastanud, kas esinevad

tõendid ja asjaolud VÕS § 1046 lg 1 esimese lause ning VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks.

Samuti, et maakohus oleks pidanud hindama, kuidas kahjustasid esitatud väärtushinnangud

hagejate mainet.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust. Õige

on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et mitte igasuguste väärtushinnangute avaldamine

kolmandate isikute suhtes ei ole õigusvastane tegu. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab

kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades

15(20)

mõistliku isiku seisukohalt taluma. Maakohus on teinud väärtusotsustuse, mille käigus on

arvestanud rikutava õiguse liigiga, millisel viisil seda rikuti, samuti seda, kas kostjate I ja III tegu

oli adekvaatne ja lubatav reaktsioon hagejate enda varasemalt avaldatule. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega.

Kostjad ei saa vabaneda vastutusest ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest ajendil, et

hagejad levitasid nende kohta valeandmeid või väärtushinnanguid. Seega on põhjendamatu

apellatsioonkaebuse väide, et rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel ei arvestanud maakohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit (VÕS § 1046 lg 1 II lause). Kohus arvestas sellega (vt siinse

otsuse p 11), kuid see ei õigustanud hagejate nõuete rahuldamata jätmist.

14.2. Hagejad pidid tõendama, et avaldatud andmed on mõistliku isiku seisukohast nende au

teotavad (nende mainet kahjustavad) VÕS § 1047 lg 2 mõttes. Isiku au teotavateks andmeteks on

faktiväited, mis tekitavad kolmandates isikutes isikusse negatiivse suhtumise. Need võimaldavad

isiku väärtustamist negatiivse hinnanguga. Isiklike õiguste rikkumise korral eeldatakse

mittevaralise kahju põhjustamist ja selle suurust ei ole võimalik tõendada. Seetõttu piisas, kui

hagejad tõid esile need asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude.

14.3. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et otsusest ei ole jälgitav, kas maakohus

tuvastas ebaõigete andmete avaldamise lähtudes VÕS § 1047 lg-st 1 või 2. Maakohus on

leidnud, et kostjate avaldatud faktiväited on hagejate au teotavad ja kostjad ei ole tõendanud

väidete tõele vastavust, mistõttu nad ei vabane vastutusest. Seejuures viitas maakohus VÕS §

1047 lg-le 2 ehk kohaldas ebaõigete andmete avaldamise eest kahjuhüvitise väljamõistmisel

nimetatud normi.

14.4. Kostjad said oma teo õigusvastasust välistada andmete tõele vastavuse tõendamisega.

Sisuliselt pöördub VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevalt tõendamiskoormus ümber ja kostjad pidid

tõendama, et nende avaldatud andmed vastavad tõele. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjad

apellatsioonkaebuses vaidlustatud faktiväidete osas andmete õigsust ei tõendanud. Seega ei

kohaldanud maakohus vääralt VÕS § 1047 lg-t 2.

14.5. Kostjatel lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3), kuid

kostjad ei ole esile toonud, et nad oleks seda teinud. Kuna kostjad selliseid asjaolusid esile ei

toonud, puudus maakohtul võimalus seda hinnata ja VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatut kohaldada.

Kostjad tekitasid hagejatele kahju vähemalt hooletusest (VÕS § 104 lg 3).

14.6. VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena,

mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (VÕS IV komm (2020), § 1050 3.2 b).

Tuvastades, et kostjad ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olid seega

hooletud, ei pidanud maakohus kontrollima täiendavalt kostjate välist süüd VÕS § 1050 lg 1

järgi.

14.7. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et kostjad on oma tegevusega põhjustanud hagejale

õigusvastase kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta

hagejaid mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejatel tekkinud mittevaraline

kahju on põhjuslikus seoses kostjate avaldatud hagejate mainet kahjustavate ebaõigete

faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega ehk kostjate rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).

Hagejatel on õigus nõuda kostjatelt I ja II mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.

16(20)

15. Puudub alus hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Maakohus on asjas põhjendatult

kohaldanud VÕS § 134 lg-s 2 sätestatut. Iseenesest viib ka VÕS § 134 lg 2 kohaldamine

põhimõtteliselt samadele tulemustele, mis VÕS § 139 rakendamine, sest Riigikohtu praktika

kohaselt tuleb mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju

eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest,

rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda,

kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua

ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 25.09.2005, nr 3-2-1-81-05, p 17).

16. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuste väide, et maakohtu otsus ei ole jälgitav osas, kuidas

kohus jõudis järeldusele, et kostjad panid toime teod, mis teotasid hagejate au. Maakohus viitas

kostjate kohtuistungil avaldatule, et nad mõlemad olid vaidlusaluste artiklite autorid, kes esitasid

oma artiklid avaldamiseks kostjate II ja IV veebilehtedel.

17. Maakohus on kohaselt põhjendanud, milliseid asjaolusid arvestab ta siinsel juhul rahalise

hüvitise suuruse määramisel (otsuse p-d 33–35). 2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud

kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018–2019. aastatel isiklike õiguste rikkumisel

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise

summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul on eelnimetatut arvesse võttes

maakohus määranud hagejatele õiglase hüvitise, s.o kohtupraktikas määratud hüvitise alampiiri

lähedal.

18. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kostjaid ei saa solidaarselt kohustada

tahteavalduse esitamiseks, kuna VÕS § 137 lg 1 seda ei võimalda. Kostjatelt solidaarselt

kohustuse täitmise taotlemist võimaldab VÕS § 65 lg 2, mille kohaselt tekib solidaarkohustus,

kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid

ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

19. Hagejad taotlesid 10 faktiväite ümberlükkamist ja kohus rahuldas nende hagi nelja osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.1 ja 4.1). Kahe faktiväite osas jäi hagi rahuldamata ja kaks

faktiväidet hindas maakohus väärtushinnanguks. Viimast kaht väärtushinnangut võttis maakohus

arvesse mittevaralise kahju hüvitise määramisel. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebust

viisil, et kostjate arvates ei oleks kohus seda tohtinud teha, kuna hagis taotleti nende

faktiväidetena ümberlükkamist. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu, kuna hagejad taotlesid

mittevaralise kahju hüvitamist nii faktiväidete kui väärtushinnangute avaldamise eest

(hagiavalduse p 109, I kd, tl 19). Seega ei sõltunud määratav hüvitis sellest, et kohus andis

avaldatule hagejatest erineva õigusliku hinnangu ja maakohus ei väljunud nõude piiridest (TsMS

§ 439 mõttes).

IV

20. Maakohus on menetluskulude jaotamisel sedastanud, et arvestab hagi rahuldamise ulatust,

millest saab järeldada, et maakohus eksis normiga ja soovis tegelikult viidata TsMS § 162 lg 1

asemel § 163 lg-le 1. Samas ei ole otsusest nähtav, kuidas maakohus oma kaalutlusõigust

sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku menetluskulude kostjate kanda

jätmise kasuks. Ringkonnakohus saab menetluskulude jaotuse kohta teha ise uue otsuse.

20.1. Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudest loobusid hagejad menetluse kestel. Maakohus

on osaliselt rahuldanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja täielikult hagejatele

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Suures osas kajastab maakohtu resolutsioon otsuse täitmise

viisi ja korda, mida nõude rahuldamise ulatuse määramisel arvesse võtta ei tule. Sellest

17(20)

hoolimata on maakohus jätnud iga hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate

kanda, mida TsMS § 163 lg 1 iseenesest võimaldab.

20.2. Kõik hagejate nõuded olid mittevaralised (TsMS § 132 mõttes), mistõttu ei ole võimalik

hinnata hagejate nõuete rahuldamise täpset ulatust nagu rahaliste nõuete puhul. Hagejatele on

eelduslikult tähtsam andmete ümberlükkamine kostjate poolt kui mittevaralise kahju hüvitis.

Hagejad saavutasid andmete ümberlükkamise nõudes 60% ulatuses hagi rahuldamise ja neile

mõisteti välja ka hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest. Seega saavutasid hagejad küllaltki

suures osas oma eesmärgi. Pole võimalik väita, et rahuldatud nõuded faktiväidete

ümberlükkamise osas oleks kaalukamad kui rahuldamata jäetud. Arvestades ümberlükkamise

nõuete rahuldamise ulatust, hagejate kohta avaldatud au teotavate faktiväidete ja

väärtushinnangute sisu ja nõuete osalise rahuldamata jätmise põhjendusi, samuti hagejatele

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitist, on õiglane jätta maakohtu menetluskulud 30% osas

hagejate ja 70% osas kostjate I ja III kanda.

20.3. Kostjate II ja IV suhtes on kohtuotsus jõustunud ja nende osas ringkonnakohus

menetluskulude jaotust ei muuda.

20.4. Kuigi kostjad on vaidlustanud apellatsioonkaebuses ka menetluskulude suurust, ei ole

kostjad selles osas konkreetseid väiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Siinsel juhul see nii ei ole, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda.

21. Seoses menetluskulude jaotuse muutmisega tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu

otsuse kostjatelt I ja III väljamõistetud hagejatele hüvitatava menetluskulu suuruse osas. Kuna

kostjatel I ja III maakohtus menetluskulud puudusid, puudub vajadus kindlaks määrata kostjate

hüvitatavate menetluskulude suurust. Maakohtu otsuses kostjatelt I ja III väljamõistetud

menetluskulude suurust tuleb vähendada 30% võrra ehk kummagi kostja osas 1938,72 euroni.

V

22. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt maakohtu menetluskulude jaotuse osas, mistõttu

tuleb menetluskulude jaotus määrata TsMS § 163 lg 1 järgi. Kõik apellatsioonkaebuses

vaidlustatud nõuded on mittevaralised. Kolleegium hindab menetluskulude jaotuse vaidluse

ulatust apellatsioonimenetluses, arvestades kaebuses ja vastuses sellele pühendatud mahtu, 10%

suuruseks kogu vaidluse ulatusest ja jätab seetõttu ringkonnakohtu menetluskulud 90% ulatuses

solidaarselt kostjate I ja III kanda ja 10% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.

23. Ringkonnakohus määrab järgnevalt kindlaks hagejate hüvitatavate menetluskulude suuruse

(TsMS § 174 lg 1 alusel).

23.1. Hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust

16 h 15 min tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3167,20 eurot. Hagejatele

osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud kohtuotsusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 1 h 30

min, kostjate esitatud dokumentidega tutvumine ja suhtlus kliendiga 1 h 10 min, 15.01.2024

kohtumäärustega tutvumine ja analüüs, suhtlus kliendiga 1 h 25 min; apellatsioonkaebusele

vastuse koostamine, apellatsioonkaebuste täiendustega tutvumine ja nendele vastamine 9 h,

istungiks ettevalmistumine 1 h 20 min; istungil osalemine 1 h 30 min; menetluskulude nimekirja

18(20)

koostamine 20 min. Kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

23.2. Kostja III esitas vastuväited menetluskulude taotlusele, leides, et maakohtu otsusega

tutvumine ja sellest kokkuvõtte tegemine kliendile ei ole apellatsioonimenetluses vajalik kulu,

mille hüvitamist saaks kostjalt nõuda. 04.01.–15.04.2024 tehtud esindaja toimingute osas leiab

kostja, et need on küll vajalikud, aga nendele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg peaks olema 3

h 30 min, v.a kohtuistungil osalemise aeg (1 h 30 min), mille osas kostja vastuväiteid ei esita.

Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid menetluskulude nimekirja koostamise ajale (20 min) ja

tunnitasu suurusele (160 eurot tunnis).

23.3. Hagejatele õigusteenuse osutamise raames oli esindajal teenuse osutamiseks ja

apellatsioonkaebustele vastamiseks vaja tutvuda nii maakohtu otsusega kui ka

apellatsioonimenetluses esitatud apellatsioonkaebuste ja nende täiendustega, samuti

ringkonnakohtu 15.01.2024 viie määrusega. Maakohtu otsusega tutvumise aeg 1 h 30 min on

arvestades selle sisu ja mahtu (ca 17 lk) vajalik ja põhjendatud ajakulu. Arvestades, et

ringkonnakohtu 15.01.2024 määrused puudutasid kostjate apellatsioonkaebuste menetlusse

võtmist või neile menetlusabi andmist, oli tegemist trafaretsete määrustega ja nendega tutvumise

põhjendatud ajaks koos kliendisuhtlusega on 30 min (1 h 25 min asemel). Arvestades kostjate

esialgse apellatsioonkaebuse ja kostja III apellatsioonkaebuse täienduse sisulise osa pikkust (ca 3

lk), kostja I täiendustega nõustumist, apellatsioonkaebuse vastuse sisulise osa pikkust (ca 5 lk) ja

täiendustele vastamise menetlusdokumendi sisulise osa pikkust (ca 5 lk), dokumentides osaliselt

varasemate seisukohtade kordamist, on nendega tutvumise ja vastuste koostamise põhjendatud

ajakulu 7 h (10 h 10 min asemel). Istungiks ettevalmistumise ajakulu 1 h 20 min, istungil

osalemise 1 h 30 min ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 min on toimiku

materjalide põhjal vajalik ja põhjendatud. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 12 h 5 min.

23.4. Hagejate vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot, millele lisandub

käibemaks, on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt

mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19).

Kuna käibemaksu määr muutus 2024. aastast, on kostja esindamiseks tehtud töötundidest 1 h 30

min käsitatav 2023. aastal tehtud toiminguna käibemaksu määraga 20% ja ülejäänud 10 h 35 min

2024. aasta menetlustoimingutena käibemaksu määraga 22%, tunnihind on seega koos

käibemaksuga vastavalt 192 eurot ja 195,2 eurot.

23.5. Kokku on hagejate hüvitatav menetluskulu (1 h 30 min *192) + (10 h 35 min *195,2) =

288 + 2065,87 = 2353,87 eurot. Kuna kostjatel I ja III tuleb hüvitada sellest 90%, on kostjate

poolt hüvitatava menetluskulu suurus 2118,48 eurot.

Eeldatavasti on hagejate lepingulise esindaja menetluskulud kantud hagejate poolt võrdsetes

osades, mistõttu tuleb igale hagejale välja mõista kostjatelt I ja III solidaarselt 2118,48 ÷ 3 =

706,16 eurot.

Seega kuulub igale hagejale väljamõistmisele maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena

solidaarselt kostjatelt I ja III kokku (1938,72 + 706,16) 2644,88 eurot.

23.6. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hagejate taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19(20)

23.7. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

24. Ringkonnakohus andis kostjatele I ja III menetlusabi riigilõivu tasumiseks, vabastades nad

mõlemad 665 euro suurusest riigilõivu tasumisest. Kuna ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

10% ulatuses hagejate ja 90% ulatuses kostjate kanda, tuleb hagejatel välja mõista solidaarselt

riigituludesse 133 eurot ja kummaltki kostjalt 598,50 eurot riigituludesse (TsMS § 190 lg 5

alusel).

25. Ringkonnakohus rahuldas istungil osaliselt istungil kostjate I ja III taotluse menetluse

kinniseks kuulutamiseks ja kuulutas menetluse kinniseks Z 13.01.2021 seletuse kui

dokumentaalse tõendi (II kd, tl 56-57) osas viimase eraelu (delikaatsete terviseandmete) kaitseks.

Seoses sellega märgib ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonis, et menetlus on nimetatud

dokumendi osas kuulutatud kinniseks ja menetlusosalistel ei ole selle sisu lubatud avaldada

(TsMS § 41 lg 2).

26. Kostja III istungil esitatud taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et

jõustunud kohtuotsuses asendatakse apellantide ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood,

äriühingute nimed ja registrikoodid tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2).

27. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis

maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.

/allkirjastatud digitaalselt/

20(20)