3-23-1693/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1693

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.07.2023 otsuse

nr 12301240019-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja UP

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2

rahvusvahelist kaitset puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

rahuldamata X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.07.2023 otsuse nr 12301240019-1

resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse resolutsiooni punkt 3. Teha uus

otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud

217 eurot ning ülejäänud menetluskulud halduskohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega kaebaja, C, Y ja Q nimed

ning kaebaja sünniaeg ja tema Eestisse saabumise ja siit lahkumise kuupäevad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 10.06.2024 (HKMS § 212

lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-1693

2(13)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hispaania Kuningriik väljastas Venemaa Föderatsiooni kodanikule Xle (sündinud

XX.XX.XXXX, kaebaja) Schengeni viisa kehtivusajaga 05.06.2022–04.06.2023. Kaebaja käis

Eesti Vabariigis 2022. a juulis ja augustis ning pöördus seejärel tagasi Venemaale. Kaebaja

lahkus XX.XX.XXXX Venemaalt ja saabus samal päeval Eestisse, lahkus XX.XX.XXXX

Eestist Kõrgõzstani ning seejärel saabus XX.XX.XXXX uuesti Eestisse.

2. Kaebaja esitas 30.09.2022 Harju Maakohtule avalduse anda luba abieluvõime tõendita

kooselulepingu sõlmimiseks. Harju Maakohus andis 06.12.2022 nõusoleku ning kaebaja ja tema

Eestis elav kooselupartner, kes on Läti Vabariigi kodanik, sõlmisid 27.12.2022 kooselulepingu.

Kaebaja taotles 28.12.2022 Eestis pikaajalist viisat, kuid Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas

tema taotluse 09.01.2023 tagasi. Seejärel esitas kaebaja 24.01.2023 rahvusvahelise kaitse

taotluse.

3. PPA luges 24.07.2023 otsusega nr 12301240019-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks

ja lükkas selle sama seaduse § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), tegi kaebajale

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse

lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva alates viibimisaluse lõppemisest

(resolutsiooni p 2) ning kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel üheaastast sissesõidukeeldu alates

lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3).

1) Taotlust tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise (homoseksuaalne ja ajateenistusealine

mees) ja poliitiliste veendumuste (Ukraina sõja vastane) alusel. Kaebajat ei ole alust tunnustada

pagulasena (VRKS § 4 lg 1).

Kaebaja kardab, et ta võetakse ajateenistusse ja saadetakse Ukrainasse sõdima. Kaebajale on

väljastatud sõjaväepilet, kuhu tehti 2017. a-l märge, et ta on ajateenistuse jaoks ajutiselt

kõlbmatu. Kaebaja väitel oli selle põhjuseks neerukivide diagnoos. 2018. a-l pärast ülikooli

astumist sai kaebaja ajateenistusest pikenduse. Kaebaja vend andis 13.12.2022 teada, et kaebaja

nimele tuli kutse ilmuda sõjaväekomissariaati isikuandmete täpsustamiseks. Lisaks väitis

kaebaja, et pärast kutse saatmist helistati tema emale ja öeldi, et kui poeg ei tule kohale, siis

pannakse ta kohe vangi. Kaebaja väited kutse saamise asjaolude kohta on mõnevõrra

vastuolulised. Päritoluriigi info kohaselt on Venemaal võimalik läbida alternatiivteenistus, kuid

kaebaja pole soovinud seda võimalust kasutada. Pole tõenäoline, et kaebaja saadetaks

ajateenistuses olles Ukrainasse sõdima. Pagulasena ei saa tunnustada kõiki Venemaa kodanikke,

kes ei ole läbinud ajateenistust, kuid kardavad mobilisatsiooni. Selliseid mehi on Venemaal

miljoneid. Venemaa ametiasutused on varem andnud kaebajale ajateenistusse kutsumisel

ajapikendust, arvestades tema tervist ja ülikooliõpingud, mistõttu ei ole usutav, et sõjaväel on

pretensioone just kaebaja vastu, hoolimata tema seksuaalsest sättumusest. Päritoluriigi teabe järgi

teenivad sõjaväes ka homoseksuaalsed inimesed. Sõjaväeteenistuse ja pagulasseisundi seosele

3-23-1693

3(13)

saab tugineda üksnes juhul, kui osalemine sõjalises tegevuses on vastuolus isiku tõeliste

poliitiliste,

religioossete

või

moraalsete

tõekspidamistega

ning

riik

ei

võimalda

asendusteenistust. Kuna kaebaja ei ole saanud mobilisatsioonikutset, siis ei ole teada, millisesse

üksusesse ta kuuluks ja milliseid teenistusülesandeid eeldatavalt täidaks. Pelgalt mobiliseerimise

ohust ei piisa kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks.

Kaebaja tegi 2021. a veebruarist maini Venemaal vabatahtlikku tööd OVD-Infos, alates 2022. a-

st on osalenud Eestis Free Russia Foundationiga seotud Reforum Space’i projekti tegevuses ning

kaitses 2022. a-l diplomitöö, mille juhendaja oli hiljem Venemaal välisagendiks kuulutatud ja

riigist lahkunud Q. Kaebaja väitel ei ole tema seos OVD-Infoga avalikult leitav, kuid see teave

võib olla Venemaa eriteenistustel olemas, sest OVD-Infole korraldati mitmeid küberrünnakuid.

Samas ei ole kaebajale teada, et kedagi oleks karistatud selle eest, et nad on OVD-Info heaks

töötanud. Päritoluriigi info põhjal on OVD-Info inimõiguste eest ja represseerimise vastu

võitlemisega tegelev projekt Venemaal, mis kanti 2021. a septembris välisagentide nimekirja.

Kaebaja oli OVD-Infoga seotud mõned kuud ja selles projektis on osalenud tuhandeid

vabatahtlikke, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebajat hakatakse selle tõttu taga kiusama. Eestis on

kaebaja osalenud Reforum Space’i projektis, millest ta sai teada oma sõbra Y kaudu, kes seal

töötab ja kellele kaebaja tuli 2022. a juulis külla. Kaebaja on aidanud tõlkida dokumente ja

korraldada meeleavaldusi ning on ka ise osalenud Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees

meeleavaldusel. Free Russia Foundation on kuulutatud Venemaal mittesoovitavaks

organisatsiooniks ja kaebaja kardab, et teda võidakse selle ühinguga koostöö eest trahvida,

karmilt karistada või vangi panna. Samuti kardab kaebaja, et kuna Free Russia Foundationiga on

seotud mitmed Eestis pagulase staatuse saanud Venemaa kodanikud, siis saaksid Venemaa

ametiasutused kaebajalt nende kohta infot „välja peksta“. Praegu pole siiski leidnud kinnitust, et

Venemaa ametiasutused on saanud teadlikuks kaebaja tegevusest Eestis ja soovivad kaebajat

selle tõttu taga kiusata. Sel põhjusel on ka ebatõenäoline, et Venemaal võidakse kaebajat

vangistada ja ebainimlikult kohelda osalemise eest Reforum Space’i projektis. Pärast 24.02.2022

on toimunud sõjavastaseid meeleavaldusi üle Euroopa ning on ebatõenäoline, et kaebajat

võidakse nende hulgast eristada, see info Venemaale saata ja teda seal taga kiusata. Kaebaja

06.04.2023 e-kirjaga saadetud fotodelt ja videotelt ei ole võimalik kindlaks teha, kus ja millal on

need tehtud ning miks inimesed on kogunenud. Kaebaja 10.04.2023 saadetud artiklitest ei nähtu,

et kaebaja oleks meeleavalduste korraldaja. Kaebaja saatis tõendeid meeleavaldustest ka

05.06.2023 ja 11.07.2023 e-kirjadega, millest mõnel fotol või videol on näha ka kaebajat. Need

ei muuda järeldust, et meeleavalduste rohkust arvestades ei paku kaebaja Venemaa

ametiasutustele erilist huvi. Usutav pole ka see, et kaebajat võidakse taga kiusata tema diplomitöö

pärast. Kaebaja juhendaja on võrdlemisi prominentne ja tunnustatud õppejõud, kellel oli

tõenäoliselt sadu õpilasi. Pole tõenäoline, et kõiki neid hakatakse n-ö töötlema.

Kaebaja on homoseksuaalne mees, kuid tal ei ole olnud oma seksuaalse sättumuse tõttu

Venemaal selliseid probleeme, mida saaks pidada tagakiusamiseks. Kaebaja profiil LGBT+

kogukonna liikmena ei ole selline, mis tekitaks Venemaa ametiasutustes huvi. Kaebaja ei ole

varem oma seksuaalse sättumuse tõttu sattunud Venemaa ametiasutuste huviorbiiti, konflikte on

pigem olnud lähedaste inimestega. Kuigi Venemaa ühiskonnas levivat homofoobiat ei saa eitada

ning Venemaal kehtivad LGBT+ propaganda vastased seadused, ei saa väita, et kaebaja elu

homoseksuaalse mehena oleks Venemaal võimatu. Kaebaja sotsiaalmeedia kontodelt ei paista,

et tal oleks samast soost kooselupartner ja nad oleksid tõsises suhtes. Kaebaja ütlused partneriga

koos elamise kohta on vastuolulised.

Kaebaja 18.07.2023 ärakuulamisel esitatud seisukohad ja 19.07.2023 e-kirjaga esitatud

täiendavad tõendid ei muuda PPA järeldusi. Kaebaja viidatud artiklid puudutavad üksikuid

erandlikke juhtumeid. Kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees ei ole objektiivsete

asjaoludega põhjendatud.

3-23-1693

4(13)

2) Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset, sest Venemaale tagasi pöördumine ei kujuta endast

kaebajale tõsist ja reaalset ohtu (VRKS § 4 lg 3).

3) Kaebajale tuleb teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ja kohaldada

üheaastast sissesõidukeeldu.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 24.07.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

Kaebaja tunnistati ajutiselt sõjaväekõlbmatuks neerukivide tõttu, kuid see probleem on nüüd

lahenenud, samuti on lõppenud ajateenistuse ajapikendus. Kaebaja homoseksuaalsus ei vabasta

teda ajateenistusest. Pole täpselt teada, kuidas suhtutakse Venemaal pärast 24.02.2022

homoseksuaalsetesse meestesse ajateenistuses, kuid on teada, et LGBT+ kogukonna inimeste elu

on pärast täiemahulise sõja algust oluliselt halvenenud ning nt Ukrainas korraldavad Venemaa

armees teenivad sõdurid rünnakuid just LGBT+ kogukonna vastu. Seega saab eeldada, et ka

Venemaa armees on geide olukord läinud hullemaks. Kaebaja juba kutsuti sõjaväekomissariaati

ning ajateenistusest keeldumise või kutse peale ilmumata jätmise eest on ette nähtud

vanglakaristus. On teada, et eesliinile sõdima saadetakse ka väljaõppeta sõdureid. PPA otsuses

on märgitud, et ajateenistust on võimalik asendada tsiviilteenistusega, kuid PPA toodud näited

puudutavad üksnes usulisi põhjuseid sõjaväeteenistusest keeldumiseks. Kaebaja ei soovi minna

ajateenistusse poliitilistel põhjustel. Kaebaja on sõjavastane, ta ei toeta Putini režiimi, mõistab

hukka sissetungi Ukrainasse ja on LGBT+ kogukonna liige. Kui kaebaja peaks esitama

asendusteenistuse taotluse ja annaks sõjaväekomissariaati teada selle põhjused, on naiivne arvata,

et talle lubatakse asendusteenistust, pigem peetakse ta kohe kinni, kontrollitakse tema

sotsiaalmeedia kanaleid, telefoni ja teisi temaga seonduvaid asjaolusid ning seejärel mõistetakse

süüdi sõjaväe diskrediteerimise või riigireetmise eest. Tagajärjed sellisele ülestunnistusele on

kaebaja jaoks vältimatud. Kaebajalt ei saa Venemaale tagasipöördumise korral eeldada oma

poliitiliste vaadete varjamist või muutmist. PPA väide, et ajateenistuse läbimisel tõenäoliselt ei

saadeta kaebajat rindele, põhineb aegunud ja puudulikul päritoluriigi infol. PPA tugineb

päritoluriigi infole valikuliselt. Venemaa ametivõimud on kinnitanud, et kehtiv seadus lubab

saata ajateenijaid pärast neljakuulist väljaõpet aktiivsetesse sõjapiirkondadesse, kuid PPA väidab

vastupidist. Kaebaja edastas PPA-le kutse ilmuda sõjaväekomissariaati, kuvatõmmise vestlusest,

kui kutse oli saadetud, ja kaebaja ema telefoni logi väljavõtte sellest, et temale helistati

komissariaadist. Kaebaja leidis otsingumootori abil kinnituse, et number, millelt tema emale

helistati, on komissariaadi telefoninumber. PPA leidis, et kaebaja on usaldusväärne.

Jääb arusaamatuks, millel põhineb PPA veendumus, et Venemaa ametiasutused ei ole kaebaja

tegevusest Eestis teadlikuks saanud, mistõttu ei hakata teda Venemaal taga kiusama. Kaebaja ei

ole lihtsalt üks vabatahtlikest, vaid osaleb ürituste ja meeleavalduste korraldamises. Seisukoht,

et Venemaa saatkonna töötajad ei jälgi olukorda ja ei tea isikutest, kes osalevad Venemaa vastu

suunatud meeleavaldustel ja korraldavad neid, on naiivne. On võimalik, et kõik meeleavaldustel

osalenud isikud ei ole Venemaa saatkonna töötajatele teada, kuid suure tõenäosusega on neile

teada kaebaja, kes osaleb peaaegu kõikidel meeleavaldustel ja nende korraldamisel, hoiab

meeleavaldustel suurt lippu ja plakateid ning peab kõnesid. Kaebaja ei pea tõendama kardetava

kahju tekkimist 100% kindlusega, vaid minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe põhjal tuleb

prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi. Pagulasena tunnustamiseks ei pea kaebaja

juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika

võib taotleda sellise tagakiusamise riski vältimiseks.

PPA hinnang LGBT+ kogukonna liikmete kohtlemisele Venemaal põhineb vananenud ja

puudulikul päritoluriigi infol. Seejuures ei ole tagakiusajaks ainult riik, vaid ka eraisikud, kelle

tegevuse vastu riik ei paku kaitset. 2023. a-l on olukord LGBT+ inimeste jaoks veelgi

halvenenud. Kaebajal ei oleks Venemaal võimalik elada turvalist perekonnaelu. Kui Venemaa

3-23-1693

5(13)

ametivõimud saaksid teada tema kooselulepingust, oleks tagakiusamine vältimatu. PPA ei

küsinud kaebajalt tema kooselupartneri kohta. PPA etteheited kaebaja elukorraldusele ei ole

asjakohased. Kui PPA arvab, et kaebaja kooselu on fiktiivne, tuleb tal seda tõendada.

Sissesõidukeelu kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kaebaja registreeritud elukaaslane elab,

õpib ja töötab Eestis kui Euroopa Liidu kodanik. Sissesõidukeeld rikub Euroopa Liidu

põhiõiguste harta art-s 7 sätestatud põhiõigust perekonnaelule.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.

Kaebaja kuulub LGBT+ kogukonda, kuid haldusmenetluses oma hirmudest rääkides ei pannud

ta suurt rõhku homofoobsele ühiskonnale, vaid rõhutas Venemaa algatatud sõda ja oma

soovimatust selles osaleda. Ta ei väljendanud kordagi hirmu läbida ajateenistust LGBT+

kogukonna liikmena. PPA ei saa kaebajale ise tagakiusamise kartuse aluseid juurde mõelda.

Kaebaja ütlused seoses sõjaväekomissariaati kutsumisega on vastuolulised. Kui kutse saadeti

13.12.2022, siis ei ole kaebajale kutset isiklikult kätte toimetatud, sest ta lahkus Venemaalt

varem. Kaebajal on võimalik kutse vaidlustada põhjendusega, et see ei ole nõuetekohaselt kätte

toimetatud. 2022. a-l ei kasutatud veel kutsete elektroonilise kättetoimetamise süsteemi.

Päritoluriigi teabe järgi saadetakse kutse ilmuda andmete täpsustamiseks sõjaväekomissariaati

mh siis, kui ongi vaja üksnes andmeid täpsustada, kuigi on võimalik, et andmete täpsustamine

on ettekääne ja isik suunatakse sõjaväekomissariaadis kohe meditsiinilisele läbivaatusele. Siiski

on inimesel, kes ei soovi läbida ajateenistust oma fundamentaalsete veendumuste tõttu, võimalik

taotleda alternatiivset tsiviilteenistust. Olemas on organisatsioonid, kes pakuvad selleks abi.

Päritoluriigi infost ei nähtu, et Venemaal oleks kavas piirata alternatiivteenistust. Ajateenistust

läbida mittesoovivad isikud peavad eelkõige kasutama oma päritoluriigis seaduslikke võimalusi

ajateenistuse vältimiseks või tõendama, et nende puhul on alternatiivne tsiviilteenistus faktiliselt

võimatu. Kaebaja põhjused ajateenistuse mitteläbimiseks võivad olla osaliselt poliitilised, kuid

kaebaja on vestlustel välja toonud oma patsifistlikud vaated, mille alusel on tal võimalik taotleda

tsiviilteenistust. Kaebaja väide, et tsiviilteenistuse taotlemise põhjustest rääkides peetakse ta

kohe kinni ning kontrollitakse tema nutiseadmeid ja sotsiaalmeedia kanaleid, on hüpoteetiline.

Etteheited kaebaja poliitilise meelsuse hindamisele ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole kõigilt

PPA-le edastatud fotodelt ja videotelt tuvastatav, kuid PPA pole seadnud kahtluse alla, et kaebaja

on Eestis viibides osalenud meeleavaldustel või nende korraldamisel. See ei muuda seisukohta,

et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on üle maailma toimunud meeleavaldusi Venemaa

agressiooni vastu, millel on osalenud tuhandeid inimesi. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaa

ametiasutustele on teada kõik üle maailma meeleavaldustel osalejad või kaebaja profiil erineks

märkimisväärselt teistest meeleavaldustel kaasa löönud isikute profiilidest ning see võiks

tekitada kaebaja suhtes teravdatud tähelepanu. Kaebaja viitab allikale, mille kohaselt on leitud,

et kuni kolmandik Venemaa saatkonna töötajatest Põhjamaades on Venemaa spioonid, kuid

mitme Euroopa luureagentuuri hinnangul on Venemaa agentide võrgustiku peamise tähelepanu

all Ukrainale saadetav sõjaline abi. Leedu riikliku julgeolekuameti andmetel on Venemaa

luureinfo kogumise fookuses Euroopa kriitiline taristu ning lääneriikide sõjaline abi Ukrainale.

Seega ei ole eluliselt usutav, et Venemaa luure peamine huvi oleks välisriikides viibivate

Venemaa tavakodanike tegevuse jälgimine, arvestades mh sellega kaasnevat halduskoormust.

Vaidlust ei ole, et Venemaa on karmistanud seadusi, mis represseerivad LGBT+ kogukonda, kuid

ei ole eluliselt usutav, et Venemaa ametivõimude esindajad hakkaksid kaebajat tema

homoseksuaalsuse tõttu taga kiusama. Kuigi tagakiusajaks võib olla ka kohalik elanikkond ja

kaebaja on kogenud homofoobset kohtlemist, ei tähenda asjaolu, et mõned inimesed ei

aktsepteeri heteronormatiivsusest erinevaid suhtemudeleid, et tegemist oleks tagakiusamisega.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kooselulepingust teadasaamise korral oleks tagakiusamine

vältimatu. Homoseksuaalsed suhted ei ole Venemaal kriminaliseeritud ja kaebaja profiil LGBT+

3-23-1693

6(13)

kogukonna liikmena ei ole selline, et ärataks Venemaa ametiasutustes tähelepanu.

Tagakiusamiseks ei saa pidada seda, et Venemaa ei tunnustaks kaebaja kooselulepingut.

PPA arvestas sissesõidukeelu kohaldamisel kaebaja kooselulepinguga. Asjaolude muutumisel on

kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või peatamist.

6. Kaebaja esitas 24.02.2023 taotluse anda talle elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse

(ELKS) alusel. PPA andis 20.09.2023 otsusega kaebajale ELKS § 22 lg 1 alusel tähtajalise

elamisõiguse kehtivusega 20.09.2023–13.07.2026.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2023 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas

PPA 24.07.2023 otsuse ja kohustas PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti

läbi (resolutsiooni p 2) ning mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 326 eurot

(resolutsiooni p 3).

Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset mobilisatsiooniohu või LGBT+ kogukonda kuulumise

tõttu. Selles osas saab nõustuda PPA 24.07.2023 otsuse põhjendustega. Kaebus tuleb rahuldada

põhjusel, et kaebaja tegevus poliitilise meelsuse avaldamisel on ületanud künnise, mille puhul ei

saa tõsikindlalt väita, et see ei ole Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ning Venemaale

tagasi pöördudes ei seisa kaebaja silmitsi tagakiusamisega.

Vaidlust ei ole, et Venemaal elades ei olnud kaebaja aktiivne oma poliitilise meelsuse

avaldamisel, kuid Eestis elades on ta alates 24.09.2022 osalenud erinevatel meeleavaldustel, sh

aidanud neid korraldada. Halduskohtu istungil keskenduti 04.06.2023 meeleavaldusele, millel

kaebaja tegi ettekande, ja 20.08.2023 meeleavaldusele. Ehkki 04.06.2023 meeleavaldusel

ettekande tegemisest oleks kaebaja saanud PPA-le rääkida juba 18.07.2023 vestlusel, ei saa selle

asjaolu mainimata jätmist ette heita, sest PPA ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud. Pärast

24.07.2023 otsuse tegemist võttis kaebaja osa ja aitas korraldada meeleavaldust, mis toimus

20.08.2023 Tammsaare pargis ja mille teemaks oli „Putin on mõrvar“. Kaebaja selgitas, et pärast

20.08.2023 meeleavaldust oli selle korraldaja Cga kontakteerunud väidetav Kaitsepolitseiameti

töötaja, kes ütles, et oli ära hoidnud rünnaku Ci vastu. Asjaoludest kogumis võib järeldada, et

Venemaa ametivõimud on eelduslikult teadlikud kaebaja poliitilisest meelsusest ja selle

väljendamisest Eestis. Seega pärast 24.07.2023 otsuse tegemist on asjaolud muutunud ja

tagakiusamist Venemaale tagasi pöördumise korral ei ole võimalik välistada. Lisaks on selgunud,

et pärast sõjaväekomissariaati ilmumise kutse saatmist võeti ühendust kaebaja emaga ning talle

öeldi, et kaebaja peab kohale tulema või ta peetakse kinni ja pannakse vangi. Arvestades kaebaja

esitatud tõendeid ja tema üldist usaldusväärsust, ei ole põhjust pidada kaebaja selgitusi

ebausaldusväärseks. Võib eeldada, et Eestist Venemaale tagasi pöördudes võib kaebaja

piiriületusel sattuda erilise tähelepanu alla.

Kaebaja osalemine meeleavaldustel ei ole olnud juhuslik või ühekordne ning poliitilise meelsuse

avaldamine on osa kaebaja identiteedist, mille varjamist Venemaal ei saa temalt oodata. Kaebaja

selgitustest ilmneb, et talle on oluline oma veendumusi avalikult väljendada ja oma

veendumustest ajendatult tegutseda. Seda kinnitab mh asjaolu, et kaebaja viis Venemaale

sealsetele poliitvangidele kirjutatud kirjad, riskides n-ö vahelejäämisega. Kaebaja suhtleb

aktiivselt Venemaalt lahkunud inimestega, kes on saanud Eestis rahvusvahelise kaitse enda

poliitilise meelsuse tõttu ja kellega koos ta organiseerib meeleavaldusi, kus ta ka ise aktiivselt

sõna võtab. Vastupidiselt PPA väidetule ei saa eeldada, et Venemaa võimud ei ole tuvastanud

ega kaardistanud Eestis rahvusvahelise kaitse saanud poliitiliselt aktiivseid inimesi ja nendega

suhtlevaid inimesi, samuti isikuid, kes tegutsevad Reforum Space’i juures ja aktiivselt

kritiseerivad Venemaa poliitikat. Kaebaja ei ole piirdunud mõne üksiku sotsiaalmeediapostituse

tegemisega, vaid tegemist on aktiivse inimesega, kes on avalikult meeleavaldustel kritiseerinud

Venemaa võime. Pole alust arvata, et Venemaal asuks kaebaja oma vaateid varjama, vaid suure

tõenäosusega kaebaja jätkaks Venemaal võimude kritiseerimist (sh Ukraina sõja ja poliitvangide

3-23-1693

7(13)

teemal) ja poliitilise meelsuse avaldamist. Sel põhjusel ei saa nõustuda PPA järeldustega, et pole

põhjust arvata, et Venemaale tagasi pöördumise korral ei satuks kaebaja võimude huviorbiiti.

Tõenäoliselt Venemaa kohtusüsteem ei kaitseks kaebajat Venemaa ametiasutuste tegevuse eest.

Kuna tühistada tuleb PPA 24.07.2023 otsuse resolutsiooni p 1, millega kaebajale keelduti

rahvusvahelise kaitse andmisest, tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega

tehti kaebajale lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. Sissesõidukeeld oleks olnud

õigusvastane ka rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse tühistamiseta, sest PPA pole

arvestanud, et kaebaja sõlmis kooslelulepingu Eestis elava Läti kodanikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. PPA palub apellatsioonkaebuses (täpsustatud ringkonnakohtu 19.03.2024 istungil) tühistada

halduskohtu otsus osas, milles kohus rahuldas kaebuse rahvusvahelist kaitse osas, ning teha uus

otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata.

Halduskohus jättis vastustaja väited tähelepanuta. Halduskohtu järeldused ei ole kooskõlas

Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 avaldatud seisukohtadega. Prognoosides kaebaja

käitumist päritoluriiki tagasi pöördudes, tulnuks arvestada ka tema varasemat tegevust

Venemaal, mitte üksnes poliitilise meelsuse avaldamist Eestis. Venemaal ei olnud kaebaja

poliitiliselt aktiivne. Kaebaja tõi mitmed olulised asjaolud välja alles halduskohtu istungil, nt

20.08.2023 meeleavaldusel toimunud intsidendiga seoses. Kaebaja seisukohad ei ole tõendatud

ja need on ebaloogilised ning halduskohtu arutluskäik on selles osas samuti ebaselge. PPA on

ümber lükanud kaebaja hüpoteesi, et Venemaa ametiasutused jälgivad aktiivselt isikuid, kes

korraldavad Tallinnas Venemaa saatkonna läheduses meeleavaldusi või kritiseerivad muul viisil

Venemaa

riigivõimu

tegevust.

Kohus

pidas

usaldusväärseks

kaebaja

seletust,

et

sõjaväekomissariaadist tuli kaebajale kutse ja ema kaudu saadeti kaebajale ähvardus, kui ta ei

ilmu sõjaväekomissariaati, viidates kaebaja üldisele usaldusväärsusele. PPA on aga ära näidanud,

et hoolimata kaebaja üldisest usaldusväärsusest on tema seletustes vastuolusid. Poliitvangidele

kirjade viimine viitab kaebaja soovile tegutseda oma veendumustest ajendatult, kuid halduskohus

ei ole välja toonud, milles seisneks n-ö vahelejäämisega kaasnev oht, arvestades mh, et kaebaja

toimetas need kirjad Venemaal anonüümse kontaktisiku kätte.

PPA ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. PPA ei pidanud esitama kaebajale enne

ärakuulamist haldusakti projekti või kirjalikke seisukohti, vaid võis kaebaja ära kuulata ka

suuliselt. Kaebaja pidi aru saama, mida tähendab kutse ärakuulamisvestlusele. Vestluse käigus

selgitati kaebajale, millised on kavandatava haldusakti peamised põhjendused. Kaebaja esitas

hiljem ka kirjaliku seisukoha ja tõendeid, mida PPA hindas sisuliselt. Selleks, et kaebaja saaks

ise esitada asjakohast päritoluriigi teavet, ei pea ta teadma, millist päritoluriigi infot PPA

haldusakti andmisel kasutab. Kaebaja pidi teadma, mis Venemaal toimub ja milliste asjaoludega

seoses ta kaitset vajab. Kaebajal ei olnud 18.07.2023 vestlusel takistust rääkida 04.06.2023

meeleavaldusest ja seal ettekandega esinemisest.

9. X palub jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja on olnud poliitiliselt aktiivne juba 2018. a-st, kui ta sai täisealiseks, ja on avaldanud oma

meelsust erinevatel viisidel, vastavalt oma oskustele. Kuigi kaebaja ei olnud varem Venemaal nii

aktiivne kui pärast 24.02.2022 sündmusi, ei ole PPA esitanud veenvaid põhjendusi, miks kaebaja

poliitilise meelsuse väljendamist Eestis ei peaks lugema siiraks. Kaebaja käitumist mõjutas

oluliselt täiemahulise sõja algus Ukrainas ja lisaks on loogiline, et Eestis kui turvalises riigis on

kaebaja end väljendanud vabamalt kui Venemaal. Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509 ei

välista arvestamist pärast päritoluriigist lahkumist aset leidnud sündmustega. PPA seisukohast ei

ole aru saada, kas ta peab kaebajat usaldusväärseks või mitte. Kaebaja ei ole PPA eest olulisi

asjaolusid varjanud, haldusmenetlus oli puudulik ja olulised asjaolud jäid seetõttu välja

3-23-1693

8(13)

selgitamata. Kaebaja jääb seisukohale, et 20.08.2023 meeleavaldusel osalenud isik, kes tutvustas

end Kaitsepolitseiameti töötajana, oli tegelikult seotud Venemaa ametiasutustega. Asjatu on

kaebajale ette heita selle asjaolu tõendamata jätmist, kui PPA-l endal oleks võimalik seda

hõlpsasti kontrollida. Kaebaja esitab selle kohta tõendid. On eluliselt usutav, et Venemaa

eriteenistused jälgivad, mis toimub nende naaberriigis asuva saatkonna ees ja mida nende

kodanikud seal teevad. Sõjaväekomissariaati ilmumise kutse ja sellega seotud ähvarduste teemat

arutati põhjalikult halduskohtu istungil ja halduskohus tegi sellest otsuses õiged järeldused. PPA

möönis istungil, et osaliselt on ta faktiliste asjaolude väljatoomisel ja neist järelduste tegemisel

eksinud. Kaebaja pole kunagi väitnud, et on poliitvangidele mõeldud kirjade edasi toimetamisega

vahele jäänud ja teda ähvardab sel põhjusel tagakiusamine. Kaebaja soovis sellega näidata oma

poliitilist meelsust enne rahvusvahelise kaitse taotlemist. Kaebaja loetles halduskohtu istungil

kõik meeleavaldused, millel ta on osalenud või mida ta on aidanud korraldada. Kaebaja on käinud

meeleavaldustel ja üritustel ka pärast halduskohtu istungit.

Kaebaja ärakuulamine ei olnud nõuetekohane. Apellatsioonkaebusest jääb selgusetuks, miks

kaebaja ei tohtinud end vestluseks ette valmistada, teades ette PPA põhimõttelisi seisukohti ja

päritoluriigi infot, millest vestlusel räägitakse. Rahvusvahelise kaitse menetlused on keerukad ja

detailirohked, eriti päritoluriigi teabe osas. Kaebajale ei olnud täpselt teada, mille kohta ta pidi

oma arvamuse ja vastuväited esitama, sh ei olnud tal võimalik kontrollida PPA kasutatud

päritoluriigi teabe aja- ja asjakohasust. Ärakuulamisvestluse eesmärgiks ei saa olla

rahvusvahelise kaitse taotlejas hirmu tekitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. PPA kinnitas ringkonnakohtu 19.03.2024 istungil, et ei vaidlusta halduskohtu 13.11.2023

otsust lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Seega käib ringkonnakohtus

vaidlus üksnes kaebajale rahvusvahelise kaitse andmise üle.

11. PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool

nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist

välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).

13. Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise

poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum

meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil,

nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Tagakiusamise tuvastamisel on eeskätt siiski määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada

võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).

14. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajat ei saa tunnustada pagulasena mobilisatsiooniohu

või LGBT+ kogukonda kuulumise tõttu. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse

põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonimenetluses ei ole ilmnenud sellega seoses uusi

olulisi asjaolusid, mis annaksid aluse halduskohtu järeldusi ümber hinnata (vt asendusteenistuse

ja mobilisatsiooni kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus nr 3-23-840, p-d 23 ja 24

ning seal viidatud lahendid).

15. Halduskohus rahuldas kaebuse kokkuvõttes põhjusel, et kaebaja tegevus poliitilise

meelsuse avaldamisel on ületanud künnise, mille puhul ei saa tõsikindlalt väita, et see ei ole

Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ning Venemaale tagasi pöördudes ei seisa kaebaja

silmitsi tagakiusamisega. Halduskohus ei võtnud siiski selget seisukohta, et kaebajale tuleks anda

3-23-1693

9(13)

poliitilisest meelsusest tingitud tagakiusamise ohu tõttu rahvusvaheline kaitse, vaid halduskohus

saatis kaebaja taotluse PPA-le uueks lahendamiseks. See ei ole kooskõlas Riigikohtu 12.12.2023

otsuses nr 3-22-2509 (p-d 14–16) antud juhistega, mille kohaselt peavad kohtud PPA-le taotluse

uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel ise andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks

ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt PPA otsuse jõusse jätma või pagulasstaatuses

veendumise korral kohustama PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Ringkonnakohus

leiab, et PPA 24.07.2023 otsuse resolutsiooni p 1, millega PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasi, saab jätta jõusse.

16. PPA tuvastas õigesti, et kaebaja ei lahkunud XX.XX.XXXX Venemaalt sellistel poliitilise

meelsuse avaldamisega seonduvatel asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena.

Ringkonnakohus ei korda selles osas vaidlustatud haldusakti põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja tegi Venemaal 2021. a-l mõned kuud vabatahtlikku tööd OVD-Infos ning osales ühel

Aleksei Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel. Ta alustas 2022. a suvel Eestit

külastades vabatahtlikuna koostööd Reforum Space’i Tallinna piirkonna kontoriga, sh viis

Eestist Venemaale kaasa poliitvangidele kirjutatud kirjad. Lisaks kaitses kaebaja 2022. a-l

ülikooli lõputöö, mille juhendaja Q tunnistati hiljem välisagendiks. Kaebaja ei ole aga viidanud

eeltooduga seoses mingitele juba tekkinud rasketele tagajärgedele, mis ületanuks tagakiusamise

lävendi VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

17. Pagulaseks tunnistamine ei eelda siiski, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab olema

lahkunud päritoluriigist põhjendatud tagakiusamishirmu tõttu, ning samuti ei pea ta olema

päritoluriigist lahkunud ebaseaduslikult. Isik võib otsustada taotleda oma pagulasseisundi

tunnustamist ka pärast seda, kui ta on juba mõnda aega viibinud väljaspool päritoluriiki.

Rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad tekkida ka pärast taotleja

päritoluriigist lahkumist ja olla taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed

taotleja olukorrale, tekitades temas põhjendatud tagakiusamishirmu. Põhjendatud hirm

tagakiusamise ees võib põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel pärast

päritoluriigist lahkumist. Muu hulgas tuleb hinnata, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse

taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja

jätkamine. N-ö omakasupüüdlik tegevus ei tekita põhjendatud hirmu tagakiusamise ees, kui

sellise tegevuse oportunistlik iseloom on kõigile, sh päritoluriigi ametiasutustele ilmne ja isiku

tagasisaatmine ei tooks kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Varjupaigaõigust ei tohi

kuritarvitada tagakiusamise teadliku provotseerimisega. Kui taotleja alustas poliitilise

tegevusega alles eksiilis või muutis selle oluliselt intensiivsemaks, peab ta veenvalt põhjendama,

et tema motiivid olid siirad. Taotleja ei või oma subjektiivse käitumisega moonutada

rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada

sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus

nr 3-22-2509, p 18).

18. Kaebaja poliitilise meelsuse avaldamine on muutunud oluliselt intensiivsemaks pärast

Venemaalt lahkumist. Kaebaja selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta on alates 24.09.2022

osalenud Eestis erinevatel Venemaa riigivõimu vastastel ja Ukrainat toetavatel meeleavaldustel

ning muudel sellelaadsetel üritustel, sh aidanud neid üritusi korraldada ja pidanud seal kõnesid.

Halduskohus keskendus otsuses 04.06.2023 ja 20.08.2023 Tallinnas toimunud meeleavaldustele,

kuid kaebaja 29.01.2024 menetlusdokumendi p-s 2.13 ja 20.03.2024 seisukohas kirjeldatud

sündmuste kronoloogia näitab, et tema poliitiline tegevus Reforum Space’i raames on olnud

küllaltki järjepidev, sh jätkunud ka apellatsioonimenetluse ajal.

19. Kaebaja tegevusest (enne ja pärast Venemaalt lahkumist koostoimes) saab järeldada, et

Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised vaated ja teatud määral ka oma meelsuse väljendamine on

kaebajale omane. Tuleb võtta arvesse, et kaebaja sai täisealiseks alles 2018. a-l ning alaealise

puhul ei saa reeglina eeldada, et tema vaated on välja kujunenud. Kaebaja tõi 25.05.2023

3-23-1693

10(13)

vestlusel (p 14) välja, et 2018. a-l, kui ta oli äsja saanud täiskasvanuks, tekkis tal konflikt oma

kooli direktoriga, kes survestas õpilasi hääletama presidendivalimistel V. Putini poolt. Kaebaja

selgitas, et ei nõustunud direktoriga ega hääletanud V. Putini poolt. Kaebaja vaadete püsivusele

viitavad ka ringkonnakohtu otsuse p-s 16 toodud asjaolud.

20. Teiselt poolt tuleb märkida, et kaebaja poliitiline tegevus Venemaal oli vaoshoitud ning

tegemist ei olnud n-ö kõrge poliitilise profiiliga isikuga, kelle tegevus äratas Venemaa

ametiasutustes huvi. Nii näiteks selgitas kaebaja 25.05.2023 vestlusel (p 10), et ülikooli ajal

toimus palju meeleavaldusi, kuid kaebaja ise neil ei osalenud, vaid sai kokku seal osalenud

sõpradega. Võimalik, et kaebaja poliitilise meelsuse väljendamise intensiivsust on mõjutanud mh

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 24.02.2022, kuid asja materjalidest ei nähtu, et see

asjaolu oleks oluliselt mõjutanud kaebaja poliitilist tegevust Venemaal, kuigi ta lahkus sealt alles

XX.XX.XXXX. Kaebaja selgitustest (nt 25.05.2023 protokolli p-d 6 ja 35; 07.06.2023 protokolli

p 14) saab järeldada, et tema peamine ajend Venemaalt lahkumiseks oli 2022. a septembri lõpus

välja kuulutatud mobilisatsioon ja soovimatus osaleda sõjas ning see, et ta oli 2022. a suvel Eestis

kohtunud siin elava Läti kodanikust mehega, kellega ta soovis olla koos. Kuigi kaebaja viitas

PPA-ga toimunud vestlustel ka varasemale koostööle OVD-Infoga ja meeleavaldusel

osalemistele, jäid need tegevused 2021. a-sse, mistõttu ei saanud need olla Venemaalt lahkumisel

määravad. Need asjaolud tekitavad kahtluse, et kaebaja poliitiline aktivism Eestis, mis on

jätkunud ka kohtumenetluse ajal, ei ole olnud päris siiras, vaid on kandnud mh eesmärki

suurendada tõenäosust saada Eestis rahvusvahelise kaitse. Kaebaja on PPA-le selgitanud, et

kirjutas oma ülikooli lõputöö rahvusvahelisest kaitsest ja poliitilisest tagakiusamisest

(25.05.2023 seletuse p 6). Seega ilmselt on kaebajale hästi teada, millistel tingimustel on

võimalik rahvusvahelist kaitset saada ja milliseid tegevusi tuleks selleks teha. Kaebaja on välja

toonud ka selle, et Eestis elab tema hea sõber, kes on saanud siin rahvusvahelise kaitse. See sõber

on seotud Reforum Space’iga ja pakkus kaebajale võimalust selle tegevuses osaleda. Eeltoodut

arvestades peab ringkonnakohus pigem tõenäoliseks, et Venemaale tagasi pöördumise korral ei

oleks kaebajale olemuslikult vajalik jätkata oma poliitilise meelsuse avaldamist nii aktiivselt,

nagu Eestis.

21. Sõltumata kaebaja motiividest, ei saa siiski välistada, et tema poliitiline tegevus Eestis on

saanud Venemaa ametiasutustele teatavaks. PPA on seadnud kahtluse alla, et Venemaa

ametiasutused jälgivad välisriikides Venemaa riigivõimu vastaste meeleavalduste korraldajaid

või neis osalejaid, sest üritusi ja neis osalejaid on väga palju. Tõenäoliselt ei suudagi Venemaa

ametivõimud jälgida kõigi selliste inimeste tegevust, nagu ringkonnakohus on korduvalt

Venemaaga seotud rahvusvahelise kaitse asjades leidnud. Kaebaja on aga alates 2022. a

septembrist regulaarselt osalenud Eestis meeleavaldustel, sh esinenud mõnel ka sõnavõtuga, ning

mitmed meeleavaldused on toimunud Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees. Kaebaja korraldas

seal 2024. a märtsis lävepakuküsitlust seoses Venemaal toimunud presidendivalimistega. On

võimalik, et Venemaa suursaatkonna töötajad jälgivad, mis toimub otse nende saatkonnahoone

ees ja kes meeleavaldustel osalevad, eriti kui kogunemised ei ole väga rahvarohked. Lisaks on

kaebaja selgitanud, et Reforum Space’i 20.08.2023 meeleavaldusel tutvustas tundmatu isik end

ühele ürituse korraldajale Cle Kaitsepolitseiameti töötajana ja väitis, et hoidis ära rünnaku C

vastu, ning saatis korraldajad tagasi Reforum Space’i kontorisse, teades seejuures nii kontori

asukohta

kui

ka

nimepidi

meeleavalduse

korraldajaid.

Kaebaja

on

esitanud

apellatsioonimenetluses tõendi, et C esitas juhtunu kohta Kaitsepolitseiametile päringu ja sai

PPA-lt vastuse, et tegemist ei olnud Kaitsepolitseiameti ega PPA töötajaga (dtl 1633 jj). Pole

võimalik tuvastada, kes oli tundmatu isik, kes Cga 20.08.2023 suhtles, ja millised olid tema

eesmärgid, kuid ei saa välistada, et tegemist võis olla hoopis Venemaa ametivõimudega seotud

isikuga, kes jälgib Eestis meeleavaldustel osalevate Venemaa kodanike tegevust. PPA ei ole

esitanud omalt poolt mingit muud eluliselt usutavat versiooni, mis annaks aluse kahelda kaebaja

seisukohas, et tegemist võis olla Venemaa ametiasutustega koostööd tegeva isikuga.

3-23-1693

11(13)

22. Sellegipoolest on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal ei ole praegu põhjendatud alust

karta Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamist oma poliitilise meelsuse tõttu.

Ringkonnakohus on varem leidnud, et päritoluriigi teabe järgi võib Venemaal tõepoolest olla

haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu

kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena (nt 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Tuleb

aga arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa

riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste

karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Ringkonnakohus märkis

07.03.2024 otsuses nr 3-23-1317 (jõustumata), et Venemaa kasutab ressursside piiratuse tõttu

põhiliselt nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see,

millist mõju soovitakse saavutada (nt saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele).

Sellist

järeldust

toetavad

OVD-Info

16.11.2023

andmed

poliitiliselt

motiveeritud

süüdimõistmiste kohta1 ja 28.02.2024 sõjavastase liikumise tagakiusamist käsitlev raport.2

Raportist nähtub, et kuigi sõjavastasuse alusel kinnipidamisi on alates 24.02.2022 toimunud

19 850, siis süüdistusi on esitatud ca 850 inimesele (sh enam kui pooltel juhtudel internetis

avaldatu eest). Halduskorras on sõjaväe „diskrediteerimise“ eest samal perioodil karistatud 8693

inimest.

23. Kaebaja profiil ei ole selline, et tõenäoliselt soovitaks tema kaudu saata sõnumit teistele

Venemaa kodanikele, kes kritiseerivad V. Putinit ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Kaebaja

poliitiline tegevus Venemaal oli väga vaoshoitud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks

Eestis Reforum Space’i raames toimuva Venemaa riigivõimuga opositsioonis oleva tegevuse

eestvedaja ja liider. Kaebaja ei ole välja toonud, et Eestis oleks tundnud konkreetselt tema vastu

huvi keegi, keda saab seostada Venemaa luureteenistustega. Nagu eespool märgitud, ei ole

praegu alust arvata, et kaebaja jätkaks Venemaal sama aktiivset poliitilist tegevust kui Eestis.

Puudub teave, et Venemaal karistatakse ebaproportsionaalselt või kiusatakse muul viisil taga

Venemaa kodanikke selle eest, et nad on osalenud välisriigis meeleavaldustel või aidanud neid

korraldada ja pöörduvad hiljem Venemaale tagasi. Kaebaja profiili arvestades ei ole seega

kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada

riigivõimu kritiseerimise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise

künnise. Pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste

vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav

tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

24. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise

või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside

kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või

tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3).

Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina

eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd

nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi

peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

25. Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul.

Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks

Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA

1 Vt https://en.ovdinfo.org/data-politically-motivated-criminal-prosecutions-russia

2 Vt https://en.ovdinfo.org/persecution-anti-war-movement-report-two-years-russias-full-scale-invasion-ukraine

3-23-1693

12(13)

õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Puudub vajadus korrata vaidlustatud

haldusakti põhjendusi.

26. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajal on praegu Eestis elamisluba, mis kehtib

kuni 2026. a juulini, ning temale tehtud lahkumisettekirjutuse ja kohaldatud sissesõidukeelu on

halduskohus tühistanud. Need asjaolud iseenesest ei välista kaebajale rahvusvahelise kaitse

andmist, kuid eeltoodu tähendab, et kaebajal ei ole lähitulevikus kohustust lahkuda Venemaale.

Olukord Venemaal muutub pidevalt ja ka kaebajaga seotud isiklikud asjaolud võivad muutuda

selleks ajaks, kui tal tuleb tagasi pöörduda oma päritoluriiki. VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud

oht kaebajale võib olla selleks ajaks vähenenud, kuid võib olla ka suurenenud. Viimati nimetatud

juhul võib kaebaja esitada korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 lg-tes 1 ja 2 toodud

eelduste täitmise korral tuleb PPA-l sel juhul rahvusvahelise kaitse menetlus uuendada ja kaebaja

taotlus uute asjaolude valguses uuesti läbi vaadata.

27. Kaebaja väidab, et PPA rikkus haldusmenetluses tema õigust olla ära kuulatud. Kuigi see

ei mõjuta siinse asja lahendamist, selgitab ringkonnakohus selle kohta järgmist.

28. Rahvusvahelise kaitse menetluses on toiminguid, mida taotleja peab tegema isiklikult, nt

esitama rahvusvahelise kaitse taotluse või esitama suulisel vestlusel selle põhjendamiseks fakte

ja selgitusi (vt VRKS § 10 lg 3, § 11 lg 2, § 14 lg 4, § 18 lg 4; siseministri 02.05.2026 määruse

nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse läbiviimise kord“ §-d 1 ja 2; vt ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/32/EL art 6 lg 3, art-d 14 ja 15, art 23 lg-d 3

ja 4). Samas on taotlejal õigus kasutada menetluses esindajat (VRKS § 10 lg 3), kes võib viibida

mh taotlejaga peetava vestluse juures (kuigi ei tohi enne lõppu sellesse sekkuda, vt määruse nr

13 § 2 lg 2). Nii taotlejal kui ka tema esindajal peab olema rahvusvahelise kaitse menetluses

juurdepääs mh vestluse protokollile või salvestisele ning päritoluriigi teabele, millele PPA otsus

tugineb (direktiivi 2013/32/EL art 12 lg 1 alap d, art 17 lg 5 ja art 23 lg 1).

29. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemist tuleb PPA-l taotleja ära kuulata

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et

taotlejal on võimalus tutvuda PPA peamiste järeldustega, mis puudutavad nii taotlejaga seotud

isiklikke asjaolusid kui ka asjakohast päritoluriigi teavet. VRKS ega HMS ei reguleeri täpsemalt,

millisel viisil tuleb taotleja enne tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta haldusakti andmist ära

kuulata. See tähendab, et PPA võib otsustada ärakuulamise viisi kaalutlusõiguse alusel (HMS §

5 lg 1). Seejuures tuleb PPA-l siiski arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kui taotleja on

menetluses esile toonud suure hulga faktilisi asjaolusid, mida tuleb hinnata mahuka päritoluriigi

teabe valguses, ei pruugi olla taotleja efektiivseks ärakuulamiseks piisav, kui PPA tutvustab

taotlejale üksnes suuliselt oma peamisi järeldusi ja taotleja peab kohe esitama sellele vastuväited.

See võtab taotlejalt võimaluse tutvuda sisuliselt PPA järelduste aluseks oleva päritoluriigi infoga,

kontrollida selle aja- ja asjakohasust ning esitada omalt poolt enne haldusakti andmist täiendavat

teavet ja tõendeid. Direktiivist 2013/32/EL ega VRKS-st ei tulene ka, et taotleja ei tohiks

ärakuulamise käigus kasutada esindaja abi, eriti päritoluriigi teabe kogumisel ja sellega seotud

vastuväidete esitamisel. Kuigi taotleja n-ö üllatamine oma järeldustega võib vähendada taotleja

vastuväidete hulka ja sellega ka PPA halduskoormust haldusakti põhjendamisel, ei pruugi see

kokkuvõttes tagada taotlejale võimalust tõhusalt realiseerida oma õigust olla menetluses ära

kuulatud. Lisaks tekitab see ohu, et taotleja vastuväited ja nende sisuline analüüs kaldub sel juhul

üle kohtumenetlusse, mis koormab kokkuvõttes rohkem nii menetlusosalisi kui ka kohtuid.

30. Siinses asjas pidas PPA kaebajaga nn Dublini menetluse raames vestluse 10.04.2023 (dtl

441 jj) ning rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise läbivaatamise käigus suulisi vestlusi

25.05.2023 (dtl 456 jj) ja 07.06.2023 (dtl 484 jj). Protokollide kohaselt ei viibinud kaebaja

esindaja nende vestluste juures. Seejärel edastas PPA kaebajale 13.07.2023 kutse tulla

18.07.2023 PPA-sse vastuväidete esitamise vestlusele (n-ö ärakuulamise vestlusele, dtl 513).

3-23-1693

13(13)

Kaebaja esindaja palus samal päeval PPA-l edastada oma seisukohad kirjalikult enne vestlust, et

kaebaja saaks vestlusel midagi sisuliselt arvata. PPA keeldus 14.07.2023 e-kirjas seisukohtade

kirjalikus vormis tutvustamisest (dtl 22), põhjendades seda sooviga saada kaebaja siirast ja

avameelset, mitte juriidiliselt või poliitiliselt korrektset arvamust. PPA pidas kaebajaga suulise

ärakuulamise vestluse 18.07.2023 (dtl 503 jj).

31. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PPA 14.07.2022 e-kirjas toodud põhjendused ei ole

asjakohased. Kaebaja andis PPA-le isiklikult ütlusi kolmel korral. 18.07.2023 intervjuu mõte oli

tutvustada kaebajale kavandatava haldusakti peamisi seisukohti, arvestades seni kogutud

tõendeid, sh päritoluriigi teavet. 18.07.2023 suulise ärakuulamise käigus ei olnud aga kaebajal

võimalik esitada sisulist seisukohta selle kohta, kas PPA kogutud päritoluriigi teave on piisav

ning aja- ja asjakohane. PPA-le pidi seejuures olema äratuntav, et kaebajal on nii soov, võimalus

kui ka oskused, et esitada selles küsimuses PPA-le oma põhjalik ja argumenteeritud seisukoht.

Kuna PPA oli valmis tutvustama oma põhiseisukohti kaebajale 18.07.2023 ja vormistas lõpliku

otsuse juba 24.07.2023, olnuks tal tõenäoliselt võimalik esitada oma peamised järeldused

kaebajale enne 18.07.2023 vestlust ka kirjalikult. Ärakuulamisviga ei mõjutanud siiski

kokkuvõttes asja lahendamist. Kaebaja esitas 19.07.2023 PPA-le kirjaliku seisukoha koos

täiendava päritoluriigi teabega (dtl 515 jj), mida PPA on 24.07.2023 otsuse tegemisel hinnanud.

Kaebaja esitas täiendavaid selgitusi ja tõendeid ka halduskohtus, mida on asja lahendamisel

arvestatud. PPA otsuse lõppjäreldus – jätta kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata –

on menetluslikest puudustest hoolimata õige.

32. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

otsuse rahvusvahelist kaitset puudutavas osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

kaebuse rahvusvahelist kaitset puudutavas osas rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud

osas, milles halduskohus tühistas kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu.

33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).

34. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 20 eurot, mille kohta on esitarud

maksekorraldus, ja 14.10.2023 kohtuistungi tõlkimisega seotud kulud 306 eurot (koos

käibemaksuga), mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldus. Menetluskulude eest on tasunud

SA Eesti Inimõiguste Keskus, kes on esindanud kaebajat siinses asjas. Kuna PPA 24.07.2023

otsuses tehti kolm erinevat otsustust, millest kahe – lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu –

osas kaebus rahuldatakse, tuleb PPA-lt kaebaja esimese kohtuastme menetluskulude katteks välja

mõista 2/3 ehk ümardatult 217 eurot. Ülejäänud menetluskulud halduskohtus jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

35. Ringkonnakohus tegi otsuse vastustaja kasuks, kuid PPA ei taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad PPA võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja kandis apellatsioonimenetluses tõlkekulusid kokku 430,64 eurot, mis jäävad tema enda

kanda.

36. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada

tähemärkidega kaebaja, C, Y ja Q nimed ning kaebaja sünniaeg ja tema Eestisse saabumise ja siit

lahkumise kuupäevad (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi

avalikustamist suuremas mahus, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus, mille ringkonnakohus

lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)