2-21-12530/94 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.mail 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-12530

Kohtuasi

OÜ Claris Properties hagi OÜ Drevor Properties vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

178 153,85 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Claris Properties (registrikood 11243591,

asukoht XXX, 10125); lepinguline esindaja vandeadvokaat

Asso Prii

Kostja OÜ: Drevor Properties (registrikood 11283656,

asukoht XXX 10117); lepinguline esindaja Anto Variku

Kohtuistungi aeg

Kohtuistung 2.aprillil 2024

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Claris Properties hagi OÜ Drevor Properties vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista OÜ-lt Drevor Properties OÜ Claris Properties kasuks 152 590,84 eurot, millest

põhivõlg on 141 726,44 eurot ja intressivõlg 10 864,40.

3. Välja mõista OÜ-lt Drevor Properties OÜ Claris Properties kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt 141 726,44 eurot alates 1.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta läbi vaatamata OÜ Claris Properties alternatiivne nõue välja mõista OÜ-lt Drevor Properties

kirjalikust laenulepingust tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot, intressinõudena 62 379,45 eurot,

viivisenõudena 14 501,93 eurot ning alates nõude esitamisest 20.02.2023 edasiulatuvalt viivis

laenunõudelt 91 649,3 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras;

5. Jätta läbi vaatamata OÜ Claris Properties alternatiivne nõue välja mõista OÜ-lt Drevor Properties

26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot alates

sissenõutavaks muutumisest, intress määras viis protsenti aastas kuni 26.09.2006 laenulepingust

ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõude sissenõutavaks muutumiseni summalt 639,12 eurot

alates 8.12.2006, summalt 40 392,16 eurot alates 19.12.2006, summalt 6391,16 eurot alates

19.01.2007, summalt 31 955,82 eurot alates 05.12.2007, summalt 12 271,04 eurot alates

04.03.2009 ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata laenunõude jäägilt alates selle

sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta OÜ Drevor Properties kanda.

2. Määrata OÜ Claris Properties menetluskulude suuruseks 19 130 eurot (käibemaksuga) ja välja

mõista OÜ-lt Drevor Properties OÜ Claris Properties kasuks hagimenetluse kulud 19 130 eurot

(käibemaksuga).

3. Välja mõista OÜ-lt Drevor Properties OÜ Claris Properties kasuks viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Määrata OÜ Drevor Properties menetluskulude suuruseks 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

OÜ Claris Properties (edaspidi hageja) palus OÜ Drevor Properties (edaspidi kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks 152 590,84 eurot, mis koosneb suulistest

laenulepingutest tulenevast põhinõudest 141 726,44 eurot ja intressinõudest 10 864,40 ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 141 726,44 eurot

alates 1.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni; alternatiivselt mõista kirjalikust laenulepingust tuleneva

laenunõudena välja 91 649,3 eurot, intressinõudena 62 379,45 eurot, viivisenõudena 14 501,93 eurot

ning alates nõude esitamisest (20.02.2023) edasiulatuvalt viivis laenunõudelt 91 649,3 eurot VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras; alternatiivselt mõista välja 26.09.2006 laenulepingust ning selle

1.01.2009 lisast tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot alates selles sissenõutavaks muutumisest intress

määras viis (5) protsenti aastas kuni 26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva

laenunõude sissenõutavaks muutumiseni summalt 639,12 eurot alates 8.12.2006, summalt 40 392,16

eurot alates 19.12.2006, summalt 6391,16 eurot alates 19.01.2007, summalt 31 955,82 eurot alates

05.12.2007, summalt 12 271,04 eurot alates 04.03.2009 ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

tasumata laenunõude jäägilt alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni.

2.04.2024 toimunud kohtuistungil võttis hageja seoses sellega, et kostja võttis viis suuliselt sõlmitud

laenulepingut omaks, hagiavalduses esitatud kaks alternatiivset nõuet tagasi.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hageja on kostja osanik alates 20.10.2006 kuni käesoleva ajani ning on andnud kostjale

kinnisvaraarenduste elluviimiseks xxx asuva ridaelamute ehitamise arendusprojekti elluviimiseks aga

ka muudeks arendustegevusteks ja kapitalivajaduste katmiseks pangaülekannetega laenusid. Laenusid

ega laenuintresse ei ole tagasi makstud. Laenud on väljastatud järgnevate ülekannetega: 08.12.2006

pangaülekandega 639,12 eurot (10 000 krooni) selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen

investeeringuteks); 19.12.2006 pangaülekandega 40 392,16 eurot (632 000 krooni) selgitusega „saldo

loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 19.01.2007

pangaülekandega 6391,16 eurot (100 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira

Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 05.12.2007 pangaülekandega 31 955,82

eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult); 02.09.2008

pangaülekandega 18 121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ (tõlge:

2. kapitali kaasamise saldo); 04.03.2009 pangaülekandega 12 271,04 eurot (192 000 krooni)

selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks); 16.04.2010 pangaülekandega 31 955,82

eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?).

Kokku tegi hageja kostjale pangaülekannetega laenude väljamakseid summas 141 726,44 eurot. Eesti

kroonides väljastatud laenud on arvestatud ümber eurodesse vahetuskursiga 15.6466. Seega on poolte

vahel sõlmitud iga makse teostamisel suulised, tähtajatud laenulepingud (edaspidi laenulepingud).

Laenude väljastamise tingimused - iga osaniku poolt väljastatav laenusumma, makse teostamise aeg ja

intress - lepiti kokku osanike ja kostja juhatuse liikmete osavõtul toimunud koosolekutel või

telefonivestlustes igakordselt enne laenu väljamakse sooritamist. Laenude tagastamise tähtaegasid

kokku ei lepitud, kuna ei olnud teada, milline on üldse Piira arendusprojekti täielik rahavajadus, millal

arendusprojekt valmib ning millal projekt maha müüakse. Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeni

laenulepinguid üles öelnud ja esitab laenulepingute ülesütlemise teate koos hagiavaldusega ning loeb

selle kostjale hagiavaldusega kätte toimetatuks hetkest, mil kostja saab kätte hagiavalduse koos

lisadega. Laenulepingud lõppevad 31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos

intressidega muutuvad sissenõutavaks alates 1.11.2021. Kostja juhatuse liikmeteks olid M D (kuni

2.10.2006), A.X (alates 02.10.2006) ning M.Z (alates 20.10.2006). Kostja juhatuse liikmeteks olid

laenude väljastamise perioodil V P ja A P. Laenude andmise osas toimusid vestlused ja kokkulepped

peamiselt M.Z ja A.X-i ning V P vahel (mõnikord võis vestlustes osaleda ka A P). Kostja on saadud

rahaülekanded laenuna enda raamatupidamises kajastanud. Kostja pearaamatu väljatrükist perioodi

1.01.2005 – 31.12.2008 kohta, mis kajastab raamatupidamiskontot: „KONTO 2424 võlad Claris

Properties OÜ-le“ nähtub, et kostja on enda raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval

kuupäeval laenu saamist hagejalt kokku 2 510 000 EEK-i. Eelnevast nähtub, et kostja võlgnevused

hageja ees on suuremad kui hageja on hagiavalduses nõudnud. Kostja tegelik koguvõlgnevus hageja

ees on 3 485 537 krooni (2 510 000 + 975 537) (222 766,42 eurot). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb

majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja on hagiavalduses esitatud

intressinõudes lähtunud intressimäärast 2%. Sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta

aruannetes omanikelt võetud laenude intressimäärana. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 20.08.2013

nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust Claris

Properties OÜ-le summas 222 766,42 eurot. Samuti kajastab bilanss intressivõlgnevust hageja ees 47

509,66 eurot. Seega on kostja euro täpsusega võtnud laenuna arvele kõik hageja poolt talle tehtud

laenu väljamaksed. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 perioodi 1.01.2016- 31.12.2016

kohta nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust Claris

Properties OÜ-le summas 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa

laenuvõlgnevusest (222 766,42 eurot) hagejale kandnud aga „Muude reservide“ alla summas 73 700

eurot. Kokku moodustavad summad täpselt kostja laenuvõlgnevuse kogusumma. 20.08.2017 trükitud

bilanss kajastab intressivõlgnevust hageja ees summas 67 836,33 eurot. Kostja on pidanud võimalikuks

tagastada enda juhatuse liikmetega seotud osanike laenusid ja intresse. Kostja 2016. aasta bilansi

kohaselt on tehtud laenutagastusi M.Z ja A.X-iga seotud äriühingule Erel Property Management OÜ –

tagastatud on võlgnevus 78 839,60 eurot ning intressivõlg 27 556,57 eurot. Samuti on tasutud 22

020,40 euro ulatuses võlgnevusi Erel Group AS-i ees, mis on seotud M.Z-iga. Hageja taotleb viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates laenunõude sissenõutavaks muutumisest

kuni selle täieliku tasumiseni. Kui kohus ei mõista hageja kasuks välja põhinõudena 152 590,84 eurot,

mis koosneb suulistest laenulepingutest tulenevast laenunõudest 141 726,44 eurot ja intressinõudest 10

864,40 eurot ja viivisenõudest või hageja esimene alternatiivne nõue mõista kostjalt hageja kasuks

välja 26.09.2006 laenulepingust ja selle 1.01.2009 lisast tulenev laenunõue 91 649,3 eurot, intressinõue

62379,45 eurot, viivisenõue 14 501,93 eurot ning edasiulatuvalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras ei kuulu täielikult või osaliselt rahuldamisele, siis palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi

eelnevalt rahuldamata osas TsMS § 369 alusel enne nõuete sissenõutavaks muutumist ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja 26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tulenev laenunõue 91

649,3 eurot alates selle sissenõutavaks muutumisest ja intress määras viis (5) protsenti aastas alates

laenude väljastamisest kuni laenunõuete sissenõutavaks muutumiseni ning viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras tasumata laenunõude jäägilt alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni selle

täieliku tasumiseni. II alternatiivse nõude esitab hageja juhuks, kui kohus peaks tuvastama, et poolte

vahel oli sõlmitud 26.09.2006 laenuleping ja selle 1.01.2009 lisa, kuid laenu- ja intressinõuded ei ole

muutunud sissenõutavaks. Hageja on 20.02.2023 menetlusdokumendis kirjeldanud, et 26.09.2006

laenulepingus ja selle 1.01.2009 lisas toodud laenude väljamakseperioodidel sai hageja anda kostjale

nende dokumentide alusel laenu kokku 91 649,3 eurot. 26.09.2006 laenulepingus (p 1.4) oli kokku

lepitud intressimääraks 5% aastas ning intressi tasumise kohustus saabus koos laenu tagasimaksmise

kohustusega (sissenõutavaks muutumisega) (p 3.2). Seega taotleb hageja: a) intressi väljamõistmist

alates iga laenumakse teostamisest kuni laenunõuete sissenõutavaks muutumiseni. Laenulepingu p 3.2.

kohaselt muutuvad laenu- ja intressinõuded sissenõutavaks, kui kõik projektiga seotud kolmandate

isikute (pangad, ehitajad, töövõtjad, arhitektid, maaklerid, notarid jne) on rahuldatud. Kuna II

alternatiivne nõue on esitatud olukorraks, kus kohtu hinnangul ei ole nõuded sissenõutavaks

muutunud, siis ei ole nõude esitamise seisuga ka intressinõuded sissenõutavaks muutnud. Seisuga

20.02.2023 oli jooksva intressi suuruseks 71 243,07 eurot. b) 26.09.2006 laenulepingust ja selle

1.01.2009 lisast tulenevate laenunõuete summas 91 649,.3 eurot väljamõistmist alates nende

sissenõutavaks muutmisest. Laenulepingu p 3.2. kohaselt muutuvad laenu- ja intressinõuded

sissenõutavaks, kui kõik projektiga seotud kolmandate isikute (pangad, ehitajad, töövõtjad, arhitektid,

maaklerid, notarid jne) nõuded on rahuldatud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Vastuväidete kohaselt asutati kostja 28.08.2006 osanike kokkuleppel eesmärgiga välja arendada ja

realiseerida kinnisvaraprojekt (korterelamu) xxx. Hageja on kostja üheks osanikuks ning talle kuulub

kostja osa nimiväärtusega 871,00 eurot, mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600,00 euro suurusest

osakapitalist. Kostja osanikele oli enne projektiga alustamiselt teada, et vastavas asukohas on

kinnisvaraprojekti arendus ja selle hilisem realiseerimine seotud kõrgendatud riskidega. Kuigi kostja

asutamise ajal oli toimumas kiire majanduskasv, siis oli krediidiasutustelt projektide finantseerimiseks

laenu saamine raskendatud. Seetõttu otsustasid kostja osanikud projekti rahastada omavahenditest ning

kostja osanikud võtsid kohustuse projekti allutatud laenude abil finantseerida ning sõlmisid kostjaga

allutatud laenukohustusega laenulepingud. Hageja on nõude alusena väitnud, et on laenusuhte alusel

teinud kostjale kokku seitse rahalist ülekannet kokku summas 141 726,44 eurot ning poolte vahel

sõlmiti enne iga väljamakse teostamist suulised ja tähtajatud laenulepingud, mille ta ütles

hagiavalduses üles. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja andis kostjale suuliste

laenulepingute alusel ilma tagatiseta ning lahtistel tingimustel pikema perioodi vältel laenu korduvalt

nii suures ulatuses. Kostja on seisukohal, et tegemist on allutatud laenudega, mille puhul on kesksel

kohal kohustuse täitmise tingimused, mitte selle andja. Riigikohus on otsuses 3-2-1-114-00

tunnistanud poolte poolt lepinguga kokkulepitud allutatud laenu rahuldamisjärku, mis oli antud asjas

pärast pankrotiseaduses toodud rahuldamisjärke. Sellele otsusele tuginedes võib järelda, et pooled

saavad kokkuleppega kehtestada nõuetele pankrotiõigusega ettenähtud nõuete rahuldamise järkudest

erineva korra vähemalt niivõrd, kui võlausaldaja nõue asetatakse kokkuleppel seadusega sätestatust

tahapoole. Sellele järeldusele tuginedes võib öelda, et Eestis saab sõlmida jõustatavaid laenude

allutamise kokkuleppeid. Planeeritud kinnisvaraprojektid realiseerusid poolikult hageja tegevusetuse

tõttu, kes ei täitnud 26.09.2006 sõlmitud laenulepingust ja selle 01.01.2009 sõlmitud lisast nr 1

tulenevat kohustust, mis tekitas hageja ja kostja osanike vahel tülisid ja tegi võimatuks kostja

majandustegevuse läbiviimise vastavalt esialgselt kavandatud äriplaanile. Kostja selgitab, et poolte

vahel sõlmiti 26.09.2006 „Mezzanine Financing Agreement“, mis oma olemuselt on allutatud

laenukohustusega sõlmitud laenuleping. Vastavalt 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu punktile 1.1.

kohustus hageja perioodil 26.09.2006 kuni 31.12.2007 andma kostjale kinnisvaraprojektide arenduseks

laenu kokku 2 512 500,00 krooni ehk 160 578,01 eurot. Pooled sõlmisid 01.01.2009 laenupingu lisa nr

1, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja andma kostjale täiendavalt laenu summas 2 985 855,00

krooni ehk 190 830,91 eurot perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 ning kõik ülejäänud 26.09.2006

sõlmitud laenulepingu tingimused jäid poolte suhtes ka edasiselt kehtima. Laenulepingu punkti 3.2.

kohaselt kuulus hageja poolt kostjale osanikuna antud laen tagastamisele viie aasta pärast laenulepingu

sõlmimisest või alternatiivina alles pärast kõikide kolmandate osapoolte nõuete rahuldamist.

Laenulepingu ja selle lisa allkirjastas hageja juhatuse liige V P (juhatuse liige alates 15.09.2006) ning

eluliselt ei ole usutav, et ta ei mäletaks laenulepingu ja selle lisade sõlmimist ning nende tingimusi nii

suurte laenusummade puhul. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole hagi esitamise ajal kostja vastu

sissenõutavaks muutunud nõuet ning hageja on nõude eseme ja aluse osas esitanud kohtule teadlikult

valeandmeid.

2.04.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja põhinõudena omaks, et viis pangaülekannet -

08.12.2006 summas 639,12 eurot, 19.12.2006 summas 40 392,16 eurot, 19.01.2007 summas 6 391,16

eurot, 05.12.2007 summas 31 955,82 eurot ja 16.04.2010 summas 31 955,82 eurot on suuliselt

sõlmitud laenulepingut kokku, kuid vaidles vastu põhinõuetelt intresside ja viiviste nõudele. Kostja

vaidles vastu kahe pangaülekande - 02.09.2008 ja 04.03.2009 – laenulepinguna käsitlemisele ning

nendelt intresside ja viiviste väljamõistmisele.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:



kostja asutati 28.08.2006 osanike kokkuleppel eesmärgiga välja arendada ja realiseerida

kinnisvaraprojekt (korterelamu) xxx;



hageja on kostja osanikuks alates 20.10.2006 ning talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 871,00

eurot, mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600,00 euro suurusest osakapitalist;



hageja on teinud kostjale pangaülekannetega makseid kokku 141 726,44 eurot (639,12 eurot + 40

392,16 eurot + 6 391,16 eurot + 31 955,82 eurot + 18 121,32 eurot + 12 271,04 eurot + 31 955,82

eurot);



maksete eesmärk oli kinnisvara arendusprojekti elluviimine xxx, sh osaühingule sellega kaasnevate

administratiivkulude katmine.



Eesti kroonides väljastatud summad on arvestatud ümber eurodesse vahetuskursiga 15,6466;



kirjalikke laenulepinguid pooled pangaülekannetega tehtud maksete kohta kokku 141 726,44 eurot,

sõlminud ei ole;



hageja tehtud pangaülekanded 08.12.2006 pangaülekandega 639,12 eurot (10 000 krooni)

selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen investeeringuteks); 19.12.2006 pangaülekandega 40

392,16 eurot (632 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge:

saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 19.01.2007 pangaülekandega 6 391,16 eurot (100

000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen

investeeringuteks Piiras Rakveres); 05.12.2007 pangaülekandega 31 955,82 eurot (500 000 krooni)

selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult) ja 16.04.2010 pangaülekandega 31

955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32

000?) põhinevad suulisetel laenulepingutel;



laenulepinguid ei ole kuni hagi esitamiseni üles öeldud;



kostja ei ole hagejale pangaülekannetega kantud summasid tagastanud ega nendelt intresse

maksnud.

Pooled vaidlevad selle üle:



kas 08.12.2006, 19.12.2006, 19.01.2007, 05.12.2007 ja 16.04.2010 suuliselt sõlmitud

laenulepingute osas sõlmiti ka intressi kokkulepe ja kas laenudelt tuleks arvestada viivist;



kas hageja 02.09.2008 pangaülekandega 18 121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of

2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo) ja 04.03.2009 pangaülekandega 12 271,04

eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks) kantud summad

on käsitletavad laenuna ning kas nendelt summadelt tuleks maksta intresse ja viivist.

Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Kuna kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja tehtud pangaülekanded 08.12.2006

summas 639,12 eurot (10 000 krooni) selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen

investeeringuteks); 19.12.2006 summas 40 392,16 eurot (632 000 krooni) selgitusega „saldo loan for

investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 19.01.2007 summas

6 391,16 eurot (100 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge:

saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 05.12.2007 summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni)

selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult) ja 16.04.2010 summas 31 955,82 eurot (500

000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?) põhinevad

suulisetel laenulepingutel, siis rahuldab kohus hagi laenulepingute põhinõuete osas VÕS § 108 lg 1

alusel tõenditele tuginemata ja mõistab välja 111 334,08 eurot.

VÕS § 398 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on

hagiavalduses esile toonud, et ta on kostjale andnud laenu ülekannetega 02.09.2008 summas 18 121,32

eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo) ja

04.03.2009 summas 12 271,04 eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital

2009. aastaks) (I kd lk 13, 14).

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kõigi seitsme pangaülekandega tehtud laenu väljastamise

tingimused sh iga osaniku poolt väljastatav laenusumma, makse teostamise aeg ja intress, lepiti kokku

osanike ja kostja juhatuse liikmete osavõtul toimunud koosolekutel või telefonivestlustes igakordselt

enne laenu väljamakse sooritamist. Antud asjaolu on tõendatud kostja juhatuse liikme M.Z 5.04.2010

allkirjastatud juhatuse koosoleku otsuste kokkuvõttega (I kd lk 188-190 koos tõlkega), mis on

adresseeritud kostja osanikele sh hagejale. 5.04.2010 toimunud koosoleku otsustest nähtuvalt on

koosolekul kohal viibinud kõik osanike, sh hageja, esindajad. Juhatuse liige M.Z on teinud osanikele

ülevaate 5.04.2010 toimunud koosolekust, millel tutvustati Piira arendusprojekti seisu, anti osanikele

teada, et kuuest üksusest kolm on välja üüritud ja peetakse läbirääkimisi neljanda üle, et üürnike

kavatsus on oma üksused osta, et otsustati kaasata osanikelt täiendavat rahastust summas 1 500 000

EEK-i (96 000 eurot), mis jaotati proportsionaalselt. Summa eesmärgiks oli Piira projektiga seotud

laenukohustuste vähendamine panga ees summas 1 350 000 krooni ning kostja administratiivsete

kulude katmine summas 150 000 krooni. Koosolek kiitis otsuse ühehäälselt heaks ning üleandmine tuli

teostada hiljemalt 15.04.2010. Dokumendile lisatud tabelist pealkirjaga „Piira laenuolukord“ nähtub, et

selles on kajastatud iga osaniku poolt kostjale sooritatava makse suurus ning, et hageja kohta on

märgitud 502 500 kr (32 170 EUR). Eeltoodud koosoleku otsusega langeb kokku 16.04.2010 tehtud

hageja ülekanne 500 000 EEK-i selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32

000?) (I kd lk 15). Seega saab lugeda tõendatuks, et osanike antavate rahasummade suuruse ja

tasumise tingimused lepiti kokku juhatuse koosolekutel. Rahasummade tagastamise tähtaegasid

eelkirjeldatud dokumentidest nähtuvalt kokku ei lepitud.

Hageja esitatud kostja pearaamatu väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE

21.08.2008 kell 11:46 perioodi 1.01.2005 – 31.12.2008, mis kajastab väljatrüki tegemise seisuga

raamatupidamiskonto: „KONTO 2424 Võlad Claris Properties OÜ-le“ sisu nähtub, et antud perioodil

on kostja enda raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval kuupäeval laenu saamist

hagejalt selgitustega „Laenu saamine Cl“ kokku 2 510 000 EEK-i (I kd lk 194). Eelnevast nähtub, et

kostja on võlgnevusi hageja ees kajastanud laenuna ning, et hageja on kostjale tegelikkuses rohkem

laene andnud (26.09.2006 - 201 000 EEK, 17.10.2006 - 67 000 EEK ning 12.12.2006 -1 000 000

EEK), kui hageja on hagiavalduses nõudnud. Hageja hagis esile toodud pangaülekannete summad ja

kuupäevad kattuvad hagiavalduses esitatud maksetega (8.12.2006, 19.12.2006, 19.01.2007,

5.12.2007). Hageja on välja toonud ka kostja tegeliku koguvõlgnevuse hageja ees kokku 3 485 537

krooni (2 510 000 + 975 537 / 222 766,42 eurot), mis kujunes kuni 21.08.2008 raamatupidamiskonto

väljavõttes kajastatud maksetele, lisanduvate maksetega, mis on tehtud pärast 21.08.2008 kuupäeva

ehk 02.09.2008 - 283 537 krooni, 04.03.2009 - 192 000 krooni, 16.04.2010 - 500 000 krooni, kokku

975 537 krooni.

Kostja bilansi väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 21.08.2008 kell 11:19

seisuga 1.04.2010 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 2-

3) võlgnevust hagejale summas 2 985 537 krooni (raamatupidamiskonto 2424). Väljatrüki tegemise

ajal ei olnud sooritatud 16.04.2010 laenumakset 500 000 krooni. Kostja bilansist nähtub, et see

kajastab intressivõlgnevust hageja ees 242 856,86 krooni, millest saab järeldada, et poolte vahel

eksisteeris laenusuhe ja kostja pidi laenusummadelt maksma intressi (I kd lk 195-196). Kostja bilansi

väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 20.08.2008 kell 13:07 seisuga 20.08.2013

nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 3) võlgnevust

hagejale summas 222 766,42 eurot (3 485 537 / 15,6466) (raamatupidamiskonto 2424). Samuti

kajastab ka see bilanss intressivõlgnevust hageja ees summas 47 509,66 eurot (I kd lk 197-198). Kostja

bilansi väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 25.08.2017 kell 11:57 seisuga

25.08.2017 perioodi 1.01.2016 - 31.12.2016 kohta nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude

pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 3) võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot (raamatupidamiskonto

2424). Ka nähtub bilansist, et kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa laenuvõlgnevusest (222

766,42 eurot) kandnud hagejale „Muude reservide“ alla summas 73 700 eurot (bilansi lk 4). Kokku

moodustavad summad kostja laenuvõlgnevuse kogusumma 222 766,42 eurot / 3 485 537 krooni (149

066,42 + 73 700) (I kd lk 18-19). Seega on kostja võtnud raamatupidamisdokumentides laenuna arvele

kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded, nii need, mille kostja omaks võttis kui ka 02.09.2008 ja

04.03.2009 tehtud ülekanded.

Hageja on põhistanud audiitorettevõtja AS BDO Eesti veebilehel avaldatud artikli põhjal, et „Muude

reservide“ näol on tegemist ÄS § 176 lg 11 viidatud omakapitalikoosseisus kajastatava bilansireaga,

mis on eraldiseisev seaduses sätestatud kohustuslikust reservkapitalist. Omakapitaliinstrumendina

saaks laenunõudeid muude reservide (raamatupidamise seaduse lisa 1) all kajastada ainult juhul, kui a)

selliste reservide moodustamine on põhikirjas ette nähtud, b) osanikud on vastu võtnud otsuse muude

reservide moodustamiseks ning c) laenuandja on loovutanud laenunõude tingimuslikult äriühingule.

Loodav omakapitalireserv (muu omakapitali reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi

tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord

olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et

omakapitalireservi moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule

üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse (I kd lk 199-200). Kuna hageja on

kinnitanud, et ta ei ole osanikuna allkirjastanud otsust muude reservide moodustamiseks, et ta ei ole

loovutanud oma nõuet kostjale, et kostja põhikirja p 2.3. näeb ette ainult reservkapitali moodustamise,

mitte muid reserve ning, et kostja osakapitali ei ole äriregistrist nähtuvalt suurendatud (I kd lk 6, 201-

202), siis asub kohus seisukohale, et kostja on oma raamatupidamises kajastanud ebaõigesti osa hageja

antud laenust muude reservide all. Kostja ei ole hageja toodud asjaolusid tõendatult ümber lükanud.

Seega loeb kohus eeltoodud tõenditega kogumis tõendatuks, et hageja 02.09.2008 pangaülekandega 18

121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ ja 04.03.2009

pangaülekandega 12 271,04 eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ kantud summad on

käsitletavad laenuna VÕS § 398 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et hageja

antud laenude puhul oli tegemist nn allutatud laenudega, kuna sellekohaseid kokkuleppeid või osanike

otsuseid või muid tõendeid allutatud laenulepingute sõlmimise kohta kohtule esitatud ei ole.

Riigikohus on 17.05.2017 tehtud lahendis asjas 3-2-1-45-17 (p 12) leidnud, et suulise laenulepingu

puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral

tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Kuna tõenditest

nähtuvalt ei ole ühegi laenusumma puhul märgitud pangaülekannete selgitustes, 5.04.2010 juhatuse

otsuses ega muudes tõendites maksete tagastamise tähtaega, siis asub kohus seisukohale, et hageja on

tõendanud hagiavalduses esile toodud väidet, et tegemist oli tähtajalt sõlmitud laenulepingutega, mille

ta 10.08.2021 ülesütlemise teadetega üles ütles (I kd lk 16-17).

Kostja ei ole oma väiteid selle kohta, et poolte vaheline laenusuhe põhines 26.09.2006 kirjalikult

sõlmitud laenulepingul, kuna hageja esitas 04.05.2022 menetlusdokumendis TsMS § 277 lg 1 alusel

kostja esitatud laenulepingu koopiale ehtsuse vastuväite ja põhistas seda dokumendil olevate allkirjade

erinevusega lepingu lehekülgedel ning sarnasuse puudumisega alla kirjutanud isikute allkirjadega.

Kohus selgitas kostjale 27.01.2023 eelistungil, et kirjaliku laenulepingu koopia ehtsuse kontrollimiseks

tuleks läbi viia ekspertiis, esitada kohtule vastav taotlus, lepingu originaal ja võrdlusmaterjal. Kuivõrd

kostja 26.09.2006 kirjaliku laenulepingu ehtsust originaallepinguga ega eksperthinnanguga ei

tõendanud, siis jätab kohus 26.09.2006 kirjaliku laenulepingu koopia TsMS § 277 lg 1 alusel tõendina

arvesse võtmata.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. VÕS § 397 lg 2 kohaselt kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks

on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku

määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Hageja on hagiavalduses esitatud

intressinõudes lähtunud intressimäärast 2% ning põhistanud sellise intressimäära kohaldamist sellega,

et sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta aruannetes omanikelt võetud laenude

intressimäärana. Nii nähtuvad kostja intressivõlad hagejale 2%-s intressimääras 2019.a kostja

majandusaasta aruandest (aruande lk 11, I kd lk 25), kostja 2016.a bilansist (I kd lk 18-19), 20.08.2013

väljatrükitud bilansist (I kd lk 198). 25.08.2017 väljatrükitud bilansist nähtuvalt on real 2664

intressivõlg hagejale 67 836,33 eurot (I kd lk 19). Kostja 2016. aasta majandusaasta aruandes on

kajastatud laenudena omanikelt 402 641 eurot ja näidatud 2%-ne intressimäär (I kd lk 208). Kostja on

2016. aasta bilansist nähtuvalt tagastanud juhatuse liikmetega seotud osanike laenusid 78 839,60 eurot

ja intresse 27 556,57 eurot Erel Property Management OÜ-le, mis äriregistri väljavõtte kohaselt kuulub

Erel Group OÜ-le ja Eventus Capital OÜ-le, millega on seotud M.Z ja A.X ning 22 020,40 eurot Erel

Group AS-ile, mis on seotud M.Z-iga (I kd lk 19, 38-40, 53-54, 55-57). Hageja esitatud 16.02.2023

väljavõttega Eesti Panga statistikamoodulist on tõendatud, et Eesti mittefinantsettevõtetele antud

laenude intressimäärad tegevusalade lõikes perioodil 1.01.2018 – 31.10.2021 on pikaajaliste laenude -

üle 1 aasta, intressimäär valdkonnas „kinnisvaraalane tegevus“ 2% v.a 12.2018 mis oli 1,98% ning ka

3% (I kd lk 211-214). Seega asub kohus seisukohale, et hageja on esitatud tõenditega kogumis

tõendanud, et pooltel oli kokkulepe laenudele 2% intressimäära kohaldamiseks aga ka seda, et 2%-ne

intressimäär oli tavaline sama liiki laenude puhul samal ajal ja kohas. Järelikult kuulub hageja

intressinõue 10 864,40 eurot täies ulatuses rahuldamisele.

VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu

tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu

laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Laenulepingute ülesütlemise teatega,

mille hageja esitas koos hagiavaldusega, on tõendatud laenulepingute ülesütlemise teate esitamine ja

selle kätte toimetatuks lugemine kostjale koos hagiavaldusega. Teate järgi lõppesid laenulepingud

31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos intressidega muutusid sissenõutavaks alates

1.11.2021. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja

§ 82 lg 3 kohaselt tuleb kohustus täita kohustuse täitmiseks antud mõistlikult vajaliku aja möödudes.

VÕS § 76 lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole laenulepingute alusel antud

laene ega intresse tagastanud, siis on ta oma kohustust rikkunud ja hageja võib nõuda nende

väljamõistmist eeltoodud sätete alusel.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 141 726,44 eurot alates 1.11.2021 kuni põhinõude

täitmiseni. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja on oma kohustusi laenusummade mittetagastamise ja

laenudelt intresside välja maksmata jätmisega rikkunud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ja

kuulub VÕS § 113 lg-s 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt

väljamõistmisele.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS

§ 424 lg-d 1-3 sätestavad, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja

kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule

esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema

nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul,

loetakse et ta on nõusoleku andnud. 2.04.2024 toimunud kohtuistungil võttis hageja seoses sellega, et

kostja võttis viis suuliselt sõlmitud laenulepingut omaks, hagiavalduses esitatud kaks alternatiivset

nõuet tagasi. Hageja alternatiivsete nõuete tagasivõtmise avaldus protokolliti. Kostja hageja avaldusele

vastuväidet ei esitanud. Seega tuleb jätta läbi vaatamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt

välja kirjalikust laenulepingust tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot, intressinõudena 62 379,45

eurot, viivisenõudena 14 501,93 eurot ning alates nõude esitamisest (20.02.2023) edasiulatuvalt viivis

laenunõudelt 91 649,3 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning mõista kostjalt välja 26.09.2006

laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot alates selles

sissenõutavaks muutumisest intress määras viis (5) protsenti aastas kuni 26.09.2006 laenulepingust

ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõude sissenõutavaks muutumiseni summalt 639,12 eurot

alates 8.12.2006, summalt 40 392,16 eurot alates 19.12.2006, summalt 6391,16 eurot alates

19.01.2007, summalt 31 955,82 eurot alates 05.12.2007, summalt 12 271,04 eurot alates 04.03.2009 ja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata laenunõude jäägilt alates selle sissenõutavaks

muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata

jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu

samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2570 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja

järgi on hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabikulude suuruseks 13 772,50 eurot, millele

lisandub käibemaks kuni 31.12.2023 tekkinud kuludelt summas 2424,5 eurot (20% määraga) ning

alates 1.01.2024 tekkinud kuludelt summas 363 eurot (22% määraga) summas 2787,51 eurot, kokku

koos käibemaksuga 16 560 eurot. Õigusabikulude kujunemine on alljärgnev: 02.08.2021 hagiavalduse

koostamine 2h 15m 160,00 360,00 2h 15m 360,00; 03.08.2021 hagiavalduse koostamine 3h 00m

160,00 480,00 3h 00m 480,00; 09.08.2021 hagiavalduse koostamine 3h 15m 160,00 520,00 3h 15m

520,00; 11.08.2021 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0h 30m 160,00 80,00 0h 30m 80,00;

12.08.2021 päring kinnistusraamatusse (hüpoteek) ja suhtlemine kliendiga 0h 15m 160,00 40,00 0h

15m 40,00; 06.09.2021 määruskaebusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga 1h 15m 160,00 200,00

1h 15m 200,00; 08.09.2021 määruskaebuse osas seisukoha koostamine ja esitamine 1h 45m 160,00

280,00 1h 45m 280,00; 25.01.2022 Riigikohtu 24.01.2022 määrusega tutvumine (kostja kaebuse

tagastamine) 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50; 11.02.2022 kostja taotluse analüüs, suhtlus kliendiga

ning seisukoha koostamine (tagatis) 2h 45m 170,00 467,50 2h 45m 467,50; 15.02.2022 15.02

kohtumäärusega tutvumine, suhtlemine kliendiga 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50; 28.02.2022

menetluskulude tagatise info edastamine kohtule 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50 02.05.2022 hagi

vastuse analüüs, suhtlus kliendiga, tõendite kogumine, vastuse koostamine 6h 30m 170,00 1 105,00 6h

30m 1 105,00; 09.01.2023 suhtlus kohtuga seoses istungiajaga 0h 15m 190,00 47,50 0h 15m 47,50;

16.01.2023 16.01 eelistungiks ettevalmistus ja osalemine 3h 15m 190,00 617,50 3h 15m 617,50;

19.01.2023 ülevaade kliendile 16.01 istungist, nõupidamised 1h 00m 190,00 190,00 1h 00m 190,00;

01.02.2023 nõupidamine kliendiga, tõendite hankimine ja analüüs 2h 30m 190,00 475,00 2h 30m

475,00; 07.02.2023 täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, tõlke korraldamine, seisukoha

koostamine, alternatiivsete nõuete esitamine 8h 00m 190,00 1 520,00 8h 00m 1 520,00; 15.02.2023

täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, tõlke korraldamine, seisukoha koostamine, alternatiivsete

nõuete esitamine 8h 00m 190,00 1 520,00 8h 00m 1 520,00; 20.02.2023 täiendavate tõendite

kogumine ja analüüs, suhtlus kliendiga, täienduste, nõuete, taotluste ja seisukoha esitamine 4h 45m

190,00 902,50 4h 45m 902,50; 09.05.2023 21.04.2023 kohtumäärus (kohtunõude täitmine) 3h 45m

190,00 712,50 3h 45m 712,50; 30.10.2023 30.10 kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine istungil 3h

00m 190,00 570,00 suhtlus kliendiga seoses istungiga 0h 30m 190,00 95,00 3h 30m 665,00;

01.11.2023 suhtlus A V (kompromiss) 0h 15m 190,00 47,50, taotlus 30.10.2023 istungi protokolli

parandamiseks 0h 15m 190,00 47,50 0h 30m 95,00; 02.11.2023 nõupidamine kliendiga seoses

kompromissiga ja menetluse edasise käiguga 2h 15m 190,00 427,50 2h 15m 427,50 09.11.2023 nõude

tasaarvestuse küsimused (A. V teavitus nõude loovutamisest Drevorile) 1h 00m 190,00 190,00 1h

00m 190,00; 20.11.2023 kliendi poolt esitatud täiendavate materjalidega tutvumine (võimalik nõude

tasaarvestus kostja poolt) 0h 30m 190,00 95,00 0h 30m 95,00; 27.11.2023 suhtlus kliendiga seoses

menetlusega 0h 45m 190,00 142,50 0h 45m 142,50; 29.11.2023 tõlke korraldamine 0h 30m 190,00

95,00 0h 30m 95,00; 04.12.2023 5.12 kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 15m 190,00 237,50 1h 15m

237,50; 06.12.2023 protokolliga tutvumine 0h 15m 190,00 47,50 0h 15m 47,50; 11.12.2023 taotlus

kohtule 1h 45m 190,00 332,50 1h 45m 332,50; 23.01.2024 kohtumäärusega tutvumine ja suhtlus kohtu

(istungiaeg) ja kliendiga 0h 15m 200,00 50,00 0h 15m 50,00; 24.03.2024 25.03 istungiks ettevalmistus

ja osalemine 3h 15m 200,00 650,00 3h 15m 650,00; 25.03.2024 ülevaade kliendile 25.03 istungist,

nõupidamised 0h 30m 200,00 100,00 0h 30m 100,00; 26.03.2024 suhtlus kliendiga seoses

menetlusega, suhtlus A V seoses võimalike kokkulepetega 1h 15m 200,00 250,00 1h 15m 250,00;

01.04.2024 02.04 kohtuistungiks ettevalmistus, osalemine istungil ning suhtlus kliendiga (ülevaade

istungist) 3h 00m 200,00 600,00 3h 00m 600,00; 03.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja

esitamine, sh suhtlus kliendiga 0h 45m 200,00 150,00 0h 45m 150,00 75h 00m 13 772,50 2. Hageja

palub sõltumata hagi rahuldamise ulatusest jätta igal juhul kostja kanda menetluskulud, mis on tingitud

menetluse venimisest (TsMS § 169), sh 30.10.2023 istungiga seotud kulud (vt hageja 11.12.2023

menetlusdokumendi p 4-5) ning 25.03.2024 istungiga seotud kulud. Samuti tuleb jätta kostja kanda

kulud, mis on seotud hageja poolt 20.02.2023 esitatud alternatiivsete nõuete esitamise ja

menetlemisega. Alternatiivsete nõuete esitamise tingis asjaolu, et kostja esitas menetluses

hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt eksisteeris poolte vahel kirjalik laenuleping. Alternatiivsete

nõuete tagasivõtmise tingis asjaolu, et kostja võttis suures osas omaks (25.03.2024 istung, helisalvestis

alates 17:30 ning 02.04.2024 istung) hageja poolt 10.08.2021 esitatud hagiavalduses esitatud

põhinõuded ning sellega loobus kirjaliku laenulepingu olemasolule rajanenud vastuväitest ning

kinnitas poolte vahel eksisteerinud suulist laenulepingut, sh kinnitas kostja esindaja 02.04.2024

kohtuistungil, et kostja ei suutnud leida laenulepingute originaale. Alternatiivsete nõuete esitamise

vajaduse tingi aga ainuüksi kostja väide, et eksisteerisid kirjalikud laenulepingud. Seoses sellega, s.o

kostja käitumisest tingitult, langes ära vajadus alternatiivseid nõudeid menetleda ja lähtuvalt

menetlusökonoomia põhimõttest võttis hageja alternatiivsed nõuded 02.04.2024 istungil tagasi.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta alternatiivsete nõuete menetlemisega seotud hageja

menetluskulusid kostjalt välja mõistmata ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda

(kostja ka ei esitanud seisukohta alternatiivsete nõuete osas, vaatamata kohtu poolt määratud

korduvatele tähtaegadele). Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (tsiviilasi nr 2-21-

12530) (TsMS § 176 lg 5). TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane

ning tal ei ole võimalik saada tagasi tasutud käibemaksu, mistõttu on ta palunud õigusabikulud välja

mõista koos käibemaksuga. Kokku on menetluskulude suuruseks 19 130 eurot (16 560 + 2570).

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2570

eurot. Riigilõiv hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS §

138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.

Seega tuleb määrata riigilõivu suurus täies ulatuses menetluskuluks ja kuulub hagi rahuldamise tõttu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus

on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei

ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind menetluse algusest kuni lõpuni 160-200 eurot/tund

vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks oleva lepingulise esindaja

tunnitasule ega kuulu vähendamisele. Kohus, võttes arvesse hageja esindaja töömahtu hagiavalduses

esile toodud suuliste laenulepingute sõlmimise asjaolude põhjendamiseks ning asjaolude tõendamiseks

tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, seoses kostja vastuväidete ja kohtu selgitustega

alternatiivsete nõuete esitamiseks, nende põhjendamiseks ja asjaolude tõendamiseks tõendite

kogumiseks, tõendite kogumahtu ja hagejapoolset analüüsi nende seostamiseks hageja nõudega, kostja

vastuväidetes esile toodu ümberlükkamiseks vastuväidete analüüsi ja seisukohtade esitamist, korduvalt

kohtu eelistungiteks ja kohtuistungiks valmistumist, istungitel viibimist ja kompromissläbirääkimiste

pidamist kostja esindajaga, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on täies ulatuses olnud

vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks 19 130 eurot

(käibemaksuga) (16 560 + 2570) ning see summa kostjalt täies ulatuses välja mõista. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja kohtule menetluskulu nimekirja esitanud ei ole ja tsiviilasjast kostja menetluskulusid ei nähtu.

Seega tuleb määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik