2-24-2073/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2073

Tsiviilasi

Veskioja Arendus OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: Veskioja Arendus OÜ (registrikood 14458694,

asukoht Mustamäe tee 136, 12911 Tallinn), seaduslik

esindaja R R (e-post xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Oliver

Ennok

(asukoht

Advokaadibüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn,

telefon xxx, e-post oliver.ennok@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Veskioja Arendus OÜ (registrikood 14458694) pankrotimenetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Veskioja Arendus OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast Veskioja Arendus OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Oliver Ennok

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Veskioja Arendus OÜ dokumentide hoidjaks R R (isikukood xxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku Veskioja Arendus OÜ kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks 2281,40 eurot (käibemaksuga).

7. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu summas 2281,40 eurot mõista välja

solidaarselt Veskioja Arendus OÜ osanikelt R R (isikukood xxx), M R (isikukood xxx) ja

K

K

(isikukood

xxx)

sissemaksmata

osakapitali

arvel

ja

maksta

välja

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole xxx.

8. Avaldada teade Veskioja Arendus OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

9. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Veskioja Arendus OÜ esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis 13.02.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver

Ennoki.

Ajutine pankrotihaldur esitas 05.03.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul realiseerimisele

kuuluv vara puudub. Osaühingu osakapitaliks on 2500 eurot, kuid osakapitali sissemakset

osaühingusse tehtud ei ole. Seega vastutavad R R, M R ja K K osaühingu kohustuste eest ühiselt

tasumata sissemakse ulatuses. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul

kohustusi vähemalt 437 845,04 eurot. Äriühing on lõpetanud oma tegevuse. Ajutise pankrotihalduri

hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse

põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan ja suutmatus oma äriplaani vastavalt oludele kohandada. Ajutine

pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutava

summa suuruseks 3000 eurot.

Kohus määras 06.03.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 21.03.2024. Deposiiti

nõutud summat ei tasutud.

Kohus tegi 25.03.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas

12.04.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena,

sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

esialgsetel andmetel puudub perspektiivne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei

esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt

437 845,04 eurot, kuid realiseeritav vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu

ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Kindlaid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur hetkel tuvastanud.

Võlgnikul on osakapitali sissemakse tasumise nõuded osanike vastu, kuid see pole piisav terve

pankrotimenetluse läbiviimiseks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.03.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 21.03.2024. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

25.03.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita

käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab

kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate

menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades

pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme R Ri.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus

haldur tunnitasu määrast 110 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise pankrotihalduri

tasuks 2281,40 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud

kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii tehtud töö mahule,

keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kuivõrd osaühing on asutatud sissemakset tegemata,

siis vastutavad osanikud osaühingu kohustuste eest vähemalt 2500 euro ulatuses.

PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus

PankrS § 29 kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud

ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu

osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja

kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

PankrS § 29 lg 91 alusel kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma

nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu

ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele. Sama sätte

kümnenda lõike kohaselt kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist PankrS § 29 lõike 9 või

91 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral

samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale

võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise nõue esitati.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul mistahes vara käesoleva tsiviilasja

menetluskulude, sh ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Ajutine haldur esitas kohtule avalduse tasu

väljamõistmiseks võlgniku osanikelt. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks

2500 eurot ja ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Sissemakset ei ole siiani tasutud. Võlgniku

osanikeks on R R, M R ja K K. Osanikud ei esitanud kohtule oma seisukohta ajutise pankrotihalduri

taotluse osas. Kuivõrd ajutise pankrotihalduri tasu on alla 2500 euro, tuleb osanikel solidaarselt täies

ulatuses hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik