2-22-17005/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. mai 2024

Tsiviilasja number

2-22-17005

Tsiviilasi

Kristjan Kolsari hagi AmRai OÜ vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

töötasu, välislähetuse päevaraha, hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

20 749,41 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AmRai OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): AmRai OÜ (rk: 14362511), esindaja

vandeadvokaat Kristo Kallas

Vastustaja

(hageja):

Kristjan

Kolsar

(ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karin

Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. detsembri 2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AmRai OÜ kanda.

3. Välja mõista AmRai OÜ-lt Kristjan Kolsari kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 1448,75 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1448,75 eurot tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kristjan Kolsar (hageja/töötaja) esitas 01.08.2022 töövaidluskomisjonile avalduse AmRai

OÜ (kostja/tööandja) vastu. Töövaidluskomisjon tegi 12.10.2022 otsuse, millega luges

tuvastatuks, et tööandja poolt poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine 02.07.2022 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel on tühine,

lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.08.2022, tuvastas, et kanded töötamise

registris on töölepingu lõppemise õigusliku aluse ja kuupäeva osas ebaõiged ja tegi registrisse

uued kanded ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

8000 eurot (neto), saamata jäänud töötasu 10 933,60 eurot (neto), seadusjärgses määras viivise

kohustuste tasumata osalt alates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni ja

välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto). Rahuldamata jäeti TLS § 109 lg 1 järgne hüvitisenõue

summas 9301,74 eurot (neto).

Tööandja esitas 11.11.2022 maakohtule taotluse töötaja töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse rahuldatud osas läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

2. Hageja palus kohtul tuvastada tööandja poolt 02.07.2022 töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus, lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.08.2022, muuta

töötamise registri kannet ning kanda registrisse töölepingu lõppemise kuupäev 01.08.2022 ja

alus TLS § 107 lg 2 ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel

8000 eurot (neto), töötasu 10 933,60 eurot (neto), välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto) ja

seadusjärgne viivis alates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.

Hageja väidete kohaselt asus ta 30.06.2021 sõlmitud töölepingu alusel kostja juures tööle

autojuht-ekspediitorina. Hageja täitis tööülesandeid alaliselt Soome Vabariigis. Töölepingu

kohaselt asus töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Tööaja algus ja lõpp sõltub veoste

tellimusest. Tööandja maksab töötajale tunnitasu 12 eurot (neto). Töötunde arvestatakse

täidetud tunnilehtede alusel. Tunnilehti kontrollitakse igakuiselt. Töötundidelt arvestatakse

maha kokkulepitud pausid. Hageja palus alates 2022. a algusest tööandjalt palgaarvestuse kohta

selgitusi, kuid ei saanud neid. 02.07.2022 esitas tööandja hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6 alusel, põhjendusel, et hageja on esitanud

tööandjale valeandmed oma töötamise mahu kohta ning avaldanud kaastöötajatele tööandja

kohta ebaõiget informatsiooni.

Töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööandja keskne väide on, et hageja on tunnilehtedele

märkinud rohkem tunde, kui on kajastatud Ecofleet väljavõttes. Ecofleet rakendus arvestab

sõiduki liikumise aega. Hageja töökohustuste hulka kuulus ka kauba laadimine. Tööaja arvestus

toimus töötaja täidetud tunnilehtede järgi. Hageja ei ole saanud tööandjalt tagasisidet, et

tunnilehtedega on probleeme. Tööandja väide Ecofleet andmete puudumise kohta on ebaõige,

kuna Ecofleet rakenduses toimub andmevahetus reaalajas. Tööandja oli hageja tööjõu välja

rentinud oma teisele ettevõttele, AR Special OÜ-le, kes oli sõlminud JTV-Partner OY-ga

lepingu, mille alusel anti hageja Enset OY teenistusse. Hageja esitas tunnilehed Enset OY-le,

kes kontrollis need üle ja edastas AR Special OÜ-le arve tegemiseks. Nõustuda ei saa ka kostja

määratlusega „ringi nominaalaeg“. Hagejale ei ole teada, milline see aeg on, mida tööandja

soovib tagasiulatuvalt tööajaarvestuse aluseks võtta. Tööaeg on reaalselt tööülesannetele

kulunud aeg, mitte tööandja subjektiivne ettekujutus.

Kolmandates isikutes tööandja suhtes usaldamatuse põhjustamine ei ole töölepingu lõpetamise

alusena asjakohane, kuna kolmandate isikutena ei saa käsitleda tööandja teisi töötajaid. Hageja

ei ole ka õhutanud kolleegides vaenu tööandja vastu, tööandja kohta valetanud, tekitanud

konfliktsituatsioone ega muul viisil töökeskkonda häirinud. Hagejale sai teatavaks, et alates

02.02.2022 peab tööandja autojuhtidele tagama teenuse osutamise riigis kehtivad

töötingimused, ja soovis, et tema töötasu viidaks vastavusse töö tegemise riigi (Soome

Vabariigi) regulatsiooniga. Avaliku info avaldamine ei saa olla aluseks usalduse kaotamisele.

Lisaks oleks tööandja TLS § 97 lg 2 p 2 järgi pidanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest

töötajale 30 päeva ette teatama, kuivõrd tööandja ei olnud töötajat enne ülesütlemist hoiatanud.

Tööandja on jätnud hagejale ajavahemiku 2021. a juuli kuni 2022. a juuli eest maksmata

töötasu 10 933,60 eurot (neto) ja välislähetuse päevaraha 64 eurot. Tööandjalt on põhjendatud

välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses,

kuivõrd kolme kuu hüvitis ei kompenseeri töötajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb nii sõit kui kauba laadimine

viia läbi ettenähtud nominaalaja piires. Hageja on kirjutanud tunnilehtedele aega juurde mahus,

mis ületab nominaalaega ehk ei vasta sõitmise ja kauba laadimise tegelikule ajale. Nõustuda ei

saa, et töötaja võib ettevõtte sees tööandjale piiramatult mainekahju tekitada. See seondub ka

üldise lojaalsuskohustusega. Kui töötaja räägib tööandjat taga, mustab teda teiste töötajate ees,

on töötaja selgelt ebalojaalne. Usalduse kaotus peab laienema ka sellistele juhtumitele. Isegi

kui ei saa lähtuda TLS § 88 lg 1 p-st 6, saab lähtuda p-st 5 (on oma teoga põhjustanud tööandja

usalduse kaotuse enda vastu). Töölepingu lõpetamise teates olid välja toodud mõlemad alused.

Töölepingu ülesütlemise tingisid rikkumised kogumis. Tööandja ei näinud võimalust töötajat

täiendavalt hoiatada. Töötasu on hagejale õigesti arvestatud ja välja maksud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus tuvastas 18. detsembri 2023 otsusega, et K. Kolsari ja AmRai OÜ vahel

30. juunil 2021 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ning lõpetas

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 1. augustist 2022, otsustas muuta töötamise registris

kanded K. Kolsari töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ning märkida, et K. Kolsari

töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 1. augustil 2022.

Maakohus mõistis AmRai OÜ-lt K. Kolsari kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

8000 eurot (neto), töötasu 10 933,60 eurot (neto), välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto) ning

viivise hüvitiselt (8000 eurot) ja töötasult (10 933,60 eurot) alates 2. augustist 2022 kuni

hüvitise ja töötasu tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hageja menetluskulude suuruseks määrati 5140 eurot ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks

5140 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 5040 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist avalduses,

töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt põhjendanud ja välja toodud põhjuseid tõendanud.

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu. Avalduse kohaselt on töötaja pika aja jooksul ja regulaarselt

suurendanud tunnilehtedel töötegemise mahtu, st märkinud töötunde tegelikust suuremaks.

TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust. Töölepingu p 3.1

järgi arvestati tööaega töötaja täidetud tunnilehtede alusel. Tööandja selgituste kohaselt esitas

töötaja tunnilehti kas nädala või kuu kaupa. Töötaja kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et

saatis tööandjale tunnilehti korra nädalas. Tööandja vastuväite kohaselt oli lubatud tunnilehele

märkida tegelikust sõiduajast pisut pikem tööaeg, kuid töötaja märkis tunde oluliselt suuremas

mahus. Samas on vastuväitest võimalik järeldada, et tööandja aktsepteeris tööaja ümardamist.

Tööandja keskne vastuväide seisneb selles, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas

ulatuses töötunde, kui on kajastatud Ecofleet rakenduse väljavõttes. Ecofleet süsteem alustab

sõidu registreerimist pärast seda, kui süüde lülitub sisse ja on sees vähemalt minuti või kui

sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja ei lülitata minuti aja

jooksul uuesti sisse või kui auto peatub vähemalt 10 minutiks, isegi kui süüdet ei lülitata välja.

Töötaja tööaja hulka kuulus lisaks sõiduajale ka kauba laadimise ja dokumentatsiooni täitmise

aeg. Seega tööandja ei saanud tööaja arvestamisel tugineda üksnes Ecofleet süsteemile. Ecofleet

süsteemi alusel tööaja arvestamist ei toeta ka tööleping, milles lepiti kokku, et töötunde

arvestatakse tunnilehtede alusel ning neid kontrollitakse igakuiselt. Kuna tööandja kohustus

maksma töötasu iga järgneva kuu 10. kuupäevaks, pidi ta hiljemalt selleks ajaks tegema selgeks

töötaja tegeliku tööaja ning töötaja esitatud andmetega mittenõustumisel esitama neile

vastuväited või küsima selgitusi. Tööandja on pööranud töötaja tähelepanu ebakõladele

tunnilehtedel üksikutel juhtudel, millest on võimalik järeldada, et suures osas kiitis tööandja

töötaja esitatud andmed vaikivalt heaks. Tööandja ei ole eitanud töötaja esitatud andmete alusel

klientidele arvete koostamist, mis viitab täiendavalt, et enamikel juhtudel tööandja nõustus

andmetega. Seega ei ole täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja tõi

ülesütlemisavalduses välja, et hageja on töötajate vahelistes vestlustes avaldanud järjepidevalt

kolleegidele valeinfot ja halvustanud tööandjat, eesmärgiga õhutada vaenu ja ässitada ka teisi

töötajaid tööandja vastu. Tööandja pidi pidevalt töötajatele selgitama, et sellised väited ei ole

õiged. Hageja selgitas kohtuistungil, et 22.02.2022 muutus EL direktiiv palga osas ning ta

tutvustas seda teistele töölistele. Kohus oli seisukohal, et tööandja juures töötavad isikud ei ole

üksteise suhtes vaadeldavad kui töösuhtesse puutumatud kolmandad isikud TLS § 88 lg 1 p 6

mõttes. Seega polnud tööandjal õigust nimetatud alusel töölepingut lõpetada ka juhul, kui

väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks toimunud.

Lisaks on tööandja viidanud, et hageja käitus tööandja suhtes vaenulikult, ebaviisakalt ja

lugupidamatult, otsis intriige ning tekitas konfliktsituatsioone. Millest täpsemalt hageja

kolleegidega rääkis ja milliseid sõnumeid edastas, esitatud kirjavahetusest ei selgu.

Sõnumivahetusest nähtub, et tööandja teeb hageja küsimusele tuginedes järelduse töötajapoolse

tegevuse kohta kolleegide agiteerimisel. Hageja kolleegide agiteerimist oma sõnumites ei

kinnita. Juhul kui hageja oleks levitanud kolleegide seas tegelikkusele mittevastavat teavet,

olnuks teistel töötajatel võimalik pöörduda tööandja poole tegeliku teabe saamiseks. Lisaks

esitas hageja tööandjale küsimusi palgaarvestuse kohta, mida ei saa kuidagi taunimisväärseks

pidada. TLS § 28 lg 2 p 12 alusel oli töötaja õigustatud vastavaid andmeid nõudma ning

tööandja oli kohustatud neid esitama. Seega TLS § 88 lg 1 p 6 aluse esinemine ei ole tõendatud.

Kokkuvõttes ei lugenud kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus

erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega kohus rahuldas hagi ja tuvastas, et töölepingu 02.07.2022

erakorraline ülesütlemine on tühine. Kuna ülesütlemine on tühine, ei ole vaja analüüsida, kas

tööandjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. TLS § 107 lg 1 järgi tuleb

lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2

alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 01.08.2022.

Töötaja palus töövaidluskomisjonil TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kuue kuu hüvitis

17 301,74 eurot (neto). Nõue rahuldati 8000 euro ulatuses. Seadusandja on ette näinud kolme

kuu hüvitise, kuid töövaidlusorganile on jäetud kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks.

Kohus arvestas hüvitise määramisel, et töösuhe kestis alla kahe aasta, et tööandja rikkus

TLS § 28 lg 2 p-s 12 toodud kohustust, et töölepingu lõpetamisega päeva pealt asetati hageja

ootamatult olukorda, kus tal polnud võimalik elatist teenida. Kuna hagejal ei olnud võimalik

töötada alates ülesütlemisavalduse saamisest (02.07.2022) kuni töölepingu lõpetamise päevani

(01.08.2022), jäi hagejal sel ajavahemikul saamata tulu (töötasu). Eeltoodut arvesse võttes pidas

kohus õiglaseks töövaidluskomisjoni tuvastatud asjaoludel määratud hüvitist 8000 eurot (neto).

Hageja on esitanud nõude 2021. a juulist kuni 2022. a juulini saamata jäänud töötasu

10 933,60 eurot (neto) väljamõistmiseks. Töölepingu p 3.6 kohaselt makstakse töötajale ka

päevaraha (minimaalselt 32 eurot). Töötaja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis ehk oli

töölähetuses. Töötaja nõude arvestuse koonddokumendist (töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse lisa 11) nähtub, et töötaja töötas nõude aluseks oleval perioodil rohkem kui

normtunnid ette näevad. Töötaja on tundide arvestuse aluseks võtnud tööandjale esitatud ja

tööandja poolt jooksvalt kontrollitud tunnilehed. Normtunnid on arvutatud 12 eurot/h (neto)

(vastavalt töölepingule) ja alates märtsist 2022. a 13 euro/h (neto) (vastavalt poolte

kokkuleppele). Normtundide töötasu kuude lõikes on kajastatud tabeli neljandas veerus

pealkirjaga „normtunni töötasu“. Ületunnid on arvutatud vastavalt TLS § 44 lg-le 7, mille

kohaselt hüvitatakse ületunnitöö 1,5-kordse töötasuna, s.o kuni veebruari lõpuni 18 eurot/h ja

alates märtsist 2022. a 19,5 eurot/h. Ületundide hüvitis on kajastatud tabeli kuuendas veerus

pealkirjaga „ületunni töötasu“ ja toodud välja summaliselt kuude lõikes. Töötaja on seejärel

teinud arvutuse, kui palju oleks tööandja pidanud igal kuul tasuma töötasu nii normtundide kui

ka ületundide eest ning vastavad summad on kajastatud tabeli seitsmendas veerus pealkirjaga

„kokku töötasu“. Tegemist on netotasuga. Tööandja konto väljavõttelt nähtuvad väljamaksed

töötajale. Kohus rahuldas töötaja töötasunõude 10 933,60 eurot ja samuti välislähetuse

päevaraha nõude 64 eurot (neto). Põhjendatud on ka viivisenõue hüvitiselt 8000 eurot ja

saamata jäänud töötasult 10 933,60 eurot alates 02.08.2022 kuni hüvitise ja töötasu tasumiseni.

Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5140 eurot,

sh 100 eurot riigilõiv ja 5040 eurot lepingulise esindaja kulu. Lisandub viivis.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. AmRai OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. detsembri 2023

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta K. Kolsari hagi (v.a maakohtu otsuse p 6

päevaraha 64 eurot väljamõistmise osas) rahuldamata ning mõista K. Kolsarilt AmRai OÜ

kasuks välja kohtueelsed menetluskulud 2327 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et tööandja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist

piisavalt põhjendanud ega välja toodud põhjuseid tõendanud.

Kohus on andnud tunnilehtedele vale hinnangu. Töölepingus märgitud kohustus igal kuul

tunnilehti kontrollida ei võta tööandjalt õigust hiljem nende ekslikkusele tugineda.

Tunnilehtede kontroll palkade maksmiseks on esialgne, esmasel ülevaatamisel saab tuvastada

vaid ilmselged eksimused. Kohus on jätnud arvestamata kostja selgituse, et tema ise ei halda

Ecofleet süsteemi, vaid ta saab andmed oma Soome partnerilt mitmekuulise viivitusega. Seega

ei olnud ka objektiivselt võimalik igal kuul tunnilehtede andmeid Ecofleet andmetega võrrelda.

Samuti on kohus hinnanud valesti Ecofleet andmete tähendust. Ecofleet andmed ei pea alati

ühtima tunnilehtede andmetega, kuid hagejal ei olnud töökohustusi, mis õigustanuks peale

tegelikku sõiduaega pikendama oma tööaega veel mitme tunni võrra. Kohus ei ole arvestanud

kostja 31.01.2023 seisukoha p-s 2 esitatud võrdlusandmeid ja tõendeid teise töötaja sõitude

ning tunnilehtede ja Ecofleet andmete kohta. Neist nähtub, et erisus tunnilehele märgitud

töötundide ja Ecofleet sõiduaja vahel ei saa olla sedavõrd suur, nagu hageja on tunnilehtedele

märkinud. Tööaja ümardamised võisid jääda veerand- ja teatud juhtudel pooltunni piiresse.

Hageja käsitlus, et kostja soovis temast vabaneda seetõttu, et ta hakkas talle makstud töötasu

kontrollima, on vale. Töötasu maksmise kontroll on töötaja õigus, samas hageja liigne ahnus

sundis kostjat kontrollima seni makstud töötasu õigsust. Kontrolli tulemusel selgus, et tasutud

palk ei ole olnud hageja esitatud valeandmete tõttu õige.

Hagejale etteheidetav tegu puudutas ka tema suhtumist tööandjasse, vaenu õhutamist ja üldise

töökeskkonna halvendamist. See põhjustas töötaja vastu usalduse kaotuse, mis ei võimaldanud

töösuhet jätkata. Hageja käitumine ja isikuomadused tekitasid tööandjas veendumuse, et hageja

vaenulik tegevus jätkub, eriti kuna ta ei ole valmis tunnistama, et on käitunud vääralt. Seetõttu

ei olnud mõeldav hageja hoiatamine, et korduvate rikkumiste korral töösuhe lõpetatakse.

Nõustuda ei saa, et usalduse kaotuse sättele tuginemine on võimalik ainult seoses usalduse

kaotusega ettevõtte väliste isikute ees. See võimaldaks töötajal sisesuhtes tööandjat

karistamatult laimata. See ei saa olla seadusandja tahe. Kolmandateks isikuteks tuleb pidada

mistahes teisi isikuid ehk ka ettevõtte teisi töötajaid. Nõustuda ei saa ka sellega, et tõenditest ei

nähtu hagejapoolne vaenu õhutamine töötajate seas. Ka töövaidluskomisjon on möönnud, et

hageja manipuleeris tööandja ja teiste töötajatega, millist käitumist ei saa pidada heauskseks;

2) on kohus mõistnud välja ülemäärase hüvitise. Poolte suhted ei olnud head tingituna hageja

suhtumisest, manipulatiivsest ja pidevalt ähvardavast käitumisest jms. Hageja ei ole vaidluses

ohver. Kohus on valesti arvestanud hageja võimet sissetulekut teenida. Hageja tegutses

autojuhina ka oma ettevõtte Newlife OÜ kaudu. Seega ei ole õige väide, et hageja jäi töösuhte

päevapealt lõpetamisel ilma sissetulekust ning tal ei olnud võimalik seda enam teenida.

Newlife OÜ majandustegevuse andmed viitavad tema majandustegevusele alates ajast, mil

hagejaga töösuhe lõpetati. Teadaolevalt valitseb nii Eestis kui lähiriikides autojuhtide puudus;

3) on kohus vääralt välja mõistnud saamata jäänud töötasu 10 933,60 eurot. Hageja töötas

summeeritud tööaja arvestusega, mistõttu ei saa lähtuda 8-tunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest

töönädalast. Väidetavate ületundide eest hakkas hageja tasu nõudma alles peale töösuhte

lõpetamist. Kohus ei ole arvestanud hageja juurdekirjutatud tundidega, mis mõjutasid ka

ületundide arvestust;

4) kuna töötasu- ja hüvitisenõuded on rahuldatud ebaõigesti, ei saa rahuldada ka viivisenõuet;

5) on kohus mõistnud kostjalt valesti välja riigilõivu (100 eurot), kuivõrd hageja ei oleks

pidanud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 järgi hagilt riigilõivu maksma. Päevaraha

maksmise kohustus tuleneb töösuhtest, see ei ole olemuslikult erinev palga vm töötasu nõudest.

6. K. Kolsar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisuse selle materiaalsete eelduste

puudumise tõttu. Töölepingu p 3.1 kohaselt sõltus töötasu töötaja poolt tunnilehtedele märgitud

töötundide arvestusest ja tööandja pidi kontrollima tunnilehti igakuiselt. Arvestades, et

hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval kohustus tööandja tasuma töötasu, pidi tööandja olema selleks

ajaks teostanud sisulise töötatud aja kontrolli. Tööandja ongi seda teinud ning igal kuul kiitnud

heaks tunnilehed, arvestades sellele tuginedes palka ja väljastades Soome koostööpartnerile

arve. Tööandja ei saa tagantjärgi väita, et tööaja arvestus on ebaõige, ning öelda töölepingu

üles. See tähendaks, et tööandja ütleb töölepingu üles enda kohustuse rikkumise tõttu.

Kui tunnilehtedel esinenuks oluline anomaalia, oleks tööandja seda kohe märganud. Kostja

seaduslik esindaja selgitas töövaidluskomisjoni istungil, et on ise neid ringe sõitnud ja teab, kui

palju tavapäraselt kulub aega kauba laadimisele ja sõidule. Istungil polnud vaidlust selle üle, et

sõiduaeg sõltub ka teguritest, mis ei ole töötaja kontrolli all (tööandja tõi näiteks teeolud ja

lennukite hilinemise, hageja selgitas, et tihti oli olukordi, kus ta pidi kaupa taga otsima, ja kauba

mahalaadimine võib olla aeglasem, kui ring lõppeb varahommikul ja töötaja on väsinum).

Tööandjal oli Ecofleet rakendusele juurdepääs kogu aeg olemas. Tööandja ei pidanud võrdlema

tunnilehti Ecofleet rakendusega ja seda ka ei teinud, kuna rakendus fikseerib sõiduki liikumise,

mitte kogu tööaja, st kauba laadimise, dokumentatsiooni täitmise, seisuaja.

Tööandja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset olukorda ega tõendit, kus hageja oleks tunnilehti

täitnud ebaõigesti. Tööandja ei ole pöördunud hageja poole selgituste saamiseks, ei ole

avaldanud, et hagejal kulub rohkem aega kui tööandja ootus on. Hageja selgitas tööandjale juba

2021. a augustis, et tööandja ettekujutus tööajast ei ole õige. Asjakohatu on etteheide, et kohus

on jätnud kõrvale tõendi teise töötaja tööajaandmete osas. Tööandja tõi 31.01.2023 seisukohas

välja, et sõiduaegades esineb erinevusi ja seda suuresti autojuhist tulenevalt – kuidas liikleb jne.

Sealjuures on tööandja 07.08.2021 sõnumis selgitanud, et kõnealuse töötaja arvestus on erinev.

Hageja ei ole esitanud oma tööaja kohta valeandmeid. Probleem algas sellest, et hageja palus

tööandjalt töötasu arvestusi, kuna talle tundus, et tema töötasu ei ole arvestatud õigesti.

Tööandja ignoreeris palveid ja esitas 02.07.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.

Kohus leidis õigesti, et tööandja juures töötavad isikud ei ole üksteise suhtes vaadeldavad

töösuhtesse puutumatute kolmandate isikutena TLS § 88 lg 1 p 6 mõttes, samuti tõendid ei

kinnita hageja kolleegide agiteerimist, tööandjale palgaarvestuse kohta küsimuste esitamist ei

saa pidada taunimisväärseks. Tööandja ei ole avanud, kellele ja mida hageja konkreetselt

avaldas, mida ta hagejale ette heidab;

2) ei olnud kohtul alust vähendada hüvitist alla seaduses sätestatud määra. Töötaja on töösuhte

nõrgem pool, kes täidab ülesandeid eesmärgiga teenida elatist. Hageja jäi ülesütlemisega

sissetulekust ilma. Tööandja käitus hagejaga meelevaldselt põhjusel, et hageja seisis oma

õiguste eest. Väär on väide, et hageja tegutses autojuhina ka enda ettevõtte kaudu. Tegemist ei

olnud lisasissetulekuga, vaid töötasuga, mille kostja pidi hagejale maksma. Tööandja soovis

leida arveldamiseks alternatiivset lahendust kuudel, kui ta pidanuks tasuma suuremat töötasu;

3) on kohus õigesti lahendanud saamata jäänud töötasu- ja viivisenõude. Tööandja on

apellatsioonkaebuses asunud väitma, et hageja töötas summeeritud tööaja arvestusega ning

seega

pole

teinud

ületunde.

Sellele

asjaolule

ei

saa

esmakordselt

tugineda

apellatsioonimenetluses. Hageja esitas 19.09.2023 menetlusdokumendis detailselt saamata

jäänud tasu nõude kujunemise. Pooltel ei olnud vaidlust saamata jäänud töötasu arvestuse osas,

pooled vaidlesid selle üle, kas tunnilehtedel toodud tundide maht on õige. Tööandja ei ole

tuginenud sellele, et hageja käsitlus ületundidest on ebaõige. Tööandja pole ka toonud välja,

milline on summeeritud tööaja arvestusperiood ja kuidas jaguneb sellel perioodil hageja tööaeg.

Ka summeeritud tööaja korral on võimalik, et töötaja teeb ületunde. Samas kuivõrd kostja on

alles apellatsioonkaebuses avaldanud vastuväite ületundide osas, tuleb väide jätta tähelepanuta;

4) tasus hageja riigilõivu maakohtu 22.12.2022 määruse alusel. Riigikohtu praktika kohaselt

(3-2-1-43-11, p 7) ei ole töölähetuse päevaraha käsitletav palgana ega selle osana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse esitas kostja ning ta ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha 64 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 6).

Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning

seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654

lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

rahuldanud hagi.

9.1. Ülesütlemisavalduse kohaselt on töötaja esitanud tööandjale töötamise mahu kohta

ebaõigeid andmeid (TLS § 88 lg 1 p 5) ja avaldanud kaastöötajatele tööandja kohta ebaõiget

informatsiooni (TLS § 88 lg 1 p 6).

Maakohus tuvastas õigesti, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna kostja ei ole tõendanud

kummagi ülesütlemisavalduses märgitud materiaalse eelduse esinemist. Kostja seisukoht, et

maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, on põhjendamatu.

Töölepingu p 3.1 kohaselt arvestati töötaja tööaega tunnilehtede alusel ning sama sätte kohaselt

oli tööandja kohustus kontrollida igakuiselt tunnilehti. Töölepingu p 3.1 on kooskõlas TLS

§ 28 lg 2 p-s 4 sätestatuga, mille kohaselt on tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustus. Kuna

töölepingu p 3.4 kohaselt kohustus tööandja maksma järgneva kuu 10. kuupäevaks eelneva kuu

eest töötasu, siis oli tööandja kohustus hiljemalt nimetatud ajaks kontrollida eelneva kuu

tunnilehtedel märgitud töötaja töötatud tunnid. Oluline on siinkohal märkida, et töötaja poolt

esitatud tunnilehtede alusel esitas tööandja oma Soome koostööpartneritele arve. Tööandja

väide, et tema Soome koostööpartneritele esitatud arvetel ei ole käesolevas vaidluses tähendust,

ei ole õige. Puudub vaidlus, et tööandja oli töötaja välja rentinud ja töötaja oli Soome äriühingu

Enset OY teenistuses (vt töötaja 20.02.2024 vastuse p 2.1.2).

Asja materjalide kohaselt pöördus töötaja 16.02.2022 esmakordselt tööandja poole selgituse

saamiseks, kuna talle tundus, et tööandja ei ole tema töötasu arvestanud õigesti. Tööandja

töötajale selgitusi ei andnud ning pärast töötaja jätkuvat soovi saada selgitusi töötasu

arvestamise

põhimõtete

kohta edastas tööandja 02.07.2022 töötajale erakorralise

ülesütlemisavalduse. Tööandja selgitustest nähtub, et tema peamine etteheide oli see, et töötaja

oli tunnilehtedel suurendanud enda töötamise aega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kui tunnilehtedel oleks esinenud oluline anomaalia, siis oleks tööandja pidanud seda koheselt

märkama. Ringkonnakohus märgib, et kuna tööandja seadusliku esindaja kinnituse kohaselt oli

ta ise samu marsruute sõitnud, siis see kinnitab töötaja eelmärgitud seisukohta. Samuti oli

tööandjal võimalus vaidlusaluseid tunnilehti võrrelda teiste töötajate tunnilehtedega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tööandja ei saa tagantjärgi hakata väitma, et

tunnilehtedel märgitud tööajaarvestus oli ebaõige ja põhjendada sellega töölepingu

ülesütlemist. Kuna töölepingu kohaselt oli tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust

tunnilehtede alusel, siis sisuliselt heidab tööandja töötajale ette enda kohustuste rikkumist.

Tööandja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta oli mingil määral nõustunud tunnilehtedel

tööaja ümardamisega. 19.04.2024 seisukohas on tööandja märkinud, et vaidlusalusel juhul oli

tegemist väikeste juurdekirjutustega. Samas ei ole tööandja nimetanud, kui suures ulatuses olid

juurdekirjutused lubatud.

Maakohus on andnud õige hinnangu tööandja poolt esitatud tunnilehtede võrdluseks kasutatud

elektroonilise EcoFleet andmete tähendusele ning tööandja apellatsioonkaebuses esitatud

vastupidine väide ei ole õige. Tööandja ei ole tõendanud, et tal ei olnud jooksvat juurdepääsu

EcoFleet rakendusele. Samuti ei ole tööandja vaielnud vastu sellele, et EcoFleet rakendus

fikseerib ainult sõiduki liikumise aja alguse ja lõpu (st mitte kogu töötaja tööaega). Kuna

tööandja on menetluse kestel kinnitanud, et töötajate sõiduaegades esineb erinevusi nii

autojuhist kui konkreetsest marsruudist tulenevalt, siis ei tõenda töötaja ja teise autojuhi

M. Kõmmuse tunnilehtede võrdlus töötaja poolt tunnilehtedel tööaja põhjendamatut

suurendamist.

TLS § 88 lg 1 p 6 alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine eeldab seda, et töötaja on

põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Maakohus asus põhjendatud

seisukohale, et kolmandaks isikuks TLS § 88 lg 1 p 6 tähenduses on tööandja kliendid,

äripartnerid vm isikud, kellel on tööandjaga seos ning kelles on töötaja käitumine põhjustanud

usaldamatuse

tööandja

vastu.

Sellisteks

isikuteks

ei

ole

töötaja

kaastöölised.

Ülesütlemisavalduse kohaselt on töötaja avaldanud kaastöötajatele ebaõiget informatsiooni

tööandja kohta. Nimetatud etteheide oleks kvalifitseeritav TKS § 88 lg p 5 järgi ning sel juhul

oleks tööandja kohustus tõendada, et kaastöötajatele tööandja kohta ebaõige informatsiooni

avaldamine oleks käsitletav mõjuva põhjusena, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma

eelneva hoiatuseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selliseid asjaolusid ei ole tööandja

tõendanud. Tööandja on ekslikul seisukohal, et teiste töötajatega töötasu teemadel arutlemine

on käsitletav tööandja laimamisena.

9.2. Maakohus rahuldas töötaja hüvitise nõude ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109

lg 1 alusel välja hüvitise 8000 eurot (s.o peaaegu töötaja kolme kuu töötasu ulatuses). Tööandja

vaidlustas apellatsioonkaebuses hüvitise suuruse.

TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus või töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on hüvitise suuruse

määramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui alama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire. Praegusel juhul nähtuvad maakohtu

otsuse p-st 15 kaalutlused, mille alusel maakohus leidis, et põhjendatud hüvitise suurus on 8000

eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist ülemäära suure hüvitisega. Tööandja ei ole

tõendanud, et töötaja oleks teda kaastöötajate seas laimanud (vt käesoleva otsuse p 9.1) ning

seetõttu on ekslik tööandja väide, et maakohus oleks pidanud nimetatud asjaolu hüvitise suuruse

määramisel arvestama. Samuti ei ole põhjendatud ka see tööandja väide, et nii Eestis kui mujal

valitseb autojuhtide puudus ning sellest tingituna oli töötajal võimalik koheselt pärast

ülesütlemist tööle asuda. Maakohus on põhjendatult arvestanud hüvitise suuruse määramisel

ühe kuulist aega, mil töötaja ei saanud töölepingu ülesütlemise järgselt töötasu.

9.3. Maakohus rahuldas põhjendatult töötaja saamata jäänud töötasu nõude ning

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust ka selles osas tühistada.

Ringkonnakohus nõustus käesoleva otsuse p-s 9.1 maakohtu seisukohaga, et töötaja ei ole

märkinud tunnilehtedele enam töötunde, kui ta tegelikult töötas ning tööandjal puudus seetõttu

alus töötajaga sõlmitud töölepingut TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles ütelda.

Töölepingu p 4.1 kohaselt asus töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Apellatsioonkaebuses

tugineb tööandja peamiselt sellele, et kui töötaja võeti tööle summeeritud tööajaga, siis ei saa

lähtuda 8-tunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast ehk tööaja summeeritud arvestuse

korral ei saa ületunde teha. Tööandja selline seisukoht ei ole õige.

TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema

tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö

kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpus. Kuna töötaja võeti tööle täistööajaga,

siis tulenevalt TLS § 43 lg-st 1 on täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

TLS § 43 lg 3 sätestab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud

tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Seega saab summeeritud

tööaja arvestuse korral tööaega summeerida ning töötunnid võivad mingis arvestusperioodis

jaotuda erinevalt. Samas kui tööaeg ületab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi, on

ületatud tundide puhul tegemist ületundidega.

Eelmärgitud põhimõtetest on töötaja tööaja ja saamata jäänud töötasu arvestuse tabelis (tl 81)

juhindunud. Sama tabeli esitas töötaja ka koos avaldusega töövaidluskomisjonile (vt avalduse

lisa 11). Töövaidluskomisjoni istungil (tl 71 pöördel) kinnitas tööandja, et tööajatabelis toodud

andmed ühtivad töötaja poolt tööandjale esitatud tunnilehtedel esitatud andmetega.

Maakohus on töötaja saamata jäänud töötasu väljamõistmisel nimetatud tabelist juhindunud

ning arusaamatu on tööandja apellatsioonkaebuses esitatud väide, justkui maakohus ei ole

arvestanud töötaja juurdekirjutatud tundidega.

9.4. Maakohtu seisukoht, et päevaraha nõudelt tuleb tasuda riigilõivu, on kooskõlas RLS § 22

lg 1 p-s 1 sätestatu ja kohtupraktikaga. Tööandja seiskoht, et temalt on seetõttu mõistetud

põhjendamatult välja riigilõiv 100 eurot, ei ole õige.

Apellatsioonkaebuses on tööandja kinnitanud, et ta ei vaidlusta töötaja õigusabikulude suurust.

Samuti ei ole tööandja vaidlustanud seda, et töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tuleb

töötamise registris muuta kannet töötaja töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta.

10. Tööandja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning sellest tulenevalt menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel tööandja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad töötaja menetluskulud ringkonnakohtus

õigusabikuludest

1448,75

eurot.

Töötaja

lepinguline

esindaja

on

tutvunud

apellatsioonkaebusega, koostanud apellatsioonkaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja

ning kulutanud selleks 7 tundi ja 55 minutit.

Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg ning õigusabi tunnihind

150 eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning tööandja peab need

hüvitama.

(allkirjastatud digitaalselt)