2-24-1069/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1069

Tsiviilasi

R. E. M. ja D. R. M. hagiavaldus E. M. vastu elatise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja I: R. E. M. (isikukood xxxx)

Hageja II: D. R. M. (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: A. D.

Hagejate

RÕA

korras

määratud

esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja: E. M. (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I, R. E. M. (isikukood xxxx), hageja II, D. R. M. (isikukood xxxx) ja

kostja, E. M. (isikukood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale I ja hagejale II igakuist elatist perioodil 01.mai

2024 kuni 31.august 2024 summas 283,86 eurot kuus (hageja I elatis on

153,44 eurot ning hageja II elatis on 130,42 eurot).

1.2. Kostja kohustub tasuma hagejale I alates 01.septembrist 2024 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuist elatist 287,72 eurot kuus (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

1.3. Kostja kohustub tasuma hagejale II alates 01.septembrist 2024 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuist elatist 244,56 eurot kuus (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest), laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu

hageja II saab 15% vähendatud määra), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

2-24-1069

2 (3)

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

1.4. Elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu 05. kuupäevaks A. D.

arvelduskontole nr xxxx.

1.5. Pooled ei tee mingeid ümberarvestusi eelmiste perioodide eest ning alates

01.05.2024.a lähtuvad elatise väljamaksmisel käesolevast kompromissist.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 22.01.2024 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu (täiendatud

18.03.2024), paludes kohtul mõista kostjalt:

-

hageja I ja hageja II kasuks märtsi 2024 elatis kokku summas 256,84 eurot (hageja I

elatis on 138,83 eurot ning hageja II elatis on 118,01 eurot);

-

hageja I ja hageja II kasuks igakuine elatis perioodil 01.aprill 2024 kuni 31.august 2024

summas 283,86 eurot (hageja I elatis on 153,44 eurot ning hageja II elatis on 130,42

eurot);

-

hageja I ja hageja II kasuks alates 01.septembrist 2024 igakuine elatis kokku summas

532,28 eurot (hageja I elatis on 287,72 eurot ning hageja II elatis on 244,56 eurot) kuni

hageja I täisealiseks saamiseni (xxxx) ning hageja II täisealiseks saamiseni (xxxx) -

(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), laste vanusevahe on väiksem kui 3

aastat, mistõttu hageja II saab 15% vähendatud määra), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

2. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud:

-

Kostja on hagejate isa.

-

Kostja ei ole peale poolte lahkuminekut oma ülalpidamiskohustust laste ees piisaval

määral täitnud. Kostja otsustab kogu aeg ise, mis summas ta lastele ülalpidamist annab.

Igakuiselt see summa võib muutuda.

-

Hagejad soovivad seaduses ettenähtud miinimummääras elatist.

2-24-1069

3 (3)

-

Vanemad on kokku leppinud, et lapsed viibivad alates vanemluskokkuleppe

jõustumisest kuni 01.09.2024 isa ja ema juures intervalliga 1 nädal isa juures ja 3 nädalat

ema juures. Alates 01.09.2024 viibivad lapsed isa juures iga kuu neljandal

nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani.

3. Pooled

esitasid

18.04.2024

kohtule

poolte

vahel

digitaalselt

allkirjastatud

kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

4. Pooled kinnitasid, et paluvad esialgsest kompromisslepingust jätta välja punkti 4, kuivõrd

see ei ole selge ja täidetav.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

6. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss (punkti 4 väljajätmisel) kohtule esitatud asjaolude järgi

vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda

võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada

ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid

õiguslikke tagajärgi.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei

leppinud, poolte endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õigust.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)