2-19-11847/158 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11847

Kohtuasi

X hagi Y vastu

testamendi puudumise või alternatiivselt testamendi

tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kande

muutmise tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja

korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

75 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskuludest 80% hageja kanda

ja 20% kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Jätta rahuldamata hageja nõue Q 14.08.2014 testamendi puudumise

tuvastamiseks.

3.2. Rahuldada hageja alternatiivne nõue ja tuvastada Q 14.08.2014 testamendi

tühisus.

3.3. Kostja on kohustatud andma tahteavalduse XXX, Tallinn asuva korteriomandi

(registriosa nr XXXXXXX) registriosa II jaos tema kohta tehtud ühisomaniku

2-19-11847

kande kustutamiseks ja X (isikukood XXXXXXXXXXX) ühisomanikuna sisse

kandmiseks.

3.4. Kohustada Y Xle üle andma XXX, Tallinn asuva korteriomandi otsene valdus.

3.5. Hageja menetluskuludest maakohtus jätta 80% hageja enda kanda ja 20%

kostja kanda. Kostja menetluskulud maakohtus jätta kostja enda kanda.

3.6. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20%

ulatuses hageja kanda.

3.7. Rahuldada

hageja

taotlus

apellatsioonimenetluses

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskulude suuruseks 936 eurot.

3.8. Rahuldada

kostja

taotlus

apellatsioonimenetluses

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskulude suuruseks 450 eurot.

3.9. Mõista poolte menetluskulude tasaarvestuse tulemusel Ylt X kasuks välja

menetluskulude hüvitisena maa- ja ringkonnakohtus kokku 1878,6 eurot

(=658,8 eurot + 1219,8 eurot). Nimetatud summalt tuleb Yl tasuda viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 06.08.2019 Y vastu hagi (täiendatud 22.12.2020), milles palub tuvastada, et Q

(isikukood XXXXXXXXXXX) ei ole koostanud 14.08.2014 testamenti, või alternatiivselt

tuvastada, et Q 14.08.2014 testament on tühine. Hageja palub lisaks kohustada kostjat andma

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX II jaos omaniku kande

muutmiseks selliselt, et kustutada kinnistusraamatus kostja kohta tehtud ühisomaniku kanne

ning kanda korteriomandi ühisomanikuna sisse hageja. Samuti palub hageja kohustada kostjat

hagejale üle andma korteriomandi, asukohaga Tallinn XXX, valdus kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Qle ja hagejale kuulus ühiselt XXX, Tallinn asuv korter (nende isa pärandvara ühisus,

registriosa nr XXXXXXX). Q suri 24.08.2014. Hageja on Q vend ja ainus seadusjärgne pärija.

Kostja oli Q elukaaslane ning 14.08.2014 kuupäeva kandva koduse testamendi järgne pärija.

3. Notar väljastas 14.08.2014 testamendi alusel pärimistunnistuse, mille kohaselt on kostja Q

pärija. Pärimistunnistuse alusel kanti kinnistusraamatusse XXX, Tallinn asuva korteri

ühisomanikuna kostja. Korter on kostja valduses.

2-19-11847

4. Hageja on võõrandanud enda mõttelise osa oma isa pärandvara ühisusest. Seetõttu on hagi

esitamise ajal korter kostja ja C ühisomandis.

5. Hageja väitel ei allkirjastanud tema vend 14.08.2014 testamenti, seega testament puudub.

Alternatiivselt on testamendi tegemisel rikutud vorminõudeid ulatuses, mis toob kaasa

testamendi tühisuse. Testamendi teksti kirjutas kostja. Testaator ei kirjutanud ise testamendile

kuupäeva. Kostja aitas testaatoril tema käega allkirja teha. Testament on väidetavalt

allkirjastatud kahe tunnistaja juuresolekul, kuid tunnistajatele ei teatatud, kuhu nad kutsuti ning

tunnistajad on allkirjastanud testamendi enne testaatorit. Testamendis puudub tunnistajate

kinnitus, et testaator selle ise allkirjastas ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja

otsusevõimeline. Tunnistajad ei viibinud testamendi allkirjastamise juures üheaegselt.

Testaator oli ravimite mõju all ega olnud oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tahet

avaldama. Testaator oli raskelt haige ning enne surma praktiliselt teadvusetus olekus (koomas),

ta ei orienteerunud ajas ega kohas, ei tundnud inimesi ära. Seega on testament tühine ka

testaatori otsusevõime puudumise tõttu.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Testamendi vorminõudeid ei ole rikutud, testament kirjutati Q

sõnade järgi. Tal oli raske tervet teksti kirjutada, kuid ta oli võimeline end sõnaliselt

väljendama. Testamendile kirjutati alla kahe tunnistaja juuresolekul. Q põdes küll rasket

haigust, kuid ta oli teovõimeline, mõistis toimuvat ja avaldas kehtivalt oma viimast tahet. Kostja

oli testaatoriga lähedane (vabaabielus) ja hooldas teda kogu haiguse vältel. Hageja oli küll

testaatori vend, kuid nad ei olnud lähedased. Hageja ei tundnud testaatori ega tema tervise vastu

huvi ega aidanud teda. Hageja nõue on aegunud.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus tegi 25.02.2021 vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise

kohaldamiseks. Hageja on esitanud testamendi puudumise või tühisuse tuvastamise nõude.

Tuvastusnõuded ei allu aegumisele. Hageja ei ole kaotanud õiguslikku huvi tuvastusnõude

vastu, kuivõrd omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg

1). Maakohtu vaheotsus jõustus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja tuvastas Q 14.08.2014 testamendi tühisuse.

Maakohus kohustas kostjat andma tahteavalduse XXX, Tallinn asuva korteriomandi

(registriosa nr XXXXXXX) registriosa II jaos tema kohta tehtud ühisomaniku kande

kustutamiseks ja hageja ühisomanikuna sisse kandmiseks. Samuti kohustas maakohus kostjat

hagejale üle andma XXX, Tallinn asuva korteriomandi otsene valdus. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

9. Maakohus käsitles esmalt hageja nõuet tuvastada, et testament puudub. Hageja taotlusel viidi

käesolevas asjas läbi käekirjaekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt on allkirja 14.08.2014

testamendil tõenäoliselt kirjutanud Q. Kohus luges eksperdiarvamuse alusel tõendatuks, et

14.08.2014 testamendi on allkirjastanud Q. Ükski kohtu ette toodud asjaoludest ega tõenditest

ei anna alust kahelda selles, et dokumendi allkirjastas testaator ise. Ka kumbki tunnistaja ei

kinnitanud hageja vastupidist väidet.

2-19-11847

10. Vaidlusalune testament on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud kodune testament

pärimisseaduse (PärS) § 20 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud

testamendile kehtivad PärS § 23 lg-test 1 kuni 3 tulenevalt järgmised nõuded. Testaator võib

teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja

juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad

olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et

nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema

viimset tahet.

11. Hageja väide, mille kohaselt ei kirjutanud testaator testamendile ise kuupäeva, vastab

ilmselt tõele. Kuupäev on kirjutatud sarnase käekirjaga nagu ülejäänud testamendi tekst.

Mõlemad asjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et testamendi teksti kirjutas kostja. Ka

käekirjaekspertiisi akti kohaselt on kuupäeva tõenäoliselt kirjutanud sama isik, kes kirjutas

testamendi teksti ning see isik ei olnud sama, kes testamendi allkirjastas. Kohus luges

testamendi ja käekirjaekspertiisi akti alusel tõendatuks, et testaator ei kirjutanud testamendile

ise kuupäeva. Seega on rikutud PärS § 23 lg 1 esimesest lausest tulenevat kuupäeva märkimise

nõuet. Eelnev ei tähenda aga, et testament oleks seetõttu tühine. Tunnistajate juuresolekul alla

kirjutatud testament, mille kuupäeva on kirjutanud keegi teine, on tühine vaid juhul, kui selle

tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada. Testamendil märgitud kuupäevast ja

tunnistajate ütlustest lähtudes tuvastas maakohus, et Q allkirjastas testamendi vähem kui kuus

kuud enne oma surma. Testament ei ole PärS § 25 lg-t 2 arvestades tühine seetõttu, et pärandaja

ise testamendi tegemise kuupäeva ega aastat ei märkinud. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et

testament allkirjastati 14.08.2014.

12. Hageja väide, et testaator oli otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1 tähenduses), on ümber lükatud

postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga ja eksperdi poolt 04.05.2023 kohtuistungil antud

ütlustega. Testaator sai 14.08.2014 aru oma tegude tähendusest aru ja oskas neid juhtida.

13. Pärimisõiguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud. Tunnistajad peavad

viibima testamendi allkirjastamise juures üheaegselt (PärS § 23 lg 1 teine lause). Kahe

tunnistaja üheaegse kohalviibimise nõude eesmärk on muuhulgas see, et nad mõlemad hindaks

testaatori teo- ja otsustusvõimet ning näeks teda oma viimset tahet avaldamas. Tunnistajad

peavad korraga nägema testaatorit testamenti allkirjastamas. Tegemist on vorminõudega, mille

eesmärk on tuua rikkumise korral kaasa testamendi tühisus.

13.1. Tunnistajate ütluste olulisim lahknevus on selles, kes viibisid testamendi allkirjastamise

juures. Tunnistaja K väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema

ise. Teist tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja I sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures

testaator, kostja, K ja tema ise. Tunnistaja K ütluste kohaselt ei olnud testamendil testaatori

allkirja, kui ta testamendi allkirjastas, ka ei olnud seal teise tunnistaja andmeid ega kuupäeva.

Tunnistaja I ütluste kohaselt allkirjastas ta testamendi pärast K. Tunnistajate ütlused lähevad

lahku ka selles, mis järjekorras toimus testamendi allkirjastamine. K väitel allkirjastas esmalt

Q, seejärel tema. I ütluste kohaselt allkirjastas dokumendi esimesena K, seejärel tema ja alles

viimasena Q. Tunnistajate ütlused lahknevad selleski, kas testamendi dikteeris Q või see üksnes

loeti talle ette. K ütluste kohaselt kirjutas Y testamendi ja see loeti testaatorile ette. I väitis, et

testamendi dikteeris Q ja selle kirjutas üles Y. Tunnistaja I ei mäletanud, et testament oleks

kõva häälega ette loetud.

13.2. Tunnistaja I kirjeldas sündmusi, mis leidsid aset 14.08.2014 haiglas. Nendest sündmustest

ei oleks saanud Q tunnistajale enne kiirabi kutsumist ja 14.08.2014 haiglavisiiti rääkida.

Tunnistaja K ütluste kohaselt toimus allkirjastamine ajavahemikus kella 11.00-st 13.00-ni,

2-19-11847

seega enne, kui Q kiirabiga haiglasse viidi (tervisekaardi kohaselt jõudis testaator haiglasse kell

14.50). Tunnistaja I ütlustest nähtub, et testamendi allkirjastamine pidi toimuma pärast seda

sündmust.

13.3. Lahknevuste tõttu tunnistajate ütlustes ning 14.08.2014 tervisekaardi alusel asus

maakohus seisukohale, et tunnistajad ei viibinud üheaegselt Q testamendi allkirjastamise

juures. Kuna see toob kaasa testamendi tühisuse PärS § 23 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel, ei oma

asja lahendamisel tähtsust, mis järjekorras testament allkirjastati või kas tunnistajad said aru,

kuhu nad kutsuti.

14. Testamendi tühisuse tõttu kuuluvad rahuldamisele hageja vindikatsiooni- ja tahteavalduste

asendamise nõue. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt tuleb kostjal hagejale korteriomand

kohtulahendi jõustumisel üle anda.

15. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 6099,28 eurot.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

17. Kostja hinnangul hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kostjale on jäänud arusaamatuks,

miks maakohus andis suurema tähenduse ühe tunnistaja ütlustele kui teisele. Vastavalt

tunnistajate ütlustele on leidnud tõendamist, et testaator oli otsustusvõimeline, mõlemad

tunnistajad olid kursis, mis eesmärgil nad olid kutsutud, mõlemad tunnistajad kirjeldasid

tegelikult samasuguselt testamendi koostamise protsessi. Ainukene lahknevus oli see, et

tunnistaja K väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema ise. Teist

tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja I sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator,

kostja, K ja tema ise.

18. Kohus oleks pidanud hindama tunnistajate ütlusi koostoimes teiste tõenditega ning

pidanuks arvestama ka sellega, et testamendi koostamisest on möödunud rohkem kui 8 aastat.

Sellele, et testamendi allakirjutamise juures viibisid kaks tunnistajat üheaegselt, viitavad

järgnevad asjaolud: testamendil on olemas mõlema tunnistaja allkirjad ning ei olnud tuvastatud

et allkirjad olid pandud erinevatel aegadel; tunnistajad on ligikaudselt sarnaselt kirjeldanud

testamendi koostamise ja allakirjutamise protsessi; mõlemad tunnistajad olid kutsutud notari

juurde ning mõlemad tunnistajad kinnitasid notari juures, et koduse testamendi koostamisel

rikkumisi ei olnud (vastasel juhul notar ei väljastaks pärimistunnistust); kostja on kinnitanud

oma selgitustega, et mõlemad tunnistajad viibisid kohal.

19. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

20. Maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 6099,28 eurot. Kuna hagiavaldus oli rahuldatud mitte põhinõude, vaid

ainult alternatiivnõue osas, tulnuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades ka

vaidluse asjaolusid on menetluskulude jätmine kostja kanda äärmiselt ebaõiglane.

2-19-11847

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude

jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskuludest 80% hageja

kanda ja 20% kostja kanda. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

23. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja sellest tulenevalt

jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Muus osas on maakohtu otsus õiguslikult põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul

kohaldas maakohus hagi rahuldamisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud hageja

nõude rahuldamisel menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa hageja nõude rahuldamise

osas vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende

põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Järgnevalt vastab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebusele

ja

jaotab

uuesti

poolte

maakohtus

kantud

menetluskulud.

24. Käesolevas asjas on vaidluse all Q 14.08.2014 koduse testamendi (I kd tl 19, tõlge II kd tl

99) kehtivus. Maakohus tuvastas, et Q oli testamendi allkirjastamise ajal otsusevõimeline ja et

testament oli allkirjastatud Q poolt. Samuti tuvastas maakohus, et antud juhul on rikutud PärS

§ 23 lg 1 esimesest lausest tulenevat kuupäeva märkimise nõuet, kuid see ei tähenda, et

testament oleks seetõttu tühine. Neid maakohtu tuvastatud asjaolusid ja järeldusi ei ole pooled

ringkonnakohtus vaidlustanud. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes see, kas Q

14.08.2014 testament on tühine vorminõude rikkumise tõttu, mis seisneb testamendi

allkirjastamisel kahe tunnistaja üheaegse juuresoleku nõude täitmata jätmises.

25. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja seetõttu

ebaõigesti testamendi tühisuse tuvastamist. Kostja väitel on maakohus andnud suurema

tähenduse ühe tunnistaja ütlustele kui teisele.

25.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on tõendite hindamise reegleid

rikkunud. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus hindas

kõiki asjas esitatud tõendeid, sealhulgas mõlema tunnistaja ütluseid. Seejuures ei eelistanud

maakohus ühe tunnistaja ütluseid teisele ega andnud mingile tõendile ette kindlaksmääratud

jõudu, vaid tõi välja nendes esinevad vastuolud. Nende vastuolude pinnalt (kes ja millal viibisid

testamendi allkirjastamise juures ning mis järjekorras testamendi allkirjastamine toimus) leidis

maakohus, et tõendatud ei ole, et mõlemad tunnistajad oleksid viibinud testamendi

allkirjastamise juures üheaegselt.

25.2. Maakohus ei ole ka ühtegi tõendit ebaõigesti hinnanud. Maakohus viitas õigesti, et

tunnistajate ütluste olulisim lahknevus on selles, kes viibisid testamendi allkirjastamise juures.

Tunnistaja K väitel viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator, kostja ja tema ise. Teist

2-19-11847

tunnistajat kohal ei olnud. Tunnistaja I sõnul viibisid testamendi allkirjastamise juures testaator,

kostja, K ja tema ise (II kd tl 93-93p, 115-115p). K sõnul toimus testamendi allkirjastamine

ajavahemikus kella 11.00-st kella 13.00-ni ning I sõnul, et testamendi allkirjastamine toimus

päeva teises pooles. Erinevus on tunnistajate ütlustes ka selles, mis järjekorras toimus

allkirjastamine - K ütluste kohaselt allkirjastas esmalt Q ja seejärel tema. I ütluste kohaselt

allkirjastas dokumendi esimesena K, seejärel tema ja alles viimasena Q. Selliste lahknevuste

tõttu ei saanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et tõendatud oleks

tunnistajate üheaegne testamendi allkirjastamise juures viibimine.

25.3. Küsimus on antud juhul ka selles, kumb tõenditest oli kohtu jaoks usaldusväärsem.

Tõendi madalama usaldusväärsuse järelmiks on harilikult ka tõendi väiksem kaal. Tunnistaja I

ütluste kohaselt viidi Q haiglasse ja toodi tagasi (mis vastab AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

kinnitusele, et Q saabus haiglasse kell 14.50 ja lahkus haiglast kell 17.31 – II kd tl 109).

Tunnistaja I ütlustest nähtub, et testamendi allkirjastamine pidi toimuma pärast seda sündmust

- I sõnul päeva teises pooles. Samuti teadis I, et Qle paigaldati haiglas kateeter (II kd tl 115-

115p). Kuigi tunnistaja K Q haiglasse viimist oma ütlustes ei maini, ei pruukinud ta seda teada,

juhul kui ta tõesti viibis Q juures 14.08.2014 ajavahemikul kell 11.00-13.00. Samas juhul, kui

pidada usaldusväärsemaks I ütluseid, pidanuks ka K teadma seda, et Q käis haiglas. Seega ei

saa asjaolust, et I teadis sellel päeval toimunud sündmusi, järeldada, et I ütlused oleksid

usaldusväärsemad kui K ütlused. Samas kahandab tunnistaja I ütluste usaldusväärsust see, et

tunnistaja ütluste kohaselt jäid testamendi allkirjastamise ja Q surma vahele üksikud päevad,

vähemalt üks päev, mis ei ole kooskõlas testamendile märgitud kuupäevaga (10 päeva enne

testaatori surma). Samuti tuleb nende tõendite usaldusväärsuse hindamisel arvestada, et Kl

puudus igasugune alus anda tõele mittevastavaid ütlusi selle kohta, et testamendi allkirjastamise

juures teist tunnistajat ei olnud. Seevastu I ütlustesse ei saa sellise usaldusväärsusega suhtuda,

kuna teda kuulati üle oluliselt hiljem – K 28.03.2023 ja I 04.05.2023, mistõttu hiljem üle

kuulatud tunnistajal esines võimalus oma ütluseid kohandada tulenevalt teise tunnistaja poolt

varem avaldatust.

25.4. Asjaolust, et mõlemad tunnistajad olid kutsutud notari juurde ning mõlemad tunnistajad

kinnitasid notari juures, et koduse testamendi koostamisel rikkumisi ei olnud, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mõlemad tunnistajad viibisid üheaegselt testamendi

allkirjastamise juures. Kohtule esitatud 15.12.2014 kuupäevaga pärimistunnistusest ei nähtu,

mida notar kohalviibijatele selgitas või milliseid selgitusi kohalviibijad notarile andsid (I kd tl

20).

26. PärS § 23 lg 3 lause 2 kohaselt on testamendile alla kirjutanud tunnistajate arusaamine

testaatori teo- ja otsustusvõime kohta oluline ning sellele, et oluline on välja selgitada, kas

tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla

oma testamendile, on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-23-08. Riigikohus

märkis viidatud asjas, et tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab.

Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru,

et ta kirjutab alla oma testamendile (RKTKo 10.04.2008, 3-2-1-23-08, p 14). See tähendab

kolleegiumi hinnangul seda, et tunnistajad peavad oma silmaga nägema seda hetke, kui testaator

alla kirjutab, ja hindama sellel hetkel testaatori arusaamisvõimet. Olukorras, kus testaator

kirjutab testamendile all ühe tunnistaja juuresolekul, see nõue täidetud ei ole. Seega tegemist

on TsÜS § 87 olukorraga – tehingu tühisusega seadusest tuleneva keeluga vastuolu tõttu.

27. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus kostja väidet hageja nõude

aegumise kohta paraku käsitleda ei saa, kuna maakohus tegi 25.02.2021 vaheotsuse, millega

jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja see vaheotsus on jõustunud.

2-19-11847

TsMS § 449 lg 3 võimaldab kohtul teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis

on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb

kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta

lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelnevast tuleneb mh see, et ka vaheotsus jõustub

TsMS § 456 lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Isegi juhul, kui asja edasisel menetlemisel ilmneb, et nõue on siiski aegunud, ei ole kohtul õigust

jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu, kui aegumine jäeti jõustunud vaheotsusega kohaldamata

(vt RKTKo 20.03.2013, 3-2-1-17-13, p 12).

28. Seega eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti hageja alternatiivse nõude rahuldanud ja

tuvastanud Q 14.08.2014 koduse testamendi tühisuse, kohustanud andma kostjat tahteavalduse

kinnistusraamatukande muutmiseks ja kohustanud kostjat andma hagejale üle korteriomandi

valduse.

29. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõikest 1. Maakohus määras

hageja menetluskulud kindlaks ja leidis, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv

menetluskulu on kokku 6099,28 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus

ebaõigesti TsMS § 162 lõiget 1 jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei võtnud

arvesse, et hagist kuulus rahuldamisele üksnes alternatiivne nõue ning ka selle nõude osas ei

osutunud ükski hageja poolt hagiavalduses esitatud väide põhjendatuks. Alles tunnistaja K

ülekuulamise järgselt 28.03.2023 asus hageja väitma, et testamendi vormipuuduseks on ka

asjaolu, et tunnistajad ei viibinud testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Seega oli kogu

eelnev menetlus ja tõendite kogumine (sealhulgas kahe ekspertiisi määramine) hageja jaoks

edutu. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul neid asjaolusid arvestada.

29.1. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude osaliselt või

täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti

(RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Samas

on Riigikohus leidnud, et kulude jaotamisel saab TsMS § 162 lg 4 järgi arvestada mh seda, et

hageja esimene alternatiivne nõue jäi rahuldamata (RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 71).

Antud juhul jäi rahuldamata hageja esmane nõue – tuvastada testamendi puudumine. Samuti ei

leidnud kinnitust hageja väited testamendi tühisuse kohta: et testamendi teksti kirjutas kostja ja

testaator ei kirjutanud ise testamendile kuupäeva; et tunnistajatele ei teatatud, kuhu nad kutsuti

ning et tunnistajad on allkirjastanud testamendi enne testaatorit; et testaator oli ravimite mõju

all ega olnud oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tahet avaldama. Ringkonnakohtu

hinnangul on käesoleval juhul, arvestades hageja alternatiivse nõude rahuldamist üksnes

menetluse lõppfaasis esitatud ja tõendatud väite põhjal ning arvestades enamuse hageja väidete

põhjendamatust, kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine täies ulatuses äärmiselt

ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud olukorras tuleb hageja menetluskuludest 80%

jätta hageja enda kanda. Seega kannab kostja enda menetluskulud ise ja 20% hageja

menetluskuludest.

29.2. Maakohus

poolt

menetluskulude

kindlaksmääramise

osas

ei

ole

kostja

apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud, mistõttu

ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust ei hinda. Seega lähtub

ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulu suurusest, milleks on

2-19-11847

6099,28 eurot. Lähtudes kostja kanda jäävast hageja menetluskulude ulatusest tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 1219,8 eurot (s.o 20% 6099,28 eurost).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel osaliselt apellandi ja osaliselt vastustaja kanda.

Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldatud osa ulatust (üksnes menetluskulude jaotuse osas)

tuleb apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et 80% menetluskuludest jääb kostja kanda

ja 20% menetluskuludest jääb hageja kanda.

31. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

32. Hageja esitas 18.04.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 936 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 144 eurot

(käibemaksuga).

32.1. Ringkonnakohus leiab, et hageja 18.04.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud

–

apellatsioonkaebusega

tutvumine,

asja

materjalide

ülevaatamine

ja

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende

toimingute tegemiseks kulutatud aeg, kokku 6,5 tundi.

32.2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 144 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise

kohtupraktikaga.

32.3. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 936 eurot

(käibemaksuga).

33. Kostja esitas 18.04.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 450 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale

apellatsioonimenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus

järeldab, et tegemist on summaga, mis sisaldab käibemaksu.

33.1. Ringkonnakohus leiab, et kostja 18.04.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud

–

kohtuotsusega

tutvumine

ja

analüüs,

nõupidamine

kliendiga

ja

apellatsioonkaebuse koostamine, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende toimingute

tegemiseks kulutatud aeg, kokku 4,5 tundi.

33.2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise

kohtupraktikaga.

2-19-11847

33.3. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 450 eurot

(käibemaksuga).

34. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja menetluskuludest

748,8 eurot (s.o 80% 936-st) ning hagejal kostjale hüvitada kostja menetluskuludest 90 eurot

(s.o 20% 450-st).

35. Poolte vastastikuste menetluskulude tasaarvestamise järel tuleb kostjal hüvitada hagejale

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 658,8 euro ulatuses. Koos maakohtus kostja

kanda jääva hageja menetluskuluga, tuleb kostjal hüvitada hagejale 1878,6 eurot (=1219,8 +

658,8).

36. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg