2-22-12879/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12879

Kohtuasi

Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise Eesti

OÜ) hagi Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti, X, Y ja

Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22

korteriühistu vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rüstla Kv OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

49 834,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise

Eesti OÜ, registrikood 11963813), lepinguline esindaja

Reet Vokk

Kostja 1 Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Kostja 2 X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja 3 Y (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate 2 ja 3 seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja 4 Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22

korteriühistu (registrikood 80131420), seaduslik esindaja

juhatuse liige A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus jätta muutmata.

2. Rüstla Kv OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Rüstla Kv OÜ kanda.

2-22-12879

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise Eesti OÜ, hageja) esitas 31.08.2022 Harju

Maakohtule Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (kostja 1, kohtutäitur), X (kostja 2), Y (kostja

3) ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22 korteriühistu (kostja 4, korteriühistu)

vastu hagi tulemi jaotuskava vaidlustamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas 16.08.2022 kohtutäitur hagejale täiteasjas nr 031/2022/287

koostatud W (võlgnik) kinnisasja müügist saadud tulemi jaotuskava (jaotuskava). Jaotuskava

kohaselt müüs kohtutäitur enampakkumisel korteriomandi (registriosa nr 2244401) Harju

Maakohtu 05.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-4143, millega lõpetati võlgniku ja Y (kostja 3)

kaasomand, täitmiseks. Enampakkumisel saadud ostuhind oli 187 000 eurot, mis kuulus

jagamisele kaasomanike vahel: 9/25 osas (67 320 eurot) võlgnikule ja 16/25 osas (119 680

eurot) kostjale 3. Hageja väitel on kohtutäitur rikkunud jaotuskava koostamisel seadust,

jaotuskava tuleb tühistada ja kohustada kohtutäiturit tulemi jaotamine ümber vaatama. Hageja

vaidlustab jaotusakava osas, mis puudutab võlgnikule välja maksmisele kuuluva tulemi

jaotamist. Hageja on sissenõudja, kellele kuulub võlgniku vastu nõue 78 498 eurot (täiteasi nr

024/2021/1514), mis annab õiguse jaotuskava vaidlustada.

3. Jaotuskava kohaselt tehakse võlgnikule kuuluva tulemi arvelt väljamaksed järgmiselt:

3.1. kohtutäituri Katrin Velleti kasuks täiteasjas nr 031/2022/287 täitekulud 18 eurot, põhitasu

120,10 eurot (9/25 suurune osa 333,60 eurost) ja korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88

eurot (9/25 suurune osa 108 eurost), kokku 176,98 eurot, ning korteriühistu nõue 404,63 eurot

(9/25 suurune osa 1123,97 eurost);

3.2. kostja 2 ja 3 kasuks seisuga 16.08.2022 sissenõutavaks muutunud elatise võlg (täiteasi nr

031/2021/635) 8864,62 eurot ja kohtutäituri tasu 919,40 eurot, kokku 9784,02 eurot;

3.3. kostja 2 ja 3 kasuks tähtajalised ja tingimuslikud elatise nõuded (täiteasi nr 031/2021/635)

alates septembrist 2022 kuni kostja 3 täisealiseks saamiseni (26.10.2025) 292 eurot kuus, kokku

11 096 eurot, ja kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni (20.04.2027) 292 eurot kuus, kokku 16 352

eurot, mõlemad nõuded kokku 27 448 eurot;

3.4. kostja 3 kasuks kasutushüvitise nõue perioodi aprill 2018 – august 2022 eest (täiteasi nr

031/2022/286) 18 238,72 eurot, menetluskulud 2550 eurot, viivis menetluskuludelt kuni

05.08.2022 100,04 eurot ja täitekulud 1638 eurot, kokku 22 526,76 eurot;

3.5. hageja kasuks 6979,61 eurot (kohtutäituri Risto Sepa täiteasi nr 024/2021/1514).

2-22-12879

4. Hageja vaidlustab tulemi jaotuskava osas, milles rahuldati käesoleva otsuse p-s 3.1

nimetatust korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot ja nõue 404,63 eurot, p-s 3.3

nimetatud nõuded 26 864 euro ulatuses (27 448–584), kuna tingimusliku nõudena saab

perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 järgi arvestada üksnes 584 eurot ning p-s 3.4 toodud kõik

nõuded. Kogu vaidlustatav tulem moodustab kokku 49 834,27 eurot.

4.1. Korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot ja korteriühistu nõude 404,63 eurot

rahuldamine ei ole õiguspärane. Korteriühistu suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ega

võlgnikku teavitatud. Täitemenetluse alustamiseks ei saa lugeda korteriühistu poolt mingite

dokumentide esitamist kohtutäiturile, mida ei ole asjaomastele isikutele kätte toimetatud. Alles

täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega saab lugeda täitemenetluse alanuks (täitemenetluse

seadustik (TMS) § 24 lg 2), võlgnikule tuleb anda vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS § 25).

08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis puuduvad märked kostja 4 nõude olemasolu ja

suuruse kohta.

Korteriühistut ei ole sissenõudjana käsitatud.

Korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 ei anna täiturile õigust ilma sissenõudja täitmisavalduse,

täitedokumendi lisade ning täitmisteate kättetoimetamiseta sisse nõuda müüdud korteriomandi

arvel korteriühistu ees olevat väidetavat võlga. Kohtutäituri lisatasu sissenõudmise õigus tekib

nõude täitmisele võtmisel.

4.2. Kostja 2 ja 3 tähtajalise ja tingimusliku elatise nõudega arvestamine enne sissenõutavaks

muutunud nõudeid ei ole põhjendatud. Tingimuslik nõue ei anna eeliseid. PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist ette iga kuu kohta. Kui elatise nõue on jäänud täitmata, on tegemist võlaga,

kuid järgmise kuu eest sissenõutav elatis ei ole võlg. Tingimusliku nõudena saab käsitada

üksnes elatisenõuet, mis kuuluks tasumisele kalendrikuu eest ette, s.o kokku 584 eurot, kuid

mitte rohkem. Täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-

13-47860 ei nähtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgseid nõudeid, s.t ei nähtu,

et kostjad 2 ja 3 oleksid taotlenud tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Lähtudes eeltoodust

puudus kohtutäituril õiguslik alus nõude 26 864 eurot rahuldamiseks tulemi arvel.

4.3. Kostja 3 kasutushüvitise, menetluskulude, viivise ja täitekulu nõude rahuldamine tulemist

ei ole põhjendatud. Kostja 3 nõude arvestamine eelisnõudena ei ole seadusest tulenevalt

lubatud. Kohtutäitur ei saanud kaasata täiteasja nr 031/2022/287, milles täideti kaasomandi

lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamise kohustust, menetlusega ühinenud

sissenõudjaid, sest sellise lahendi täitmisel lõpeb üksnes kaasomand ja tulem jaotatakse välja

kaasomanike vahel. TMS § 149 kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse

täitmise puhul ette nähtud ei ole. Tulemi jaotamisel kuulub kohaldamisele TMS § 174 lg 1.

Kostja 1 vastuväited

5. Kohtutäitur palus jätta hagi rahuldamata.

6. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid hageja õigusi on jaotuskava koostamisega rikutud

korteriühistu nõude ja kohtutäituri lisatasuga arvestamisel. Selles osas on õigustatud tulemit

vaidlustama võlgnik, mitte hageja. Kohtutäitur tugineb KrtS § 44 lg-tele 1 ja 2.

Kinnistusraamatusse ei kanta korteriühistu pandiõiguse tagamiseks hüpoteegikannet, selle

olemasolu eeldatakse seadusest tulenevalt ja korteriomandi enampakkumise tulemi jagamisel

võetakse korteriühistu nõue arvesse samuti tulenevalt seadusest. Korteriühistu tõend on

korteriomandist tuleneva nõude täitedokument ja selle alusel ei saa alustada täitemenetlust

(TMS § 2 lg 1 p 27 ja lg 4). Korteriühistu esitas kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p-s 27 nimetatud

täitedokumendi (tõendi) ning kohtutäitur oli kohustatud seda täitma ja tulemi jaotamisel arvesse

2-22-12879

võtma. Kohtutäitur töötles korteriühistu nõuet ja on õigustatud saama selle eest lisatasu.

Sissenõudja ega võlgnik ei ole lisatasu vaidlustanud. Seega hageja etteheited on asjakohatud.

7. Kostjate 2 ja 3 tähtajalist ja tingimuslikku elatise nõuet on võetud arvesse TMS § 107 alusel

– elatis on tähtajaline (laste täisealiseks saamiseni) ja tingimuslik (igakuiselt sissenõutav).

Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele.

Kostjate 2 ja 3 tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue sai eelisjärjekorra vastavalt TMS § 174

lg 2 p 22, kuna tegemist on laste elatise nõudega.

8. Kostja 3 kasutushüvitise, menetluskulude, viivise ja täitekulu nõuete vaidlustamisel jääb

arusaamatuks, mille alusel peab hageja vaidlustamata nõuete (sh ka tema enda nõude

rahuldamiseks jaotatud summat) rahuldamist põhjendatuks, kui ta peab jaotuskava koostamist

ja tulemi jagamist ühinenud sissenõudjate vahel eos ebaseaduslikuks. Õige pole hageja väide,

et pärast kinnisasja müüki ja tulemi jagamist kaasomanike vahel, tuleb see maksta välja täies

ulatuses kaasomanikele ja võlausaldajad ei ole õigustatud ühinema sundtäitmisega TMS § 149

alusel ega osalema tulemi jaotamisel TMS § 174 alusel. Kohtutäitur arestis korteriomandi ja

sissenõudjatel tekkis õigus ühineda sundtäitmisega ning osaleda oma nõuetega tulemi

jaotamisel TMS § 174 alusel. Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, on tema nõudel tulemi

jagamisel eelisõigus TMS § 174 lg 4 järgi.

9. Kuna tulemist ei jätkunud kõikide nõuete rahuldamiseks raha, pidi kohtutäitur tulemi jagama

jaotuskava alusel tulenevalt TMS § 106 lg-le 1. Kohtutäituri 16.08.2022 koostatud jaotuskava

jõustus 12.09.2022 raha jaotuse osas, mida hageja ei vaidlustanud. Kohtutäitur on

sissenõudjatele teinud väljamaksed 13.09.2022. Hagi tagamise määruse alusel on kohtutäitur

hoiustanud antud hagi tagamiseks 49 834,27 eurot.

Kostjate 2 ja 3 vastuväited

10. Kostjad 2 ja 3 palusid jätta hagi rahuldamata.

11. Hageja pole tõendanud, et täitur oleks rikkunud jaotuskava koostamisel seadust. Hageja

väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab hageja, et tulemit sai jagada ainult kaasomanike

vahel, teisalt leiab, et tema enda ühinenud nõude osas võib jääda jaotuskava kehtima.

Kohtutäitur on õigustatult koostanud jaotuskava vastavalt TMS §-le 174, mille järgi on teatud

sissenõudjad eelisseisundis. Tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue kuulub samuti eelisnõude

hulka (TMS § 174 lg 3 p 22). TMS § 107 lg 3 annab kohtutäiturile võimaluse tulevikus

sissenõutavaks muutuva elatise arvesse võtmiseks ja tuleviku elatise hoiustamiseks

sissenõudjate kostja 2 ja 3 kasuks.

12. Kostja 3 kasutushüvitise ja teiste sellega seotud nõuete vaidlustamisel on väär hageja

arusaam, et TMS § 149 kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse täitmisel ette

nähtud ei ole. Kostja 3 tulemi suhtes on kohtutäitur õigustatult ja vastavalt järjekohale märkinud

ühinenud sissenõudjate nõuded. Kohtutäitur tegutses täitemenetluse seadustiku kohaselt ning

täiteasjas nr 031/2022/287 koostatud tulemi jaotuskava ümbervaatamiseks alust ei ole.

Kostja 4 vastuväited

13. Korteriühistu palus jätta hagi rahuldamata.

14. Kohtutäituri tegevus korteriühistu kaasamisel tulemi jaotamisse on olnud õiguspärane.

Korteriühistu saab täitedokumendiks oleva tõendi esitada ka siis, kui korteriomandile on

pööratud sissenõue mõne muu sissenõudja avalduse alusel. Enne enampakkumise toimumist

2-22-12879

esitas korteriühistu kohtutäiturile täiendava tõendi nende võlgade kohta, mis on tekkinud pärast

esimese tõendi esitamist (TMS § 1531 lg 3). Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse esimesel

järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut (KrtS § 44 lg 2).

Maakohtu otsus

15. Maakohus jättis 24.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning

tühistas 31.08.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

16. Maakohus tuvastas, et jaotuskavast nähtuvalt on korteriühistul nõue 1123,97 eurot ja nõude

suhtes on õigus KrtS § 44 järgi rakendada pandiõigust. Korteriühistu on esitanud täiturile õiendi

võla suuruse kohta (TMS § 2 lg 1 p 27). Korteriühistu tõendi alusel ei saa TMS § 2 lg 4 järgi

täitemenetlust algatada. Tegemist on kohtutäituri iseseisva ja seadusest tuleneva kohustusega

selgitada välja korteriühistu nõue ja menetleda seda ilma täitemenetluse algatamiseta. Seega on

põhjendamatud hageja etteheited, et kohtutäitur ei ole korteriühistu nõude menetlemiseks

algatanud täitemenetlust ja korteriühistu ei ole esitanud avaldust täitemenetluse algatamiseks.

Jaotuskavast ei nähtu, et korteriühistu nõue oleks olnud enam kui 50% täitemenetluses

jaotamisele minevast tulemist (KrtS § 44 lg 3), vaid nähtub, et võlgniku osast on see 404,63

eurot ja ülejäänud 719,34 eurot rahuldatakse kostja 3 osast. Seega oli täituril alus võtta

korteriühistu nõue jaotusakavas arvesse ja jaotusakava osas, mis puudutab korteriühistu nõuet

404,63 eurot, on põhjendatud, õige ja kooskõlas seadusega. Korteriühistu pandiõigus ei pea

olema kantud kinnistusraamatusse, kuna tegemist on seadusest tuleneva pandiõigusega, mis

kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et

08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis ei ole märkeid kinnistusraamatusse kantud

korteriühistu nõude olemasolu ja suuruse kohta. Seega on jaotuskava korteriühistu nõude osas

põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Põhjendatud on ka jaotuskava osas, millega rahuldati

kohtutäituri nõue korteriühistu nõude töötlemise lisatasust 9/25 osa saamiseks (38,88 eurot).

Lisatasu arvestust hageja ei vaidlustanud.

17. Kostjate 2 ja 3 tingimusliku elatise nõude osas tuvastas maakohus, et jaotuskavast nähtuvalt

võttis kohtutäitur arvesse igakuise edaspidise elatise lastele kuni nende täisealiseks saamiseni

PKS § 100 lg 4 järgi. Tegemist on TMS § 107 lg 1 järgi tähtajalise eelisõigusnõudega TMS

§ 174 lg 3 p-de 22 ja 3 järgi, mis muutub sissenõutavaks edaspidi igakuiselt. Kohtutäituril on

õigus tulevikus sissenõutavaks muutuvat laste elatist TMS § 107 lg-te 1 ja 3 järgi hoiustada

kostjate 2 ja 3 kasuks ning võtta arvesse TMS § 173 järgi jaotuskavas. Hageja vastupidised

vastuväited ei ole põhjendatud.

18. Kostja 3 kasutushüvitise nõude osas tuvastas maakohus, et kinnisasja arestimise aktist

nähtuvalt arestis kohtutäitur 21.02.2022 kinnisasja registriosa nr 2244401. Seega tekkis

sissenõudjatel õigus ühineda sundtäitmisega ja osaleda oma nõuetega tulemi jaotamisel TMS

§ 174 järgi. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et arestimisakti koostanud kohtutäituri

menetluses olevates täiteasjades ei ole vaja esitada ühinemise avaldust, kuna need sissenõudjad

ühinevad menetlusega täitemenetluse algatamise avalduse esitamisega kohtutäiturile (TMS

§ 149 lg 1). Vaidlust ei olnud selles, et ühinenud sissenõudjatel on nõuded kaasomanikust

kostja 2 vastu ja nad on õigustatud saama oma nõuete rahuldamiseks raha võlgniku kaasomandi

müügitulemist. Vaidlust ei olnud ka selles, et tulemist ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks.

Seega pidi kohtutäitur tulemi jagama jaotuskava alusel TMS § 106 lg-te 1 ja 2 järgi. Maakohus

tuvastas, et kostjal 3 oli Harju Maakohtu 05.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-21-6740 tulenev

nõue. Seega oli kostjal 3 kui võlgniku suhtes sissenõudjal ka muu täitmisele kuuluv nõue lisaks

kaasomandi lõpetamise nõudele. Kostja 3 kasutushüvitise nõue ja avaldus oli esitatud kostjale

1 varem kui kohtutäitur Risto Sepp ühines hageja nõude täitmiseks kostja 1 menetluses oleva

2-22-12879

täitemenetlusega. Kohtutäitur pidi neid nõudeid võtma arvesse tulemi jaotamisel ühinemise aja

järgi. Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, oli tema nõudel tulemi jagamisel eelisõigus

tulenevalt TMS § 174 lg-st 4. Sellega seonduvalt on põhjendatud ka jaotuskavas vastavad

menetluskulud, viivis ja täitekulud.

19. Maakohus leidis, et puudub vajadus hinnata kohtutäituri 15.08.2022 lisatasu väljamõistmise

otsust, kostjate 2 ja 3 esitatud kohtutäituri Arvi Pinki keelumärke kinnistusraamatuse tegemise

avaldust ja kohtuistungi protokolli võlgniku kohustamiseks vara nimekirja ja vande

esitamiseks. Maakohus märkis, et asjaolu, et hageja on tasunud võlgniku võlad, ei tähenda, et

jaotuskava oleks koostatud valesti. Maakohus ei hinnanud ka kohtutäituri 14.04.2021 otsust,

kuna asjaolu, et võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile, mille kohta tegi kohtutäitur otsuse

14.04.2021, ei oma tähtsust, sest hageja ei saa esitada nõudeid või seisukohti võlgniku eest

käesolevas menetluses.

Apellatsioonkaebus

20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kohtutäiturilt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud ning jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.

21. Maakohus lahendas vaidluse ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ning rikkus oluliselt

tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise kohustust.

22. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea kohtutäitur tulenevalt TMS § 1491

lg-st 1 korteriühistu nõuete puhul alustama täitemenetlust ja kohtutäituril oli alus arvestada

tulemist maha korteriühistu nõue. KrtS § 44 ei anna kohtutäiturile õiguslikku alust ilma

sissenõudja

täitmisavalduse,

täitedokumendi

ja

selle

lisadeta

ning

täitmisteate

kättetoimetamiseta sisse nõuda kaasomanikelt müüdud korteriomandi arvel korteriühistu ees

olevat väidetavat võlga. Kui korteriomanikul tekib majandamiskulude võlg, siis korteriühistu

nõude maksmapanekuks tuleb algatada täitemenetlus, nagu seda tehakse pandiõiguse

(hüpoteegi) realiseerimiseks. Kohtutäitur oli kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku

teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1).

Asjaolu, et kohtutäitur ei ole korteriühistut sissenõudjana isegi käsitanud, nähtub ka jaotuskava

sellest osast, kuhu on märgitud täiteasjaga nr 031/2022/287 ühinenud sissenõudjad.

23. Puudub selgitus, miks maakohus leidis, et kohtutäitur ei pidanud oma lisatasu nõudmisel

koostama ja võlgnikule esitama kohtutäituri tasu otsust (KTS § 451). Arusaamatuks jääb

maakohtu seisukoht, et hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud lisatasu arvestust. Hageja vaidlustas

lisatasu nõudmise võlgnikult, seega on hageja vaidlustanud kogu lisatasu.

24. Maakohus keskendus tingimusliku nõude arvestamisel eelisnõudena üksnes kohtutäituri

selgitustele, kuid otsuses puudub analüüs, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et TMS § 174

lg 3 p-s 22 sätestatud elatisenõuete eelisnõuetena käsitamisel on seadusandja silmas pidanud ka

tulevikus sissenõutavaks muutuda võivat nõuet. Kohtutäitur ei saanud tulemi jaotuskavas enne

juba sissenõutavaks muutunud nõudeid arvestada tähtajalise ja tingimusliku nõudega.

Tingimusliku nõude esitamisega ei saa TMS § 107 järgi saavutada eelist juba sissenõutavaks

muutunud nõuete ees. Tingimusliku nõudena saaks esitada üksnes elatisenõude, mis kuuluks

tasumisele kalendrikuu eest ette, s.o kokku 584 eurot, kuid mitte rohkem. Lisaks märgib hageja,

et elatise väljamõistmise lahendist ei nähtu, et kostjad 2 ja 3 oleksid taotlenud elatise hagi

esitamisel tulevikku suunatud kohustuste täitmist (TsMS § 369).

2-22-12879

25. Maakohus luges alusetult kostja 3 kasutuseeliste ja menetluskulude nõude eelisnõudeks

hageja nõude ees. Maakohtu seisukoht, et kostja 3 nõuded oli ajaliselt enne täitmisel kui hageja

nõue, ei põhine tegelikel asjaoludel, vaid tugineb kohtutäituri väidetele. Hageja nõue oli

täitmisel enne kostja 3 nõuet. Sissenõudjate õigusi rikkuv oleks see, kui sissenõudja nõue, mida

menetleb kohtutäitur, kes alustab võlgniku vara realiseerimisega, saab sellest tulenevalt eelise

täitemenetluses oma nõude rahuldamiseks.

26. Otsuses puuduvad mistahes selgitused ja põhjendused seoses asjaoluga, et kohtutäituri

menetluses oli täitedokument kaasomandi lõpetamiseks ning kohtutäitur oli õigustatud jaotama

saadud tulemi üksnes kaasomanike vahel. Kohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.

Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamisele suunatud kohtulahendi täitmisele ei saa kohaldada

TMS §-st 174 tulenevaid tulemi jaotamise sätteid, kuivõrd kaasomandi lõpetamise

kohtulahendi täitmisel tuleb enampakkumisel saadav tulem jaotada kaasomanike vahel

vastavalt nende mõttelise osade suurusele.

Vastustajate seisukohad

27. Kohtutäitur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

28. Kostjad 2 ja 3 vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.

Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

30. Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuses menetlusõiguse

norme, nagu väitis hageja apellatsioonkaebuses. Samuti on maakohus kohaldanud õigesti

materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid,

mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et maakohus on jätnud käsitlemata tema väited ja hindamata tõendid. Hageja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud

otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei

tähenda, et need oleksid ebaõiged.

31. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

32. Vaidlust ei ole, et kostja I menetluses on täiteasi nr 031/2022/287 Harju Maakohtu

05.10.2021 otsuse võlgniku ja kostja 3 kaasomandis oleva kinnistu, millest 9/25 mõttelist osa

kuulus võlgnikule ja 16/25 mõttelist osa kostjale 3, kaasomandi lõpetamiseks sundtäitmiseks.

Sissenõudjaks on eelviidatud täitemenetluses kostja 3. Kostja 1 viis kohtuotsuse täitmiseks läbi

avaliku enampakkumise ja kinnisasi võõrandati 187 000 euro eest. Kostja 1 menetluses on ka

2-22-12879

täiteasi 031/2021/635, milles sissenõudjad on kostjad 2 ja 3 ning täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 07.04.2022 otsus võlgnikult kostjatele 2 ja 3 elatise väljamõistmise kohta. Samuti on

kostja 1 menetluses täiteasi nr 031/2022/286 kostja 3 nõudes võlgniku vastu kasutushüvitise

18 238,72 eurot, menetluskulude 2550 eurot ja menetluskuludelt viivise 100,04 eurot

saamiseks, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.01.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

6740. Lisaks on kostja 4 esitanud kostjale 1 seonduvalt kinnisasja sundmüügiga nõude

korteriomandiga seotud kulude saamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäitur Risto Sepa

menetluses on täiteasi nr 024/2021/1514 hageja nõudes võlgniku vastu 78 498 euro saamiseks

ja kohtutäitur Risto Sepp tegi 29.03.2022 avalduse kostja 1 menetluses toimuva sundtäitmisega

ühinemiseks. Kuna võlgniku poolt kinnisasja müügist saadust ei olnud võimalik rahuldada

kõigi sissenõudjate nõudeid, siis tegi kohtutäitur tulemi jaotamise kohta 16.08.2022 jaotuskava.

33. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning

sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise

täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. TMS § 109 lg 1 järgi võib

sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja

puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava

kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. TMS § 109 annab sissenõudjale võimaluse

vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane tagajärg, kui raha jaotatakse

sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on rahuldatud

täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 28.01.2020, 2-19-6210, p 17; 16.10.2019, 2-

18-9790, p 14).

34. Pooled vaidlesid esmalt selle üle, kas juhul, kui täitedokumendiks on kohtuotsus

kaasomandi lõpetamise kohta, on kohtutäitur õigustatud jaotama kinnisasja sundmüügi tulemi

üksnes kaasomanike vahel või saab tulemi arvel täita ka ühe kaasomaniku vastu esitatud

nõuded. Hageja arvates jaotuskava tulemi jaotamiseks poleks kostjal 1 vajalik olnud koostada

ja enampakkumisel saadu oleks tulnud välja maksta võlgnikule ja kostjale 3 vastavalt nende

osade suurusele kaasomandis. Ringkonnakohus märgib, et hageja, kes on sissenõudja teises

täitemenetluses, mis on ühinenud kostja 1 poolt läbiviidava täitemenetlusega, saab hagi

esitamisega kaitsta TsMS § 3 lg 1 järgi oma eeldatavat ja seadusega kaitstud õigust või huvi.

Hageja väite õigsuse korral ei oleks tal võimalik oma nõuet võlgniku vastu kaasomandi

lõpetamiseks läbiviidavas täitemenetluses rahuldada. Seega ei kanna esitatud väide eesmärki

kaitsta hageja eeldatavat õigust. Lisaks eelöeldule ei nõustu ringkonnakohus hagejaga ka

sisuliselt. Võlgnikule kuuluv kinnisasja mõtteline osa on täitemenetluses enampakkumisel

müüdud ja võlgnikule on müügist laekunud 67 320 eurot. Kuna võlgniku suhtes toimub mitu

täitemenetlust, siis sai täitur rahuldada neis täitemenetlustes täidetavad nõuded kaasomandi

lõpetamise lahendi sundtäitmisel võlgnikule laekunud rahast.

35. TMS § 174 sätestab, millises järjekorras tuleb kohtutäituril kinnisasja müügist saadu

jaotamisel tulem sissenõudjate ja muude õigustatud isikute vahel jaotada. Kostja 1 koostas

16.08.2022 täiteasjas nr 031/2022/287 dokumendi enampakkumisel saadud raha jaotamise

kohta kaasomanike (võlgnik ja kostja 3) vahel ja võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügi tulemi

jaotuskava. Hageja vaidlustab esitatud hagis 16.08.2022 jaotuskava osaliselt. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja 1 on jaotuskavas võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügist

saadud tulemi õigesti sissenõudjate vahel jaotanud.

36. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et korteriühistu nõude sai rahuldada võlgniku

mõttelise osa müügist saadud tulemi arvel. Apellant ei vaidlusta seda, et korteriühistu nõue on

KrtS § 44 järgi pandiõigusega tagatud ja pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel

järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, kuid leiab, et kostja 4 nõude täitmiseks oleks tulnud

2-22-12879

alustada eraldi täitemenetlus ja teavitada sellest võlgnikku. TMS § 1491 lg 1 sätestab, et kui

kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata

pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule.

Korteriühistu peab TMS § 1491 lg 4 järgi esitama kohtutäiturile 10 päeva jooksul teate saamisest

seaduses sätestatud tõendid nõude kohta. Ringkonnakohtu arvates ei tulene TMS-s sätestatust,

et kohtutäitur peaks korteriühistu nõude täitmiseks alustama eraldi täitemenetluse.

Korteriühistu nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille täitmiseks on

kohtutäituril kohustus nõue välja selgitada ja menetleda nõuet ilma täitemenetlust alustamata.

Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et korteriühistu nõudest ei ole võlgnikku teavitatud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja saab tulemi jaotuskava vaidlustada seetõttu, et tema õigusi

tulemi jaotamisel on kohtutäitur väidetavalt rikkunud, mistõttu väited võlgniku õiguste

rikkumise kohta ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased.

37. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et jaotuskavas ei oleks kostja 1 saanud tulemist maha

arvata korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot. TMS § 174 lg 2 järgi täitekulud

arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja väitel ei olnud lisatasu otsust

koostatud ega võlgnikule kätte toimetatud. KTS § 451 sätestab, et täitemenetluses korteriühistu

nõude töötlemise eest on kohtutäituril TMS § 1531 lg 3 alusel õigus nõuda lisatasu 90 eurot.

Kostja 1 on 15.08.2022 teinud lisatasu väljamõistmise kohta otsuse (tl 72). See, kas vastav otsus

on võlgnikule kätte toimetatud, ei ole sissenõudja hagi alusel jaotuskava vaidlustamisel

asjakohane. Menetlusosalised ei ole esile toonud, et kostja 1 otsust lisatasu kohta oleks

vaidlustatud.

38. Hageja vaidlustas maakohtu järelduse puutuvalt kostjate 2 ja 3 tulevikus, s.o alates

oktoobrist 2022, sissenõutavaks muutuva elatise nõude rahuldamist, leides, et tulevikus

sissenõutavaks muutunud elatise nõuet ei saa rahuldada enne teisi sissenõutavaks muutunud

nõudeid. TMS § 174 lg 3 p 22 järgi rahuldatakse tulemist lapse elatise nõuded pärast p-des 1 ja

2 sätestatud nõuete rahuldamist. TMS § 107 lg 1 järgi loetakse tähtajaline nõue tulemi

jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele ning lg 3 sätestab, et kui nõue on

edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Hoiustamine

toimub samade tingimustega, mis olid nõudel. Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja

õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral. Ringkonnakohtu arvates kuuluvad

tulevikus sissenõutavad tingimuslikud eelisnõuded rahuldamisele samas järgus kui

eelisnõuded, mis on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Ebaõige

on apellandi väide, et kostjad 2 ja 3 ei ole hagis võlgnikult elatise väljamõistmiseks taotlenud

tulevikku suunatud elatise maksmise kohustuse täitmist ja maakohus ei ole selle nõude kohta

otsust teinud. Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-2014 nähtub, et kostjad

2 ja 3 on esitanud hagi võlgnikult elatise saamiseks kuni täisealiseks saamiseni (tl 22-24).

39. Kostja 3 esitas 09.02.2022 kostjale 1 täitmisavalduse Harju Maakohtu 05.01.2022 otsuse

tsiviilasjas nr 2-21-6740, millega mõisteti võlgnikult kostja 3 kasuks välja kasutuseelise hüvitis

13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus ning menetluskulud 2 550 eurot ja viivis

menetluskuludelt (tl 114-118), sundtäitmiseks. Jaotuskava kohaselt kuulus tulemi arvel

rahuldamisele kasutuseeliste hüvitis seisuga august 2022 summas 18 238,72 eurot ning

menetluskulud ja viivis. Apellant leiab, et kostja 1 on ebaõigesti jaotuskavas tema nõude

rahuldanud pärast kostja 3 nõuet. TMS § 174 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg 3 p-s 3

sätestatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus

arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest

järelduks, et hageja või kostja 3 kasuks oleks toimunud võlgniku kinnisasja mõttelise osa

arestimine, mistõttu tuleb lähtuda sellest, millal toimus sundtäitmisega ühinemine. Kuigi kostja

3 täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile hiljem kui hageja avaldus, ei ole see jaotuskavas

2-22-12879

nõude rahuldamise järjekorra määramisel oluline. Nimelt oli kostja 3 täitmisavaldus kostja 1

menetluses, mistõttu ei olnud tal vajalik täitemenetlusega ühineda. Kohtutäitur Risto Sepp on

teinud kostjale 1 29.03.2022 avalduse tema ja hageja nõude sundtäitmiseks ja sundtäitmisega

ühinemiseks. Sundtäitmisega ühinemise kohta on kostja 1 teinud otsuse 05.04.2022 (tl 70-71).

Kuna kostja 3 nõue oli kostjale 1 sundtäitmiseks esitatud enne, kui hageja ühines

sundtäitmisega, siis on kostja 1 jaotuskavas õigesti rahuldanud tulemi arvel enne hagejat kostja

3 nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi

menetluskulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta apellandi (hageja) kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava

lahendi jõustumist.

41. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)