3-23-1684/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1684

Haldusasi

H, Z, C, Q ja F kaebused Politsei- ja Piirivalveameti

21.06.2023 otsuste peale

Menetlusosalised

Kaebajad H, Z, C, Q ja F, ühine esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate ja vastustaja apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta H, Z, C, Q ja F apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-1684

resolutsiooni punktid 1 ja 2 osas, milles halduskohus rahuldas H ja Z kaebused

sissesõidukeelu kohaldamise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata H kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 21.06.2023 otsusega nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja

12305100071-1 kohaldatud sissesõidukeeldu tühistamiseks ning Z kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 21.06.2023 otsusega nr 12210220020-1 kohaldatud sissesõidukeelu

tühistamiseks.

Muus osas jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsuse resolutsiooni punkt 4.

Jätta kaebajate menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes osas, milles neile on antud

menetlusabi, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed, sünniajad ja Eestisse

saabumise kuupäevad tähemärkidega.

6. Tõlkida ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa, resolutsioon ja põhjendused vene

keelde.

3-23-1684

2(10)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gruusia kodanikud, abikaasad H (sünd. XX.XX.XXXX; kaebaja I) ja Z (sünd.

XX.XX.XXXX; kaebaja II) saabusid XX.XX.XXXX Gruusiast Eestisse ning esitasid

rahvusvahelise kaitse taotlused. Taotluste järgi on nad Gruusia opositsioonipartei Ühinenud

Rahvuslik Liikumine (United National Movement, UNM) liikmed ja endise presidendi Mihheil

Saakašvili toetajad ning kardavad riigi poolset tagakiusamist eeskätt kaebaja II poliitilise

tegevuse tõttu.

2. Kaebaja I lapsed varasemast kooselust, C (sünd. XX.XX.XXXX; kaebaja III) ja Q (sünd.

XX.XX.XXXX, kaebaja IV) saabusid XX.XX.XXXX Eestisse ning esitasid rahvusvahelise

kaitse taotlused. Kaebajate I ja II laps F (kaebaja V) sündis XX.XX.XXXX Eestis ja esitas samuti

rahvusvahelise kaitse taotluse.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 21.06.2023 otsusega nr 12210220020-1 kaebaja II

taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 201 p-de 1 ja 4 alusel

selgelt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 alusel tagasi, tegi talle väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 2 alusel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse

lahkumiseks Gruusiasse ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks

lahkumiskohustuse täitmisest arvates.

Kaebaja II väitel on ta poliitiliselt aktiivne 2010. a-st, ta on Gruusias tuntud näitleja ja laulja ning

arvamusliider. Ta on vastu Gruusia venemeelsele valitsusele, M. Saakašvili kinnipidamisele ja

Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Kaebaja II on 2012. a-st UNM ja selle allüksuse, M.

Saakašvili vanglast vabastamisega tegeleva ühingu „Miša sektor“ liige, ta on aidanud korraldada

meeleavaldusi ja neil osalenud ning selle käigus vahistatud. Kaebaja II väitel on teda poliitilise

tegevuse tõttu ähvardatud, rünnatud ja sunnitud Gruusiast lahkuma. Kaebaja II kardab, et

päritoluriigis pannakse ta vangi või tapetakse, samuti kardab ta oma abikaasa ja laste elude pärast.

PPA hinnangul ei ole kaebaja II ütlused usaldusväärsed, sest need on vastuolus päritoluriigi

teabega ja detailides ka kaebaja I ütlustega. Kaebaja II poliitilise tegevuse kohta ei ole võimalik

leida avalikest allikatest mitte mingit teavet. Kaebaja II väide, et ta on tuntud muusik, on

internetis ja sotsiaalmeedias tehtud otsingute kohaselt oluliselt liialdatud. Seega pole kaebaja II

3-23-1684

3(10)

nii prominentne isik, nagu ta väidab, ja pole alust arvata, et ta on Gruusia riigivõimu jaoks

sihtmärk. Kaebajale II ei ole esitatud mingeid ametlikke süüdistusi. Päritoluriigi teabe järgi

kuritarvitab Gruusiat valitsev partei Georgian Dream oma võimu ning mõjutab mh

õiguskaitseorganeid, kuid opositsiooni mahasurumine ei toimu sellisel viisil, nagu kirjeldab

kaebaja II. Pole ka usutav, et Gruusia meedia ei oleks kajastanud nii tõsiseid opositsiooni

vaigistamise juhtumeid, mida kaebaja II kirjeldas PPA-le (nt tema auto õhkulaskmine). Kaebaja

II ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Kaebaja II selgitused temaga

toimunud intsidentidest ei ole seetõttu eluliselt usutavad või vähemalt ei ole tõenäoline, et

tegemist oli riigivõimu poolse tagakiusamisega kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu. Pelgalt

riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei anna alust tunnustada kaebajat II pagulasena.

Kaebaja II ei vaja täiendavat kaitset. PPA 20.12.2022 käskkirja alusel on Gruusia tunnistatud

turvaliseks päritoluriigiks ning kaebaja II ütlustest ei järeldu, et teda ähvardaks Gruusiasse

tagasipöördumise korral tõsine ja vahetu oht.

Kaebajale II tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtaega andmata ning

kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. Ta on viibinud Eestis lühikest aega,

tal puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus majanduslikud huvid ja sotsiaalsed sidemed (peale

pereliikmete, kes on samuti rahvusvahelise kaitse taotlejad). Tal ei ole olulisi terviseprobleeme.

Tema Gruusiasse tagasi saatmine ei riku VSS §-s 171 sätestatud põhimõtet. Puuduvad

sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud.

4. PPA luges 21.06.2023 otsusega nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja

12305100071-1 kaebaja I ja tema laste taotlused VRKS § 201 p-de 1 ja 4 alusel selgelt

põhjendamatuks ja lükkas need VRKS § 20 alusel tagasi, tegi neile VSS § 72 lg 2 p 2 alusel

koheselt sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Gruusiasse ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest arvates.

Kaebaja I on UNM ja „Miša sektori“ liige. Ta väidab, et on osalenud koos abikaasaga UNM

tegevuses ja kardab samu asju, mis kaebaja II. Kaebajate III ja IV ütlused on üldiselt järjekindlad,

kuid napi- ja üldsõnalised. Nad ei ole täpselt teadlikud oma vanematega toimunud sündmustest,

kuid kinnitavad üldsõnaliselt vanemate ütlusi. PPA hinnangul ei ole kaebaja I ütlused

usaldusväärsed ja on tugevalt liialdatud. Kaebaja I kardab päritoluriigis tagakiusamist oma

abikaasa poliitilise tegevuse tõttu, kuid kaebaja II taotluse läbivaatamisel ei leidnud kinnitust, et

teda ähvardaks tagakiusamine või tõsine oht.

Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused on samad, mis kaebaja II

puhul.

5. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 21.06.2023 otsuste tühistamiseks

ja PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi (liidetud

halduskohtu 30.08.2023 määrusega ühte menetlusse, ühiseks numbriks jäi 3-23-1684).

Kaebajate I ja II ütlused on detailsed, järjekindlad ja usaldusväärsed ning neist nähtub selgelt, et

pere on Gruusiasse tagasi pöördumise korral tagakiusamise ohus. Kaebajad I ja II on

opositsioonilise UNM liikmed. Kaebaja II on Gruusias tuntud muusik ja poliitiline aktivist, keda

on vahistatud, ähvardatud ja pekstud. PPA hindas tõendeid valesti. Kaebajad esitasid tõendeid

nii palju, kui neil oli võimalik. Päritoluriigi teave ei saagi kajastada konkreetselt kaebajate

olukorda. Vaidlustatud haldusaktide põhjendused on puudulikud ja osaliselt ka vastuolulised.

Lahkumisettekirjutustes oleks pidanud andma kaebajatele vabatahtliku lahkumise tähtaja. PPA

ei ole põhjendanud, milles seisneb kaebajate põgenemise oht. Piisav pole üksnes viide VSS § 68

p-le 6, vaid hinnata oleks tulnud konkreetse juhtumi asjaolusid ja kaebajate olukorda. Kaebajate

väljasaatmine rikub VSS §-s 171 sätestatud tagasisaatmise keeldu.

3-23-1684

4(10)

Sissesõidukeelu kohaldamist ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebajate I ja II selgitustega ei ole

arvestatud. Kaebajad ei ole Eestile ohtlikud.

6. Vastustaja võttis kaebused õigeks kaebajatele III, IV ja V sissesõidukeelu kohaldamise osas

ning muus osas palus jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuste põhjenduste juurde.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.12.2023 otsusega kaebused osaliselt, tühistas

vaidlustatud haldusaktid sissesõidukeelu kohaldamise osas ja ülejäänud osas jättis kaebused

rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus jättis kaebajatele antud menetlusabi kulud

riigi kanda (resolutsiooni p 3) ning mõistis vastustajalt nii kaebaja I kui ka kaebaja II kasuks välja

menetluskulud 6,65 eurot (resolutsiooni p 4).

Kõik rahvusvahelise kaitse taotlused põhinevad kaebajaga II seotud asjaoludel. Vaidlus on

eeskätt selle üle, kas kaebaja II on Gruusias nii tuntud inimene, nagu ta väidab, ja kas tema

poliitiline tegevus on äratanud Gruusia riigivõimu tähelepanu.

Kaebaja II muusikaalase ja poliitilise tegevuse kohta ei leia internetist muud infot peale väikese

vaatajaskonnaga muusikavideote YouTube’is. Kuigi üldjuhul ei saa rahvusvahelise kaitse

taotleja profiili määrata üksnes internetis avaldatud andmete põhjal, saavutatakse tänapäeval

isikupõhine populaarsus eeskätt interneti (sh sotsiaalmeedia) vahendusel. Kuna kaebaja II väitel

on ta Gruusias populaarne artist ja selle tõttu avalikkusele tuntud, oli asjakohane kontrollida selle

väite õigsust internetiotsingute abil, eriti kuna kaebaja II ei esitanud ise mingeid muid tõendeid

oma väidetava tuntuse ja populaarsuse kohta. Kaebaja II profiili arvestades ei saa teda võrrelda

M. Saakašviliga, kes on rahvusvaheliselt tuntud endine tipp-poliitik. Kaebaja II esitas mõned

fotod, mille järgi osaleb ta koos kaebajaga I meeleavaldusel. Fotode järgi osaleb üritusel väga

vähe inimesi ja olukord on rahumeelne. Fotod ei võimalda kindlaks teha, kes on meeleavalduse

korraldaja, mis on selle eesmärk ja millised olid selle tagajärjed. Fotol meeleavaldusest, milles

nõutakse M. Saakašvili vabastamist, ei ole kaebajad äratuntavad. Pole alust arvata, et kaebaja II

oleks riigivõimu huviorbiidis ja teda võidakse taga kiusata üksnes UNM liikmeks oleku tõttu.

Kui kaebajad I ja II oleks olnud poliitiliselt nii aktiivsed, nagu nad väidavad, oleks seda

tõenäoliselt meedias kajastatud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud.

Kaebajate I ja II seletused füüsiliste rünnakute ja ähvarduste kohta ei ole usaldusväärsed. Kaebaja

II selgituste kohaselt leidis ta 2022. a juunis või juulis oma kodust pealtkuulamisseadme. Pärast

seda tuli tema koju politsei ja viis kaebaja II politseijaoskonda, kus tema telefonist kustutati pildid

leitud esemest (26.01.2023 protokolli lk 3). See väide ei ole usutav. Kaebaja II ei toonud välja,

et temaga oleks politseijaoskonnas tehtud muid menetlustoiminguid peale fotode kustutamise.

Seega tekib küsimus, miks väidetavate fotode kustutamiseks oli vaja viia kaebaja II

politseijaoskonda. Gruusia politseil tõenäoliselt puuduvad sellised ressursid või motivatsioon, et

kuulata pealt opositsioonilise tegevusega kaudselt seotud inimesi ning reageerida võimalikule

seadme kahjustamisele märkimisväärselt lühikese aja jooksul (väidetavalt 5 min jooksul).

Kaebaja II selgituste kohaselt sõitis ta koos abikaasaga õhtusel ajal kodu poole, kui nende autot

tulistati 5–6 kuuliga. Keegi ei saanud viga. Järgmisel hommikul läksid kaebajad I ja II

politseijaoskonda, et teha avaldus tulistamise kohta, ning pärast kaebaja II nime kuulmist

ametniku suhtumine muutus. Politsei lubas tulla hiljem autot vaatama, kuid ei tulnud ja õhtul

auto plahvatas. Autosse jäid kaebaja II telefon, sülearvuti ja dokumendid. Kaebaja II kutsus

politsei, kes fikseeris olukorra. Kaebajale II tundus, et kõik eeltoodu on politsei korraldatud

(26.01.2023 protokolli lk 4). Kohtuistungil jäi kaebaja II samale seisukohale. Pole siiski usutav,

et kirjeldatud sündmused korraldasid riigivõimu esindajad. Kaebaja I seletuse kohaselt otsustasid

nad enne väidetavat tulistamise episoodi vahetada liiklusummiku tõttu tavapärast

sõidutrajektoori (14.04.2023 protokoll, p 6). Seega võis olla tegemist juhusliku kuriteoga. Pole

siiski usutav, et autot üldse tulistati, sest ei ole loogiline, et kaebajad või nende teised pereliikmed

ei teinud kahjustatud autost näiteks telefoniga fotosid. Kahjustatud auto kohta ei ole ühtki tõendit.

3-23-1684

5(10)

Kaebajad I ja II andsid vastuolulisi selgitusi, kelle telefoniga helistati politseisse pärast kaebajate

auto plahvatamist (vrd kaebaja I 14.04.2023 seletus ja kaebaja II 26.01.2023 seletus), kuid see

vastuolu ei ole määrav, sest kriisi olukorras võib inimese tähelepanu hajuda. Oluline on see, et

auto plahvatamist ei fikseeritud, kuigi kaebajatel oli telefon olemas.

Asjaolu, et politsei ei pööranud kaebajatega juhtunule piisavat tähelepanu, ei näita, et kaebajaid

oleks seetõttu koheldud teistest kodanikest erinevalt või politseiametnikud sooviksid kaebajaid

taga kiusata. Kaebaja II selgitas PPA-le, et pärast eespool kirjeldatud sündmusi lahkus ta Tbilisist

ja tagasi tulles alustas temaga tänaval juttu võõras mees, kes küsis, miks kaebaja II pöördus auto

pärast politseisse. Kõnemaneerist oli kaebaja II arvates arusaadav, et mees kuulus organiseeritud

kuritegevusega tegelevasse grupeeringusse. Kuigi politseiametnikud olid kaebajale II ja võõrale

mehele lähedal, ei soovinud kaebaja II nende sekkumist (vt 26.01.2023 protokolli lk 4). Seega

on võimalik, et kaebaja II kirjeldatud sündmused võisid aset leida ka lihtsalt kuritegelikel

eesmärkidel. Kaebaja II selgitustest ei tulene, et politseiametnikud ei soovinud kaebajaid aidata,

pigem viitas kirjeldatud käitumine ametialasele lohakusele. Kaebaja II kirjeldused olukordadest,

kus väidetavalt erariietes politseiametnikud soovitasid kaebajal II Gruusiast lahkuda, ei ole

eluliselt usutavad. Kaebaja II ei väida, et kirjeldatud juhtumite käigus oleks tal mh palutud

lõpetada oma poliitiline tegevus. PPA-l on õigus, et Gruusias ei ole sõiduki süütamine või

tulistamine tavapärane, mistõttu on põhjendatud eeldada, et seda oleks kajastatud meedias, eriti

kui kaebajate väitel on kaebaja II Gruusias tuntud inimene. PPA on otsustes viidanud juhtumitele,

kus meedias on kajastatud tuntud poliitikute autode süütamist ja Gruusia politsei asus juhtumeid

ametlikult uurima. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebajate väited, et Gruusia politseiametnikud

on kaebajaid füüsiliselt või verbaalselt rünnanud.

Kaebaja II selgitas, et tegi Facebook’i mitmeid postitusi, kuid kustutas need enne Eestisse

tulemist. Kaebajale II tundus, et keegi teine kasutab tema kontot (26.01.2023 protokolli lk 6).

PPA-ga saab nõustuda, et ka keskmiste IT-teadmistega isikul on võimalik kaitsta oma

sotsiaalmeedia kontosid muul moel kui neid kustutades.

Kaebajad on esitanud fotod inimestest, kes väidetavalt jälitasid kaebajaid III ja IV. Kaebaja I

selgitas PPA-le, et foto saadeti laste koolist, sest Gruusias on koolides valve ja kasutusel on

näotuvastusprogramm, mis aitab isikut tuvastada juhul, kui inimesel ei ole kaasas dokumenti

(06.06.2023 protokolli p 6). Need fotod ei tõenda laste jälitamist. Isegi kui lapsi jälitati, ei saa

seda seostada kaebaja II tagakiusamisega tema poliitilise tegevuse tõttu.

PPA ei sea kahtluse alla, et kaebajad I ja II on osa võtnud poliitilistest protestidest ning nende

vaated erinevad Gruusias võimul olevate poliitikute vaadetest. Puudub siiski alus arvata, et

kaebajad ähvardab selle tõttu tagakiusamine. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike peab Gruusiat

turvaliseks päritoluriigiks (kuigi mõni riik on sellest välja arvanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia).

PPA ei ole väitnud, et Gruusias pole üldse probleeme, kuid päritoluriigi teave kajastab üldist

olukorda. Kaebajate profiil ei ole selline, et neil oleks alust karta Gruusiasse tagasi pöördumise

korral tagakiusamist oma poliitilise meelsuse tõttu. Kaebajad ei ole tagaotsitavad, nende suhtes

ei ole alustatud kriminaalmenetlust.

Kaebajatel ei ole õigust saada täiendavat kaitset. Gruusia on nende jaoks turvaline riik.

Lahkumisettekirjutused on õiguspärased vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel. Kõik

väidetavad vahejuhtumid on toimunud Tbilisis. Vajadusel võivad kaebajad tagasi pöörduda

mõnda teise Gruusia piirkonda.

Kaebajatele III, IV ja V kohaldatud sissesõidukeelu kohaldamise osas võttis PPA kaebuse õigeks.

Kaebajatele I ja II kohaldatud sissesõidukeeld tuleb samuti tühistada, sest PPA ei ole piisavalt

põhjendanud selle vajalikkust. Kaebaja II selgitas 06.06.2023, et ei pea võimalikuks Gruusiasse

tagasi pöörduda, sest seal oleks tema elu ohus (protokolli p-d 33, 34). Kaebaja I selgitas

06.06.2023, et ei tahaks Gruusiasse tagasi minna (protokolli p 19). PPA järeldas eeltoodust, et

3-23-1684

6(10)

kaebajate puhul esineb põgenemise oht (VSS § 68 p 6). Samas tulnuks hinnata ka muid asjaolusid.

Kaebajad I ja II on aidanud kaasa rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele. Pole alust arvata,

et nad ei täidaks lahkumiskohustust. Kaebajad I ja II võivad tulevikus vajada rahvusvahelist

kaitset, kuid sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei pääseks nad Schengeni alale.

Kaebus rahuldatakse 1/3 ulatuses, mistõttu PPA-lt tuleb välja mõista 1/3 kaebajate I ja II

kaebuselt tasutud riigilõivust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus

jättis nende kaebused rahuldamata (s.o rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ja

lahkumisettekirjutuse osas), ning uue otsusega rahuldada kaebused täies ulatuses.

Kaebajad I ja II on piisavalt põhjendanud, et perekond vajab rahvusvahelist kaitset kaebaja II

poliitilisest tegevusest tingitud tagakiusamise tõttu. Kaebajad esitasid tõendeid nii palju, kui

neil oli võimalik. Isegi kui meeleavaldusest tehtud fotol on vähe rahvast ja olukord paistab

rahumeelne, tõendab see meeleavalduse toimumist ning kaebajate I ja II osalemist. Kaebaja II

on Gruusias populaarne artist ja avalikkuses tuntud. Pole tähtsust, et selle kohta ei ole internetis

infot – see ei välista kaebaja II tagakiusamist tema poliitilise meelsuse tõttu. Piisav on see, et

kaebaja II on UNM liige. Kaebajate ütlused füüsilisest ja vaimsest vägivallast on tõesed. Kohtu

vastupidine seisukoht on põhjendamata. Kaebajate ütlused ei ole vastuolus vaidlustatud

haldusaktides toodud päritoluriigi teabega, et opositsiooniaktivistide ja meeleavalduste

mahasurumiseks kasutatakse ebaproportsionaalset jõudu, opositsiooniaktiviste on vahistatud ja

valitseval parteil on suur mõju kohtusüsteemi üle. Kohtu järeldus, et Gruusia politseil puuduvad

ressursid kõigi opositsioonipoliitikute pealtkuulamiseks ja tagakiusamiseks, on paljasõnaline.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebajad I ja II oleksid pidanud tegema oma põlema pandud

autost fotosid. Kaebajad olid šokis ja kartsid oma elu ja tervise pärast. Kaebajad I ja II on

juhtunut kirjeldanud piisavalt detailselt. Kaebajad olid sunnitud pärast seda vahejuhtumit

Tbilisist lahkuma, kuid pärast sinna tagasi pöördumist sai kaebaja II politseiametnikelt uusi

ähvardusi. Talle anti mõista, et peab oma perega Gruusiast lahkuma. Ka politseiametnikud

võivad Gruusias olla seotud organiseeritud kuritegevusega. Kaebaja II kustutas oma Facebook’i

konto, sest tal ei olnud piisavaid IT-alaseid teadmisi, et oma kontot kaitsta. Jälitatud on ka

kaebajaid III ja IV. Selleks polnud mingit muud põhjust kui kaebaja II poliitiline tegevus.

Lahkumisettekirjutuste tegemisel ei ole arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Gruusiasse tagasi

saatmine seaks kaebajate elud ohtu. Ükski piirkond Gruusias ei ole kaebajate jaoks turvaline.

9. Vastustaja palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

10. Vastustaja palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus

rahuldas kaebajate I ja II kaebused (s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas), ning teha uus otsus,

millega jätta kaebajate I ja II kaebused täies ulatuses rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused on vastuolulised. PPA luges kaebajate I ja II rahvusvahelise kaitse

taotlused selgelt põhjendamatuks, millega halduskohus nõustus. See näitab, et kaebajad I ja II

on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Sissesõidukeelu eesmärk ongi heidutada inimesi, et nad

ei kuritarvitaks Eestis ja Schengeni alal viibimise õigust. Kaebaja II ütles 14.04.2023 vestlusel

selgelt, et ei soovi mingil juhul Gruusiasse tagasi pöörduda. Kaebaja I ütles 06.06.2023

vestlusel, et ei saa anda nõusolekut vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ilma abikaasaga nõu

pidamata. Sellest järeldub, et kaebajad ei soovi lahkumiskohustust täita. Jääb selgusetuks,

millistel kaalutlustel leidis kohus, et kaebajad võivad tulevikus vajada rahvusvahelist kaitset.

Sissesõidukeeld ei takistaks rahvusvahelise kaitse taotlemist mõne Schengeni liikmesriigi piiril.

3-23-1684

7(10)

11. Kaebajad paluvad jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes selles osas

halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebajate apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata (I) ning vastustaja apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada (II). Halduskohtu 22.12.2023 otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas

kaebajate I ja II kaebused sissesõidukeelu kohaldamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab kaebajate I ja II kaebused selles osas samuti rahuldamata. Muuta

tuleb ka menetluskulude jaotust (III).

I

13. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib

seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu

diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või

karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see

olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste

inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on

piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1).

Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse

keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on siiski eeskätt

määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt

Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).

14. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis

kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu

sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese

relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava

raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid

füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed

viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt

otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

15. Kõigi kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused seonduvad peamiselt kaebaja II poliitilise

tegevusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajad ei kvalifitseeru

sellel alusel pagulaseks ning neile ei ole alust anda ka täiendavat kaitset, ega korda halduskohtu

otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

16. Kaebajad ei ole veenvalt ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et kaebaja II poliitiline

profiil ei ole nii silmapaistev, nagu kaebajad väidavad. Kaebajate I ja II ütlused nendega

Gruusias väidetavalt toimunud sündmuste kohta, mida kaebajate väitel korraldas politsei või

teised ametiasutused (sh kaebajate koju pealtkuulamisseadmete paigaldamine ja kui kaebaja II

seadmed 2022. a juunis või juulis avastas, siis kõigi jälgede kustutamine; 2022. a augustis

surnuaias kaebaja I ja II relvaga ähvardamine; 22.08.2022 õhtul kaebajate I ja II auto pihta

tulistamine ning samal ööl nende auto õhkulaskmine; 2022. a septembris ähvardamine), ei ole

kooskõlas PPA 21.06.2023 otsustes välja toodud päritoluriigi teabega selle kohta, kuidas

Gruusias võimul olev partei ja nende mõju all olevad ametiasutused kohtlevad oma poliitilisi

3-23-1684

8(10)

oponente, eriti kui need ei ole avalikkuses väga tuntud ja mõjukad. Kaebajate selgitused, et kõik

andmekandjad, mis võiks nende ütlusi kinnitada, on hävinud (nt kaebaja II telefon ja arvuti, mis

jäid ööseks autosse, mis plahvatas) või on andmed erinevatel põhjustel kustutatud (nt kaebaja

II sotsiaalmeedia konto), ei ole veenvad. Seepärast ei ole usutavad ka väited, et Gruusia politsei

või teised ametiasutused on kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu võtnud sihikule tema ja ta

perekonna ning nende kõigi elu ja tervis on Gruusiasse tagasipöördumise korral ohus. Pelgalt

UNM liikmeks olemine ja Gruusia valitsevast parteist erinevate vaadete omamine ning nende

väljendamine meeleavaldustel vms viisil ei too päritoluriigi teavet arvestades tõenäoliselt kaasa

tagajärgi, mis ületaks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 mõistes või seaks kaebajad tõsisesse

ja reaalsesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

17. Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid – kaheksa inimese kirjalikud seletused

kaebajatega Gruusias juhtunu kohta (dtl 546 jj) – ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

On tõsi, et need seletused kattuvad üldjoontes kaebajate I ja II seletustega. Kõnealused seletused

on aga üldsõnalised, neis on subjektiivseid hinnanguid ja oletusi ning kaebajatelt kuuldud

teavet, kuid need on detailivaesed nende faktide osas, mida seletuste andjad ise võisid vahetult

näha või kogeda. Lisaks on tegemist kaebajate sõprade, tuttavate ja naabritega, kes suhtuvad

kaebajatesse poolehoiuga ning kellel võib seetõttu olla motivatsioon anda ütlusi kaebajate

kasuks. Eespool toodud asjaolud tekitavad kahtluse, et seletused ei ole objektiivsed ning seega

ka piisavalt usaldusväärsed. Tõendite usaldusväärsust ei tõsta see, et seletustele on lisatud

ametlikud templid, sest need kinnitavad vaid tõlgete õigsust (kaebaja II selgitas kohtuistungil,

et seletused anti gruusia keeles ja tõlgiti inglise keelde).

18. Kaebaja II tõi ringkonnakohtu 19.04.2024 istungil välja, et Gruusias võeti vastu n-ö

välisagentide seadus. Kaebaja II väitis, et Gruusiasse tagasipöördumise korral võidakse ta

tunnistada välisagendiks ja vangistada kuni 30 aastaks. Ka see ei anna alust anda kaebajatele

rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on eelnõu läbinud Gruusia

parlamendis kaks lugemist ja Gruusia peaministri väitel plaanitakse see seadusena vastu võtta

mai keskpaigas.1 Eelnõu näeb ette, et organisatsioonid, mis saavad oma aastaeelarvest üle 20%

välismaistest allikatest, peavad deklareerima, et nad järgivad „võõrvõimu huve“, või riskima

trahviga.2 Eelnõu kritiseerijad väidavad, et selle tegelik eesmärk on vaigistada valitseva partei

poliitilisi oponente enne 2024. a oktoobris toimuvaid valimisi.3 Praegu on siiski hüpoteetiline

kaebaja II kartus, et teda võidaks selle seaduse alusel vangistada oma poliitilise tegevuse tõttu.

Nagu eespool märgitud, on kaebaja küll poliitiliselt aktiivne, kuid tema väited oma kõrgest

poliitilisest profiilist ja tuntusest on liialdatud. Lisaks ei ole eelnõu veel seadusena vastu võetud

ja pole teada, kuidas ja kelle suhtes hakatakse seda rakendama.

19. Alates 2024. a aprilli keskpaigast on toimunud Gruusias välisagentide seaduse vastased

meelevaldused. Need on üldiselt olnud rahumeelsed, kuid 01.05.2024 kuulutati Gruusia

pealinnas protestimeeleavalduste keskmes olevas parlamendihoones välja kõrgeim häiretase,

politsei on kasutanud parlamendihoonesse sisse tungida püüdnud meeleavaldajate vastu

pisargaasi ja veekahureid ning vahistatud on 63 meeleavaldusel osalenut.4 UNM juht Levan

Kabeišvili püstitas pärast meeleavaldust endast sotsiaalmeedias foto, millelt nähtuvalt on tal

peksmise jälgi, ning väitis, et teda peksis politsei.5 Samas ei ole UNM juhti meeleavaldustega

seoses pikemalt kinni peetud. Seega on praegu olukord meeleavaldustega seoses rahutu, kuid

1 Vt nt https://www.err.ee/1609329885/gruusia-voimud-kehtestasid-parlamendi-juures-korgeima-hairetaseme;

2 Vt nt https://www.delfi.ee/artikkel/120284126/gruusia-voimupartei-votab-snitti-venemaa-poliitikast-

vastuoluline-valisagentide-seadus-laheb-teisele-katsele

3 Vt nt https://www.bbc.com/news/world-europe-68933064

4 Vt nt https://www.err.ee/1609329885/gruusia-voimud-kehtestasid-parlamendi-juures-korgeima-hairetaseme

5 Vt nt https://www.delfi.ee/artikkel/120289638/fotod-ja-video-gruusia-rahutused-agenevad-valisagentide-

seaduse-vastaste-peal-kasutati-veekahurit-ja-gaasi-opositsioonijuht-peksti-labi

3-23-1684

9(10)

puudub alus arvata, et üldine olukord Gruusias või konkreetsemalt selle pealinnas oleks nii

ohtlik, et sinna tagasi pöördumine seaks ohtu kaebajate elu või tervise.

20. Eelneva põhjal puudub kaebajatel õigus saada rahvusvahelist kaitset.

21. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks

(VSS § 7 lg 1). Kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused jäid rahuldamata ja neil ei ole Eestis

viibimiseks muud alust.

22. Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 72 lg-d 1, 11) võib jätta

määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist

kaitset seetõttu, et see taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutuse

tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud

huve (VSS § 72 lg 3).

23. Kaebajatele tehtud koheselt sundtäidetavad ettekirjutused lahkuda päritoluriiki olid nende

tegemise ajal õiguspärased. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi

(HKMS § 201 lg 4). PPA ei teinud olulist kaalumisviga, kui põhjendas lahkumisettekirjutuse

täitmise vabatahtliku tähtaja määramata jätmist asjaoluga, et kaebajad I ja II ei pruugi

ettekirjutust vabatahtlikult täita. Sellise järelduse võis PPA teha kaebaja II 14.04.2023 seletusest

(p 28) ja kaebaja I 06.06.2023 seletusest (p 18). Arvestada võis ka sellega, et kaebajatel

puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti

pole neid terviseprobleeme, mis takistaks lahkumisettekirjutuse täitmist.

24. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud uusi asjaolusid, mis lükkaks ümber vaidlustatud

haldusaktide järeldused, et kaebajate väljasaatmine Gruusiasse ei riku VSS §-s 171 sätestatud

keeldu. Nagu eespool märgitud, ei ole alust arvata, et kaebajaid ähvardaks Gruusiasse tagasi

pöördumise korral tagakiusamine kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu või reaalne võimalus

sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu.

25. Eeltoodut arvestades ei ole alust tühistada kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutusi.

II

26. Kui

välismaalasele

ei

anta

vabatahtliku

lahkumise

tähtaega,

kohaldatakse

lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui

sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks

või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4).

27. Halduskohtu hinnangul ei ole PPA piisavalt põhjendanud, miks on kaebajatele I ja II

sissesõidukeelu kohaldamine vältimatult vajalik, sest kaebajad ei ole varjupaigasüsteemi

kuritarvitanud ning sissesõidukeelu kehtivuse korral ei pääse nad üle piiri Schengeni alale, et

taotleda tulevikus vajadusel rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohus ei nõustu selle

seisukohaga. Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). PPA ei ole

21.06.2023 otsustes sissesõidukeelu kohaldamisel kaebajatele I ja II otsesõnu ette heitnud

varjupaigasüsteemi kuritarvitamist. Nagu eespool märgitud, võis kaebajatele teha

lahkumisettekirjutuse

vabatahtliku

täitmise

tähtaega

andmata.

Kaebustest

ega

apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis

oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see

kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (vt humaansete kaalutluste kohta täpsemalt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Väite, et kaebajaid I ja II

ähvardab Gruusiasse tagasipöördumise korral tagakiusamine, lükkab ümber eespool tuvastatud

asjaolu, et kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning nende hirm tagakiusamise ees

ei ole põhjendatud.

3-23-1684

10(10)

28. Pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud ei ole sissesõidukeelu õiguspärasuse

seisukohalt olulised. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on

kaebajatel võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või

kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

29. Seega on PPA õigesti kohaldanud kaebajatele I ja II sissesõidukeeldu.

III

30. Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles halduskohus tühistas PPA 21.06.2023

otsusega kaebajatele III–V kohaldatud sissesõidukeelu. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel

jäävad kaebused muus osas rahuldamata.

31. Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).

32. Kaebajad I ja II tasusid halduskohtus kaebuse esitamisel riigilõivu kumbki 20 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamisel samuti kumbki 20 eurot. Need kulud jäävad kaebajate I ja II endi

kanda, sest nende kaebused jäävad täies ulatuses rahuldamata. Kaebajatele on antud

menetlusabi tõlkimise kulude kandmiseks ja riigi õigusabi kohtus esindamiseks ning

kaebajatele III–V ka kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Need

kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab

ringkonnakohus eraldi määrusega. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajatelt

menetluskulude väljamõistmiseks ega kuludokumente.

33. Kaebajate identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate

nimed, sünniajad ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, VRKS §

13).

(allkirjastatud digitaalselt)