3-24-413/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-413 Määruse kuupäev

8. mai 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtule esitatud vangla seisukoht, Töötukassa külastamine) Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde kohtuasjast 3-23-2590 Viru Vangla seisukoht 23.11.2023 nr 1-8/22650-2 ning kohtuasjast 3-23- 2812 Viru Vangla käskkiri 01.12.2023 nr 6-1/1108-1 ja Viru Vangla seisukoht 20.12.2023 nr 2-4/24017-2.

2. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1. Kaebaja Jaak Reinomägi esitas 12.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebuse aluseks, et vastustaja esitas kohtuasjas 3-23-2590 seisukoha 23.11.2023 nr 1-8/22650-2, milles oli välja toodud asjaolu kaebaja kahjuks.

Kaebuse aluseks on ka see, et kaebaja ei saanud soovitud ajal käia Töötukassas. Vastustaja 01.12.2023.a käskkirjas nr 6-1/1108-1 on öeldud, et kaebajal tuleb käia Eesti Töötukassa Jõhvi büroos ja panna end kirja kui aktiivne tööotsija. Töötukassa teatas, et kaebaja on oodatud vastuvõtule 22.12.2023. Kaebaja soovis minna vastuvõtule varem ja broneeris endale aja Töötukassas 07.12.2023. Kaebaja sai käia Töötukassas alles 22.12.2023. Kaebaja sai Töötukassas teada, et teda ei saa tööotsijaks registreerida, kuna tal on tuvastatud puuduv töövõime. Kaebaja soovis teenida raha, et maksta sotsiaalkorteri üüri.

Kahju on tekitatud väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse, mille vastustaja jättis rahuldamata 01.02.2024.a otsusega nr 6- 16/24/205-2. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest.

2. Viru Vangla käskkirjast 01.12.2023 nr 6-1/1108-1 ja Viru Vangla seisukohast 20.12.2023 nr 2-4/24017-2 nähtub, et vastustaja otsustas 01.12.2023 kaebajale soodustuse kohaldamise - kaebaja lubamise Töötukassasse 22.12.2023 ja pärast seda vastavalt Töötukassa poolt planeeritavate tegevuste ajakavale. Vastustaja lahendas sellega kaebaja 09.11.2023.a taotluse minna Töötukassasse esimesel võimalusel.

Kohtu seisukoht

3. Kaebuse kohaselt põhjustas kaebajale kannatusi ja kahjustas tervist esiteks vastustaja esitatud seisukoht kohtuasjas 3-23-2590 ja teiseks vastustaja tegevus seoses kaebaja käimisega Töötukassas. Eeltoodu on käesolevas kohtuasjas kaebuse aluseks ehk kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks.

Kaebaja kirjeldatud muid asjaolusid ei saa mõista kaebuse alusena käesolevas kohtuasjas, kuna kaebaja ei ole neid sellistena välja toonud. Kohus märgib lisaks, et mitmed neist on leidnud käsitlemist teistes kohtuasjades (kaebaja kasutuses olnud korter ja selles paiknevad asjad - Tartu Halduskohtu 08.12.2023.a määrus asjas 3-23-2472; kaebaja soov esitada isiklikult kuriteokaebus - Tartu Halduskohtu 06.05.2024.a määrus kohtuasjas 3-24-1259).

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas kahju hüvitamise nõude on kaebaja esitanud. Lähtuda saab sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.

Kohtu hinnangul ei saa pidada intensiivseks kaebaja õiguste riivet, mis seisneb selles, et vastustaja võimaldas kaebajal käia Töötukassas 22.12.2023, kuigi kaebaja soovis minna vastuvõtule 07.12.2023. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha ja hinnata eeltoodust tulenev võimalik mittevaraline kahju. Üldse ei saa kaebaja õiguste riivena käsitleda seda, et vastustaja esitas kohtule seisukoha, mida kaebaja hindab kui endale kahjulikku. Oma seisukoha esitamine ja selle kaitsmine kohtuvaidluses on HKMS § 27 lg 1 p 5 ja 7 alusel menetlusosalise õigus.

4.2. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused suure tõenäosusega ei ole täidetud.

Puudub õigusnorm, millele tuginedes kaebaja saab nõuda tema lubamist Töötukassa vastuvõtule just 07.12.2023. See, et kaebaja pidi ootama Töötukassa külastamisega 15 päeva, ei ole sellise intensiivsusega sündmus, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohus ei näe võimalust, et kaebajal õnnestub tõendada, et 15-päevane viivitus Töötukassa külastamisel põhjustas kahju tema tervisele. Vale on kaebaja arvamus, et tervisekahju tekkimist saab eeldada. See, et kaebaja hinnangul avaldas vastustaja kohtumenetluses talle ebasoodsa seisukoha, ei ole RVastS § 7 lg 1 tähenduses õigusvastane ning see ei saanud samuti tekitada kaebajale üleelamisi, mis oleksid käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kohus ei ole kohtuasja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud seisukohtadega. Kui kaebaja ei nõustu kohtulahendiga, siis kohane õiguskaitsevahend on edasikaebeõigus. Kaebajal tuleb kohtumenetluse lõpptulemust ehk jõustunud kohtulahendit aktsepteerida ka siis, kui ta oma eesmärki kohtumenetluses ei saavutanud.

Eeltoodu tähendab, et puudub vastustaja õigusvastane tegevus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kaebaja väidetud tegevuse ja kahju vahel. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

5. Kui kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei oma tähtsust, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus ei kogu selle kohta tõendeid. Samuti puudub sel juhul vajadus lahendada kaebaja muid menetluslikke taotlusi (kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest, kaebaja nimetatud tõendite kogumine).

6. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks