1-24-2114/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

8. mai 2024 Kohtuasja number 1-24-2114 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Artur Hüveneni (isikukood: 38909302723) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg

1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22. aprilli 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Artur Hüvenen, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Hüveneni apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 3. aprillil 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Artur Hüvenen ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 23278050556 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur A. Hüveneni süüdi tunnistamist KarS §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele juurde liita A. Hüvenenile Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022 otsusega (kriminaalasjas nr 1-22- 5713) mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aega arvata alates A. Hüveneni kahtlustatavana kinnipidamisest 21. jaanuaril 2024. Pooled leppisid kokku veel selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 615 eurone sundraha ja 559,98 eurot õigusabi kulude katteks. Ülejäänud menetluskulud otsustati jätta riigi kanda.

2. Tartu Maakohtus 22. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. A. Hüvenen kinnitas kohtule muu hulgas seda, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, ta on nõus kokku 1174,98 eurosed menetluskulud tasuma ja ta jääb kokkuleppe juurde.

3. Tartu Maakohtu 22. aprilli 2024 otsusega tunnistati A. Hüvenen KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega ja talt mõisteti välja

615 eurone sundraha ja 559,98 eurot õigusabi kulude katteks.

4. 25. aprillil 2024 esitas A. Hüvenen maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav palub jätta temalt välja mõistetud sundraha ja riigi õigusabi kulud riigi kanda, kuna tal on trahve, 12 000 euro ulatuses (muid) võlgu, ta on vanglas ja tal ei ole ei tööd ega vara.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Hüveneni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

6. Kuna A. Hüveneni kriminaalasja lahendas maakohus kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita A. Hüvenen sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks A. Hüvenenil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus A. Hüvenen poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, A. Hüvenen kinnitas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, sh teab ta vajadust tasuda kokku 1174,98 eurosed menetluskulud, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ning et ta jääb kokkuleppe juurde. A. Hüvenen ei esitanud kohtuistungil ainsatki vastuväidet menetluskulude väljamõistmise osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus väljamõistetud menetluskulu suuruse ning selle tasumise kohustuse üle ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole A. Hüvenenil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 A. Hüveneni apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle A. Hüvenenile.

(allkirjastatud digitaalselt)