2-23-107013/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107013

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Y. D. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2 019,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post

tarvo.ilves@plusplus.ee

Kostja Y. D. (isikukood xxxx), elukoht xxxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus edasiulatuva

viivise nõude osas.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1 108,30 eurot, sissenõudmiskulud 35

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 669,55 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 17,76 eurot ja viivise 169,26 eurot osas.

5. Jätta menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 711 eurot.

7. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude (711 eurot) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y. D.lt (kostja) 1 902,53 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 07.08.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla

1 128,20 eurot, intressi 17,76 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 838,81 eurot ning viivise alates 08.08.2023 kuni põhinõude (1 128,20 eurot) täitmiseni

määraga 0,0863% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt

välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 440 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T ja kostja kliendilepingu, mille alusel sai kostja hakata

kasutama T teenuseid, sõlmides selleks vastavad lepingud. T ja kostja sõlmisid järelmaksu

müügilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba, s.o mobiiltelefoni Samsung Galaxy S20

5G (must) maksumusega 999 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma 36 osamaksena alates

20.05.2020 kuni 20.04.2023. Lepingus lepiti kokku intressimääras 0% aastas.

T ja kostja sõlmisid ka järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba, s.o

seikluskaamera GoPro HERO8 Black Bundle maksumusega 379 eurot ning milles pooled

leppisid kokku lepingutasus 19,90 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma 36 osamaksena

alates 20.05.2020 kuni 20.04.2023. Lepingus lepiti kokku intressimääras 21,90% aastas.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 29,20%.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega

viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Lisaks jäi kostjal tasumata e-poe

kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot. T saatis kostjale 27.07.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust määratud tähtajaks, luges T 13.08.2020 lepingu ülesöelduks. 27.05.2022 loovutas T

nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 13.06.2022 kirjaga.

Hageja nõuab viivist kostjale väljastatud arvete alusel ja pärast lepingu ülesütlemist

jääkväärtustelt ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 14.08.2020 lepingus kokku lepitud

kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, s.o perioodil 21.05.2020–31.12.2022 0,066%

päevas ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023 0,0863% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivised 838,81 eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

10.06.2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.10.2022 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 30.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 28.10.2023. Kostja ei ole hagile vastanud.

4. Kohus märkis 12.12.2023 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu

andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale täiendava tähtaja

ümberarvestuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja kohtunõudele ei

vastanud.

5. 04.04.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat täiendavalt hagi nõuet täpsustama ja

teatas, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

6. Hageja märkis 15.04.2024 vastuses kohtunõudele, et ei nõustu kohtu esialgse hinnanguga

ning jääb seisukoha juurde, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Seejuures esitas hageja alternatiivse vähendatud nõude koos ümberarvestatud tagasimaksetega

ning loobus edasiulatuva viivise nõudest.

7. Kohus palus 18.04.2024 kirjaga hagejal alternatiivset nõuet täpsustada.

8. 25.04.2024 vastuses märkis hageja, et loobub põhinõude 25,80 eurot ja intressinõude 17,76

eurot osas haginõudest alternatiivnõudena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 128,20 eurot, intressi 17,76 eurot, e-poe

kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viiviseid 838,81 eurot. Edasiulatuvast viivisenõudest on hageja loobunud.

10. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Hageja on 15.04.2024 menetlusdokumendis loobunud edasiulatuvast viivise

nõudest. Kohus võtab loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on

hagist loobunud. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse

lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Kohus tuvastas, et T ja kostja sõlmisid 27.04.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille

esemeks oli mobiiltelefon Samsung Galaxy S20 5G (must) maksumusega 999 eurot (dtl 31-34)

ja 27.04.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille esemeks oli seikluskaamera GoPro

HERO8 Black Bundle maksumusega 379 eurot (dtl 35-38). Lepingu nr xxxx puhul tuli kostjal

tasuda sissemaks 199,80 eurot ning lepingu nr xxxx puhul lepingutasu 19,90 eurot ja sissemaks

75,80 eurot. Kuivõrd kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul

alust kahelda, et kostja ei ole eelnimetatud kaupa kätte saanud. Lepingute kohaselt tuli kostjal

tasuda kauba eest vastavalt T esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja sissemaksete

summad (199,90 eurot + 75,80 eurot), kuid ei ole T esitatud arveid tasunud alates 20.05.2020

osamaksest.

12. Nõude üleminek Telialt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati

kostjale lepingus märgitud postiaadressile (dtl 64).

13. T ja kostja vahel sõlmitud lepingud nr xxxx ja nr xxxx on müügilepingud VÕS § 208 lg 1

järgi. Leping nr xxxx on lisaks ka tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna tegemist

on tasulise järelmaksulepinguga (makselt arvestatakse intressi). Kuivõrd T ja kostja vahel

sõlmitud lepingu nr xxxx puhul on tegemist tasuta järelmaksuga, millelt kostja ei kohustunud

tasuma intressi, ei kohaldu sellele lepingule tarbijakrediidi sätted.

14. Riigikohus

on

24.11.2023

tsiviilasjas

nr

2-21-13098

määruses

selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Kohus tuvastas, et 27.04.2020 seisuga (lepingu nr xxxx sõlmimise aeg; dtl 35) oli

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61%. Seega oli maksimaalne

krediidi kulukuse määr 61,83%. Praegusel juhul ei ületa lepingust nr xxxx tuleneva laenu

krediidi kulukuse määr (29,20%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud,

et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

17. Kohus selgitas hagejale 11.08.2023 ja 12.12.2023, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 110-111).

18. Hagiavaldusest, krediidiandja 25.08.2023 seisukohast ja hageja 15.04.2024 vastusest ning

sellele lisatud tõenditest järeldub, et maksevõime hindamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1. Krediidiandja selgituse (dtl 80-82) kohaselt oli kostjal positiivne sisemine reiting,

puudusid Creditinfo maksehäireregistri andmetel aktiivsed ja lõpetatud võlgnevused ning

Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang oli aktsepteeritav. Tõendeid vastavate päringute

tegemise kohta ei ole kohtule esitatud. Krediidiandja on arvestanud kostja enda esitatud

andmeid, mille alusel arvestas krediidiandja kostja arvestusliku netosissetuleku vastavalt

kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogiale. Hagimaterjalidest ei nähtu, et

krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega teinud päringut nt

pensioniregistrisse, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning

regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel

tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad,

sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija

sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida

kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus

tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Krediidiandja maksimaalse kuumakse

arvutamise metodoloogia kohaselt oli kliendi arvestuslik sissetulek 640 eurot. Krediidiandja ei

selgitanud välja, milline oli kostja tegeliku sissetuleku suurus ja kas tegemist on regulaarse

sissetulekuga. Kohtu hinnangul ei ole sissetuleku vahemiku välja toomine piisav, et tuvastada

sissetuleku suurust ja regulaarsust. Krediidiandja on tuginenud metodoloogiale, mida kohtul ei

ole võimalik kontrollida. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste

ja majapidamiskulude suurust ja sisu, seejuures kas kostjal on ka ülalpeetavaid.

18.2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2

esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

19. Hageja väitel ei tasunud kostja temale esitatud arveid alates 20.05.2020 osamaksest ning oli

võlgnevuses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Seega oli lepingute punktist 15 tulenev

ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416

lg-s 1 sätestatut). Krediidiandja saatis kostjale 27.07.2020 lepingute ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 63). Kuivõrd kostja võlgnevust

selleks tähtajaks ei tasunud, luges krediidiandja lepingud lõppenuks 13.08.2020 seisuga (dtl 27,

63). Neil asjaoludel saab lepingute ülesütlemise lugeda kehtivaks. Seejuures on lepingutes

kokku lepitud maksegraafikute tähtaeg saabunud 20.04.2023, seega on hageja nõuded

sõltumata ülesütlemise kehtivusest igal juhul sissenõutavaks muutunud.

20. Arvestades, et kostja tasus kauba eest osaliselt sissemaksetega, jäi lepingu nr xxxx alusel

kauba eest tasuda veel 799,20 eurot (999 – 199,80) ja lepingu nr xxxx alusel 303,20 eurot (379

– 75,80), s.o kokku 1102,40 eurot. Sellele lisandub arvel nr 06202002788441 (dtl 40) kajastatud

e-poe kohaletoimetamise tasu 5,90 eurot. Hageja nõue on seega põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele põhivõla 1108,30 eurot osas. Järgnevalt hindab kohus, kas ja mis ulatuses hageja

saab nõuda lepingutasu, kõrvalnõudeid ja sissenõudmiskulusid.

21. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud

krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-

18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

22. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei saa hageja kostjalt nõuda lepingus nr xxxx

kajastatud lepingutasu 19,90 eurot.

23. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär

alates laenu väljastamisest 27.04.2020 kuni 12.08.2020 oli 0%. Lepingus nr xxxx kokkulepitud

intressimäär on seadusjärgsest suurem – 21,90% aastas. Hageja saab seega lepingu nr xxxx

puhul nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu

väljastamisest. Kuivõrd seadusjärgse intressi suurus oli 0, jääb hageja intressinõue 17,76 eurot

rahuldamata.

25. Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 10.06.2022, 13.10.2022 ja 30.01.2023 (dtl 65-

67).

Kohus

peab

põhjendatuks

sissenõudmiskulude

hüvitamist

kolme

tasulise

meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel

välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.

26. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjale esitatud

arvetele märgitud maksetähtaegade järgmisest päevast kuni hagi esitamiseni (07.08.2023).

Pooled on lepingus kokku leppinud kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kuni

31.12.2022 oli 0,066% päevas ja alates 01.01.2023 kuni hagi esitamiseni 15.04.2024 0,0863%

päevas.

26.1. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või

tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

26.2. Mõlema lepingu p-s 2 on maksete tasumisega viivitamisel ette nähtud viivise tasumine

kolmekordses seaduses sätestatud määras. Kohtupraktika järgi tuleb eelduslikult hinnata

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (RKTKm 10.05.2016, nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu nr xxxx puhul

tarbijakrediidisätted ei kohaldu, mistõttu mõistab kohus lepingust nr xxxx tuleneva

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.05.2020–07.08.2024 eest hagiavalduses taotletud

ja lepingus kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivise määras (21.05.2020–31.12.2022

määraga 0,066% päevas ja 01.01.2023–07.08.2023 määraga 0,0863% päevas). Viivisemäär ei

ületanud seadusjärgse määra kolmekordset määra ega ole seetõttu tühine tingimus. Arvestades,

et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on 799,20 eurot (999 – 199,80) ja osamakse suurus oli

22,20 eurot, on lepingu nr xxxx alusel viivisearvestus järgnev:

1) viivis arve nr 05202002302956 alusel (dtl 39) perioodil 21.05.2020–31.12.2022: 22,20 ×

0,066% × 955 päeva = 13,99 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% ×

219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 18,19 eurot;

2) viivis arve nr 06202002788441 alusel (dtl 40) perioodil 21.06.2020–31.12.2022: 22,20 ×

0,066% × 924 päeva = 13,54 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% ×

219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 17,74 eurot;

3) viivis arve nr 07202003279295 alusel (dtl 41) perioodil 21.07.2020–31.12.2022: 22,20 ×

0,066% × 894 päeva = 13,10 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% ×

219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 17,30 eurot;

4) viivis arve nr 08202003774627 alusel (dtl 42) perioodil 21.08.2020–31.12.2022: 22,20 ×

0,066% × 863 päeva = 12,64 eurot ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 22,20 × 0,0863% ×

219 päeva = 4,20 eurot, s.o kokku 16,84 eurot;

5) viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.08.2020 jääkväärtuselt 710,40

eurot (dtl 43) perioodil 14.08.2020–31.12.2022: 710,40 × 0,066% × 831 päeva = 389,63 eurot

ja perioodil 01.01.2023–07.08.2023: 710,40 × 0,0863% × 219 päeva = 134,26 eurot, s.o kokku

523,89 eurot.

26.3. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi lepingu nr xxxx alusel välja

mõista 07.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 593,96 eurot (18,19 + 17,74 + 17,30

+ 16,84 + 523,89).

26.4. Lepingu nr xxxx puhul kehtivad tarbijakrediidilepingu sätted, kuna kostjal tuli

maksegraafiku kohaselt tasuda intressi. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. Seega ei saa hageja nõuda lepingu nr xxxx alusel viivist lepingu p-s 2 toodud määras,

vaid saab nõuda viivist seadusjärgses määras. Lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on 303,20

eurot (379 – 75,80). Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 27.04.2020 kuni 31.12.2022

viivisemäär 8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8%

= 10,5%) ja 01.07.2023 kuni hagi esitamiseni 07.08.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%).

Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised:

1) viivis arve nr 06202002788441 alusel (dtl 40) perioodil 21.06.2020–31.12.2022: (6,43 +

6,54) × 8% ÷ 365 × 924 päeva = 2,62 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: (6,43 + 6,54) ×

10,5% ÷ 365 × 181 päeva: 0,68 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: (6,43 + 6,54) × 12%

÷ 365 × 38 päeva = 0,16 eurot, s.o kokku 3,46 eurot;

2) viivis arve nr 07202003279295 alusel (dtl 41) perioodil 21.07.2020–31.12.2022: 6,66 × 8%

÷ 365 × 894 päeva = 1,30 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 6,66 × 10,5% ÷ 365 × 181

päeva: 0,35 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: 6,66 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 0,08

eurot, s.o kokku 1,73 eurot;

3) viivis arve nr 08202003774627 alusel (dtl 42) perioodil 21.08.2020–31.12.2022: 6,78 × 8%

÷ 365 × 863 päeva = 1,28 eurot, perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 6,78 × 10,5% ÷ 365 × 181

päeva: 0,35 eurot ja perioodil 01.07.2023–07.08.2023: 6,78 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 0,08

eurot, s.o kokku 1,71 eurot;

4) viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.08.2020 jääkväärtuselt 278,42

eurot (dtl 44) perioodil 14.08.2020–31.12.2022: 278,42 × 8% ÷ 365 × 831 päeva = 50,71 eurot,

perioodil 01.01.2023–30.06.2023: 278,42 × 10,5% × 181 päeva: 14,50 eurot ja perioodil

01.07.2023–07.08.2023: 278,42 × 12% ÷ 365 × 38 päeva = 3,48 eurot, s.o kokku 68,69 eurot.

26.5. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingust nr xxxx tulenevalt

välja mõista 07.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 75,59 eurot (3,46 + 1,73 +

1,71 + 68,69). Kokku tuleb viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista 669,55 euro (593,96

+ 75,59) ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 169,26 euro ulatuses (838,81

– 669,55).

27. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 1 108,30 eurot (sh

tasumata

järelmaks

1 102,40

eurot

ja

e-poe

kohaletoimetamistasu

5,90

eurot),

sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 669,55 eurot. Muus osas, s.o

intressinõue 17,76 eurot ja viivisenõue 169,26 euro ulatuses jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28.1. Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

28.2. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas

kohus ligikaudu 90% (1 812,85 ÷ 2 019,77 eurot × 100% = 89,76%). Seega jäävad

menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ning 10% ulatuses hageja kanda (100% – 90% =

10%).

29. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

30. Hageja 07.08.2023 menetluskulude nimekirja ja hagiavalduse kohaselt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu

420 eurot, kokku 790 eurot. Täiendavat menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole. Kostja

menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

30.1. Käesoleva tsiviilasja hagihind oli algselt 2 375,15 eurot ja edasiulatuva viivise nõudest

loobumise järel on see 2 019,77 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni

2 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Hagist osaline loobumine tasumisele

kuuluva riigilõivu summat ei mõjutanud, s.o riigilõivu osaliseks tagastamiseks puudub alus.

Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

30.2. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral

nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses

sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse

menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

30.3. Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 420 eurot (3,5 tundi tunnitasuga

100 eurot käibemaksuta). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav

lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus

leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 100 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda põhjendatuks.

Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise

esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse

koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist. Kostja

menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel

3,5 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale.

Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu

kokku 440 eurot (3,5 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).

30.4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 + 440 = 790

eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 90%, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 790 × 90% = 711 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

32. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik