3-24-214/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-214

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 24.01.2024 otsuse nr 5-8/149-5 ja 24.01.2024 otsuse

nr 2024-64 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina,

Marje Paljak, Moonika Roosnupp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.06.2024. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Taotluses märkis ta sellega seotud inimesteks enda ja

alaealise tütre Y. Y. Y, eluasemekuludeks üür 800 eurot, elekter 102.34 eurot, kommunaalid 490.34

1(12)

eurot, toetuse maksmise pangakontoks tütre LHV konto. Kaebaja perekonna elukohaks on aadressil

Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn asuv 4-toaline eluruum üldpinnaga 121,7 m2.

Koos taotlusega esitas kaebaja enda SEB pangakonto ja tütre LHV pangakontod, mille algsaldo

01.12.2023 oli 0 eurot ja 31.12.2023 lõppsaldo 0 eurot. Lisaks esitas ta elektriarve 102.34 eurot ja

Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn korteriühistu arve 665.01 eurot.

2. Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse abi saamiseks. Selgituste ja

esitatud dokumentide kohaselt vajab kaebaja ja tema pere toetust seoses tehtud kulutustega Reval

Sport spordiklubile ning enda ja tütre tervisekuludele.

3. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 24.01.2024 kaebajale toimetulekutoetuse määramata.

3.1. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 kohaselt määrab ja maksab toimetulekutoetust

kohalik omavalitsus. SHS § 15 lõikest 1 tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse hindamiskohustus,

millega selgitatakse välja abivajadus ja sellele vastava abi ulatus.

Kaebajale on korduvalt selgitatud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja

perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud

asjaolud. Vastustaja palus kaebajal 11.01.2024 vastuvõtul esitada taotluse juurde täiendavalt

kirjalikud selgitused ning pereliikmete (ja vajadusel kolmandate isikute) pangakontode

väljavõtted, mille kaudu toimub perekonna igapäevane majandamine.

3.2. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 1. jaanuar 2021 - 30. aprill 2021, 1.

jaanuar 2022 - 31. mai 2022 ning alates 1. septembrist 2022 - 13. juunini 2023. Seega statistika

kohaselt on kaebajast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere.

3.3. Sotsiaalhoolekande osakond andis 19.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega kaebajale aega

kolm kuud, et leida sobiv töö või realiseerida äriühingu(te) osalus pere esmase toimetuleku

tagamiseks. Kaebajale selgitati, et eelnimetatu täitmata jätmisel on linnaosa valitsusel õigus

lõpetada toimetulekutoetuse määramine kaalutlusotsuse alusel tuginedes SHS § 134 lg 4

punktidele 7 ja 8.

3.4. Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajale leida soodsama

üüritasuga elamispind, andes tähtajaks kolm kuud.

3.5. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud järgmiste äriühingutega:

1) Insomnia OÜ 50 % osanik, esindusõigus ja kasusaaja – likvideerimisel, likvideerija X. X;

2) Suhkruvaba MTÜ juhatuse liige ja esindusõigus X. X.

Alates 28.11.2023 on AU Online Marketing OÜ juhatuse liige X. Xi asemel Maksu- ja Tolliamet. ,

kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn üks elanikest. Alates

29.11.2023 on Fonte Corporation OÜ X. Xile kuulunud 40% osaluse omandanud samuti V. H.

Aadressile Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, kus taotleja ja tema pere elab, on registreeritud lisaks veel

Maauurija OÜ (registrikood 14640631, kehtetu ärinimi Golden Stevia OÜ), kus kaebaja tegutseb

enda sõnul vabatahtlikuna. Kokku on taotleja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli

kuuluvad V. Hle.

Kaebaja maksab eluasemekulusid ja üüri kaebaja ja AU Online Marketing OÜ, kus kaebajal oli

kuni 28.11.2023 esindusõigus, vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Kuivõrd kaebaja elukohaks olev

korter on äriregistri andmetel kasutusel kuue ettevõtte asukohana, on selgusetu kaebaja kohustus

eluasemekulude täies või osalises mahus arvestamises.

2(12)

3.6. Kaebaja on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on olnud

vähetõenäoline. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka nö lihtsamatele töökohtadele, et

perekonna majanduslikku toimetulekut parandada kooli kõrvalt osalise koormusega töötades.

3.7. Kaebaja väidab, et ta maksab 300 eurot elatist enda eraldi elavale täisealisele pojale. Millistest

vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Perekonna majapidamine toimub poja

pangakonto kaudu. On arusaamatu, kuidas taotleja maksab endaga koos elavale täisealisele lapsele

elatist, kui neil on ühine majapidamine. Poeg tuleb lugeda toimetulekutoetuse mõttes pere

koosseisu. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et temalt ei ole õigust nõuda poja pangakonto

väljavõtte esitamist, kui poeg ei kuulu alates 2023. augustist taotlejaga ühte leibkonda. Küll tuleb

arvestada, et alates 15.01.2024 viibib poeg ajateenistuses.

3.8. Tuginedes HMS § 38 lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile

esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, on

sotsiaalhoolekande osakond jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks esitatud teabe ja

dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha taotleja õigustatust toimetulekutoetusele, sh

taotleja ja tema pere majanduslikku olukorda. Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et

kaebaja varjab oma tegelikke tulusid. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel olnud võimalik hinnata

kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult.

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab inimene hüvitise

taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning et hüvitise

taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja

täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu

hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed

kolmandate isikute kohta.

4. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 24.01.2024 kaebajale sotsiaaltoetuse määramata. Taotlus

jäetakse rahuldamata Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 "Sotsiaalhoolekandelise

abi andmise kord" § 10 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt inimene keeldub mõjuva põhjuseta

abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest.

Kuna perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de), siis paluti kaebajal

esitada poja pangakonto(de) väljavõtteid. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei ole Tallinna

Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal kaebaja ja tema perekonnaliikmete

majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet.

11.01.2024 esitatud Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna

tegemist ei ole esmavajadustega. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi 11.12.2023 arvel

puudub ostja nimi, selgituseks lisas kaebaja 11.01.2024 sotsiaalhoolekande osakonnas

insuliininõelade kulureale juurde käsitsi tütre nime, seetõttu ei vasta lisatud kulutõend nõuetele.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja nõudeks on tühistada toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsus ja kohustada

Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Samuti on kaebaja nõudeks tühistada

toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsus ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja

taotlus selles osas uuesti läbi.

6. Kaebaja leibkonnaks on tema ja ta tütar, kes õpib Tallinna Kunstigümnaasiumis. Kaebaja on

lõpetanud varasemalt (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS

magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005). Ta ei saa õpitud erialal tööd, sest tema kohta on

avaldatud alates novembrist 2016 erinevates meediaväljaannetes ebaõigeid andmeid, mille

3(12)

ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule. Kuna kaebaja ei ole

suutnud leida palgatööd, on kaebaja proovinud ennast teostada ettevõtluses, kuid edutult. Kaebaja

on osanik mitmes ettevõttes, millel tegevus puudub ja mille osad on arestitud, st kaebajal puudub

tulu ettevõtlusest.

Kaebaja on olnud aastaid Eesti Töötukassas arvel ja otsinud erialast tööd. Erialast tööd leidmata,

on kaebaja kooskõlas Eesti Töötukassa juhtumiplaaniga asunud uut eriala omandama, mis

võimaldaks tulevikus tööle asuda.

Jaanuaris 2024 on kaebaja täitnud Tallinna

Tervishoiukõrgkoolis 6 kuu õppekava ja saanud kätte 30 ainepunkti.

7. Kaebaja esitas 2024 aasta jaanuari taotlused talle toimetulekutoetuse määramiseks, kuna

kaebajal puudub sissetulek, mis võimaldaks eluasemekulude eest tasuda. Kaebaja üürib juba

kümme aastat 121,70 m2 suurust korterit asukohaga Xxxxx-Xxxxx x-x, mille üürihind on 800

eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, talvel küttekulud 450- 650 eurot kuus, suvel

250-350 eurot. Kaebaja on kohustatud tagama oma alaealisele puudega tütrele ja täisealisele, kuid

hariduse omandamist jätkavale pojale piisava ülalpidamise. Kaebaja maksab pojale elatist 300

eurot kuus.

8. Kaebaja on esitanud ammendava teabe oma sissetulekute kohta ja tema perekonna

netosissetulek on alla toimetulekupiiri. Vastustaja ei nõua taotluse vormil ametlikult saadud

sissetulekute esitamist, sest need on vastustajale kui taotluse menetlejale STAR-süsteemist näha.

SHS § 131 lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetuse õiguse tekkimiseks oluline tuvastada isiku või

perekonna netosissetulekud ja eluasemekulude suurus. Muude andmete, nt pangakonto

väljavõtete, esitamist seadus ette ei näe. Seetõttu ei saa keelduda toimetulekutoetuse maksmisest,

kui isik ei esita dokumente, mida seadus ette ei näe.

9. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja perekonna puhul on tegemist pikaajalistes

toimetulekuraskustes perega. See tähendab, et abivajadus on tuvastatud ja hinnatud.

10. Vastustaja peamine etteheide on, et kaebaja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid

samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks. Seda olukorda

reguleerib toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alusena SHS § 134 lg 4 p 1-5, millest ühtki

pole võimalik kaebaja suhtes kohaldada: ta on töötuna arvel, läinud Eesti Töötukassa suunamisel

haridust omandama, on nõustunud kõikide nõustamistega, KOV ei ole talle tööd pakkunud ja ta ei

ole tööst keeldunud.

11. Kaebaja poeg ei ole alates 2023.a augustist kaebaja leibkonna liige. Ühes korteris elamine ei

tähenda, et majapidamine on ühine. Kuna poeg ei ole leibkonna liige, ei ole vastustajal õigust

nõuda kaebajalt tema pangakonto väljavõtte esitamist. Poja pangakonto väljavõttega ei saa

tõendada kaebaja sissetulekuid ega nende puudumist. Alates 15.01.2024 on poeg sõjaväes ja teda

ei saa leibkonnaliikmena arvestada.

12. Õiguspärane ei ole toimetulekutoetuse maksmise sidumine kaebaja osaluse võõrandamisega

äriühingutes. Äriühingu, millel puudub tegevus ja vara, osa on väärtusetu ja kuigi kohtutäiturid on

püüdnud kaebajale kuuluvaid osi võõrandada, ei ole see õnnestunud.

13. Kaebajale on Eesti Töötukassa poolt pandud kohustus olla tööturul aktiivne. Kaebaja on

pidevalt püüdnud leida erialast tööd. Vastustajal ei ole võimalik väita, et kaebaja ei ole teinud töö

leidmiseks piisavalt pingutusi. Lihttööd on oluliselt raskem leida.

4(12)

14. Kaebajal on Eesti Töötukassa 10.04.2024 otsusega tuvastatud osaline töövõime ja määratud

töövõimetoetus. Kuigi kaebaja osaline töövõime tuvastati 31.03.2024, siis tema terviseprobleemid

avaldusid juba mitme kuu eest.

15. Vastustaja on jätnud arvestamata, et tütrele on ette nähtud 51 m2 pinda, sest tegemist on

puudega ja osalise töövõimega isikuga. Kui kohus arvab leibkonna suuruseks 3 inimest, on

normpind 51+18+18+15, st 102 m2. Nüüd on kaebaja osalise töövõimega isik, kellele on ette nähtud

51 m2 normpinda. Kaebaja leibkonnale on normpind ka C. C. C arvestamata 51+51+15, st 117 m2.

16. Vastustaja tegevus on vastuolus Euroopa sotsiaalharta ja Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Tänased toimetuleku määrad ei taga toimetulekut, mistõttu tuleb toimetuleku piir tunnistada

põhiseaduse vastaseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena

leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Ehk toimetulekutoetuse maksmine ei saa kesta

lõputult. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021,

01.01.2022- 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega on kaebajast kujunenud pikaajaline

toimetulekuraskustes pere.

Esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5 lg 1).

Kaebaja ei ole teda ja tema perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku

vastutust võtnud.

Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, mis võimaldaks tal tulevikus tööle

asuda. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole õppimise toetamine. Selleks on ette nähtud teised

toetusmeetmed õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel.

Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja kaebaja sõnul ei ole see tema esimene kõrgharidus, on tal

võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Sellest ei ole kaebaja ilmselgelt huvitatud.

Vastustaja on soovitanud kaebajale leida osakoormusega tööd, et perekonna sissetulekuid

suurendada, mitte nõudnud liikumist osakoormusega õppele, mida kaebaja väidab.

Kaebaja on küll esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid

töökohtadele, kuhu saamine on kaebaja väitel tema kohta meedias avaldatud ebaõige teabe tõttu

vähetõenäoline. Puuduvad andmed, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas

ebaõnnestunud. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka nö lihtsamatele töökohtadele, et

perekonna majanduslikku toimetulekut parandada kooli kõrvalt kasvõi osalise koormusega.

Kaebaja soovib küll täita Eesti Töötukassaga tehtud kokkuleppeid, asudes sügisest 2023 Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli õppima, kuid on keeldunud täitmast vastustaja 11.04.2023 suuniseid ja

võtmata vastutust asuda tööle või võõrandada äriühingute osalused. Seega ei ole ta mõelnud ja

kaalunud, kuidas tuleb üksnes täiskoormusega õppides toime enda perekonna ülalpidamisega.

Alates 11.04.2023 taotlejale teatise tegemist kolme kuu jooksul ehk antud tähtajaks 11.07.2023 ei

asunud kaebaja tööle ning ei ole seda teinud kuni tänaseni. Samas pidi kaebaja õppimise kasuks

valikut tehes arvestama, et see vähendab tema võimalust tööle asuda ehk kaebaja jättis teadlikult

kasutamata võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda.

5(12)

19. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud ettevõtetega Insomnia OÜ (50 %

omanik ning esindusõigus ja kasusaaja X. X – likvideerimisel, likvideerija X. X) ja Suhkruvaba

MTÜ (juhatuse liige ja esindusõigus X. X). Alates 28.11.2023 on AU Online Marketing OÜ

juhatuse liige X. Xi asemel V. H (lisa 27), kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi Xxxxx-

Xxxxx x-x, Tallinn üks elanikest. Alates 29.11.2023 on Fonte Corporation OÜ X. Xile kuulunud

40% osaluse omandanud samuti V. H. Aadressile Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, kus taotleja ja tema

pere elab, on registreeritud lisaks veel Maauurija OÜ (registrikood 14640631, kehtetu ärinimi

Golden Stevia OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna, Facebookis on märkinud

kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks. Kokku on kaebaja elukohta registreeritud kuus ettevõtet,

millest neli kuuluvad V. Hle. Vastustaja hinnangul on tavapärane, et äriühingud kannavad ka enda

asukohaga seotud kulud, kui mitte täies ulatuses siis osaliselt. Tekib küsimus, miks kõnealused

äriühingud nimetatud aadressile on asukoha registreerinud, kui asukohaga seotud kulusid nende

poolt ei kanta. Kaebaja ei ole selle kohta selgitusi andnud, mistõttu puudub selgus kaebaja

kohustuste tegelikus ulatuses eluasemekulude tasumisel.

20. Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on

kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn. Seetõttu ei ole asjakohane

kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda. Perekonna

majapidamine toimub poja pangakonto kaudu. Seda tõendavad kaebuse lisad 27 ja 29.

On kaheldav, kas kaebajal on kohustus maksta pojale elatist, kuna poeg saab kaebajalt ülalpidamist

ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Alates 15.01.2024

viibib poeg ajateenistuses. Samas pool kalendrikuud sh taotluse esitamisel oli poeg veel kodus.

Lisaks ei sätesta SHS, et ajateenistuses olev perekonnaliige tuleb perekonna koosseisust välja

arvata, kodus olles saab ta endiselt ülalpidamist emalt.

21. Kaebaja on jätnud märkimata perekonna sissetulekud ning esitanud pangakontode väljavõtted,

kus ei kajastu ei perekonna sissetulekud ega väljaminekud. Tallinna Halduskohus leidis 21.02.2024

otsuses haldusasjas nr 3-23-2201 punktis 16, et pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekute

kindlaksmääramiseks tuleb kaebajal esitada vastustajale kõikide pereliikmete eelmise kuu

arveldusarved, millelt oleks näha sissetulekud ja väljaminekud. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud

kulutuste näitamist. Kui aga lähtuda sätte eesmärgist, siis oli vastustajal õigus toimetulekutoetuse

vajaduse määramiseks hinnata kaebaja vajadusi mitte üksnes tema netosissetulekute järgi, vaid ka

kulutusi arvesse võttes.

Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu

Eesti Töötukassalt ehk stipendium ja elatis. Kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll

sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud

lisakuludeks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ja tema perekonnal detsembris 2023

sissetulekud puudusid. Ilmselgelt kaebajale ja tema perekonnale sissetulekud laekuvad ja kindlasti

on ka kulutused, kuid asjakohaseid andmeid on kaebaja keeldunud edastamast.

22. Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüritasuga

elamispind, tähtajaks anti kolm kuud. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32

"Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad" kehtestatud

toimetulekutoetuse määramisel on aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad, mis on väiksemad

kui üüritasu Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, korteri eest, mis käesoleval ajal on 800 eurot,

toimetulekutoetuse vahenditest kuulub kompenseerimisele vaid 600 eurot. 200 euro suurune vahe

on vastustaja hinnangul märkimisväärne, eriti kui kaebajal rahalisi vahendeid enda sõnul üldse ei

ole.

27.07.2023 vastuvõtul selgitati kaebajale võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust,

mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase (sobiv suurus, üür jms) eluruumi leidmise ja

6(12)

üürimisega, millest ta tookord suuliselt keeldus. Viimasest üürinõustamise 15.02.2024 kokkuvõttest

nähtub, et nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada ja

on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja on seisukohal, et tema jaoks ei ole

mõistlik eluruumi väiksema vastu vahetada, kuna üürisummade vahe ei paku arvestatavat väärtust.

Täiendavalt ei ole ta valmis kolima ka seetõttu, et tal puuduvad selle jaoks rahalised vahendid.

Samuti tõi ta välja, et on elanud praeguses üürikorteris juba 10 aastat ning see on nii temale kui ka

ta lapsele kodu ja elukoha vahetus avaldaks negatiivset mõju tema tütrele.

Seega puudub kaebajal soov senises harjumuspärases elustandardis mööndusi teha ning

eluasemekulusid vähendada.

23. Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, mille

eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine. Toetuse määramiseks on vajalik taotleja ja

tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine lähtudes Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021

määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (kord) § 9 lg-test 1 ja 2. Samuti kohaldub

SHS § 15 lg 1, mille kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud

isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks

vajalikes tegevustes. Kaebaja jättis esitamata tähtsust omavad andmed perekonna koosseisu ja

dokumendid majandusliku toimetuleku osas, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust

terviklikult hinnata.

Korra § 14 lg 11 ja 12 kohaselt käsitletakse toetuse maksmisel perena inimesi, kes elavad koos ja

majandavad ühiselt ning toetuse arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu

eelmisel kuul laekunud netosissetulek. Kaebaja perekonda kuuluvad lisaks kaebajale tütar ja poeg

ning neil on ühine majapidamine, mis toimub läbi poja pangakonto.

Seetõttu jättis vastustaja kaebaja 10.01.2024 taotluse rahuldamata korra § 10 lg 3 p 3 alusel

(inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas

kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest).

Kulutused spordiklubile ei ole kulutused esmavajadusteks.

Tütre diabeediga seotud tarvikute kulutusi saab katta puudega tööealise inimese toetusest, kuna see

on ette nähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude sh abivahendite ostmisega seotud kulude

katmiseks. Seega esineb selles osas keeldumise alusena (kui kaebaja oleks kõik vajalikud andmed ja

dokumendid esitanud) korra § 10 lg 3 p 6 (abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu

toetus või teenus).

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse perekonnale toimetulekutoetuse

saamiseks (SHS § 131 lg 2). Taotlus on puudustega, mistõttu oli vastustajal õigus jätta taotlus

rahuldamata. Kaebaja perekonnale toimetuleku määramine ei vasta kaebaja tegevusest tulenevalt

SHS § 131 lg 1 eesmärgile – anda ajutise abimeetmena abi selle vajajatele. Vastustaja selgitas

11.04.2023 kaebajale, et lõpetab toimetulekutoetuse maksmise, kui kaebaja ei lähe 3 kuu jooksul

tööle. Sellele vaatamata alustas kaebaja 23.08.2023 õpingutena, see tähendab ei asunud oma

perekonna materiaalset olukorda parandama (SHS § 134 lg 4 p 8).

Vastustajal puudus võimalus hinnata kaebaja perekonna abivajadust, mistõttu jättis vastustaja

õiguspäraselt sotsiaaltoetuse määramata. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid oma otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).

Puudustega toimetulekutaotlus

7(12)

25. Kohus analüüsis 27.02.2024 kohtuotsuses asjas nr 3-23-2405 p-s 21 kaebaja väidet, et poeg ei

ole kaebaja perekonna liikmeks alates 2023.a augustist. Kohus hindas tõendeid kogumis, seejuures

kaebaja ja tema esindaja 31.01.2024 istungil antud seletusi.

Kohus leidis, et septembris 2023.a maksti perekonna sissetulekuid jätkuvalt poja pangakontole,

mille poeg andis kaebajale. See näitab, et septembris 2023.a jätkus perekonna ühine

majapidamine. Selle seisukoha kasuks räägib ka asjaolu, et poeg õppis ülikoolis ega käinud tööl,

mistõttu tal puudus iseseisev sissetulek. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et septembris 2023.a

jätkas poeg elamist koos ema ja õega aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x.

Järelikult oleks kaebaja oleks pidanud taotluses kajastama poega kui perekonnaliiget SHS § 131

lg 7 p 2 mõttes. Järelikult on 15.10.2023 taotlus puudustega taotlus.

Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis annaksid aluse kohtu varasema seisukoha

muutmiseks. Seega järeldab kohus sama tõendikogumi alusel, et 10.01.2024 taotlus on puudustega

taotlus.

Kohtu järeldust kinnitavad kaebuse lisad 27 ja 29 (dtl 98, 101), mis näitavad, et 2023.a detsembris

laekusid kaebaja ja tütre toetused poja pangakontole.

26. Kaebaja esitas 10.01.2024 taotluse 2023.a detsembri kulutuste hüvitamiseks. Kaebajal tuli

esitada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud

netosissetulekuid (SHS § 132 lg 3). Seega ei oma 10.01.2024 taotluse lahendamise osas tähendust,

et alates 15.01.2024 on poeg ajateenistuses. Vastustajal tuli taotlust hinnata 2023.a detsembri

andmete seisuga.

27. 10.01.2024 taotluse lisaks olevad pangakontod (dtl 11,13) ei kajastanud kaebaja perekonna

sissetulekuid.

SHS § 132 lg 3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta esitab dokumendid netosissetulekute

kohta või mitte. Seda ka olukorras, kus väidetavalt on tema sissetulekuks üksnes riiklikud

toetused.

Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele.

Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2).

Eeltoodust saab teha järelduse, et KOV uurimiskohustus on piiratud ning toetuse üle otsustamisel

lähtutakse eelkõige taotleja poolt esitatust.

Vastustaja on haldusaktis põhjendatult viidanud SÜS § 21 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on isik

kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja

muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise

asjaolu väljaselgitamiseks.

Kohtu seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1739, p

15: toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses

toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb

kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega

(sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1).

8(12)

Kuna poeg oli 10.01.2024 taotluse esitamise seisuga perekonnaliige, siis ei olnud kaebajal õigust

taotlust esitades jätta poja pangakonto väljavõte esitamata. See on dokument sissetulekute kohta

SHS § 132 lg 3 mõttes.

Järelikult on 10.01.2024 taotlus puudustega taotlus. Vastustaja on selle haldusaktis tuvastanud:

esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (taotleja stipendium koolist, tütre

riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus, elatis (vastavalt 6. oktoobri 2023

kodukülastusaktile maksab elatist 500 eurot isa eest vanaema).

Puudustega toimetulekutaotluse lahendamine

28. SHS § 2 kohaselt kohaldatakse SHS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele SÜS sätteid, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kohus leiab, et selle sätte mõte on viidata nii sotsiaalkaitse

põhimõtetele (SÜS 1. ptk 2. jagu), isiku õigustele ja kohustustele (SÜS 2. ptk), aga ka

menetlustele (SÜS 3. ptk). Menetluse näiteks on hüvitise andmisest keeldumine haldusaktiga

(SÜS § 23 lg 2 p 4). SÜS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust

(HMS), arvestades SÜS erisusi (SÜS § 3 lg 6).

SHS § 134 ega SÜS ei näe regulatsiooni puudustega taotluse lahendamiseks. Kohus leiab, et SHS

§ 2 viitest SÜS-le ning omakorda SÜS § 3 lg 6 viitest tuleneb, et puudustega toimetulekutaotlust

saab lahendada HMS § 15 lg 2 alusel: taotlejale tuleb puuduste kõrvaldamiseks anda tähtaeg ja

nende kõrvaldamata jätmisel on õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Vastavalt on varasemas

praktikas Tallinna linn tegutsenud (Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus ja Tallinna Linnavalitsuse

korraldus, haldusasi nr 3-20-1739).

Seega oleks vastustaja võinud jätta kaebaja taotluse läbivaatamata.

Kohus leiab, et vastustaja lahendus jätta puudustega taotlus rahuldamata SHS § 134 lg 1 alusel ei

ole õigusvastane. Kaebaja vaatest on mõlema otsuse tagajärg sama – toetust ta ei saa. Samuti on

mõlemat otsust võimalik halduskohtus vaidlustada.

Toimetulekutoetuse määramise eesmärk

29. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mille igakuine üür on 800 eurot,

talvel küttekulud 450-650 eurot kuus, suvel 250-350 eurot (kaebuse p 2.13, dtl 35). Kohus loeb

küttekulude väite tõendatuks 2023.a detsembri kommunaalkulude arve alusel (dtl 16).

Seega on kaebaja perekonna eluasemekulud (SHS § 132 lg 2) 1050-1450 eurot.

Kaebaja ja tütre sissetulek oli 2023.a detsembris 1261,42 eurot: kaebajale on määratud riiklik

lapsetoetus 80 eurot (dtl 156), tütrele puudega tööealise inimese toetus 36,31 eurot; tütrele

töövõimetoetus 318,06 eurot (dtl 160); kaebajale stipendium 327,05 eurot (dtl 162); kaebaja

kinnitusel maksab laste vanaema isa eest elatist/toetust 500 eurot (06.10.2023 kodukülastusakt, dtl

163).

Perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus (SHS § 131 lg 3, 2023. a

riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2), perekonna teise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti

perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4), perekonna lapse toimetuleku piir

120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Seega on kaebaja

perekonna (tema, täisealine poeg, alaealine tütar) toimetulekupiiriks 200+160+240=600 eurot.

9(12)

Isegi kui üürisumma puhul võtta arvesse, et vastustaja hüvitab maksimaalselt 600 eurot üüri

(Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 Toimetulekutoetuse määramisel aluseks

võetavate eluasemekulude piirmäärad), siis tekib perekonnal regulaarseid sissetulekuid ja

eluasemekulusid arvestades igakuiselt õigus toimetulekutoetusele (SHS § 131 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras kaebaja perekonnale toimetulekutoetuse määramine

põhjendatud.

30. Esiteks, seetõttu et kaebajal on võimalik eluasemekulusid vähendada. Eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2

perekonna kohta (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 p 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/

119122017011?leiaKehtiv). Kaebajale 3-liikmelise perekonna puhul on seega eluruumi

sotsiaalseks normiks 69 m2 (18+18+18+15). Väiksemas korteris oleksid perekonna

kommunaalkulud väiksemad.

Kaebaja arvutuskäik, mille järgi on 3-liikmelise perekonna eluruumi sotsiaalseks normiks 102 m2

(51+18+18+15), on ekslik. Kaebaja tütar on osalise töövõimega, kuid normpind kuni 51 m2 on

üksnes eluruumis üksinda osalise töövõimega inimestele (määrus nr 38 p 21).

Kaebaja on küll väitnud, et perekonnale sobivate korterite üürihinnad on 600-700 eurot, kuid ei

ole välja toonud kommunaalkulude suurust. Kohus leiab, et vastustaja tegevus on suunatud sellele,

et kaebaja leiaks perekonnale eluruumi, mille eluasemekulud oleksid väiksemad. Haldusaktis toob

vastustaja välja, et kaebajale pakuti 27.07.2023 vastuvõtul võimalust saada üürimise nõustamise

ja toetamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase (sobiv suurus, üür jms)

eluruumi leidmise ja üürimisega, millest ta suuliselt keeldus.

Kaebaja väide, et kolimisele tuleb teha kulutusi, on arusaadav. Kui aga kaebaja keeldub elukohta

vahetamast, siis peab ta arvestama eluasemekulude suurusest tulenevalt, et perekonnale ei määrata

toimetulekutoetust.

31. Teiseks, kaebaja allkirjastas 11.04.2023 teatise, millega võttis kohustuse asuda tööle 3 kuu

jooksul, et tagada perekonnale esmane sissetulek. Kaebajat hoiatati, et juhul kui ta seda kohustust

ei täida, siis lõpetab vastustaja toimetulekutoetuse määramise.

SHS § 134 lg 4 p 8 kohta on selgitatud, et KOV peab selle sätte alusel toimetulekutoetuse

määramata jätmise korral selgelt põhjendama, miks ta sätet kasutanud on ja millised on KOV-i

hinnangul need võimalused, kuidas isik peaks oma materiaalset olukorda parandama (SHS

muutmine, 490 SE seletuskiri, www.riigikogu.ee).

Haldusaktis on viidatud, et kaebaja on jätnud SHS § 134 lg 4 p 8 kohustuse täitmata.

Samuti on haldusaktis välja toodud, et Kodukülastusel 13. aprillil 2023 oli näha, et aadressil

Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn toimub Golden Stevia OÜ (uus ärinimi oktoobrist 2023 Maauurija OÜ)

äritegevus, mida taotleja suuliselt kinnitas. Korteris oli palju erinevaid kaubakaste, pakendeid,

toidunõusid jne.

Täiendavalt selgitas taotleja 27. juulil 2023 vastuvõtul, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid

enda kirjutatud raamatute „Suhkruvaba“, „Suhkruvaba. Jõulud“ osas, töötasu Golden Stevia

OÜ-st (uus ärinimi Maauurija OÜ) ja dividenditulusid ta ei saa. Ettevõtte Golden Stevia OÜ osas

selgitas taotleja, et tegeleb vabatahtliku tegevusega.

10(12)

Seejuures on vastustaja tõendanud, et õpingute ajal Tallinna Tervishoiukõrgkoolis on kaebaja

2023.a detsembris jätkuvalt seotud Golden Stevia OÜ-ga (Facebooki kuvakõmmise kohaselt

töötab ta äriühingu heaks, vastus kaebusele lisa 29, dtl 301). Seega töötas kaebaja äriühingu

huvides vahatahtlikuna ajal, kui ta oli võtnud kohustuse asuda tööle.

Vaba eneseteostus on isiku põhiseaduslik õigus (PS § 19 lg 1). Selle alla kuulub õigus

vabatahtlikult töötada ja õppida. Kuid kaebaja pidi õppimise kasuks valikut tehes arvestama

(12.05.2023 Eesti Töötukassa tegevuskava, dtl 63), et see vähendab tema võimalust tööle asuda.

Seejuures on tegevuskavas märgitud, et töö leidmine eelistatud valdkonnas on keeruline. Seega ei

ole Eesti Töötukassa märkinud, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas

ebaõnnestunud.

Sellises olukorras leiab kohus, et kaebaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada oma

perekonna materiaalset olukorda.

32. Kolmandaks, oli vastustajal, arvestades kaebaja eluasemekulude ja sissetulekute suurust õigus

SHS § 134 lg 4 p 8 alusel siduda toetuse maksmise määramisest keeldumine tingimusega, kui

kaebaja ei asu tööle.

Seda põhjusel, et vastasel juhul peaks vastustaja püsivalt jätkama – vähemalt kaebaja ja tema poja

õpingute ajal – toimetulekutoetuse maksmist. Selliselt on vastustaja toiminud 01.01.2021-

30.04.2021, 01.01.2022 - 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Järelikult ei ole kaebaja

toimetulekuraskused ajutised.

Toimetulekutoetus on aga mõeldud ajutise meetmena, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Kohus tuvastas 27.02.2024 kohtuotsuses asjas nr

3-23-2405 p-s 27, et vastustaja maksis juunis 2023 kaebajale toimetulekutoetust 450,84 eurot.

Seega on aastane toimetulekutoetus ca 5000 eurot. Tegemist on piiratud avalike vahenditega, mida

tuleb kasutada sihtotstarbeliselt.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et lähtudes SHS § 131 lg 1 eesmärgist, avalike vahendite piiratusest ja

konkreetse juhtumi asjaoludest oli vastustajal õigus nõuda kaebaja tööle asumist. See ei olnud

kaebaja jaoks välistatud. Kaebaja aga eelistas õppima asumist.

Seetõttu on toimetulekutoetuse määramata jätmise otsus õiguspärane haldusakt, mille

tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

33. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

10.01.2024 otsuse tegemise ajal ei olnud Eesti Töötukassa tuvastanud, et kaebajal on osaline

töövõime.

34. Toimetuleku määramise otsus on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus. Seega ei saa teatud

haldusakti ebaõiged seisukohad kaasa tuua haldusakti tühistamise nõude rahuldamist. Kohus leiab,

et vastustaja oleks saanud tugineda SHS § 131 lg 4 p-le 7 juhul, kui oleks olnud alust eeldada, et

kaebajale kuuluvate äriühingute osad oleks omanud teatud väärtust. Vaid sel juhul oleks nende

võõrandamine saanud kaasa aidata perekonnale toimetulekuks piisavate elatusvahendite saamisele.

Sellist hinnangut haldusaktist ei nähtu.

35. Kohtul on võimalik hinnata konkreetse õigusnormi põhiseadusevastasust, millest sõltub

kaebuse lahendamine. Kaebaja ei ole sellist õigusnormi välja toonud. Toimetulekutoetuse

piirmäärade suurus ei oma kaebuse lahendamisel tähendust. Vastustaja jättis toimetulekutoetuse

määramata kaebaja tegevusest lähtuvalt (abivajaduse hindamise võimatus, vastustaja poolt pandud

11(12)

kohustuste täitmata jätmine). Sellises olukorras puudub vajadus hinnata vastustaja tegevuse

kooskõla Euroopa Sotsiaalhartaga, mis näeb ette üldiselt isikute õigused.

36. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

37. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

12(12)