2-22-8267/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8267

Kohtuasi

W hagi X ja Y vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Õnneli Matt-Tohter

Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2023 otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-8267

menetlus ning kinnitada kompromiss, millega muudetakse tsiviilasjas 2-19-15828

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsuse p-des 5.6. ja 5.7 välja mõistetud elatise

suurust ja mille tingimused on järgmised:

1.1. W tasub alates 01.06.2024 kuni X täisealiseks saamiseni Xle elatist 37,79 eurot

kuus (236,67 eurot (X lastetoetus 80 eurot perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3

+ Y lastetoetus 80 eurot PHS § 17 lg 3 + D lastetoetus 100 eurot PHS § 17 lg 3 +

lasterikka pere toetus 450 eurot PHS § 21 lg 2) / 3) + X puudetoetus 161,09 eurot)

/ 2) – X puudetoetus 161,09 eurot) hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

1.2. W tasub alates 01.06.2024 kuni Y täisealiseks saamiseni Yle elatist 118,33 eurot

(236,67 eurot (X lastetoetus 80 eurot PHS § 17 lg 3 + Y lastetoetus 80 eurot PHS

§ 17 lg 3 + D lastetoetus 100 eurot PHS § 17 lg 3 + lasterikka pere toetus 450

eurot PHS § 21 lg 2) / 3) / 2) hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

1.3. W tasub kuni 31.05.2024 Xle elatist vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu

29.11.2021 kohtuotsuse p-le 5.7. perioodi 09.09.2019–02.02.2021 eest 4824 eurot

ja perioodi 03.02.2021–15.02.2024 eest 10 642,17 (= 271,14 + (292 * 35 kuud) +

151,03) eurot ehk kokku on W poolt Xle tasumisele kuuluv elatise võlgnevus

15.02.2024 seisuga 12 884,55 eurot.

1.4. W tasub kuni 31.12.2022 Yle elatist vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu

29.11.2021 kohtuotsuse p-le 5.6. perioodi 09.09.2019–02.02.2021 eest 4824 eurot

ja perioodi 03.02.2021–31.12.2022 eest 6695,14 (= 271,14 + (292 * 22 kuud))

eurot ja W tasub 01.01.2023 kuni 31.05.2024 Yle elatist vastavalt 3425,05

(= (132,81 * 2 kuud) + (292 * 4 kuud) + 197,81 + 42,84 + 111,39 + 37,68 +

(290,31 * 5) + 150,16) eurot ehk kokku on W poolt Yle tasumisele kuuluv elatise

võlgnevus 15.02.2024 seisuga 8671,74 eurot.

1.5. W kohustub p-des 1.3 ja 1.4 tasumisele kuuluva elatise tasuma C

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et vastustajad lõpetavad kompromissi kinnitava

määruse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 kohtuotsuse

sundtäitmise kohtutäitur Elin Vilippuse juures täiteasjades 022/2022/5697,

022/2022/5698, 022/2022/5699 ja 022/2022/5700 ja paluvad W vara, sealhulgas

W arestitud pangakontod ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto, aresti alt

vabastada ning eemaldada W äriühingu osaluse keelumärke tõkend. W

kohustub p-des 1.3 ja 1.4 oleva elatise võlgnevuse tasuma täielikult hiljemalt

vastustajate

täisealiseks

saamise

hetkeks

C

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Vastustajad ei nõua käesoleva

kompromissi p-de 1.3 ja 1.4 sundtäitmist täitemenetluses enne vastustajate

täisealiseks saamist tingimusel, et W täidab 15.02.2024 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-19-10672 kinnitatud kompromissi ning ei algata kuni

vastustajate täisealiseks saamiseni vastustajate ja vastustajate isa vastu enam

lepitusmenetluse, suhtlemiskorra, hooldusõiguse ega elatise kohtuvaidlusi.

Juhul, kui W eelnimetatud tingimust rikub, on vastustajatel igal hetkel õigus

anda käesolevast kompromissi p-dest 1.3 ja 1.4 tulenev elatise võlgnevus

täitemenetluses uuesti sissenõudmiseks ning nõuda W vara arestimist

täitemenetluses.

1.7. Pooled on leppinud kokku, et vastustajate poolt kohtutäitur Elin Vilippuse

juures algatatud täitemenetluste lõpetamise kulud kannab täies ulatuses W ja

kohustub nimetatud kohtutäituri tasud tasuma kohtutäiturile. Kohtutäitur on

andnud teada, et täitemenetluses 022/2022/5697 kuulub tasumisele 463,60 eurot

ja täitemenetluses 022/2022/5699 kuulub samuti tasumisele 463,60 eurot, kuid

summat saab kompromissiga täitemenetluse lõpetamisel kuni 50% vähendada.

Juhul, kui täitemenetluse lõpetamistega kaasneb vastustajatele täiendavaid

kulusid kohtutäituri poolt, siis kohustub W ka nimetatud kulud tasuma.

1.8. Pooled on leppinud kokku, et seoses täitemenetluse lõpetamisega kohustub W

tasuma kohtutäiturile ka vastustajatele kuni 31.05.2024 tasutud elatisabi

(15.04.2024 seisuga kokku 1000 eurot). Kui Cle on tasutud laste eest 2024. a

märtsikuu ja aprillikuu elatisabi, siis arvestatakse nimetatud kuude elatisabi

kummagi lapse p-des 1.3 ja 1.4 olevast elatise võlgnevusest maha. Elatisabi

tagastuse osas kohustub W sõlmima kompromissi jõustumisest esimesel

võimalusel kokkuleppe Sotsiaalkindlustusametiga ja tasuma vastustajatele

makstud elatisabi otse Sotsiaalkindlustusametile. W kohustub edastama

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud kokkuleppe e-postile XXX hiljemalt 3

(kolme) päeva jooksul vastava kokkuleppe sõlmimisest.

1.9. Juhul kui W ei tasu p-s 1.8 märgitud lastele tasutud elatisabi nõuet (15.04.2024

seisuga summas 1000 eurot) Sotsiaalkindlustusametile ning lapsed või C on

sunnitud nimetatud nõude ise tasuma või täitma, kohustub W tasuma Cle

lastele makstud elatisabi (15.04.2024 seisuga 1000 eurot) ja kõik nõude

täitmisega seonduvad kõrvalkulud (intressid, viivised, täitemenetlusekulud,

kohtumenetluse kulud jms).

1.10. Pooled on kokku leppinud, et W kohustub tasuma Sotsiaalkindlustusametile

C eest vastustajatele Sotsiaalkindlustusameti 04.12.2018 otsusega nr P10O-

2018-49319 määratud elatisabi ajavahemikus 16.10.2018–14.03.2019 igakuises

summas 100 eurot lapse kohta, kokku summas 993,54 eurot ning sellega

kaasnevad võimalikud kõrvalkulud (viivised jms). Nimetatud kohustuse

täitmiseks kohustub W sõlmima kompromissi jõustumisest esimesel võimalusel

Sotsiaalkindlustusametiga kokkuleppe nimetatud elatisabi tasumiseks W poolt

ning edastama e-postile XXX teadmiseks Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud

kokkuleppe või Sotsiaalkindlustusameti kinnituse, et Sotsiaalkindlustusametil

puudub peale W poolt nõude täitmist C vastu elatisabi tagastamise nõue ja

vastav nõue on täielikult täidetud.

1.11. Juhul kui W ei tasu p-s 1.10 märgitud nõuet summas 993,54 eurot tähtaegselt

Sotsiaalkindlustusametile ning C on sunnitud nimetatud nõude ise tasuma või

täitma täitemenetluses, kohustub W tasuma Cle 993,54 eurot ja kõik nõude

täitmisega seonduvad kõrvalkulud (intressid, viivised, täitemenetlusekulud,

kohtumenetluse kulud jms).

1.12. W ja C on kokku leppinud, et kompromissi jõustumise järgselt on X ja Y eest

lapsetoetust õigustatud saama W ja X puudetoetust õigustatud saama C. Laste

vanemad

esitavad

lapsetoetuse

muudatuste

tegemiseks

Sotsiaalkindlustusametile

vastava

taotluse

esimesel

võimalusel

peale

kompromissi kinnitava määruse jõustumist.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W (hageja) esitas 01.06.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 29.06.2022) X (kostja I) ja

Y (kostja II), milles palus vähendada tsiviilasjas nr 2-19-15828 jõustunud lõpplahendiga

hagejalt välja mõistetud elatisi 0 euroni alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks

saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsusega tsiviilasjas 2-19-

15828 mõistetud hagejalt kostjate kasuks välja elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääras. Kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes on muutunud õiguslik olukord.

Samuti on hagejale sündinud uus laps, kes jääb kostjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui

hageja peab jätkuvalt tasuma kostjatele elatist väljamõistetud ulatuses. Uue lapse vajadused on

847–947 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise

ajaga oluliselt halvenenud, sest seoses uue lapse sünniga ei ole võimalik tööle minna. Kostjate

vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetustega ning hageja annab neile ülalpidamist ka vahetult.

Vähenenud on laste isa poolt lastele antav ülalpidamine. Lastega suhtlemise kord on määratud

Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 määrusega tsiviilasjas 2-19-10672. Lastega suhtlemise

korraldus on hilisemalt muutunud. Laste isaga on olnud kokkulepped suhtlemise muutmiseks

isa puhkuste ajal. Mõlemad lapsed elasid hageja juures 14.12.2022–30.01.2023 ning alates

17.05.2023. Kostja II on asunud elama hageja juurde ning kostja I elab hageja juures poole

ajast. Lastel ei ole enam kulusid tasulistele koolidele. Laste treeningute eest tasub ainult hageja,

samuti on tasunud huvihariduse eest. Laste vajadused varasemaga võrreldes pigem kasvavad.

On ebaõiglane, et olukorras, kus hageja annab lastele ülalpidamist vahetult, peab ta maksma ka

elatist.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Asjaolud ei ole eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja

väited majandusliku seisundi halvenemise kohta ei vasta tõele, hageja varjab oma vara. Hageja

on korduvalt rikkunud kohtulahendiga määratud lastega suhtlemise korda, pooleli on mitmed

kohtumenetlused. Mõlemad vanemad on nõudnud kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmist.

Kostja II ei ole asunud elama hageja juurde, laste isa ei ole sellega nõus, pooleli on

lepitusmenetlus tsiviilasja nr 2-19-10672 raames, mille kestel ei ole võimalik suhtluskorra

lahendit sundtäita. Hageja väited, et lapsevanemad on teinud suhtlemise osas kokkuleppeid, kui

laste isa on soovinud puhkusereisile minna, ei vasta tõele. Laste isa ei käinud 14.12.2022 kuni

30.01.2023 puhkusereisil, vaid viibis välisriigis seoses terviserikkest tuleneva taastusraviga.

Lapsed viibisid sel perioodil ema juures sellest ajast, mis nad oleksid suhtluskorra järgi pidanud

olema isaga, 19 päeva. Laste isa viibis ravil perioodil 22.05.2023–26.07.2023 ning sel ajal jäi

ära laste isa ajast lastega periood 22.05.2023, mil isa pidi lapsed koolist võtma kuni 31.05.2023,

mil isa pidi lapsed hommikul kooli viima, 05.06.2023, mil isa pidi lapsed koolist võtma kuni

13.06.2023, mil isa pidi lapsed hommikul kooli viima ja suvepuhkusest 28.06.2023–

12.07.2023. Laste isa kanda on jätkuvalt enamik laste ülalpidamiskuludest.

3. Harju Maakohus jättis 31.08.2023 otsusega hageja hagi kostja I vastu elatise vähendamiseks

rahuldamata, rahuldas hagi kostja II vastu esitatud nõuetes osaliselt, vähendades Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-15828 välja mõistetud igakuise

elatise suurust järgmiselt: vähendada alates 01.01.2023 kuni 31.01.2023 hagejalt kostja II

kasuks väljamõistetud elatise suurust 132,81 euroni kuus; vähendada alates 22.05.2023 kuni

26.07.2023 hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 132,81 euroni kuus;

vähendada alates 01.09.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni 27.04.2031) hagejalt

kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 290,31 euroni kuus. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 31.08.2023 otsuse tühistada

osas, milles jäeti hageja hagi rahuldamata, st tsiviilasjas nr 2-19-15828 jõustunud lahendiga

hagejalt välja mõistetud elatised 0 euroni vähendamata alates hagi esitamisest kuni kostjate

täisealiseks saamiseni ning teha tühistatavas osas uus otsus, millega rahuldatakse hageja

hagiavaldus välja mõistetud elatiste vähendamiseks 0 euroni, alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtusse.

Maakohus on jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata, et poeg elab igapäevaselt alates

detsembrikuust 2022 koos emaga. Muutunud on õiguslik olukord seoses uue elatissüsteemi

kehtestamisega. Ära on langenud haridusega seonduvad kulud, sh kulud tugiisikule. Laste ema

kannab ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses. Kostja II elab juba üle poole aasta igapäevaselt

hagejaga ehk sel ajal kannab hageja lapse kulusid vahetult ja lisaks peab hageja maksma elatist

laste isa kontole, kuigi laps isaga ei ela. Samuti laekuvad lapsele mõeldud toetused laste isale,

mida viimane kasutab oma äranägemise järgi, sest laps isaga ei ela. Hageja ülalpidamisel on

kolmas laps, mille tõttu on hageja võimalused piiratud sissetuleku teenimiseks. Maakohus on

jätnud põhjendamatult perre lisandunud lapse otsuse tegemisel arvesse võtmata. Hageja on

korduvalt selgitanud, et teda toetab hageja elukaaslane ja ennekõike just perre sündinud lapse

kulude kandmisel. Hageja sissetulek on tõendatud (üksnes vanemahüvitis) ja see on nn

minimaalmääras, mis ei võimalda katta kolme alaealise lapse kulusid ja lisaks ka hageja enda

kulusid. Hageja perre sündinud laps on kehvemas seisus võrreldes hageja teiste lastega, sest

laste ema peab tasuma kostjatele elatist ja seejuures suutma lapsi enda juures lisaks vahetult

ülal pidada.

5. Kostjad vastasid hageja apellatsioonkaebusele ja vaidlesid sellele vastu.

6. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule 06.05.2024 kinnitamiseks kompromissi ja

palusid tsiviilasja menetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja

lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

8. Menetlusosalised on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele tööpäevale.

(allkirjastatud digitaalselt)