Legislator Case Law & Legislation
3-22-1152/42 AI generated

3-22-1152/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-1152/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021

Legislator headnote

AI generated

3-22-1152/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021

Keywords

AI generated
audit report outdated medical report environmental audit licensed audit expert vat fraud investigation changed financial circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1152

Haldusasi

X.X.-i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Ameti 2. märtsi 2022. a sunniraha

rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021.

a ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustaja – Narva linn

Esindaja Sergei Solodov

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. oktoobri

2023. a määrus muutmata.

2. Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindebergi taotlus osaliselt ja määrata

haldusasjas 3-22-1152 vandeadvokaat Keijo Lindebergi poolt X.X.-ile Tartu

Ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks koos

käibemaksuga 285 eurot ja 48 senti.

3. Saata käesolev määrus Advokaadibüroole LINDEBERG.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015,

millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021

Narva Linnavalisuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile korterite nr x,x,x,x ja x

köögi püstaku osas (korteri nr x ulatuses) ventilatsiooni süsteemi erakorralise auditi. Sama

ettekirjutusega kohustati X.X.-i täitma hiljemalt 4. oktoobriks 2021 ventilatsiooni süsteemi

auditi aruandes ülal viidatud korterites ventilatsiooni nõuetele mittevastavuse korral

ettepanekud ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

2. Narva Linnavalitsus pikendas kahel korral kaebaja palvel ettekirjutuse täitmise tähtaegasid,

esmalt 12. juulil 2021 ja seejärel 17. septembril 2021.

3. Narva Linnavalitsus kohustas 2. märtsi 2022. a otsusega nr 1-13.2/380-5 X.X.-i tasuma

sunniraha 200 eurot hiljemalt 25. aprilliks 2022, kuna X.X. ei olnud talle antud tähtaja jooksul

talle seatud nõudeid täitnud. Ühtlasi anti X.X.-ile uus täitmise tähtaeg –

ventilatsioonisüsteemi taastamise ehitusteatis ja ehitusprojekt tuli esitada hiljemalt 25. maiks

2022 ning ümberehitatud ventilatsioonisüsteem viia nõuetega vastavusse hiljemalt 25. juuniks

2022.

4. X.X. esitas 5. aprillil 2022 Narva Linnavalitsusele vaide 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse

nr 2112899/00015 ning 18. aprillil 2022 vaide 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise

haldusakti nr 1-13.2/380-5 tühistamiseks. Narva Linnavalitsus jättis 28. aprilli 2022. a

korraldusega nr 314-k X.X.-i vaided rahuldamata.

5. X.X. esitas 24. mail 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud ja täiendatud kaebuse

Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamiseks või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise

otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel sunniraha

sissenõudmise ja rakendamise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist

vastustaja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas.

6. Tartu Halduskohus tagastas 22. märtsi 2023. a määrusega kaebuse 5. veebruari 2021. a

ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas,

jättis taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata, tagastas kaebuse

keelamisnõude osas (üldine sunniraha määramise keeld 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr

2112899/00015 alusel) ja võttis kaebuse menetlusse muu keelamisnõude osas.

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse peale määruskaebuse, mille

Tartu Ringkonnakohus 10. juuli 2023. a määrusega osaliselt rahuldas, tühistades Tartu

Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a

ettekirjutuse nr 21122899/00015 tühistamise nõude tagastamise ja kaebetähtaja ennistamise

taotluse läbivaatamata jätmise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus on haldusaktina

kehtiv. Ettekirjutuse hilisemad muudatused ei ole iseseisvad uued haldusaktid, vaid muutsid

üksnes algse haldusakti tingimusi. Ettekirjutuse vaidlustamisel ei pidanud kaebaja esitama

kaebust iga muudatuse kohta. Kaebuse nõue tühistada 5. veebruari 2021. a ettekirjutus

hõlmab ühtlasi nõude tühistada kõik selle haldusakti hilisemad muudatused, sest haldusakt

kehtib ühes 12. juuli ja 17. septembri 2021 muudatustega. Kuna tühistamisnõude tagastamine

ei olnud õiguspärane, ei olnud põhjust jätta tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamise

taotlust läbi vaatamata.

8. Tartu Halduskohus jättis 9. oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamise

nõude esitamise osas ning lõpetas haldusasja menetluse nimetatud ettekirjutuse tühistamise

nõude osas. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.

8.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb

esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik

vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlus

puudub selle üle, et kaebaja nõustus 14. juulil 2021 vastustajale esitatud kirjas 12. juuli 2021.

a kirjaga nr 1-13/380-2 tehtud ettekirjutuse nr 2112899/00015 muudatusega ja kinnitas enda

valmisolekut muudetud ettekirjutust täita. Järelikult, kui mitte varem, siis vähemalt 14. juuli

2021 seisuga oleks kaebaja pidanud aru saama, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus nr

2112899/00015, millega pandi talle kohustused talle kuuluvas korteri köögis asuva

ventilatsioonipüstaku ümberehitamiseks (viia ehitusprojektidega kooskõlla), mõjutab tema

õigusi. Kaebaja on ka hilisemalt kinnitanud oma valmisolekut ettekirjutust täita. Näiteks

saatis kaebaja 10. novembril 2021 vastustajale kirja, milles teatas, et 17. septembril 2021

väljastatud kirja nr 1-13.2/380-4 alusel on projektifirma D-Project Consulting OÜ alustamas

korteri nr 29 ventilatsioonipüstaku taastamiseks ehitusprojekti koostamist. Projekti täitmise

orienteeruv tähtaeg on 3 kuud. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et ettekirjutuse peale vaide

esitamise tähtaeg hakkas kulgema kui mitte varem, siis vähemalt 14. juulil 2021 ja lõppes 13.

augustil 2021. Seega 5. aprillil 2022 kaebajale esitatud vaie ei olnud tähtaegne.

Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtliku kohtueelse menetluse võimaluse kasutamise korral

loetakse kaebust tähtaegselt esitatuks vaid juhul, kui kohtueelses menetluses esitatud nõue on

tähtaegne (RKHKm asjas nr 3-16-519). Eelnevat arvestades ei ole tähtaegne ka kaebuses 5.

veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 peale esitatud tühistamisnõue.

8.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem

kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Halduskohus ei pidanud

veenvaks kaebaja väidet, et tema ei saanud ettekirjutusest aru, tegeles ventilatsioonisüsteemi

spetsialisti otsinguga ning tal ei olnud võimalust iseseisvalt tegeleda tekkinud probleemiga

ehitus- ja juriidiliste teadmiste puudumise, aga samuti juristi palkamiseks rahaliste vahendite

puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul oli kaebaja ventilatsioonisüsteemiga tegelevate

spetsialistide otsimine tingitud soovist täita muudetud ettekirjutust, kuid mitte soovist esitada

koostatud auditi põhjal vastustajale vaie. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja ehitus- ja

juriidiliste oskuste ning teadmiste, aga samuti rahaliste vahendite puudumisele esitatud viited.

8.3. Vastustaja tegevust vaide sisulisel läbivaatamisel võib pidada küll vastuoluliseks, kuid

see ei oma tähtsust ületatud kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel halduskohtumenetluses.

Halduskohus leidis, et vaide sisuline läbivaatamine ei saanud mingil moel viia kaebajat

eksitusse ega olla vaide esitamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks. Kohtupraktikast

tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida ka seda, kas nõue vabatahtlikus kohtueelses

menetluses on esitatud haldusorganile tähtaegselt, kuna viimasest sõltub halduskohtule

kaebuse esitamise tähtaegsus. Haldusorgani poolt vabatahtlikus kohtueelses menetluses

esitatud nõude sisuline läbivaatamine vastava otsusega ei kõrvalda seda faktilist asjaolu, et

haldusorganile esitatud nõue ei olnud tähtaegne, mille tulemusena ei ole tähtaegne ka

halduskohtule esitatud kaebus, kuigi on järgitud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega.

Sellisel juhul loetakse halduskohtusse laekunud kaebust mittetähtaegselt esitatuks, kuid

kaebajal on õigus taotleda kohtult mõjuva põhjuse esinemisel möödalastud kaebetähtaja

ennistamist (RKHKm asjas nr 3-16-519). Käesoleval juhul ei esinenud kaebajal objektiivset

või subjektiivset laadi mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja järgimata jätmiseks. Vastupidi,

halduskohus tegi kindlaks, et kuude kaupa peale muudetud ettekirjutuse kättesaamist oli

kaebaja sooviks täita muudetud ettekirjutust ja selleks on kaebaja teinud konkreetseid samme.

Lähtudes eeltoodust jättis halduskohus kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja

ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 (muudetud 12. juuli 2021.

a kirjaga nr 1-13/380-2 ja 17. septembri 2021. a kirjaga nr 1-13.2/380-4) tühistamise nõude

osas rahuldamata. Kuna kaebetähtaeg ei kuulunud ennistamisele, lõpetas halduskohus

vastavas osas kaebuse menetluse tulenevalt HKMS § 124 lg-st 2 ning § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st

3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

9. oktoobri 2023. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.

Kaebaja ei nõustu sellega, et 5. aprilli 2022 esitatud vaie ei olnud tähtaegne. Kaebaja ei olnud

ettekirjutuse vaidlustamisel ettenähtud tähtajaks tegevusetu, vaid võttis lähtudes oma

teadmistest ja oskustest vajalikke samme vaidlustamiseks ja seetõttu ületas vaide esitamise

tähtaega mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on kaebaja ületanud vabatahtlikus

vaidemenetluses vaide esitamise tähtaega, mistõttu ka halduskohtule laekunud kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja viis eksitusse see, et vastustaja vaatas tema vaide sisuliselt

läbi. Tähtaja ületamise küsimust ei ole keegi vähemalgi määral käsitlenud või kaebaja

tähelepanu sellele juhtinud. Kaebaja viibis eksimuses protsessitoimingu tegemisel, kuivõrd

vaidluse keerukus ja puudulik kogemus ei võimaldanud tal mõista seaduses sätestatud

tähtaegade järgimise olulisust ja mõju tema asjale. Kaebaja otsis ventilatsioonisüsteemiga

tegelevaid spetsialiste selleks, et koostataks audit, mille põhjal ta saaks esitada vaide.

Kaebajal puuduvad ehitus- ja õigusalased teadmised. Lisaks on kaebaja juba väärikas eas ega

valda ka eesti keelt. Spetsialistide otsing võttis kaua aega, kuna taolisi spetsialiste on vähe. Ka

olid peetud konsultatsioonid aeganõudvad. Kaebajal ei olnud võimalik protsessi kiirendada.

Juriidilist konsultatsiooni puudus kaebajal võimalus saada rahaliste vahendite nappuse tõttu.

Kaebaja esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusega taotletav summa on

koos käibemaksuga 682,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt on vandeadvokaat Keijo Lindeberg

teostanud järgmised toimingud:

Kohtulik arutamine (kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine):

- Määrusega tutvumine, edasiste tegevuste analüüsimine (määruskaebuse vajalikkus) (24.

oktoober 2023; esildise koefitsient 1,50; 30 minutit; summa 58,50 eurot);

- E-kirjavahetus kliendiga, menetlusliku olukorra selgitamine, määruskaebuse koostamine (1.

november 2023; esildise koefitsient 1,50; 139 min; summa 271,50 eurot);

- Määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine (8. november 2023; esildise koefitsient

1,50; 122 min; summa 238,50 eurot).

Taotletavad tasud ja kulud kokku moodustavad 568,50 eurot, millele lisandub käibemaks

113,70 eurot. Vandeadvokaat osutas riigi õigusabi korras advokaaditeenust kokku 291

minutit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel riigi

õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (II).

I

11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

12. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud 5. veebruari 2021. a ettekirjutus, millega

kaebajale pandi kohustus ventilatsioonisüsteemis olevad puudused kõrvaldada, on talle kätte

toimetatud. See leidis aset 8. veebruaril 2021. Sellele järgnevalt andis kaebaja haldusorganile

mitmel korral kirja teel mõista, et on tegelemas talle pandud kohustuse täitmisega ning

palunud korduvalt ka täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamist (dtl 481–484; 492–496).

Haldusorgan pikendas seetõttu korduvalt esialgu antud tähtaega ettekirjutusega pandud

kohustuse täitmiseks. Olukorda, kus kaebaja annab lubadusi puudused kõrvaldada ja vajalikud

tööd sooritada (vt nt dtl 502), ei saa tõlgendada teisiti kui kaebaja tahtena ettekirjutus täita.

Seega on ilmselge, et kaebaja tegevus ei olnud suunatud mitte ettekirjutuse vaidlustamise

võimaluste väljaselgitamisele, vaid selle täitmisele ning vastavalt on kaebaja aprillis 2022

vastustajale vaiet esitades ületanud selleks ettenähtud tähtaega, mis vastavalt HMS §-le 75 on

30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või

oleks pidanud teada saama. Seega, kuna kaebaja ületas vabatahtlikus vaidemenetluses vaide

esitamisele ette nähtud tähtaega, ei ole ka alust lugeda kaebust nõuetekohaselt esitatuks, isegi

juhul, kui vaideotsuse peale pöördus isik halduskohtusse HKMS § 47 lg-s 2 sätetatud tähtaja

jooksul.

13. Kaebaja ei saa kaebuse hilinenult esitamist vabandada sellega, et vastustaja vaatas tema

vaide sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata ning ei pööranud seejuures kaebaja tähelepanu

sellele, et vaie on esitatud tähtaega ületades. Vaide esitamise hetkeks oli vaide esitamise

tähtaeg nii või teisiti ületatud, seega ei oma tähtsust see, kuidas haldusorgan vaiet lahendades

toimis. Vastustaja tegevus vaide lahendamisel võiks mõjutada üksnes sellele järgnevat

kaebetähtaega, mis on ette nähtud otse halduskohtusse pöördumiseks, kuid see ei muuda

asjaolu, et vaide esitamise tähtaega oli ületatud. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuses oli

selgelt kirjas vaidlustamise kord ja see, et kaebaja võib ettekirjutuse peale esitada vaide või

pöörduda otse kaebusega halduskohtusse.

14. Ringkonnakohus leiab, et asjas pole esitatud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja

ennistamiseks. Kuigi kaebaja toob välja enda kogenematuse nii juriidilistes kui ehituslikes

küsimustes kui ka asjaolu, et tal polnud piisavalt rahalisi vahendeid, et endale õigusabi teenust

osta ning lisaks ka eesti keele oskamatuse ja väärika ea, ei õigusta neist ükski kaebetähtaja

rikkumist. Professionaalset õigusabi on isikul võimalik saada teatud tingimustel ka tasuta. Isik

ei saa jääda ootama, et saab teda koormavaid haldusakt vaidlustada määramatu aja jooksul ja

alles siis, kui ta tunneb, et talle käib nendest tulenevate kohustuste täitmine üle jõu.

15. Seega on õige halduskohtu järeldus, et tühistamiskaebus ettekirjutuse peale, millega

kohustati kaebajat viima ventilatsioonisüsteem nõuetega vastavusse, on esitatud tähtaega

rikkudes ning kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Sellest tulenevalt on

põhjendatud vastava nõude osas ka menetluse lõpetamine.

II

16. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude

korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu

tegemise ajal. Vandeadvokaadi osutatud toimingute tegemise ajal RÕS § 21 lg 3 alusel

kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord” (alates 6. veebruarist 2023 kehtiv redaktsioon) § 11 lg 1

kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse

algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas

halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Määruse § 1

lg 10 näeb ette, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele

käibemaks.

17. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja

põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks

kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi

õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi

osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

18. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadi K. Lindebergi taotlus riigi õigusabi tasu ja

kulude väljamõistmiseks antud asjas tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole põhjendatud taotluses väljas toodud ajakulu, mis on läinud määruskaebuse koostamisele.

Taotlusest nähtuvalt alustas kaebaja esindaja määruskaebuse koostamist juba 1. novembril

2023, mil ta tegeles veel ka kliendiga e-kirjavahetuse pidamise ja olukorra selgitamisega.

Seejuures ei ole esindaja eristanud seda, kui suure osa ajast hõlmas tol päeval kirjeldatud

tegevustest just määruskaebuse koostamine, vaid on kõikide nimetatud tegevuste peale

kulunud ajaks märkinud 139 minutit. Määruskaebuse koostamisega tegeles esindaja ka 8.

novembril 2023 ning seda siis kokku 122 minuti ulatuses. Kui liita kokku suhtlemine

kliendiga ja määruskaebuse koostamisele ja kohtule esitamiseks kulunud aeg, on 161 minutit

ilmselgelt ülemäärane ajakulu nendeks toiminguteks. Võib eeldada, et suurema osa sellest

kulus esindajal määruskaebuse koostamiseks. Määruskaebus ise on kokku neljal leheküljel

ning sisulised seisukohad on esitatud sellest ühel leheküljel, muu osa määruskaebusest

kajastab menetluse varasemat kulgu ning menetluslikke taotlusi. Määruskaebuse põhjendused

on seejuures üldised ja kajastavad peamiselt seda, et kaebaja ei nõustu halduskohtu

arusaamaga asjade käigust. Arvestades asjaolu, et riigi õigusabi osutas vandeadvokaat, kes

esindas kaebajat samas haldusasjas ka esimese astme kohtus ja oli asja materjalidega kursis,

saab ringkonnakohtu hinnangul mõistlikuks pidada määruskaebuse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks ning e-kirjavahetuseks kliendiga kulunud ajaks kaks tundi, s.o 120 minutit.

Nimetatud aja eest on tasu 234 eurot, millele lisandub käibemaks 51,48 eurot.

Ringkonnakohus arvestas riigi õigusabi tasu määramisel asjaolu, et vastavalt Eesti

Advokatuuri 9. detsembri 2022. a esildisele nr 1-9/1232 anti K. Lindebergile õigus

haldusasjas nr 3-22-1152 taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5 kohaldamist ning K.

Lindeberg ka taotles vastava koefitsiendi arvestamist. Riigi õigusabi tasu 285,48 eurot (koos

käibemaksuga) tuleb kanda Advokaadibüroo LINDEBERG arvele.

(allkirjastatud digitaalselt)