3-22-1152/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedNarva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021
Legislator headnote
AI generated3-22-1152/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015, millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2024, Tartu
Haldusasja number
3-22-1152
Haldusasi
X.X.-i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja
Linnaplaneerimise Ameti 2. märtsi 2022. a sunniraha
rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021.
a ettekirjutuse nr 2112899/00015 vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X.
Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Vastustaja – Narva linn
Esindaja Sergei Solodov
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. oktoobri
2023. a määrus muutmata.
2. Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindebergi taotlus osaliselt ja määrata
haldusasjas 3-22-1152 vandeadvokaat Keijo Lindebergi poolt X.X.-ile Tartu
Ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks koos
käibemaksuga 285 eurot ja 48 senti.
3. Saata käesolev määrus Advokaadibüroole LINDEBERG.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva Linnavalitsus tegi 5. veebruaril 2021 X.X.-ile ettekirjutuse nr 2112899/00015,
millega kohustas X.X.-i, kes on xxx korteri nr x omanik, esitama hiljemalt 5. juuliks 2021
Narva Linnavalisuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile korterite nr x,x,x,x ja x
köögi püstaku osas (korteri nr x ulatuses) ventilatsiooni süsteemi erakorralise auditi. Sama
ettekirjutusega kohustati X.X.-i täitma hiljemalt 4. oktoobriks 2021 ventilatsiooni süsteemi
auditi aruandes ülal viidatud korterites ventilatsiooni nõuetele mittevastavuse korral
ettepanekud ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
2. Narva Linnavalitsus pikendas kahel korral kaebaja palvel ettekirjutuse täitmise tähtaegasid,
esmalt 12. juulil 2021 ja seejärel 17. septembril 2021.
3. Narva Linnavalitsus kohustas 2. märtsi 2022. a otsusega nr 1-13.2/380-5 X.X.-i tasuma
sunniraha 200 eurot hiljemalt 25. aprilliks 2022, kuna X.X. ei olnud talle antud tähtaja jooksul
talle seatud nõudeid täitnud. Ühtlasi anti X.X.-ile uus täitmise tähtaeg –
ventilatsioonisüsteemi taastamise ehitusteatis ja ehitusprojekt tuli esitada hiljemalt 25. maiks
2022 ning ümberehitatud ventilatsioonisüsteem viia nõuetega vastavusse hiljemalt 25. juuniks
2022.
4. X.X. esitas 5. aprillil 2022 Narva Linnavalitsusele vaide 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse
nr 2112899/00015 ning 18. aprillil 2022 vaide 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise
haldusakti nr 1-13.2/380-5 tühistamiseks. Narva Linnavalitsus jättis 28. aprilli 2022. a
korraldusega nr 314-k X.X.-i vaided rahuldamata.
5. X.X. esitas 24. mail 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud ja täiendatud kaebuse
Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamiseks või
alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti 2. märtsi 2022. a sunniraha rakendamise
otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel sunniraha
sissenõudmise ja rakendamise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist
vastustaja 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas.
6. Tartu Halduskohus tagastas 22. märtsi 2023. a määrusega kaebuse 5. veebruari 2021. a
ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas,
jättis taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata, tagastas kaebuse
keelamisnõude osas (üldine sunniraha määramise keeld 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr
2112899/00015 alusel) ja võttis kaebuse menetlusse muu keelamisnõude osas.
7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse peale määruskaebuse, mille
Tartu Ringkonnakohus 10. juuli 2023. a määrusega osaliselt rahuldas, tühistades Tartu
Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määruse Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2021. a
ettekirjutuse nr 21122899/00015 tühistamise nõude tagastamise ja kaebetähtaja ennistamise
taotluse läbivaatamata jätmise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse
rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus on haldusaktina
kehtiv. Ettekirjutuse hilisemad muudatused ei ole iseseisvad uued haldusaktid, vaid muutsid
üksnes algse haldusakti tingimusi. Ettekirjutuse vaidlustamisel ei pidanud kaebaja esitama
kaebust iga muudatuse kohta. Kaebuse nõue tühistada 5. veebruari 2021. a ettekirjutus
hõlmab ühtlasi nõude tühistada kõik selle haldusakti hilisemad muudatused, sest haldusakt
kehtib ühes 12. juuli ja 17. septembri 2021 muudatustega. Kuna tühistamisnõude tagastamine
ei olnud õiguspärane, ei olnud põhjust jätta tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamise
taotlust läbi vaatamata.
8. Tartu Halduskohus jättis 9. oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse
kaebetähtaja ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 tühistamise
nõude esitamise osas ning lõpetas haldusasja menetluse nimetatud ettekirjutuse tühistamise
nõude osas. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.
8.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb
esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlus
puudub selle üle, et kaebaja nõustus 14. juulil 2021 vastustajale esitatud kirjas 12. juuli 2021.
a kirjaga nr 1-13/380-2 tehtud ettekirjutuse nr 2112899/00015 muudatusega ja kinnitas enda
valmisolekut muudetud ettekirjutust täita. Järelikult, kui mitte varem, siis vähemalt 14. juuli
2021 seisuga oleks kaebaja pidanud aru saama, et 5. veebruari 2021. a ettekirjutus nr
2112899/00015, millega pandi talle kohustused talle kuuluvas korteri köögis asuva
ventilatsioonipüstaku ümberehitamiseks (viia ehitusprojektidega kooskõlla), mõjutab tema
õigusi. Kaebaja on ka hilisemalt kinnitanud oma valmisolekut ettekirjutust täita. Näiteks
saatis kaebaja 10. novembril 2021 vastustajale kirja, milles teatas, et 17. septembril 2021
väljastatud kirja nr 1-13.2/380-4 alusel on projektifirma D-Project Consulting OÜ alustamas
korteri nr 29 ventilatsioonipüstaku taastamiseks ehitusprojekti koostamist. Projekti täitmise
orienteeruv tähtaeg on 3 kuud. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et ettekirjutuse peale vaide
esitamise tähtaeg hakkas kulgema kui mitte varem, siis vähemalt 14. juulil 2021 ja lõppes 13.
augustil 2021. Seega 5. aprillil 2022 kaebajale esitatud vaie ei olnud tähtaegne.
Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtliku kohtueelse menetluse võimaluse kasutamise korral
loetakse kaebust tähtaegselt esitatuks vaid juhul, kui kohtueelses menetluses esitatud nõue on
tähtaegne (RKHKm asjas nr 3-16-519). Eelnevat arvestades ei ole tähtaegne ka kaebuses 5.
veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 peale esitatud tühistamisnõue.
8.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui
menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
põhjusel. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast
menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem
kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Halduskohus ei pidanud
veenvaks kaebaja väidet, et tema ei saanud ettekirjutusest aru, tegeles ventilatsioonisüsteemi
spetsialisti otsinguga ning tal ei olnud võimalust iseseisvalt tegeleda tekkinud probleemiga
ehitus- ja juriidiliste teadmiste puudumise, aga samuti juristi palkamiseks rahaliste vahendite
puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul oli kaebaja ventilatsioonisüsteemiga tegelevate
spetsialistide otsimine tingitud soovist täita muudetud ettekirjutust, kuid mitte soovist esitada
koostatud auditi põhjal vastustajale vaie. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja ehitus- ja
juriidiliste oskuste ning teadmiste, aga samuti rahaliste vahendite puudumisele esitatud viited.
8.3. Vastustaja tegevust vaide sisulisel läbivaatamisel võib pidada küll vastuoluliseks, kuid
see ei oma tähtsust ületatud kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel halduskohtumenetluses.
Halduskohus leidis, et vaide sisuline läbivaatamine ei saanud mingil moel viia kaebajat
eksitusse ega olla vaide esitamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks. Kohtupraktikast
tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida ka seda, kas nõue vabatahtlikus kohtueelses
menetluses on esitatud haldusorganile tähtaegselt, kuna viimasest sõltub halduskohtule
kaebuse esitamise tähtaegsus. Haldusorgani poolt vabatahtlikus kohtueelses menetluses
esitatud nõude sisuline läbivaatamine vastava otsusega ei kõrvalda seda faktilist asjaolu, et
haldusorganile esitatud nõue ei olnud tähtaegne, mille tulemusena ei ole tähtaegne ka
halduskohtule esitatud kaebus, kuigi on järgitud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega.
Sellisel juhul loetakse halduskohtusse laekunud kaebust mittetähtaegselt esitatuks, kuid
kaebajal on õigus taotleda kohtult mõjuva põhjuse esinemisel möödalastud kaebetähtaja
ennistamist (RKHKm asjas nr 3-16-519). Käesoleval juhul ei esinenud kaebajal objektiivset
või subjektiivset laadi mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja järgimata jätmiseks. Vastupidi,
halduskohus tegi kindlaks, et kuude kaupa peale muudetud ettekirjutuse kättesaamist oli
kaebaja sooviks täita muudetud ettekirjutust ja selleks on kaebaja teinud konkreetseid samme.
Lähtudes eeltoodust jättis halduskohus kaebaja taotluse möödalastud kaebetähtaja
ennistamiseks 5. veebruari 2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 (muudetud 12. juuli 2021.
a kirjaga nr 1-13/380-2 ja 17. septembri 2021. a kirjaga nr 1-13.2/380-4) tühistamise nõude
osas rahuldamata. Kuna kaebetähtaeg ei kuulunud ennistamisele, lõpetas halduskohus
vastavas osas kaebuse menetluse tulenevalt HKMS § 124 lg-st 2 ning § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st
3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
9. oktoobri 2023. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
Kaebaja ei nõustu sellega, et 5. aprilli 2022 esitatud vaie ei olnud tähtaegne. Kaebaja ei olnud
ettekirjutuse vaidlustamisel ettenähtud tähtajaks tegevusetu, vaid võttis lähtudes oma
teadmistest ja oskustest vajalikke samme vaidlustamiseks ja seetõttu ületas vaide esitamise
tähtaega mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on kaebaja ületanud vabatahtlikus
vaidemenetluses vaide esitamise tähtaega, mistõttu ka halduskohtule laekunud kaebus on
esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja viis eksitusse see, et vastustaja vaatas tema vaide sisuliselt
läbi. Tähtaja ületamise küsimust ei ole keegi vähemalgi määral käsitlenud või kaebaja
tähelepanu sellele juhtinud. Kaebaja viibis eksimuses protsessitoimingu tegemisel, kuivõrd
vaidluse keerukus ja puudulik kogemus ei võimaldanud tal mõista seaduses sätestatud
tähtaegade järgimise olulisust ja mõju tema asjale. Kaebaja otsis ventilatsioonisüsteemiga
tegelevaid spetsialiste selleks, et koostataks audit, mille põhjal ta saaks esitada vaide.
Kaebajal puuduvad ehitus- ja õigusalased teadmised. Lisaks on kaebaja juba väärikas eas ega
valda ka eesti keelt. Spetsialistide otsing võttis kaua aega, kuna taolisi spetsialiste on vähe. Ka
olid peetud konsultatsioonid aeganõudvad. Kaebajal ei olnud võimalik protsessi kiirendada.
Juriidilist konsultatsiooni puudus kaebajal võimalus saada rahaliste vahendite nappuse tõttu.
Kaebaja esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi
õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusega taotletav summa on
koos käibemaksuga 682,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt on vandeadvokaat Keijo Lindeberg
teostanud järgmised toimingud:
Kohtulik arutamine (kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine):
- Määrusega tutvumine, edasiste tegevuste analüüsimine (määruskaebuse vajalikkus) (24.
oktoober 2023; esildise koefitsient 1,50; 30 minutit; summa 58,50 eurot);
- E-kirjavahetus kliendiga, menetlusliku olukorra selgitamine, määruskaebuse koostamine (1.
november 2023; esildise koefitsient 1,50; 139 min; summa 271,50 eurot);
- Määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine (8. november 2023; esildise koefitsient
1,50; 122 min; summa 238,50 eurot).
Taotletavad tasud ja kulud kokku moodustavad 568,50 eurot, millele lisandub käibemaks
113,70 eurot. Vandeadvokaat osutas riigi õigusabi korras advokaaditeenust kokku 291
minutit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Esmalt lahendab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel riigi
õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude
hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (II).
I
11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud 5. veebruari 2021. a ettekirjutus, millega
kaebajale pandi kohustus ventilatsioonisüsteemis olevad puudused kõrvaldada, on talle kätte
toimetatud. See leidis aset 8. veebruaril 2021. Sellele järgnevalt andis kaebaja haldusorganile
mitmel korral kirja teel mõista, et on tegelemas talle pandud kohustuse täitmisega ning
palunud korduvalt ka täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamist (dtl 481–484; 492–496).
Haldusorgan pikendas seetõttu korduvalt esialgu antud tähtaega ettekirjutusega pandud
kohustuse täitmiseks. Olukorda, kus kaebaja annab lubadusi puudused kõrvaldada ja vajalikud
tööd sooritada (vt nt dtl 502), ei saa tõlgendada teisiti kui kaebaja tahtena ettekirjutus täita.
Seega on ilmselge, et kaebaja tegevus ei olnud suunatud mitte ettekirjutuse vaidlustamise
võimaluste väljaselgitamisele, vaid selle täitmisele ning vastavalt on kaebaja aprillis 2022
vastustajale vaiet esitades ületanud selleks ettenähtud tähtaega, mis vastavalt HMS §-le 75 on
30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või
oleks pidanud teada saama. Seega, kuna kaebaja ületas vabatahtlikus vaidemenetluses vaide
esitamisele ette nähtud tähtaega, ei ole ka alust lugeda kaebust nõuetekohaselt esitatuks, isegi
juhul, kui vaideotsuse peale pöördus isik halduskohtusse HKMS § 47 lg-s 2 sätetatud tähtaja
jooksul.
13. Kaebaja ei saa kaebuse hilinenult esitamist vabandada sellega, et vastustaja vaatas tema
vaide sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata ning ei pööranud seejuures kaebaja tähelepanu
sellele, et vaie on esitatud tähtaega ületades. Vaide esitamise hetkeks oli vaide esitamise
tähtaeg nii või teisiti ületatud, seega ei oma tähtsust see, kuidas haldusorgan vaiet lahendades
toimis. Vastustaja tegevus vaide lahendamisel võiks mõjutada üksnes sellele järgnevat
kaebetähtaega, mis on ette nähtud otse halduskohtusse pöördumiseks, kuid see ei muuda
asjaolu, et vaide esitamise tähtaega oli ületatud. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuses oli
selgelt kirjas vaidlustamise kord ja see, et kaebaja võib ettekirjutuse peale esitada vaide või
pöörduda otse kaebusega halduskohtusse.
14. Ringkonnakohus leiab, et asjas pole esitatud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja
ennistamiseks. Kuigi kaebaja toob välja enda kogenematuse nii juriidilistes kui ehituslikes
küsimustes kui ka asjaolu, et tal polnud piisavalt rahalisi vahendeid, et endale õigusabi teenust
osta ning lisaks ka eesti keele oskamatuse ja väärika ea, ei õigusta neist ükski kaebetähtaja
rikkumist. Professionaalset õigusabi on isikul võimalik saada teatud tingimustel ka tasuta. Isik
ei saa jääda ootama, et saab teda koormavaid haldusakt vaidlustada määramatu aja jooksul ja
alles siis, kui ta tunneb, et talle käib nendest tulenevate kohustuste täitmine üle jõu.
15. Seega on õige halduskohtu järeldus, et tühistamiskaebus ettekirjutuse peale, millega
kohustati kaebajat viima ventilatsioonisüsteem nõuetega vastavusse, on esitatud tähtaega
rikkudes ning kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Sellest tulenevalt on
põhjendatud vastava nõude osas ka menetluse lõpetamine.
II
16. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude
korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu
tegemise ajal. Vandeadvokaadi osutatud toimingute tegemise ajal RÕS § 21 lg 3 alusel
kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu
maksmise ja kulude hüvitamise kord” (alates 6. veebruarist 2023 kehtiv redaktsioon) § 11 lg 1
kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse
algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas
halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Määruse § 1
lg 10 näeb ette, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on
käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele
käibemaks.
17. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja
põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks
kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi
õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi
osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
18. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadi K. Lindebergi taotlus riigi õigusabi tasu ja
kulude väljamõistmiseks antud asjas tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei
ole põhjendatud taotluses väljas toodud ajakulu, mis on läinud määruskaebuse koostamisele.
Taotlusest nähtuvalt alustas kaebaja esindaja määruskaebuse koostamist juba 1. novembril
2023, mil ta tegeles veel ka kliendiga e-kirjavahetuse pidamise ja olukorra selgitamisega.
Seejuures ei ole esindaja eristanud seda, kui suure osa ajast hõlmas tol päeval kirjeldatud
tegevustest just määruskaebuse koostamine, vaid on kõikide nimetatud tegevuste peale
kulunud ajaks märkinud 139 minutit. Määruskaebuse koostamisega tegeles esindaja ka 8.
novembril 2023 ning seda siis kokku 122 minuti ulatuses. Kui liita kokku suhtlemine
kliendiga ja määruskaebuse koostamisele ja kohtule esitamiseks kulunud aeg, on 161 minutit
ilmselgelt ülemäärane ajakulu nendeks toiminguteks. Võib eeldada, et suurema osa sellest
kulus esindajal määruskaebuse koostamiseks. Määruskaebus ise on kokku neljal leheküljel
ning sisulised seisukohad on esitatud sellest ühel leheküljel, muu osa määruskaebusest
kajastab menetluse varasemat kulgu ning menetluslikke taotlusi. Määruskaebuse põhjendused
on seejuures üldised ja kajastavad peamiselt seda, et kaebaja ei nõustu halduskohtu
arusaamaga asjade käigust. Arvestades asjaolu, et riigi õigusabi osutas vandeadvokaat, kes
esindas kaebajat samas haldusasjas ka esimese astme kohtus ja oli asja materjalidega kursis,
saab ringkonnakohtu hinnangul mõistlikuks pidada määruskaebuse koostamiseks ja kohtule
esitamiseks ning e-kirjavahetuseks kliendiga kulunud ajaks kaks tundi, s.o 120 minutit.
Nimetatud aja eest on tasu 234 eurot, millele lisandub käibemaks 51,48 eurot.
Ringkonnakohus arvestas riigi õigusabi tasu määramisel asjaolu, et vastavalt Eesti
Advokatuuri 9. detsembri 2022. a esildisele nr 1-9/1232 anti K. Lindebergile õigus
haldusasjas nr 3-22-1152 taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5 kohaldamist ning K.
Lindeberg ka taotles vastava koefitsiendi arvestamist. Riigi õigusabi tasu 285,48 eurot (koos
käibemaksuga) tuleb kanda Advokaadibüroo LINDEBERG arvele.
(allkirjastatud digitaalselt)