Legislator Case Law & Legislation
2-24-6611/2 AI generated

2-24-6611/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-6611/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.R esitas 25.04.2024. a Tartu Maakohtu hagiavalduse R.L.R vastu kahju hüvitamise ja Hagiavalduse kohaselt on R.L.R alates 07.02.2024. a ebaseaduslikult ja ebaseaduslikult

Legislator headnote

AI generated

2-24-6611/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: X.R esitas 25.04.2024. a Tartu Maakohtu hagiavalduse R.L.R vastu kahju hüvitamise ja Hagiavalduse kohaselt on R.L.R alates 07.02.2024. a ebaseaduslikult ja ebaseaduslikult

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-6611

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6611

Tsiviilasi

X.R hagi R.L.R vastu kahju hüvitamise ja helistamise

limiidi tühistamiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.R (isikukood XXX; viibimiskoht R.L.R, XXX,

Tartu);

Kostja: R.L.R (registrikood XXX)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata X.R-i hagi R.L.R vastu kahju hüvitamise ja helistamise

limiidi tühistamiseks kohustamise nõudes.

2. Toimetada määrus kätte X.R-ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X.R esitas 25.04.2024. a Tartu Maakohtu hagiavalduse R.L.R vastu kahju hüvitamise ja

helistamise limiidi tühistamiseks kohustamise nõuetes.

Hagiavalduse kohaselt on R.L.R alates 07.02.2024. a ebaseaduslikult ja ebaseaduslikult

hangitud valeinfo põhjal keelanud hagejal ära piiramatu helistamise, ta saab helistada vaid

ühe tunni ulatuses päevas. Hageja hinnangul on vangla selline tegevus õigusvastane, kuna

osakonna telefonid seisavad kasutuseta ja vangla tekitab sellise korraldusega hagejale

mittevaralist kahju. Ühetunnine helistamisaeg päevas on ebapiisav ja on hageja suhtes

täiendav karistamise vorm. Vangla ebaseaduslik tegevus rikub hageja õigust era- ja

perekonnaelu kaitsele. Hagejal puuduvad muud võimalused enda perekonnaliikmetega

suhtlemiseks. Vangla sisekorraeeskirjad on helistamise korralduse osas vastuolus nii Eesti

Vabariigi põhiseadusega kui ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Hageja taotleb

vangla sisekorraeeskirjade suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

osas, mis puudutab helistamisvõimalusi perekonnaga. Helistamisvõimaluse piiramisega

tekitatakse hagejale füüsilist – ja hingelist valu ning kannatusi, tekitades seeläbi talle

mittevaralist kahju. Tegemist on välisest sekkumisest tingitud emotsionaalse heaolu

langusega. R.L.R ei ole suutnud kaebajale pakkuda inimväärseid kinnipidamistingimusi,

2-24-6611

vangla alandab kaebajat ja sekkub ebaproportsionaalselt tema era- ja perekonnaellu.

Hageja leiab, et sellega on R.L.R tekitanud talle mittevaralist kahju 1500 euro ulatuses,

millele iga edasise päevaga lisandub 10 eurot ja ta soovib, et kohus rahuldaks tema

hagiavalduse summas 1500 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus kohustaks vanglat

tühistama hageja helistamise limiidi. Hageja palub vabastada teda riigilõivu tasumisest,

kuna tal puudub sissetulek ja ta on teinud läbi füüsilise isiku pankroti.

2. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev X.R-i hagi lahendama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus

nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud

kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või

kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule

kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama.

Eeltoodu alusel jätab kohus X.R-i hagi R.L.R vastu kahju hüvitamise ja helistamise

limiidi tühistamiseks kohustamise nõuetes menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik