3-23-700/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-700

Haldusasi

Chemron UÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuse nr 8-

8/008401-1 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Chemron UÜ, esindaja v.adv. Tõnis Loorits;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebaja 15.03.2024 menetlusdokumendis esitatud

õigusvastasuse tuvastamise nõuete ehk kaebuse muutmisele

suunatud taotluse vastuvõtmisest;

2. Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

07.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Chemron UÜ esitas 16.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 02.01.2023

vaideotsuse nr 6-1/5259-2 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt 02.01.2023 (vaide)otsuse nr

1/5259-2 ja 04.11.2022 otsuse nr 8-8/025293-1 (nende koostoimes) õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebus oli registreeritud haldusajana nr 3-23-94.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2023 määrusega Chemron UÜ haldusasjas nr 3-23-94 esitatud

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. Chemron UÜ esitas 16.03.2023 MTA-le uuesti taotluse, milles palus kinnisasja omandamise

kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit.

4. Maksu- ja Tolliamet keeldus 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 Chemron UÜ-le väljastamast

kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg 3 nimetatud tõendit ning jättis Chemron

UÜ taotluse rahuldamata.

5. Chemron UÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.03.2023 „määruskaebuses“ haldusasjas nr 3-23-

94 kaebuse Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 tühistamiseks ja vastutaja

kohustamiseks (määruskaebuses kaebuse muutmise taotlus) koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

Olukorras, kus tegemist oli uue kaebusega, mida asjas nr 3-23-94 esitatud määruskaebuse raames ei

saanud lahendada, saatis ringkonnakohus 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 peale esitatud

tühistamiskaebuse koos selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule. See registreeriti

uue haldusajana nr 3-23-700.

6. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 12.04.2023 määrusega käesolevas

haldusasjas rahuldamata.

7. Chemron UÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.04.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

12.04.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.05.2023 määrusega Chemron UÜ määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2023 määrusega kaebuse selguse huvides ja kaebaja eesmärkide

täpsustamiseks käiguta.

10. Chemron UÜ vastas kohtumäärusele 14.06.2023 ning taotles ühtlasi ka kohtuasja liitmist

haldusasjaga nr 3-23-902.

11. Tallinna Halduskohus võttis 21.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja jättis kaebaja taotluse

käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-23-902 rahuldamata.

12. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 18.07.2023.

13. Tallinna Halduskohus määras 31.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

14. Kaebaja esitas oma täiendavad seisukohad 15.03.2024.

15. Vastustaja esitas oma täiendava seisukoha 05.04.2024.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

16. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt ei põhine ega ole kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja

on valesti lähtunud kaalutlusõiguse olemasolust, kohaldatav meede on ebaproportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes. Vastutaja on riivanud kaebaja õiguspärast ootust.

17. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 4 lg 3-5 on imperatiivsed õigusnormid.

Haldusorganil on kohustus tuvastada, kas taotleja on tõendi taotlemisele vahetult eelnenud kolm aastat

tegelenud põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Haldusorganil ei ole siinkohal

õigust lisada tõendi saamisele lisatingimusi, mida tõendi väljastamisel hinnata. Seega ei ole

põllumajandustoodete tootmismahu kontrollimine ning selle alusel tõendi väljastamata jätmine

kooskõlas kehtiva seadusega. Kaebaja vastab KAOKS § 4 lg-des 3-5 sätestatud KAOKS § 9 lg-s 3

nimetatud tõendi saamise eeldustele. Kaebaja on vahetult taotlusele eelneva kolme majandusaasta

jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Kaebaja on põllumajandustoodete tootmisest

tulenevat teeninud müügitulu 2019. aastal 53 eurot, 2020. aastal 36 eurot ja 2021. aastal 34 eurot.

Nimetatud kolme aasta müügitulu on kaebaja majandusaasta aruannete kohaselt kokku 123 eurot.

18. MTA-l puudub õigus halduspraktika muutmiseks. Chemron UÜ esindaja on pikaajalise

ettevõtluskogemusega isik, kes on põllumajandusvaldkonnas tegelenud 15 aastat hobumajanduse alal.

Vaideotsuses puuduvad viited sellele asjaolule. Nähtavalt pole täidetud uurimiskohustust ega selgitatud

välja kaebaja sisulist pädevust. Samuti puuduvad vaideotsuses sellekohased mistahes kaalutlused.

19. Täiendavas 15.03.2024 seisukohas selgitab kaebaja, et KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eeldus on

faktiküsimus ja ei anna vastustajale peale faktiliste eelduste täitmist õigust abstraktsete kaalutluste

teostamiseks. Kaebaja hinnangul puudub vastustajal KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise

eeldusena KAOKS § 4 lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Sätte eesmärgi väär

tõlgendamine enda kasuks ei loo vastutajale kaalutlusõigust. On ilmne, et kui seadusandja tahe peaks

olema olnud KAOKS § 4 lg 3 rakendamisel selline, nagu seda on kujutanud vastustaja, siis on tegu

põhiseadusega vastuolus oleva normiga. Õigusselguse põhimõte nõuab KAOKS § 4 lg 3 rakendamisel

seda, et vastustaja selgitustest peaks tulema välja, vastavalt KAOKS-i eesmärkidele, millal saab lugeda

faktiliselt põllumajandustootja KAOKS § 4 lg 3 mõistes põllumajandustootjaks ja mille järgi seda

hinnata. Sellist selgust ei tule vastustaja selgitustest, seadusest ega seaduseelnõu seletuskirjast.

Vastustaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kaebaja müügitulu on tulnud tema omatoodetud toodete

müügist. Vastustaja keelduvad otsused on tingitud pelgalt hinnangust kaebaja tootmismahtudele.

Kaebaja möönab, et halduspraktikad võivadki ajas muutuda ja see ei pruugi tuua endaga kaasa

õiguspärase ootuse või võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisi. Küll aga, käesoleval juhul vastustaja

poolt viljeletav halduspraktika muutus, eeldab seadusandlikku muutust. Kaebaja leiab, et vastustaja

otsused ei ole proportsionaalsed ja vastustaja on jätnud alusetult hindamata kaebaja isikuga seonduvaid

olulisi asjaolusid või hinnanud neid ebaõigesti.

19.1. Kaebaja palub enda kaebust muuta selliselt, et kohus mitte ei tühistaks vastustaja 24.03.2023

haldusakti nr 8-8/008401-1, vaid tuvastaks nii 05.01.2024 otsuse nr 8-8/000006-1 kui ka 24.03.2023

haldusakti nr 8-8/008401-1 otsuse õigusvastasuse või, kui kohus ei pea mingil põhjusel võimalikuks

kaebuse muutmist 05.01.2024 otsuse raames, siis alternatiivselt tuvastaks haldusakti nr 24.03.2023

haldusakti nr 8-8/008401-1 õigusvastasuse. Kohtumenetluse kestvusest tingituna on kaebaja esitanud

vastustajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi saamiseks KAOKS § 4 lg-s 3 sätesatud tingimustel ka

01.01.2024. Tõendi taotlemise aluseks olevad asjaolud, seoses kaebaja majandustegevusega, on

sisuliselt identsed kõikidele varasematele taotlustele (nii neile, mis rahuldati, kui need mida on

kohtumenetluse raames vaidlustatud). Vastustaja jättis enda 05.01.2024 otsuses nr 8-8/000006-1

rahuldamata ka kaebaja 01.01.2024 taotluse. Kaebaja selgitab, et tuvastamisnõude sisuline lahendamine

teenib preventiivseid eesmärke. Läbi tuvastamisnõude on võimalik luua õigusselgus KAOKS § 9 lg 3 ja

KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eelduste osas. Kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse ajendil olnud

sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks kohtusse ja kandma sellega seonduvalt kulusid. Kaebajal on

õigustatud ootus nende kulude hüvitamisele. Kaebaja taotleb 2182,82 euro suuruse menetluskulu

hüvitamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur oli

varasemalt sisuliselt samade tõendite alusel teinud otsuse jätta kaebajale väljastamata KAOKS § 9 lg-s

3 nimetatud tõend, millele kaebaja on esitanud vaide ja mille maksuhaldur on jätnud vaidemenetluses

rahuldamata. KAOKS § 4 lg 3 sätestab, et lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada

põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise

tehingu tegemise aastale vahetult kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas

loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Eeltoodust tulenevalt

tuleb maksuhalduril igakordselt hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodetega või mitte. Seega

on maksuhalduril kohustus hinnata taotleja tegevust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mille

vältimatuks eelduseks on taotleja tegevuse sisuline hindamine. KAOKS § 1 lg 1 sätestab, et kinnisasja

omandamise kitsendused tulenevad avalikust huvist, mis KAOKS tähenduses on eelkõige

põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja

jätkusuutliku majandamise edendamine. Isikult, kes formaalselt vastab KAOKS § 4 lg 3 tingimustele ei

saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku

majandamise edendamise võimekust. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebajaga selles osas, et

MTA-l on KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel kaalutlusõigus üksnes põlumajandusliku

tootmise fakti tuvastamisel ning tähelepanuta tuleks jätta tootmismahtude kvantitatiivsed kriteeriumid.

Selline käsitlus ei ole vastustaja hinnangul kooskõlas seaduse eesmärgiga.

21. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise

põhimõttele. Kuna varasem tõendite väljastamine on toimunud liialt formaalselt arvestamata KAOKS-s

sätestatud nõudeid täielikult, on MTA asunud senist praktikat muutma. Tõendite väljastamise

põhimõtted on viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga, mida on kirjeldatud KAOKS eelnõu seletuskirjas.

MTA lähtus 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 väljastamisel kaebaja enda poolt esitatud andmetest, sh

majandusaasta aruannetes deklareeritud näitajatest ehk andmetest, mille alusel on võimalik hinnata

kaebaja tegevust põllumajandustoodete tootmisel. Otsuses on selgitatud, et tõendite kohaselt on taotleja

kolme viimase majandusaasta jooksul saanud müügitulu kokku summas 109 eurot, mis on

marginaalselt väike võrreldes äriühingu kogu käibega samal perioodil. Kaebaja ei ole kaebuses

viidanud muudele põllumajandustoodete tootmisega seonduvatele tõenditele, näiteks kulutused

tööjõule, registreeringud TÖR-s, eritehnika omamine, hooldus, rent vm.

22. Täiendavas 05.04.2024 seisukohas vaidleb vastustaja vastu Chemron UÜ 15.03.2024 taotlusele, kus

kaebaja taotleb kaebuse muutmist ja selle taotluse rahuldamist. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval

juhul pole eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kaebaja väited tühistamiskaebuse

muutmiseks tuvastamiskaebuseks ei ole piisavad. Kaebajale on tagatud menetluskulude hüvitamine ka

tühistamisnõudes. Samuti on võimalik luua õigusselgust KAOKS § 9 lg 3 ja KAOKS § 4 lg 3

kohaldamise eelduste osas tühistamisnõudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsust nr 8-8/008401-1 ja

taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.06.2023 määrusega kaebaja

eesmärkide ja võimalike nõuete täpsustamise järgselt menetlusse võetud.

24. Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus

kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamiseks selle kohta, et

ta on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Eelnimetatud otsuse andmise alusena on vastustaja

osundanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi ka – KAOKS) § 4 lõigetele 3-5 ja §

9 lõikele 3.

25. Vastavalt KAOKS § 4 lõikele 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada

põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu

tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas

loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Sama paragrahvi

neljanda ja viienda lõike kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada metsamaad 10

hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale

vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või

põllumajandustoodete tootmisega ning omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem

kui kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad

kokku kümme hektarit või rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult

eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. KAOKS § 9

lg 3 sätestab, et isik, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud

nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, esitab

notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse

üksusele selle kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi.

26. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist Maksu- ja Tolliamet kaebajale antud juhul KAOKS § 9 lõikes 3

nimetatud tõendit ei väljastanud, sest kolme majandusaasta peale kokku oli deklareeritud müügitulu

(ainult) summas 109 eurot. Seejuures märkis vastustaja, et Maksu- ja Tolliamet ei kontrolli üksnes

seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt kas juriidiline isik ka

tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab

objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Vastustaja asus seisukohale, et sedavõrd

väikeses mahus (109 eurot) põllukultuuride müümist ei saa pidada põlumajandustoodete tootmiseks

KAOKS eesmärki silmas pidades kuna minimaalne tegevus ei tõenda ega taga valdkonnapõhist

pädevust. Eelnevalt välja toodud vastustaja põhjenduste ning kokkuvõtva seisukohaga ei ole põhjust

mitte nõustuda.

27. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt sellega nagu ei olnuks haldusorganil õigust esitada

tõendi saamiseks nõndanimetatud lisatingimusi ega hinnata tootmismahtu, siis ei ole need põhjendatud.

Lähtuvalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse esimese paragrahvi esimesest lõikest

sätestatakse eelnimetatud seadusega avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures

avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine.

Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuses nr 8-8/008401-1 on samuti piirangute eesmärki selgitatud,

märkides, et enam kui kümne hektari suurune põllu- ja/või metsamaa ei tohiks sattuda juriidiliste

isikute kätte, kellel ei ole pädevust seda maad sihtotstarbepäraselt ja jätkusuutlikult kasutada ja et

seetõttu on seadusandja kehtestanud nõude, mille kohaselt peaks Eestis asutatud juriidilisel isikul olema

vähemalt kolme-aastane valdkonnapõhine kogemus (KAOKS § 4 lõiked 3-5) või siis tuleb konkreetse

kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja ei ole pidanud põhjendatuks,

et põllumajandustoodete tootmise kogemust hinnati läbi tootmismahu, kusjuures kaebaja hinnangul

peaks vastustajal üldse puuduma KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena KAOKS § 4

lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Mis puutub vastustaja kaalutlusõiguse

olemasolusse, siis KAOKS § 9 lg 3 siiski eeldab küsimuse (sisulist) kaalumist, sest vastasel korral

peaks Maksu- ja Tolliamet praktiliselt kõigile vastava tõendi väljastama kui kolme aastase kestusega

tootmist või majandamist väidetakse.

28. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustatud haldusakti puhul on

haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud.

Vastustaja võis küsimust kaaluda ning kaebaja näidatud tootmismahu hindamisel põllumajandustoodete

tootmise tähenduses vastavalt KAOKS § 1 lg 1 ja § 4 lg 3 sõnastusele, ei saa põhimõttelisi

kaalutlusvigu täheldada. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga.

29. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus

selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on

taotlenud oma 15.03.2024 menetlusdokumendis kaebuse muutmist ja tühistamisnõude asemel

haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude peale ülemineku võimaldamist. Täiendavalt on nimetatud

ka 05.01.2024 haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, mille vaidlustamise tähtaeg võis olla 15.03.2024

seisuga möödas, kuid see aspekt ei ole tegelikult ainutähenduslik. Vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku § 49 lõikele 1 on võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama

seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see kaebaja nimetatud 05.01.2024 haldusakti puudutavas osas

lubatav ei ole, sest kaebus on võetud menetlusse ja nõue fikseeritud 21.06.2023, kusjuures vastustaja on

sellele vastanud 18.07.2023. Taolises situatsioonis ning peale haldusasja kirjalikus menetluses

läbivaatamiseks määramist ei saa menetletavas asjas enam täiesti uusi haldusakte vaidlustada, sellega

menetluses oleva nõude kontekstis eesmärki saavutada ei saa. Mis puutub menetluses olevalt

tühistamisnõudelt haldusakti õigusvastasuse nõude peale üleminekut, siis ei ole see kaebuse eesmärgi

saavutamiseks otstarbekas. Tühistamisnõue on esitatud ja kaebuse rahuldamise korral ei ole

põhimõttelist vahet kas haldusakt tühistatakse selle õigusvastasuse tõttu või tuvastatakse lihtsalt

õigusvastasus. Samas ei ole sellel sisulist tähendust kui kaebus vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks

osutumise tõttu rahuldamata jääb. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.

30. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei

ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning

protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik