3-23-1402/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1402

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 13.06.2023 otsuse nr 13-

4/2023/2773 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti

kohustamiseks

tuvastama

kaebaja

terviseseisundi

mittevastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja - Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Ele-Liis Jõgi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1402

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 13.06.2023 otsuse nr 13-4/2023/2773, milles leidis, et

X terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on kajastatud

järgmised diagnoosid: (1) J30.4 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline

riniit“; (2) R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit

hüpertensiooni diagnoosita“.

2. X esitas 21.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 13.06.2023 otsuse nr 13-

4/2023/2773 tühistamiseks. Samuti taotles kaebaja tuvastamist, et tema terviseseisund ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

3. Kohus võttis 29.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning

kohustas vastustajat kaebusele vastama.

4. KRA esitas 28.07.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.

5. Kohus määras 25.03.2024 määrusega asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse ning

võimaldas menetlusosalistel esitada kuni 08.04.2024 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid

ning kuni 22.04.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi

avalikult teatavaks tegemise ajaks 07.05.2024 kl 16.00.

6. KRA esitas 04.04.2024 kohtule täiendava tõendi (KRA 14.06.2021 terviseseisundi

hindamise otsuse nr 13-4.1/2021/1809).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuse põhjendused:

1) Kaebaja ei nõustu KRA 13.06.2023 hinnanguga, et kaebaja terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja ei soovi seada oma elu ja tervist ohtu

kaitseväeteenistuses. Kaebajal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust

tingitud organi või organisüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei

ole ette näha. Kaebajal esinev allergiline riniit on täpsustamata iseloomuga ning ebanormaalsete

vererõhunäitude põhjus on tänase päeva seisuga välja selgitamata. Kaebaja hinnangul on talle

vajalik teha täiendavad terviseuuringud.

2) Kõrge vererõhk kahjustab südant, neere kui ka muid organeid. Kõrgendatud vererõhu ajal

tunneb kaebaja ennast väga halvasti, tekivad peavalud ja pearinglus. Kõrgendatud vererõhk

tõuseb füüsilise koormusega.

3) Ka täpsustamata allergiline riniit vähendab oluliselt kaebaja elukvaliteeti. Kaebaja võtab

ravimeid allergia vastu. Samas on allergia põhjus täpsustamata ning kaebaja ei saa kontrollida

allergeeniga kokku puutumist. Allergiline riniit põhjustab kaebajale probleeme silmadega

(põletikku) ning kaebaja ei saa ka normaalselt hingata. Pideva allergilise nohu tõttu on kaebaja

võimalused spordiga tegelemiseks ja muude tegevustega tegelemiseks piiratud. On ilmne, et

hingamise probleemiga inimesele on vastunäidustatud ükskõik millised füüsilised tegevused.

8. Vastustaja vastuväited:

1) KRA 14.06.2021 otsusega nr 13-4.1/2021/1809 otsustati, et kaebaja terviseseisund ei vasta

ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 14.04.2022. Seega anti

kaebajale ravipikendus kuni 14.04.2022. Selline otsus (ajutiselt ei vasta tervisenõuetele) tehakse

isikul tuvastatud tervisehäire ravimise või terviseseisundi jälgimise eesmärgil, kui lõpliku

otsuse tegemiseks ei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsuse, tervisehäire avaldumise sageduse,

3-23-1402

3(7)

püsiva funktsioonihäire ulatuse vms asjaolude kohta. Arst on 14.06.2021 märkinud kaitseväe-

kohustuslaste registri e-tervisekaarti 2 diagnoosi: (1) M54.1 Dorsalgia e seljavalu.

Radikulopaatia; (2) J30.1 Vasomotoorne ja allergiline riniit. Õietolmu põhjustatud allergiline

riniit. Arst on märkinud, et „vajalik ortopeedi poolsed uuringud ja hinnang, kas sobib füüsiline

koormus noormehele. Varasemalt olnud seljatrauma. Vajalik ka allergoloogi poolsed uuringud

ja vastus, kas sobivad kaitseväetingimused“. Praegusel hetkel on kaebajal diagnoositud kaks

tervisehäiret: allergiline nohu (diagnoos J30.4) ja kõrgenenud vererõhk (diagnoos R03.0).

2) Tervise infosüsteemi (TIS) andmetest nähtub, et kaebaja perearst on kaebajale pannud

diagnoosi J30.4 „Vasomotoomne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“

esmakordselt 04.03.2021 ning seejärel on sama diagnoosi kaebajale pannud teised arstid

29.07.2021 ja 19.05.2023. TIS-i andmetest järeldub, et kaebajal on üldallergilise reaktsiooni

näit IgE tõusnud minimaalselt 125 (norm kuni 114), samuti esineb mõõdukalt tugev allergiline

reaktsioon kodutolmule ning kerge reaktsioon teatud puude õietolmule. Retseptikeskuse

andmetel on kaebajale välja kirjutatud järgmised rohud allergilise nohu ja silmapõletiku vastu,

mis on ka välja ostetud: (1) flutikasoon ninasprei 03.2020, 04.2020, 03.2021, 05.2023; (2)

bilastiin tablett allergia vastu 05.2023; (3) olopatadiin silmatilgad 05.2023.

Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase

teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 38) lisas 1 sisalduv tabel

näeb diagnoosi J30.4 osas ette, et isik vastab tervisenõuetele, kui funktsioonihäire on ravimitega

kompenseeritud. TIS-i andmetel on allergiline nohu ja silmapõletik esinenud kaebajal pikemat

aega. Kaebaja on saanud ravi ning TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale määratud

ravi ei ole efektiivne. TIS-i sissekannetest nähtub üksnes see, et ravimist Zyrtec tekkis kaebajal

unisus, ent muude ravimite mitteefektiivsuse kohta TIS-is andmed puuduvad. Allergilise nohu

vastu on kaebaja retseptikeskuse andmetel ostnud ninaspreisid 2020. a, 2021. a ja 2023. a

kevadel. Retseptikeskuses puuduvad andmed 2022. a kohta, seega on kaebaja ilmselt hakkama

saanud käsimüügi vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse kaebajal esinevate

sümptomite raskust ja mõju elukvaliteedile (kaebaja ei ole allergilise nohu tõttu viibinud

haiguslehel, puudub töötervishoiuarsti otsus viia kaebaja kergemale tööle vms), on tuvastatud,

et kaebajal esineb kerge funktsioonihäire, mis on ravimitega kompenseeritud.

Lisaks tuleb rõhutada, et diagnoosi J30.4 alusel saab isiku terviseseisundi tunnistada

tervisenõuetele mittevastavaks vaid teenistuse jooksul ehk teisisõnu, kui isik on juba

ajateenistuses. Määruse nr 38 lisa 1 sätestab, et isik ei vasta tervisenõuetele, kui teenistuse

jooksul on korduvad ägenemised ning funktsioonihäire püsib vaatamata ravile. Selline nõue sai

seadusandja poolt määrusesse nr 38 sätestatud põhjusel, et ekspertide (arstide) hinnangul

nimetatud diagnoosi esinemisel on isik võimeline ajateenistust läbima. Samuti on arstid

seisukohal, et enne ajateenistusse asumist on väga keeruline objektiivselt hinnata, millisel

määral nimetatud diagnoosiga kaasnevad kaebused teenistusülesannete täitmist mõjutavad.

Seetõttu diagnoosi J30.4 alusel isiku terviseseisundi mittevastavaks tunnistamine

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei ole põhjendatud.

3) Diagnoos R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud

vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita“ määrati kaebajale esmakordselt 13.06.2023

terviseseisundi hindamise läbivaatamise tulemusel. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale

kõrgendatud vererõhu vastu välja kirjutatud metoprolool tabletid, mis on välja ostetud 2021. a

juulikuus. Retseptikeskuse andmetel ei ole metoprolool tablette kõrge vererõhu raviks kaebajale

hiljem uuendatud, mis viitab sellele, et kaebaja vererõhu probleemid ei saa olla sedavõrd

tõsised, nagu kaebaja kaebuses väidab. TIS-i andmetel on kõrgenenud vererõhk olnud

epikriisides alates 2019. a-st. 2021. a detsembris uuriti kaebajat kardioloogi poolt, kes

kõrgvererõhutõve diagnoosi ei määranud, kuid märkis, et tegemist võib olla algava

3-23-1402

4(7)

hüpertooniatõvega, ent ravi ei määranud. 2021. a juulikuus ööpäevaringse vererõhu

monitoorimise tulemuste kohaselt hüpertooniat ei diagnoositud, keskmine vererõhk jäi normi

piiridesse. Arsti poolt määrati prooviravi metoprolool, mida tuli võtta vastavalt vajadusele (kui

vererõhk tõuseb). TIS-i andmete põhjal ei välista vastustaja, et kaebajal võib olla 1. astme

hüpertooniatõbi, ent üldjuhul allub see väga hästi ravile (medikamentoosne ravi) ega sega

igapäevaelu.

Määruse nr 38 lisas 1 on R03.0 diagnoosi osas selgitatud, et „R-koodiga tähistatud sümptomeid

ja tunnuseid võib üldjuhul kasutada ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks

iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on

ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik

tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega

parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita.“ TIS-is puuduvad andmed selle

kohta, et kõrgenenud vererõhu tõttu oleks kaebaja töövõime või igapäevatoimingud oluliselt

häiritud või et tegemist oleks ravile mitte alluva haigusega. Puuduvad ka objektiivsed andmed

(nt koormustesti tulemused), mis viitaksid sellele, et ülalkirjeldatud terviseprobleemi tõttu on

kaebaja üldine kehaline võimekus oluliselt vähenenud või ta ei ole võimeline olema füüsiliselt

aktiivne. Puuduvad andmed, et füüsiline aktiivsus kahjustab (või on kahjustanud) kaebaja

tervist. Vastupidi, teadusartiklite ja rahvusvaheliste ravisoovituste järgi on regulaarne füüsiline

aktiivsus esikohal kõrgenenud vererõhu mittemedikamentoosse ravimeetmete hulgas (vt nt

2019. a-l ilmunud hüpertooniatõve ravijuhist1).

4) Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et aktiivse raviga allergia vastu ning vajadusel püsiraviga

kõrgvererõhu vastu oleks võimalik kompenseerida kaebaja kaebusi sellisel määral, et need ei

põhjusta olulisi probleeme. Praeguseks on aga olnud tegemist vaid mittesüstemaatilise

vajaduspõhise raviga. Kaebaja terviseandmed ei toeta väidet, et kaebajal on tõsisest

tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi

funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Ajateenistuse jooksul

on ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust

väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes

tervel noormehel. Eeltoodule tuginedes on KRA 13.06.2023 terviseseisundi hinnang

õiguspärane ja põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja on vaidlustanud KRA otsuse, milles leiti, et kaebaja terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastav otsus on kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) §-st 261 tulenevalt arsti(de) kui eriala spetsialisti(de) arvamusel tuginev kaalutlusotsus.

HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani ees.

Kohus saab seega hinnata, kas vaidlustatud otsuse tegemisel on tehtud ilmselgeid kaalumisvigu.

1 https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/189/taiskasvanute-korgvererohktovekasitlus-esmatasandil

3-23-1402

5(7)

11. KVTS § 261 lg 1 p 1 kohaselt tuvastatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundi

hindamisega isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

KVTS § 261 lg 3 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrus nr 38

„Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud

tervisenõuded“. Viidatud määruse nr 38 § 1 lg 1 järgi tuleb kaitseväekohustuslase ja

kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lähtuda määruse lisas 1

sätestatud kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervise-

nõuetest. KVTS § 261 lg-st 4 tuleneb, et kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele hindab KRA peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi

tervishoiuteenuse osutajaid.

12. Praeguses asjas on KRA kohtule esitanud kaebajat puudutava e-tervisekaardi väljatrüki

(KRA vastuse lisa 3), kust nähtub, et 13.07.2023 vaatasid terviseseisundi hindamise raames

kaebaja läbi kolm arsti: hindav arst, kirurg ja psühhiaater. Hindav arst on seejuures kaebajale

pannud diagnoosi J30.4 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“ ja

diagnoosi R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit

hüpertensiooni diagnoosita“. Neid diagnoose on hindav arst arvesse võtnud ka oma lõppotsuses.

13. Kohus selgitab, et üksnes kaebajale pandud diagnoosidest J30.4 ja R03.0 ei saa

automaatselt järeldada, et kaebaja terviseseisund tulnuks tunnistada kaitseväeteenistus-

kohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks ning kaitseväeteenistusse astudes on kaebaja elu ja

tervis ohus.

13.1. Määruse nr 38 lisas 1 „Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded“ on selgitatud, et

diagnooside J30–J39 „Ülemiste hingamisteede muud haigused“ korral vastab isik

tervisenõuetele, kui funktsioonihäire on ravimitega kompenseeritud ning isik ei vasta

tervisnõuetele, kui teenistuse jooksul korduvad ägenemised ja funktsioonihäire püsib vaatamata

ravile. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et eelnevast tulenevalt saab diagnoosi

J30.4 alusel isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks vaid teenistuse

jooksul (st kui isik on juba ajateenistuses). Teisisõnu, kõnesoleva diagnoosi korral ei ole

võimalik isikut enne ajateenistusse astumist tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks.

Määruse nr 38 lisas 1 sätestatud tervisenõuded võib jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse

ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastu-

näidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või

teenistuskohal või sõjaväelise väljaõppe läbimisel (määruse nr 38 § 1 lg 2). Selliseid andmeid

praeguse kohtuasja materjalidest ei nähtu. Sealjuures nähtub asja materjalidest, et kaebaja on

varasemalt, s.o KRA 14.06.2021 otsusega nr 13-4.1/2021/1809 tunnistatud ajutiselt (s.o kuni

14.04.2022) mittevastavaks kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Viidatud otsuses

on mh kajastatud diagnoos J30.1 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Õietolmu põhjustatud

allergiline riniit“ ning vastustaja selgitustel tingis sellise otsuse tegemise asjaolu, et lõpliku

otsuse tegemiseks oli vaja täpsemaid andmeid (sh allergoloogi uuringuid selle kohta, millele

konkreetselt on kaebajal allergia). Vastustaja on välja toonud, et TIS-i andmetest nähtuvalt on

kaebajale 17.05.2023 tehtud uuringud, millest nähtuvalt on kaebajal üldallergilise reaktsiooni

näit IgE tõusnud minimaalselt 125 kU/L (norm kuni 114), samuti esineb mõõdukalt tugev

allergiline reaktsioon kodutolmule ning kerge reaktsioon teatud puude õietolmule. Neid

näitajaid ning ka kaebaja varasemaid raviandmeid silmas pidades ei ole arstid praegusel juhul

leidnud, et viidatud diagnoosi tõttu on kaebajal võimatu või äärmiselt keeruline täita

teenistusülesandeid. Kohtul puudub alus kahelda arsti(de) vastavas otsuses, arvestades, et arst

lähtub otsuste tegemisel oma parimatest teadmistest ja vajadusest kaitsta inimese elu ja tervist.

Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja terviseandmetele tuginedes ja 13.06.2023 läbivaatuse

tulemusena mõistlikult järeldanud, et kaebajal on allergiline nohu ja silmapõletik esinenud juba

3-23-1402

6(7)

pikemat aega (eriti kevadeti), kuid see allub ravile ning seetõttu vastab kaebaja määruse lisa 1

järgi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sealjuures ei ole ka kaebaja kaebuses

märkinud, et tema tervisehäire ei alluks ravile. Vastupidiselt, kaebaja on kaebuses märkinud, et

ta võtab allergia vastu ravimeid.

13.2. Määruse nr 38 lisas 1 on selgitatud, et „R-koodiga tähistatud sümptomeid ja tunnuseid

võib üldjuhul kasutada ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks.

R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või

täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele

mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel

määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita“. Lisaks on määruses nr 38 selgitatud, et lisas

täpsustamata diagnooside puhul tuleb isiku terviseseisund lugeda nõuetele vastavaks juhul kui

(1) isiku üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, ta on terve või paranemas, (2)

isikul puuduvad haigustunnused, mis põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski isiku

enda, teiste isikute või keskkonna suhtes (ent tal võib esineda lühiajalise iseloomuga äge

haigusseisund või kerge tervisehäire), (3) isik võib vajada ravi, mis ei takista

teenistusülesannete täitmist ning (4) isikul esineb teatud sooritusvõime piiranguid, millele

vaatamata on ta võimeline teenistusülesandeid täitma.

Vastustaja välja toodud kaebaja raviandmed alates 2019. a-st ei viita sellele, et kaebaja

igapäevaelu oleks diagnoosi R03.0 tõttu oluliselt raskendatud. Kaebaja raviandmetest nähtub,

et arst on kaebajale kõrgendatud vererõhu tõttu välja kirjutanud metoprolooli sisaldavad

tabletid, mille kaebaja on välja ostnud 2021. a juulikuus, ent seda retsepti hiljem uuendatud ei

ole. Lisaks nähtub vastustaja esitatud raviandmetest, et kaebaja on 17.05.2023 perearstile

selgitanud, et kui tal esineb kõrgem vererõhk, siis on ta võtnud pool metoprolooli sisaldavat

tabletti, mis toob tal vererõhu alla. Eelnevast nähtuvalt saab järeldada, et kaebaja vererõhk on

ravimitega kompenseeritud. Kaebaja on 17.05.2023 perearstile ka väitnud, et ta tegeleb

spordiga. Seega ei saa järeldada, et kõrgenenud vererõhu terviseprobleemi tõttu on tal täielikult

takistatud füüsiliste tegevuste tegemine. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja tervise-

andmetele tuginedes mõistlikult järeldanud, et kaebaja vererõhu probleemid ei ole sedavõrd

tõsised, et tunnistada kaebaja kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks.

Sealjuures ei ole kaebaja esitanud kohtule selliseid väiteid ega tõendeid, mis annaks alust

kahelda arsti poolt vastuvõetud otsuses.

14. Lisaks tuleb märkida, kui teenistuse jooksul kaebaja tervisehäire (allergiline riniit ja/või

vererõhu häire) kordub tihti ja vajab pidevat ravi ning takistab oluliselt teenistusülesannete

täitmist, siis on teenistuse jooksul võimalik kaebaja tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks

ja vabastada ta ajateenistusest (KVTS § 56 lg 2 p 1).

15. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et KRA 13.06.2023 otsus on õigusvastane, kuivõrd

kaebajale tulnuks teha veel täiendavad terviseuuringud.

KVTS § 261 lõike 11 alusel on kaitseminister kehtestanud 28.03.2023 määruse nr 14

„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväe-

teenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja

kord“, mille § 4 lg-s 1 on sätestatud, et terviseseisundit hinnatakse TIS-i andmete ja

terviseseisundit kajastavate dokumentide ning arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute

tegemisega. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt teeb kutsealuse terviseseisundi hindamiseks

arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud KRA arst. See tähendab, et kutsealuse

saatmine täiendavatele terviseuuringutele on meditsiiniline otsus, mille teeb arst oma

erialateadmiste ja patsiendi (kontrollitava isiku) tervise kohta olemasolevate andmete (mh

läbivaatuse) pinnalt. Seega esmalt peab KRA arst kutsealuse terviseseisundit hindama eelkõige

3-23-1402

7(7)

kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel ning

täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuleb kutsealune suunata vaid juhul, kui

KRA arsti läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse

terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstis

tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele.

Kohtu hinnangul ei nähtu praegu selliseid ilmselgeid asjaolusid, mis oleks pidanud kaebajat läbi

vaadanud arstides tekitama kaebaja terviseseisundi osas selliseid kahtlusi, et kaebaja oleks

tulnud suunata täiendavatele uuringutele.

Kaebaja ei ole sealjuures ka täpsustanud, milliseid täiendavaid terviseuuringuid tulnuks tema

hinnangul talle täiendavalt teha. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajale tehti vahetult

enne 13.06.2023 terviseseisundi hindamist (s.o 17.05.2023) allergia uuring. Seonduvalt

kaebajal esineva kõrge vererõhuga on kaebajale 2021. a juulikuus teostatud ööpäevaringne

vererõhu monitoorimine ja sama aasta detsembrikuus uuriti kaebajat ka kardioloogi poolt, kes

kaebajale ravi ei määranud ning jättis kaebaja perearsti jälgimisele. Järgnevalt on kaebaja

perearst kaebaja läbi vaadanud 17.05.2023, mil kaebaja vererõhk jäi normi piiridesse. Seega

pärast 2021. a detsembrikuud ei pöördunud kaebaja arstide poole seonduvalt kõrgema

vererõhuga, mis viitab, et kaebajal ei olnud vererõhuga sedavõrd tõsiseid tervisehädasid.

16. Kohus lisab täiendavalt, et riik on kohustatud tagama oma kodanike tervise kaitse ning

kindlaks tegema, et isiku terviseseisund võimaldab kaitseväeteenistuses teenistusülesandeid

täita ilma enda või teiste isikute elu ja tervist ohtu seadmata. Kahtlust ei saa olla selles, et sellega

on arvestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel. Tervisenõuetele

mittevastavaks loetakse terviseseisund määruse nr 38 lisa 1 selgituste kohaselt juhul, kui (1)

isikul on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või

organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha, (2)

tervisehäire on püsiva iseloomuga, tihti korduv või pidevat ravi vajav, mistõttu isiku

igapäevaelu on oluliselt häiritud või mis võib kaitseväeteenistuses põhjustada olulist riski isiku

enda, teiste isikute või keskkonna suhtes ning (3) isiku töövõime on püsivalt vähenenud,

mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele

tervisehädadele. Vastustaja on sealjuures asjakohaselt välja toonud, et ajateenistuse jooksul on

ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel ravile suunamine (KVTS § 55). Seetõttu ei

ole põhjust väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem

kui mistahes teisel isikul.

17. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et KRA 13.06.2023 otsuse nr 13-4/2023/2773

tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei rahulda kaebaja tühistamisnõuet, siis jääb

rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

19. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses

asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik