2-21-19142/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19142

Kohtuasi

Traktor rent OÜ hagi OÜ Halinga vastu vallasasjade

valduse

üleandmiseks

ning

üüritasu

ja

viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Halinga apellatsioonkaebus

Menetlustaotlus

OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 03.04.2024 kompromissi

kinnitamise taotlus

OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 06.05.2024 kompromissi

kinnitamise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Traktor rent OÜ (registrikood

12307643), seaduslik esindaja VV, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Joonas Põder

Kostja (apellant) OÜ Halinga (registrikood 10021090),

seaduslik esindaja RP, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Priit Palmiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 03.04.2024 esitatud kompromissileping

tsiviilasjas nr 2-21-19142 Traktor rent OÜ 04.04.2024 loobumise tõttu kinnitamata.

2. Kinnitada OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 06.05.2024 vahel tsiviilasjas nr 2-21-19142

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. OÜ Halinga maksab Traktor rent OÜ-le kompromissisummana 10 000 eurot.

Nimetatud summa on kompromissilepingu allkirjastamise eel kantud Traktor

rent OÜ pangakontole ning kompromissilepingule allakirjutamisega kinnitab

Traktor rent OÜ raha kättesaamist ja nõuete puudumist OÜ Halinga vastu.

2-21-19142

2.2. Traktor rent OÜ annab niiduki Krone EasyCut B870CV (2016, VIN kood 962783)

ja niiduki Krone EasyCut F320CV (2016, VIN kood 963373) omandiõiguse üle

OÜ-le Halinga.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.12.2021 hagi tagamise määrus ja 16.10.2023 otsus

tsiviilasjas nr 2-21-19142 ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

5. Tagastada OÜ-le Halinga apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

700 eurot ja kanda see OÜ Halinga pangakontole nr EE322200001120123316.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitamata jätmise määruse peale (resolutsiooni p 1) võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissi kinnitava

määruse peale ja riigilõivu tagastamise peale (resolutsiooni p-d 2–5) ei saa Riigikohtule

määruskaebust esitada.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Traktor rent OÜ (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule OÜ Halinga (kostja) vastu

hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle vallasasjade (niiduk Krone EasyCut

B870CV, 2016, VIN kood 962783 ja niiduk Krone EasyCut F320CV, 2016, VIN kood 963373)

(niidukid) valduse, ning mõista alates hagi esitamisest kuni niidukite valduse üleandmiseni

kostjalt hageja kasuks välja iga kuu 900 eurot ja viivise 0,1% päevas. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja palus hagi tagamise korras keelata kostjal tema valduses olevate niidukite käsutamise

kuni hagejale üle andmiseni. Maakohus rahuldas 08.12.2021 määrusega hageja hagi tagamise

taotluse ja keelas kostjal tema valduses olevate niidukite käsutamise ja teiste isikute õigustega

koormamise kuni menetluse lõpuni.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 16.10.2023 otsusega hagi, kohustas kostjat andma hagejale üle

niidukite valduse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 550 eurot, 15.10.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7036,2 eurot ja alates 16.10.2023 kuni põhivõla

tasumiseni viivise 0,1% päevas. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks alates

01.10.2023 kuni vallasasjade valduse üleandmiseni välja üüri 900 eurot kuus ning selle

tasumisega viivitamise korral viivise 0,1% päevas. Maakohus jättis kohaldatud hagi tagamise

abinõu kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ja mõista

menetluskulude hüvitiselt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja seadusjärgses

määras viivise.

2-21-19142

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata

ja menetluskulud kostja kanda.

7. Pooled esitasid 03.04.2024 ringkonnakohtule seaduslike esindajate allkirjastatud järgmise

sisuga kompromissilepingu: 1) kostja tasub hagejale kompromissisummana 10 000 eurot, raha

kantakse hageja pangakontole hiljemalt 03.04.2024, 2) niidukite omandiõigus loetakse hagejalt

kostjale üleantuks, 3) kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates ei ole pooltel

teineteise vastu hagimenetluses käsitletud asjaolude (sh hagi alus, ese ja neile esitatud

vastuväited) osas mistahes nõudeid ja pretensioone. Pooled palusid kompromissi kinnitada,

maakohtu otsuse ja hagi tagamise abinõu tühistada ning menetluse lõpetada, samuti tagastada

hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja kostjale pool apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise

tagajärgedest, ning loobusid edasikaebeõigusest.

8. Tallinna Ringkonnakohus tegi 04.04.2024 pooltele ettepaneku sõnastada kompromissi

omandiõiguse üleandmist puudutav punkt selliselt, et see vastaks omandiõiguse üleandmiseks

seaduse järgi vajalikule asjaõiguskokkuleppele. Samuti selgitas ringkonnakohus, et praeguses

menetlusetapis ei saa kohus enam tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust poolt.

9. Hageja lepinguline esindaja teatas 04.04.2024, et taganeb kompromissilepingust, palus jätta

kompromissilepingu

kinnitamata

ning

jätkata

asja

menetlust.

Hageja

taganes

kompromissilepingust, sest kostja rikkus kompromissilepingut, kuna ei täitnud tähtaegselt

rahalist kohustust. Hageja huvi püsimise eelduseks oli raha ülekandmine hiljemalt 03.04.2024

ning riigilõivu osaline tagastamine. Hageja ei andnud kohtule nõusolekut kompromissilepingu

omandiõigust puudutava punkti ümbersõnastamiseks ning palus jätta kompromissi kinnitamata

ka põhjusel, et kohtu selgituste kohaselt ei ole senises sõnastusega kompromissileping selge ja

täidetav selles osas.

10. Tallinna Ringkonnakohus palus 05.04.2024 kohtunõudes esitada pooltel kohtule

täpsustatud kompromissikokkuleppe või seisukoht kompromissi kinnitamise võimalikkuse või

võimatuse kohta kujunenud olukorras. Ringkonnakohus hoiatas, et kui hageja ei esita

ringkonnakohtule kohtu nõutud omandiõigust puudutavas küsimuses põhjendatud seisukohta,

miks ta ei nõustu ringkonnakohtu täpsustatud sõnastusega, ja keeldub alusetult viima

kompromissilepingu p 4.2 kooskõlla seadusega, võib ringkonnakohus hageja lepingulist

esindajat trahvida.

11. Kostja palus 12.04.2024 vastuses jätkuvalt kompromissilepingu kinnitada.

Kostja hinnangul on kompromissilepingu kinnitamine võimalik, kuna kompromissi kinnitamise

avaldusest saaksid pooled loobuda ainult ühiselt. Hageja ühepoolne taganemine on lubamatu,

pahatahtlik ja takistab asja kiiret ning võimalikult väikeste kuludega lahendamist. Kohus ei või

lubada menetlusosalisel oma menetlusõigusi kuritarvitada.

Kompromissilepingust taganemiseks ei olnud alust. Kompromiss sõlmiti koos saneerimiskava

järgse 288 577,06 euro suuruse makse tegemisega hagejale. Kuigi kostja raamatupidaja ei

jõudnud kompromissilepingu alusel hagejale ülekannet teha ja seda ei ole tänaseni tehtud, ei

ole kostja lepingut oluliselt rikkunud. Tasumise kuupäev sai lepingusse kirja kostja ettepanekul,

kuid kuna lepingu allkirjastamine viibis, siis ei saanud raamatupidaja enam samal päeval

ülekannet teha ning see jäi järgmiseks päevaks. Järgmisel päeval esitas aga hageja pahatahtliku

taganemisavalduse.

2-21-19142

12. Hageja võttis 15.04.2024 menetlusdokumendis tagasi lepingulise esindaja õiguse pidada

kompromissiläbirääkimisi ja teha kompromissi sõlmimiseks tahteavaldusi, ning palus jätkuvalt

jätta kompromissi kinnitamata, sest ta on kompromissilepingust taganenud, alternatiivselt selle

tühistanud.

Hageja taganes 04.04.2024 avaldusega kompromissilepingust. Juhul, kui kohus ei pea seda

kehtivaks, taganeb hageja uuesti, sest kostja on tasumisega üle nädala viivituses. Alternatiivselt

tühistab

hageja

kompromissilepingu

pettuse

tõttu.

Kostjal

ei

olnud

takistusi

kompromissilepingu täitmiseks ning ta viis hageja eksimusse. Kostja pidanuks hagejat

teavitama täitmise takistusest. Hageja ei oleks sõlminud kompromissilepingut, kui ta oleks

teadnud, et kostja ei saa seda täita. Alternatiivselt on kostja viinud hageja eksimusse oma

kavatsuse suhtes lepingut mitte täita ja käitunud pahauskselt. Kostja võttis hagejaga ühendust

ja selgitas, et ta keeldub saneerimiskava täitmast, kuni hageja ei nõustu kompromissilepingut

sõlmima. Kostja survestas hagejat õigusvastase ähvardusega. Kostja täitis enda

saneerimiskavast tuleneva kohustuse, kuid ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat

kohustust. Kostja surus hagejale peale kompromissilepingu ega täitnud seda. Selliselt on

kompromissikokkulepe ka heade kommete vastane ja seetõttu tühine.

Hagejal puudub ülaltoodu valguses huvi muuta kompromissilepingus niidukite omandiõiguse

üleandmist puudutavat punkti.

13. Pooled esitasid 06.05.2024 ringkonnakohtule seaduslike esindajate allkirjastatud järgmise

sisuga kompromissilepingu: 1) kostja maksab hagejale kompromissisummana 10 000 eurot.

Raha on kompromissilepingu allkirjastamise eel kantud hageja pangakontole ning

kompromissilepingule allakirjutamisega kinnitab hageja raha kättesaamist ning nõuete

puudumist kostja vastu, 2) hageja annab niiduki Krone EasyCut B870CV (2016, VIN kood

962783) ja niiduki Krone EasyCut F320CV (2016, VIN kood 963373) omandiõiguse üle

kostjale. Pooled palusid ringkonnakohtul kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse ja hagi

tagamise abinõu tühistada ning menetluse lõpetada, samuti tagastada kostjale pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgedest, ning loobusid edasikaebeõigusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule 03.04.2024 esitatud kompromissikokkulepe tuleb

jätta TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata, sest hageja loobus taotlusest lõpetada menetlus poolte

kompromissi kinnitamisega. Ringkonnakohtule 06.05.2024 esitatud kompromissikokkulepe

tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

15. Hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse käigu ja otsustavad taotluste

esitamise, sh võivad pooled lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi hagimenetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole

kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430

lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seaduses

ei ole küll sõnaselgelt sätestatud menetlusosalise õigust loobuda kompromissiga menetluse

lõpetamise taotlusest, kuid Riigikohus on leidnud, et kuni kohus ei ole teinud kompromissi

kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline

poole õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata

2-21-19142

TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik (RKTKm, 21.03.2012, 3-2-1-3-12, p 14–15).

Õiguskirjanduse järgi on see õigustatud iseäranis juhul, kui mõlemad pooled soovivad asja

sisulise arutamise jätkamist (TsMS II komm (2017), § 430, p 3.3.5.a). Kuigi Riigikohtu viidatud

lahendist ja õiguskirjandusest ei tulene selgelt, kas menetluse kompromissiga lõpetamise

taotlusest loobumiseks peavad mõlemad pooled seda tegema või piisab ühe poole loobumisest,

on ringkonnakohus arusaamal, et kohus ei saa kinnitada kompromissi, kui vähemalt üks pool

loobub kompromissi kinnitamise taotlusest ja soovib asja sisulist läbivaatamist.

16. Pooled esitasid kohtule 03.04.2024 kompromissikokkuleppe ja palusid lõpetada menetluse

kompromissi

kinnitamisega,

kuid

hageja

teatas

04.04.2024

kohtule,

et

taganeb

kompromissikokkuleppest ja palub jätta kompromissi kinnitamata. Seega loobus hageja oma

taotlusest lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega ning ringkonnakohtul ei ole alust

03.04.2024 kompromissi kinnitada.

17. Poolte 06.05.2024 kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Pooled vaidlesid vallasasjade

üleandmise, võla, viivise ning üüri maksmise nõuete üle. Kompromissilepingus tunnistas kostja

võlga 10 000 euro ulatuses ning pooled leppisid kokku selles, et hageja loobub suuremas osas

oma rahalisest nõudest ning hageja annab kostjale üle niidukite omandi. Arvestades asjas

esitatud nõudeid ning vaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada vaidlus

poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.

Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku

huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

18. Kostja taotluse alusel tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada kostjale pool

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot.

19. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid pooled kokku, et

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

20. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitamata jätmise määruse peale (resolutsiooni p 1) võib

TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu

kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–4) võib TsMS § 645 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse, kuid pooled leppisid TsMS § 661 lg 4

järgi kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu tagastamise peale

(resolutsiooni p 5) ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)