Legislator Case Law & Legislation
2-24-105370/14 AI generated

2-24-105370/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-24-105370/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.T.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 83,17 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

Legislator headnote

AI generated

2-24-105370/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage debt collection capital requirements meeting the threshold sufficient income over-indebtedness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

7.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-105370;

OK Incure OÜ hagi E.T. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 8249,38 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Aap Kulik (aap.kulik@okinure.ee)

Kostja

E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xxx-x, xxxxx,

xxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

2. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.T.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 83,17

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.3 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 29.06.2020 Ferratum Bank plc-ga

krediidikontolepingu. Krediidilepingu p 6.1 kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000

eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

laenulimiiti kokku summas 5272 eurot. Hinnakirja punkti 3 kohaselt on viivisemäär võrdne

intressimääraaga, s.o 49,09% aastas ehk 0,1345%. Kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid summas 5188,83 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 644,86 eurot,

kulude katteks 155,16 eurot ja intressi katteks 4388,81 eurot. Kostja jättis tagastamata

kokkuleppelised osamaksed. Kostjale on 16.01.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega,

et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb

15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja

minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, luges hageja lepingu lõppenuks 31.01.2023

ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 3.02.2023

edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja paluv välja mõista kostjalt

hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 8249,38 eurot, millest põhivõlgnevus

4627,14 eurot, intress 986,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2600.52 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista

kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 83,17 eurot (väljastatud krediit

5272 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 5188.83 eurot).

2.Kostja kinnitab, et on võtnud laenu antud tsiviilasjas 5000 eurot. Kuna kostja jäi

laenumaksete tasumisega võlgnevusse müüdi nõue Inkassofirmale OK Incure OÜ. OK Incure

OÜ esitas kostja osas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu, millega kostja ei

saa nõustuda. Summad mida OK Incure OÜ nõuab on ebamõistlikult suured. OK Incure OÜ

soovib kostja arvelt alusetult rikastuda.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Ferratum Bank 29.06.2020

sõlmitud krediidileping (dtl 49-60), mille alusel sai kostja laenu 5272 eurot (dtl 113-130).

Kostja on tagasimakseid teinud krediidisumma katteks kokku 644,86 eurot, kulude katteks

155,16 eurot ja intressi katteks 4388,81 eurot, kokku 5188,83 eurot (dtl 61-44), krediidiandja

ütles lepingu üles 31.01.2023 (dtl 61). Nõue on loovutatud hagejale 3.02.2023 (dtl 66).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenulimiiti 5272 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja või –vahendaja mõistlikke tegi jõupingutusi

kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks

teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse

tegemist (dtl 71-72). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Seega saab kostja tasutud summasid pidada

laenude põhiosade tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu summas 5272

eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 5188,83 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda

põhivõlgnevus 83,17 eurot.

16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 83,17 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik