2-24-105370/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.T.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 83,17 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
Legislator headnote
AI generated2-24-105370/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Avalikult teatavakstegemine
7.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-24-105370;
OK Incure OÜ hagi E.T. vastu
võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;
tsiviilasja hind 8249,38 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee
16, Tallinn, 10617 Harjumaa)
Hageja esindaja
Aap Kulik (aap.kulik@okinure.ee)
Kostja
E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xxx-x, xxxxx,
xxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.T.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 83,17
eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.
3. Seoses eelnevaga:
3.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Selgitada:
3.1 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);
3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest;
3.3 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil;
3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 29.06.2020 Ferratum Bank plc-ga
krediidikontolepingu. Krediidilepingu p 6.1 kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000
eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud
laenulimiiti kokku summas 5272 eurot. Hinnakirja punkti 3 kohaselt on viivisemäär võrdne
intressimääraaga, s.o 49,09% aastas ehk 0,1345%. Kostja on krediidilepingu raames teostanud
tagasimakseid summas 5188,83 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 644,86 eurot,
kulude katteks 155,16 eurot ja intressi katteks 4388,81 eurot. Kostja jättis tagastamata
kokkuleppelised osamaksed. Kostjale on 16.01.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega,
et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja
minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, luges hageja lepingu lõppenuks 31.01.2023
ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 3.02.2023
edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja paluv välja mõista kostjalt
hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 8249,38 eurot, millest põhivõlgnevus
4627,14 eurot, intress 986,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2600.52 eurot ja
sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista
kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise
põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 83,17 eurot (väljastatud krediit
5272 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 5188.83 eurot).
2.Kostja kinnitab, et on võtnud laenu antud tsiviilasjas 5000 eurot. Kuna kostja jäi
laenumaksete tasumisega võlgnevusse müüdi nõue Inkassofirmale OK Incure OÜ. OK Incure
OÜ esitas kostja osas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu, millega kostja ei
saa nõustuda. Summad mida OK Incure OÜ nõuab on ebamõistlikult suured. OK Incure OÜ
soovib kostja arvelt alusetult rikastuda.
Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Ferratum Bank 29.06.2020
sõlmitud krediidileping (dtl 49-60), mille alusel sai kostja laenu 5272 eurot (dtl 113-130).
Kostja on tagasimakseid teinud krediidisumma katteks kokku 644,86 eurot, kulude katteks
155,16 eurot ja intressi katteks 4388,81 eurot, kokku 5188,83 eurot (dtl 61-44), krediidiandja
ütles lepingu üles 31.01.2023 (dtl 61). Nõue on loovutatud hagejale 3.02.2023 (dtl 66).
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis
ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole
vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on
saanud laenulimiiti 5272 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud
lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise
kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja
varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1
punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §
4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab
vaidluse korral krediidiandja.
8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et
kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt
kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib
tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral
tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks
küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja või –vahendaja mõistlikke tegi jõupingutusi
kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks
teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse
tegemist (dtl 71-72). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt
piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika
ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu
taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need
ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest
nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p
55).
13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.
Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda
ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada
tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui
tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud
nõutud andmed esitamata.
14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast
tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on
selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest
tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga
seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise
tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Seega saab kostja tasutud summasid pidada
laenude põhiosade tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu summas 5272
eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 5188,83 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda
põhivõlgnevus 83,17 eurot.
16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise
tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud
määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb
laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud
laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega
tasusid.
17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 83,17 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb
jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte
endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli
tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik