2-24-105027/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-105027

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi I.L. vastu põhivõla

ja kõrvalnõuete summas 1673.17 euro ning

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2061.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, Harju

maakond, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:

I.L.,

isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi I.L. vastu.

2. Välja mõista I.L.ilt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) Placet Group OÜ ja kostja vahel

22.03.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr. KK3660320 tulenev põhivõlg 1300

eurot Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi I.L.i vastu intressi 127.48 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 195.69 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista Igor Lemesgilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1300 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 77.7% ulatuses I.L.i kanda ja 22.3% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 610 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 euro, hageja lepingulise esindaja

tasu 240 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot), millest 473.97

eurot mõista I.L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-24-105027

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult

põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid isa R.L.i kaudu kätte toimetatud 18.04.2024 ja kostja ei

ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja

kohaselt täitnud krediidiandjaga 22.03.2021 sõlmitud krediidilepingust nr KK3660320

tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

Tsiviilasi nr 2-24-105027

3 (5)

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

4. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

5. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

6. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid

kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama

krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud

hagiavalduses esile tuua. Placet Group OÜ lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt

täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal

maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr

2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet, seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub

hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei

tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt

nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Placet Group OÜ jättis

täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja

krediidivõimelikust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus

Tsiviilasi nr 2-24-105027

4 (5)

VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates

lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma 1300 eurot tagasimaksmise kohustus,

mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud (vastavalt 127.48 eurot

ja 50 eurot).

7. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 195.69 eurot tuleb eelnevast tulenevalt jätta

rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub

selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda

põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse

vastavas osas jõustumisest.

Kokku rahuldab kohus seega hagi 77.7% ulatuses – 1300 / (1300 + 127.48 + 50 + 195.69) /

100).

8. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

8.1. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,

menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv

sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

8.2. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi

asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 285 eurot,

kokku 350 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

8.3. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas

507 (169x3h) eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

8.4. Tulenevalt TsMS § 484² kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot.

8.5. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus

Tsiviilasi nr 2-24-105027

5 (5)

teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi (1 tund

= 169 eurot) ja summas 507 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tund. Samuti ei nõustu kohus lepingulise esindaja

tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13

p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus

võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 240 eurot (2 h x 120 eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu). Kokku on

hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 610 eurot.

8.6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 77.7% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

473.97 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude

nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

8.7. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sellise taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik