2-23-6229/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6229

Tsiviilasi

C. K. (K.) hagi Osaühing Hansaliin vastu töölepingu

lõpetamise hüvitise 2882,70 nõudes

Tsiviilasja hind

2882,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (töötaja): C. K. (isikukood XXX), elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Ü. K. (isikukood XXX)

Kostja (tööandja): Osaühing Hansaliin (registrikood

10027738), asukoht Sadama tn 5, 10111 Tallinn; e-post

info@tallink.ee

Kostja lepinguline esindaja: M. T. (isikukood XXX

Kohtuistungi toimumise aeg,

osalenud isikud

04.12.2023 toimunud kohtuistungil osalesid hageja

esindaja Ü.K. ja kostja esindaja M.T.

RESOLUTSIOON:

1) Jätta hagi rahuldamata.

2) Menetluskulud jätta hageja kanda.

3) Kostja menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest 06.05.2024. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1) Töötaja C. K. esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) 17.02.2023 avalduse, milles

palub: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 20.04.2023;

2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 20.04.2023; 3) mõista välja tööandjalt

Osaühingu Hansaliin C. K.i kasuks TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmine

töötasu summas 5124,60 eurot (dtl 47-42).

2) TVK 15.03.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/326/23 otsustati: 1) rahuldada C. K.i

töövaidlusavaldus Osaühingu Hansaliin vastu osaliselt; 2) tuvastada C. K.i ja Osaühingu

Hansaliin vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus; 3) lõpetada C. K.i ja

Osaühingu Hansaliin vahel sõlmitud tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2

alusel 20.04.2023; 4) mõista Osaühingult Hansaliin C. K.i kasuks välja hüvitis TLS § 109

lg 1 alusel 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2241,90 eurot (3 x 747,30 eurot) (dtl

187-194).

3) Hageja esitas 25.04.2023 ja 27.06.2023 (täpsustatud nõudes) kohtusse kostja vastu nõude,

milles palub mõista tööandjalt Osaühingu Hansaliin C. K.i kasuks välja TLS § 109 lg 1

alusel töötaja kolme kuu keskmine töötasu summas 5124,60 eurot (3 x 1708,20 eurot) (dtl

47-42).

4) 04.12.2023 toimus tsiviilasjas nr 2-23-6229 kohtuistung, kus osalesid hageja esindaja Ülli

Kastepõld ja kostja esindaja M. T. (dtl 279-281). Hageja selgitas istungil, et hageja kolme

kuu keskmise töötasu nõue kostja vastu on 5124,60 eurot (3 x 1708,20 eurot), millest

kostja on hüvitanud 2241,90 eurot ning hüvitamata on veel 2882,70 eurot. Seega on

hageja nõue kostja vastu 2882,70 eurot (dtl 279-281).

HAGEJA NÕUE

5) Hageja on vaidlustanud osaliselt töövaidluskomisjoni (TVK) töövaidlusasja nr 4-

1/326/23 otsuse, kus TVK leiab, et õiglane hüvitis on avaldaja kolme kuu keskmine

töötasu summas 2241,90 eurot. TVK on töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruse

arvutamise aluseks võtnud tööandja arvutuskäigu, mis ei ole hageja arvates korrektne.

Tööandja arvutuskäik, millest lähtus TVK, on järgmine: avaldaja keskmine kuutöötasu

märtsikuu 2023 seisuga 747,30 eurot (dtl 1-6, 202-208).

6) Hageja selgitus tööandja arvestuskäigu osas:



septembris 2022 oli hageja haiguslehel, ei teeninud töötasu;



oktoobris 2022 oli hageja haiguslehel, ei teeninud töötasu;



01.11.2022 kuni 21.11.2022 oli hageja haiguslehel; 22.11.2022 kuni 30.11.2022

oli laevas tööl. Novembris teenis hageja töötasu 9 päeva eest, nendest 7 päeva on

tööpäevad;



02.12.2022 kuni 09.12.2022 oli hageja haiguslehel; 20.12.2022 kuni 31.12.2022

viibis puhkusel. Tööd tegi 01.12.2022 (ühel päeval). 07.12.2022 kuni 20.12.2022

oli töögraafiku järgi vaba aeg. Keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda

arvestades jääb detsembrikuus ajavahemikus 10.12.2022 kuni 19.12.2022 alles 7

tööpäeva.



Hageja ei nõustu tööandja poolt märgitud jaanuari ja veebruari 2023 arvestusega,

sest nendel kuudel ei ole hageja töötasusid teeninud, kuna viibis graafikujärgsel

töönädalal põhipuhkusel. Puudub alus arvesse võtta nende kuude kalendaarseid

tööpäevi.

7) Hageja palub, et talle määratud hüvitise arvestuse aluseks võtaks kostja TLS § 29 lg 8

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused

ja kord“ (edaspidi: määrus). Poolte vahel sõlmitud meretöölepingu punkti 4.3 kohaselt

arvestatakse töötasu alates ajast, mil töötaja asub laevas oma tööülesandeid vastavalt töö

ajakavale täitma.

8) Hagejale töövaidluskomisjonis välja mõistetud hüvitise arvestamine: 1) hageja kahe kuu

töötasu jagatud 14 päevaga (sama perioodi tööpäevad) = 80,68 eurot, mis on hageja

keskmine tööpäevatasu; 2) 80,68 eurot (keskmine tööpäevatasu) korda 21,17 (arvestuse

aluseks oleva ajavahemiku ühe kuu keskmine kalendaarse tööpäevade arv) = 1 708,20

eurot, mis on hageja keskmine kuutöötasu; 3) 3 kuud korda 1 708,20 eurot = 5 124,57

eurot.

9) Vabariigi Valitsuse määruse alusel arvestatud hüvitise summast 5124,57 eurot lahutades

TVK poolt hagejale välja mõistetud hüvitise 2241,90 eurot, seega on hageja nõudeks

kohtumenetluses 2882,70 eurot. Kostja arvutuskäiguga ei nõustunud TVK istungil ka

komisjon, ent hagejale ei antud siis enam võimalust endapoolset keskmise töötasu

arvestust esitada. Kostja on võtnud keskmise töötasu arvestamisel hageja kahe kuu

töötasu ja jaganud need kuue kuu kalendaarsete tööpäevadega, mistõttu on tulemus

väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu.

10) Määruse § 3 lg 1: Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3

nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade

arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse

tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral

„Töölepingu seaduse” § 19 alusel. Seega tuleb hageja töötasud jagada kahe töötatud kuu

kalendaarse tööpäevade arvuga, millest on maha arvatud tööpäevad, mil töötajale ei

arvestatud töötasu TLS § 19 alusel, milleks antud juhul on: 1) hageja puhkus; 2) hageja

ajutine töövõimetus ravikindlustusseaduse tähenduses; hageja mitteviibimine laeval oma

tööülesandeid täitmas (TLS § 19 p 6 koostoimes meretöölepingu punktiga 4.3). 8.

Meretööseaduse § 724 lg 2 sätestab: Kui vastavalt tööajakavale on töötajale ja laevapere

liikmele ette nähtud võrdne arv töö- ja puhkepäevi, peab järjestikku töötatud

tööpäevadele vahetult järgnema võrdne arv järjestikuseid puhkepäevi.

11) Töötaja töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte

maksta vastava perioodi eest töötasu.

12) Hageja ei töötanud esmaspäevast reedeni puhkepäevadega laupäeval ja pühapäeval, vaid

töö toimus laevas graafikute alusel, mistõttu saab tööpäevadeks keskmise töötasu

arvestamisel lugeda graafikujärgseid tööpäevi, mil hageja tegelikult ka laevas viibis ja

tööülesandeid täitis. Teisisõnu ei ole hageja keskmise töötasu arvestamisel aluseks

kalendrikuu tööpäevad (nädalapäevad esmaspäevast reedeni), vaid tema enda

graafikujärgsed tööpäevad esmaspäevast pühapäevani, see on sõltumata nädalapäevast.

13) Ebaõige on kostja seisukoht, et vabad vahetuspäevad tuleb lugeda hageja tööpäevadeks.

TLS § 19 p 6 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest kui tal on muu

töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Nii nagu bürootöötajatel

(raamatupidajad, sekretärid) on õigus tööd mitte teha laupäeviti ja pühapäeviti, oli hagejal

õigus tööd mitte teha nendel päevadel sõltumata nädalapäevast, mil ei olnud töögraafiku

kohaselt tema vahetus. Vaba vahetuse ajal oli tegemist tööst keeldumisega TLS § 19 p 6

tähenduses.

14) Kohut eksitav ja pahatahtlik on kostja väide justkui hageja oleks võtnud puhkused ja

haiguslehed üksnes töövahetuse ajaks. Hageja oli haiguslehel haigena, operatsiooni

ootejärjekorras olles või taastusravi ajal. Puhkustel viibimine ei olnud hageja valik, vaid

tööandja soovitus olukorras, kus kostjal ei olnud hagejale võimalik anda lepingus

kokkulepitud tööd (dtl 202-208, 293-295).

KOSTJA VASTUS HAGILE

15) Kostja palub jätta hagi rahuldamata (dtl 225-229, 289-291). Kostja leiab, et TVK on

teinud töövaidlusasjas nr 4-1/326/23 välja mõistetava hüvitise arvestamise osas õige ja

põhjendatud otsuse ning kostja on hagejale ka hüvitise tasunud koos lõpparvega

20.04.2023. Tööandja võttis keskmise töötasu arvestuse aluseks märtsile 2023 eelnevad 6

kalendrikuud, st september 2022 kuni veebruar 2023. Vastavalt tööandja poolt esitatud

keskmise töötasu arvestusele oli hageja keskmine kuutöötasu 747,30 eurot.

16) Keskmise töötasu arvestus: 1129,65 eurot (töötaja eelneva 6 kuu töötasu) : 32 (sama

perioodi kalendaarsed tööpäevad) = 35,30 eurot (so keskmine tööpäevatasu). 35,30 eurot

(keskmine tööpäevatasu) x 21,17 (arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu

keskmine kalendaarse tööpäevade arv) = 747,30 eurot (keskmine kuutasu). Keskmise

töötasu arvutamisel on tööandja vähendanud arvutusperioodi jäänud kalendaarsete

tööpäevade arvu tööpäevade võrra, mil töötaja keeldus tööst TLS § 19 alusel puhkuse või

töövõimetuse tõttu.

17) Kostja ei nõustu hageja esitatud keskmise töötasu arvestusega. Kostja lähtus keskmise

töötasu arvestamisel Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord”, mille kohaselt arvutatakse keskmine töötasu selle arvutamise

vajaduse kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasudest, mis jagatakse sama

ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga.

18) Hageja töötas laevas graafiku alusel, mille kohaselt oli ta 2 nädalat tööl ja sellele järgnes

2 nädalat vaba vahetust. Keskmine töötasu arvestati perioodi september 2022 kuni

veebruar 2023 teenitud töötasude alusel. Töötaja kalendaarsed tööpäevad nimetatud

perioodil olid:



september 2022 – 0 päeva;



oktoober 2022 – 0 päeva;



november 2022 – 7 kalendaarset tööpäeva (ajavahemikus 22.11.2022 kuni 30.11.2022);



detsember 2022 - 7 kalendaarset tööpäeva (ajavahemikus 01.12.2022 ja 10.12.2022 kuni

19.12.2022);



jaanuar 2023 - 9 kalendaarset tööpäeva (ajavahemikus 04.01.2023 kuni 16.01.2023);



veebruar 2023 - 9 kalendaarset tööpäeva (ajavahemikus 01.02.2023 kuni 13.02.2023)

19) Oma graafikujärgsete töövahetuste ajal oli hageja võtnud haiguslehe või põhipuhkuse,

vabas vahetuses oli ta lihtsalt vaba ega kohustunud tööle minema, seega ei keeldunud ta

sel ajal tööst TLS § 19 mõttes. Kui arvestuse aluseks võtta aga meretöölepingu

lõppemisele (20.04.2023) eelnevad 6 kalendrikuud ehk oktoober 2022 kuni märts 2023,

siis tuleks hüvitise suurus väiksem sellest, mille kostja hagejale välja maksis:

20) Kalendaarsed tööpäevad: oktoober 2022 – 0 päeva; november 2022 – 7 päeva; detsember

2022 - 7 päeva; jaanuar 2023 – 9 päeva; veebruar 2023 – 9 päeva; märts 2023 - 12 päeva.

Märtsis 2023 oli hagejal põhipuhkus 14.03.2023 kuni 28.03.2023, mille võrra on

kalendaarsete tööpäevade arvu vähendatud, sest hageja keeldus tööst TLS § 19 alusel.

Seega on kokku 44 päeva. 6 kuu töötasud 1129,65 : 44 päevaga = 25,67 eurot, so

keskmine töötasu päevas. 25,67 x 21,33 (arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu

keskmine kalendaarse tööpäevade arv) = 547,54 eurot, mis on keskmine töötasu kuus.

Kolme kuu keskmine töötasu hüvitis oleks seega 3 x 544,17 = 1642,62 eurot.

21) TLS § 109 lg 1 - kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes

2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu

ulatuses.

22) Vabariigi Valituse määrus “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 3 lg 1

alusel keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule

eelnenud 6 kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga.

Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse

tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19

alusel. Määruse § 3 lg 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse

keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise

kalendaarse tööpäevade arvuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

23) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

24) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel on sõlmitud meretööleping nr

HL1_002976, kelner-baarmen ametikohale, hageja tööstaaž kostja juures arvestati

alates 18.04.2006 (dtl 25-32; 146-149).



Kostja (tööandja) ütles 20.01.2023 meretöölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg

1 p 1 alusel (dtl 46), kuid TVK 15.03.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/326/23

tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus (selles osas on TVK otsus jõustunud; dtl

187-194).



Kostja tasus hagejale TVK poolt TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud hüvitise

kolme kuu keskmise töötasu summas 2241,90 eurot (3 x 747,30 eurot).

25) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kui suur on TLS § 109 lg 1 tähenduses hageja

keskmise töötasu suurus, millest tulenevalt arvutatakse kolme kuu keskmise töötasu

hüvitis.

26) Töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab

töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale

hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

27) Keskmine töötasu arvestuse aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise

töötasu maksmise tingimused ja kord“ (RT I 2009, 31, 193; edaspidi määrus). Vastava

määruse § 3 lg 1 kohaselt keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või

3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse

tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu

vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise

korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.

28) TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta

kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta

esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb

streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või reservteenistuses; 6) tal on

muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

29) Puudub vaidlus selles, et kostjal on kohustus tasuda hagejale TLS § 109 lg 1 ette nähtud

hüvitist. Vaidluse all on asjaolu, kui suur on hageja keskmine töötasu, mis on TLS § 109

lg 1 hüvitise arvutamise aluseks. TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb hüvitise suuruse

arvestamise aluseks võtta töötaja keskmine töötasu.

30) TVK on oma otsuses hageja kolme kuu keskmise töötasu hüvitise arvestamisel lähtunud

hageja keskmisest töötasust summas 747,30 eurot (3 x 747,30 = 2241,90 eurot). Aluseks

on võetud eelnevad kuus kuud alates september 2022 kuni veebruar 2023 teenitud

töötasud ja jagas selle sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Nimelt on

hageja keskmise töötasu arvestus järgmine: 1129,65 eurot (töötaja eelneva 6 kuu

töötasu) : 32 (sama perioodi kalendaarsed tööpäevad) = 35,30 eurot (so keskmine

tööpäevatasu). 35,30 eurot (keskmine tööpäevatasu) x 21,17 (arvutamise aluseks olnud

ajavahemiku ühe kuu keskmine kalendaarse tööpäevade arv) = 747,30 eurot (keskmine

kuutasu). Keskmise töötasu arvutamisel on tööandja vähendanud arvutusperioodi jäänud

kalendaarsete tööpäevade arvu tööpäevade võrra, mil töötaja keeldus tööst TLS § 19

alusel puhkuse või töövõimetuse tõttu (dtl 150; 168-169; 170-174).

31) Keskmise töötasu arvutamisel on tööandja vähendanud arvutusperioodi jäänud

kalendaarsete tööpäevade arvu tööpäevade võrra, mil töötaja keeldus tööst TLS § 19

alusel puhkuse või töövõimetuse tõttu. Hagejale makstava hüvitise arvestuse aluseks

olevad kalendaarsed tööpäevad on kostja vastuses hagiavaldusele välja toonud, ülejäänud

aja oli töötaja puhkusel või haiguslehel (dtl 35-45; 53-59; 70-74; 87-92; 150; 168-174):



17.08.2022 kuni 21.11.2022 – ajutiselt töövõimetu;



22.11.2022 kuni 01.12.2022 – töötas;



02.12.2022 kuni 09.12.2022 – ajutiselt töövõimetu;



10.12.2022 kuni 19.12.2022 - vaba vahetus;



20.12.2022 kuni 03.01.2023 – puhkus;



04.01.2023 kuni 16.01.2023 - vaba vahetus;



17.01.2023 kuni 31.01.2023 – puhkus;



01.02.2023 kuni 13.02.2023 - vaba vahetus;



14.02.2023 kuni 28.02.2023 – puhkus (dtl 68);



01.03.2023 kuni 13.03.2023 - vaba vahetus;



14.03.2023 kuni 28.03.2023 – puhkus;



20.04.2023 - meretööleping lõppes.

32) TLS § 109 lg 1, TL § 19 ja määruse § 3 lg 1 koostoimest tulenevalt tuleb keskmise

töötasu arvutamisel võtta aluseks kalendaarsed tööpäevad, millest arvestatakse maha

päevad, mil töötaja keeldus töö tegemisest TLS § 19 tähenduses ehk eelkõige

töövõimetus- ja puhkusepäevad. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et maha peaks

arvestama ka hageja töö iseloomust tulenevad vaba vahetuse päevad, mil töötaja ei olnud

kohustatud hageja käsitluse järgi kostjale tööd tegema. Vaba vahetuse aeg ei ole

käsitletav tööst keeldumisena TLS § 19 tähenduses.

33) Seega on kohtu hinnangul TVK 15.03.2023 otsuses õigesti arvestanud TLS § 109 lg 1

hüvitise suuruse kogusummas 2241,90 eurot (3 x ühe kuu keskmine töötasu 747,30 eurot

= 2241,90 eurot), mille kostja on hagejale juba enne kohtumenetlust hüvitanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel summas

2882,70 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

34) TsMS § TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei

esine TsMS § 162 lg 4 kohaldamise alust, mistõttu kannab käesolevas hagimenetluses

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja.

35) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

36) TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud

erisusi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse

sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

37) TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik